Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7.ei tarvita alkoholi; 8.osaleb sotsiaalprogrammis. KarS § 74 lg 1 alusel määrata Andres Stimmer katseajaks elukohajärgse kriminaalhooldusosakonna juhataja määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda vangistuse täitmisele pööramisel karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12.2018-12.12.2018, s.o 2 päeva. Välja mõista Andres Stimmerilt KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool, s.o 405 eurot. Kohustada Andres Stimmerit tasuma väljamõistetud sundraha 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 33,75 eurot. Sundraha tasuda igakuiste maksetena 12 kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest arvates Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS-is, EE502200221014193355 Swedbank AS-is või EE401700017002872300 Luminor Bank ASis. Makseinfo viitenumbri saab Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantseleist või etoimikust. Maksekorraldusel märkida selgitusena „Andres Stimmer, kriminaalasi 1-197744, sundraha.“ Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Probleemide korral viitenumbri saamisel pöörduda telefoninumbril 6 200 100. KrMS § 180 lg 3 alusel sundraha summas 405 eurot ja kaitsjatasu summas 204 eurot jätta riigi kanda. Asitõendid- CD-plaadid jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 alusel kohtumenetluse pool esitada 15 päeva jooksul apellatsiooni järgmistel juhtudel: kui on tegemist KrMS 9. peatüki 2. jao sätete või § 339 lg 1 rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kuriteo asjaolud Andres Stimmerit (Stimmer) süüdistatakse selles, et tema, olles isik, kes on varem Harju Maakohtu 27.05.2016 otsusega nr 1-16-4664 süüdi tunnistatud enda abikaasa N S kehalises väärkohtlemises, taas, 11.12.2018 kella 16:00 paiku, viibides enda abikaasaga ühises elukohakorteris aadressil xxxx, lõi enda abikaasat N S peaga kannatanu näo piirkonda, mille

tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai kehavigastuse – alumise huule pindmise haava. Samuti tema, sama päeva õhtul, 11.12.2018 kella 21.00 paiku, viibides alkoholijoobe seisundis enda abikaasaga ühises elukohakorteris aadressil xxxx, lõi enda abikaasat N S korduvalt rusikatega kannatanu näo piirkonda, mille tagajärjel tundis kannatanu füüsilist valu ja sai kehavigastuse – hematoomi näol vasaku oimu piirkonnas. Samuti tema 17.02.2019 õhtusel ajal, viibides enda abikaasaga ühises elukohakorteris aadressil xxxx, tõukas enda abikaasat N S, mille tagajärjel kukkus kannatanu vastu lauda ja tundis kannatanu füüsilist valu ning sai kehavigastused – selja paremal küljel pindmised vigastused, nahamarrastused ja nahaalused verevalumid. Sel moel pani Andres Stimmer oma tahtliku teoga toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Menetluskäik ja kohtuotsuse põhjendused Süüdistatav Andres Stimmeri, süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 27.09.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör Andres Stimmeri süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 2 aastat. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 11.12.2018-12.12.2018, s.o 2 (kaks) päeva, mõistes karistuseks 1 (üks) aasta 11 (üksteist) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 2 (kahe) aasta 6 (kuue) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. KarS § 74 lg 1 alusel on Andres Stimmer kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt Andres Stimmer on kohustatud: 1)elama kohtu määratud alalises elukohas; 2)ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3)alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6)saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p-st 8 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas olevad asitõendid- CDplaadid, mis asuvad pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus tõdeb, et KrMS § 180 lg 3 kohaselt juhul, kui menetluskulude hüvitamine käib süüdimõistetule ilmselt üle jõu, võib kohus osa neist jätta riigi kanda. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on süüdistaval käesoleval ajal määratud puuduv töövõime, seega, on isiku sissetulek piiratud ning menetluskulude tasumine täies mahus käiks süüdimõistetule ilmselt üle jõu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 180 lg 3 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäärast pool, s.o 405 eurot riigituludesse. KrMS § 180 lg 3 alusel, arvestades süüdistatava tervislikku seisundit ja majanduslikku olukorda, jätta sundraha summas 405 eurot ja kaitsjatasu summas 204 eurot riigi kanda. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.