Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ning selgitus „M.Z 1-19-7488 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid: DVD-R plaat, mis asub toimiku juures, jätta toimiku juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

M.Z-ile on esitatud süüdistus selles, et tema isikuna, keda on varem kohtulikult karistatud kehalise väärkohtlemise eest, teda karistati 09.06.2017 Viru Maakohtu Jõhvi kohtumaja kohtuotsusega KarS § 121 lg 1 alusel (karistus täidetud 09.06.2018). 20.12.2018 kella 11.40 paiku kasutas xxx majas vägivalda xx xx suhtes, nimelt M.Z kägistas xx xx kahe käega ning lõi üks kord parema käe sõrmedega ning teine kord vasaku käe sõrmedega avaldajat parema silma piirkonda. M.Z tekitas oma tegevusega xx xx füüsilist valu. Seega süüdistatakse M.Z KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises – s.o teisele inimesele valu tekitavas kehalises väärkohtlemises, kui see on toime pandud korduvalt. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada M.Z süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel jätta vangistus süüdistatava suhtes tingimisi kohaldamata, kui süüdistatav ei pane 1-aastase 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. M.Z hüvitab kriminaalmenetluse kulud summas 539,60 eurot 1 aasta jooksul. Ülejäänud osas jätta menetluskulud riigi kanda. Kohtuistungil kohus tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav M.Z on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb M.Z süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019.aastaks kehtestatud

kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Menetluskulud jätta osaliselt 400 euro suuruses riigi kanda, ülejäänud osas summas 539,60 eurot mõista M.Z-ilt välja. Menetluskulud tuleb tasuda 12 kuu jooksul otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.