Liiklussüüteod

1-19-5245

KOHTUMÄÄRUS

Kohus

Harju Maakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

30.09.2019. a Tallinna kohtumaja, kirjalik menetlus

Kriminaalasja nr

1-19-5245

Kohtunik

Tatjana Bogdanova

Taotluse sisu

Süüdimõistetu J.G taotlus talle Harju Maakohtu 19.08.2019. a kohtuotsusega nr 1-19-5245 karistuseks mõistetud vangistuse kandmisele asumise edasilükkamiseks

Süüdimõistetu/taotluse esitaja

J.G (ik: XXX; elukoht: xxxx; viibib Xxxx Vanglas karistuse kandmisel)

RESOLUTSIOON

KrMS § 415 lg 3 alusel jätta rahuldamata J.G taotlus lükata edasi talle Harju Maakohtu 19.08.2019. a kohtuotsusega nr 1-19-5245 mõistetud karistuse kandmisele asumine. Määrus väljastada süüdimõistetule J.G-le , prokurörile ja Xxxx Vanglale. Edasikaebamise kord Määrusele saab esitada 15 päeva jooksul määruskaebuse Harju Maakohtule. Asjaolud ja kohtumääruse põhjendused Harju Maakohtu 19.08.2019. a kohtuotsusega tunnistati J.G süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning KarS § 65 lg 2 alusel moodustati temale liitkaristus, liideti käesoleva kohtuotsusega mõistetud karistusele Harju Maakohtu 19.02.2018. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o rahaline karistus 558 € ning liitkaristuseks moodustati - 2 aastat vangistust ja rahaline karistus 558 €. Rahaline karistus viia täide iseseisvalt, s.o Harju Maakohtu 19.02.2018. a otsuses määratud tingimustel. KarS § 68 alusel arvati kahtlustatavana kinnipidamise aeg 11.03.2018. a kuni 12.03.2018. a, s.o 2 päeva karistuse hulka ja ära

kandmata karistuse pikkus on 1 aasta 11 kuud ja 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 2 kohaselt jäeti mõistetud vangistus J.G suhtes osaliselt täitmisele pööramata. Määrati, et koheselt kuulub ärakandmisele 1 kuu vangistust. Ülejäänud osa karistusest, s.o 1 aasta 10 kuud ja 28 päeva vangistust ei pöörata KarS § 74 lg-te 1 - 3 alusel täitmisele, kui J.G ei pane 3-aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS §-s 75 lg 1 p-dest 1 - 6 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustati J.G-d - mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel võtab J.G endale kohustuse alluda alkoholi liigtarvitamise vastasele ravile, mis sisaldab psühholoogi/psühhiaatri külastusi, millega tuleb alustada esimesel võimalusel alates kohtuotsuse jõustumisest ning jätkata kuni arsti otsuseni, et ravi ei ole enam vajalik. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustati J.G-d osalema sotsiaalprogrammis. Koheselt ärakandmisele kuuluva vangistuse, s.o 1 kuu ärakandmist arvestada alates J.G karistuse ärakandmisele asumisest või tema karistuse ärakandmisele toimetamisest. Kohtuotsus jõustus 04.09.2019. a. J.G esitas 19.09.2019. a Harju Maakohtule taotluse, milles ta palub lükata edasi talle Harju Maakohtu 19.08.2019. a kohtuotsusega karistuseks mõistetud ja koheselt ärakandmisele kuuluva 1-kuulise vangistuse täitmisele pööramine oktoobrikuu lõpuni. Taotlust põhjendab ta asjaoluga, et ta soovib koos tütrega osaleda oma venna lapse sünnipäeval, et mitte lastele pettumust valmistada. Riigiprokuratuuri abiprokurör Kristo Adosson teatas 27.09.2019. a maakohtu järelepäringule, et kuivõrd J.G süü küsimus lahenes kokkuleppemenetluses, väärib tähelepanu kohtupraktikas väljendatud seisukoht, et vähemalt üldjuhul eeldab KrMS § 415 lg 3 kohaldamine selliste uute asjaolude ilmnemist, mis ei olnud kohtule ja kokkuleppemenetluse korral ka kokkuleppe pooltele varem teada ja millega ei saanud seetõttu kokkuleppe sõlmimisel ega kohtuotsuse tegemisel arvestada. Vastasel korral avaks KrMS 415 lg-s 3 sätestatu sisuliselt tee jõustunud kohtuotsuse osaliseks revideerimiseks (Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegiumi 07.08.2019. a määrus nr 1-19-3816, p 8). Seega, kuivõrd J.G taotluses ei ole viiteid KrMS § 415 lg-s 1 ja 2 kirjeldatud vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamise aluste esinemisele, tuleb J.G taotluse põhjendatuse hindamisel tuvastada, kas J.G venna lapse oktoobris saabuv sünnipäev ning J.G soov enda tütrega mängutoas xxxx. a aega veeta, on sellisteks asjaoludeks, mida saab käsitada KrMS § 415 lg-s 3 kirjeldatud eeldustena. Prokuröri arvates tuleb püstitatud küsimusele vastata eitavalt. On tüüpiline, et süüdimõistetul vähenevad vanglasse karistuse kandmisele asumisel võimalused perekonnaliikmetega koos aega veeta. Seetõttu ei saa J.G taotluses osutatud asjaolusid KrMS § 415 lg 3 mõttes „erakordseteks“ pidada, vastasel korral tuleks peaaegu kõikide süüdimõistetute vangistuse täitmine edasi lükata. Iseenesest ei ole ka välistatud, et teatud juhtudel on perekondlike suhete tõttu vangistuse täitmisele pööramise edasilükkamine põhjendatud, kuid seda siiski juhul, kui vangistusega kaasnevad tagajärjed osutama tõsistele negatiivsetele arengustsenaariumitele. Selliseid stsenaariume aga J.G taotluses kirjeldatud ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 415 lg 3 kohaselt võib täitmiskohtunik karistuse täitmisele pööramise oma määrusega edasi lükata kuni kahe kuu võrra, kuid vangistuse kandmise viivitamatu alustamisega võivad erakordsete asjaolude tõttu kaasneda rasked tagajärjed süüdimõistetule või tema perekonnaliikmetele. Kohus, tutvunud esitatud taotluse, abiprokuröri arvamuse ning kriminaalasja materjalidega leiab, et J.G taotlus talle Harju Maakohtu 19.08.2019. a otsusega mõistetud ja