Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile xxxx. Tegemist on kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vanematele. Isik elas nimetatud aadressil ka enne vangistust koos abikaasaga. Korteris käesolevalt elab kinnipeetava abikaasa. Korter vastab elektroonilise järelevalve tingimustele, nõusolekud on olemas. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetaval on omandatud keskharidus. Samuti on isikul olemas auto-, veoauto ja ekskavaatorijuhi load. Kinnipeetav on läbinud ekskavaatorijuhi, frontaallaaduri ja buldooserijuhi täiendusõppe kursused. Vabanemise korral saab isik asuda tööle ettevõttesse xxxx. Võlgnevused on vangistuse ajal tasutud. Vabanemise korral on isiku lähedased väljendanud nõusolekut isikut vajadusel majanduslikult toetada. Artjom Petrov taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Leelo Känd esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Artjom Petrovi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta elektroonilise järelevalve alla (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja juhib tähelepanu, et kinnipeetava käitumine vanglas on olnud sisuliselt eeskujulik. Tal oli üks distsiplinaarkaristus ning ta selgitas kohtuistungil, miks ta seda tegi. See on ühekordne rikkumine. Isik on läbinud „Eluviisitreeningu“, kus ta osales aktiivselt ja motiveeritult. Samuti on toimunud ka psühholoogiga vestlused. Ta viibib esimest korda vanglas ja juba üle kahe aasta. Kaitsja leiab, et see on piisav aeg vajalike järelduste tegemiseks. Kinnipeetav soovib vabaneda tingimisi enne tähtaega. Tal on olemas kodu, xxxx, xxxx, xxxx. Samuti ka töökoht xxx ettevõttes. Ta on töökas inimene ja motiveeritud. Isiku suhtes on tehtud ka riskihinnang ning see on väike. Isik on vangistuses olles tegelenud enda muutmisega ning see asjaolu näitab selgesti isiku tahet muutuda ning edaspidiselt elada õiguskuulekalt. Kinnipeetav ise kinnitab, et enam tal alkoholiga ega ka narkootikumidega probleeme ei ole. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Artjom Petrovi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, sealhulgas osalemist uue kuriteo toimepanemise riski vähendavates tegevustes või nõusolekut osaleda sellistes tegevustes käitumiskontrolli ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Artjom Petrovi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 2 aastat ja 3 kuud vangistust ning tegemist on tema esimese vanglakaristusega. Iseloomustusest nähtub, et suhtlemisega seoses kinnipeetaval probleeme ei esine, tööle mitteasumine välja arvatud, on kinnipeetava käitumine olnud korralik. Kuigi isikule on vangistuses määratud üks distsiplinaarkaristus, siis ei nähtu, et tegemist oleks pidevalt allumatu isiku, vaid pigem oli see ühekordne juhtum, millest isik võttis õppust ning enam edaspidi seda korranud ei ole. Seega nähtub, et ta suudab käituda õiguskuulekalt ja õppida oma vigadest. Kohus usub, et tuge

kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Artjom Petrovi tingimisi ennetähtaegne vabastamine ühes elektroonilise valve kohaldamisega kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Artjom Petrovile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla ega prokurör. Kohus arvestab vangla iseloomustuses märgituga, et isikul on vabanedes olemas üldised eesmärgid – plaanib jätkata töötamist ema ettevõttes, naasta abikaasa juurde ning jätkata kooselu, samuti osaleda poja kasvatamises. Isik väidab, et pooldab õiguskuulekat käitumist ning käesolevalt saab aru väärast käitumisest. Ametiisikutega probleeme esinenud ei ole ning kriminaalhooldusesse suhtumine vestlusel positiivne. Kinnipeetav on veendunud, et tulevikus kuritegusid enam toime ei pane ning vanglasse ei satu. Kohus arvestab ka asjaolusid, et kinnipeetaval on olemas keskharidus, ta on läbinud ekskavaatorijuhi, frontaallaaduri ja buldooserijuhi täiendusõppe kursused ning ta on vabaduses pikaajaliselt töötanud, mis viitab sellele, et isikul on olemas kindlad töökogemused ja harjumused. Eelnevatest asjaoludest lähtudes on kohus seisukohal, et kinnipeetav on käesolevast vangistusest teinud vajalikud järeldused ning tema tingimisi ennetähtaegne vabastamine on põhjendatud. Pärast vabanemist on Artjom Petrovil olemas kindel elu- ja töökoht ning lähedaste toetus ja kriminaalhooldusega on nõustunud ka Artjom Petrov, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.