Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi
Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 23. september 2019 1-18-7808 Juhan Sarv, Mati Kartau ja Aarne Sarjas Süüdimõistetu Aimar Valliste (isikukood 38605235221) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Tartu Maakohtu (Jõgeva kohtumaja) 30. augusti 2019. a määrus Aimar Valliste Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
Jätta Tartu Maakohtu 30. augusti 2019. a määrus muutmata ja määruskaebus rahuldamata.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Tartu Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.Viru Maakohtu 1. oktoobri 2018. a otsusega tunnistati Aimar Valliste süüdi karistusseadustiku (KarS) § 121 lg 2 p-de 2 ja 3 järgi ning talle mõisteti karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrati, et vangistust ei pöörata täitmisele, kui A. Valliste ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid ning § 75 lg 2 p-des 2, 5 ja 8 toodud kohustusi mitte tarvitada alkoholi, jätkata alkoholismivastase raviga ning läbida neljakuuline perevägivalla tõkestamise programm „Mehed päriselt.“ Kohtuotsus jõustus 17. oktoobril 2018.
2.22. jaanuaril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku määrata A. Vallistele lisakohustus läbida sotsiaalprogramm „Viha juhtimine.“ Ettekande kohaselt rikkus A. Valliste keeldu mitte tarvitada alkoholi kahel korral – 5. ja 11. jaanuaril 2019 –, samuti ei täitnud ta kohustust osaleda programmis „Mehed päriselt.“
3.Tartu Maakohus arutas erakorralist ettekannet kohtuistungil 19. veebruaril 2019. Kohus andis A. Vallistele võimaluse kohustuste täitmiseks ning lükkas asja arutamise edasi, määrates uue istungiaja 24. aprilliks 2019.
4.24. aprillil 2019 toimus kohtuistung. Maakohus tuvastas, et vahepealsel ajal on A. Valliste kohustusi täitnud korrektselt. Samal kuupäeval tehtud määrusega kohustas esimese astme kohus A. Vallistet läbima käitumiskontrolli ajal sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“.
5.12. augustil 2019 esitas kriminaalhooldusametnik Tartu Maakohtule uue erakorralise ettekande, tehes selles ettepaneku pöörata A. Valliste karistus täitmisele. Ettekande kohaselt rikkus A. Valliste alkoholi tarvitamise keeldu. Nimelt tuvastas politseipatrull 11. juulil 2019 kell 23.26 A. Vallistel alkoholijoobe 0,97 mg/l. A. Valliste selgituste kohaselt tarvitas ta alkoholi, kuna läks elukaaslasega tülli. Samuti ei olnud A. Valliste asunud täitma kohustust osaleda programmis „Mehed päriselt“.
6.Tartu Maakohus pööras 30. augusti 2019. a määrusega A. Valliste vangistuse täitmisele. Kohus tuvastas, et A. Valliste rikkus alkoholi tarvitamise keeldu ega osalenud programmis „Mehed päriselt.“ A. Valliste rikkumisi ei eita. Sotsiaalprogrammi läbimata jätmist põhjendab ta halva ühistranspordiga. Maakohtu hinnangul süüdimõistetul mõjuvad põhjused kohustuste eiramiseks puudusid. Kriminaalhoolduse jätkamine tema puhul otstarbekas ei ole. Kohus on A. Vallistele andnud korduvalt võimalusi karistuse kandmiseks vabaduses. Viru Maakohus andis 1. oktoobri 2018. a otsusega A. Vallistele võimaluse mitte minna vanglasse, allutades ta kriminaalhooldusele. Probleemid alkoholi tarvitamise keelu täitmisega tekkisid A. Vallistel juba kriminaalhoolduse alguses ja seda vaatamata asjaolule, et A. Vallistel tuli kohtuotsuse kohaselt läbida alkoholismivastane ravi. Erakorralise ettekande menetlemise käigus andis kohus A. Vallistele veelkord võimaluse muuta oma käitumist ja lükkas asja arutamise edasi. Kuna A. Valliste täitis kohustusi nõuetekohaselt ja oli suutnud lõpetada alkoholi tarvitamise (teostas raviprotseduuri ja tegeles alkoholiprobleemiga), pidas kohus võimalikuks kriminaalhoolduse jätkamist. Maakohus määras A. Vallistele lisakohustuse läbida sotsiaalprogramm „Viha juhtimine“. Vaatamata A. Vallistele antud võimalusele jätkas ta alkoholi tarvitamist. Siinkohal on oluline, et kuigi A. Valliste sõnul oli 11. juulil 2019 alkoholi pruukimise näol tegemist tagasilangusega, ei võtnud ta koheselt ette samme alkoholismivastase ravi jätkamiseks või vajaliku abi saamiseks. A. Valliste selgitustest järeldub, et aja psühhiaatri vastuvõtule broneeris ta alles siis, kui sai teada kriminaalhooldusametniku poolt erakorralise ettekande koostamisest. See omakorda annab aluse kahelda A. Valliste motivatsioonis alkoholiprobleemiga tulemuslikult tegeleda. Ta ei ole ilmselgelt suuteline täitma nõuetekohaselt talle kohtu poolt määratud kohustusi. Seega ei ole alust arvata, et kriminaalhoolduse jätkamine oleks võimalik ning seda ennekõike A. Valliste ükskõikse suhtumise tõttu. Võttes arvesse rikutud kohustuste sisu ja korduvust ning A. Valliste suhtumist kohustuste täitmisesse, on ilmne, et tema suhtes ei ole kriminaalhoolduse jätkamine võimalik. Seda vaatamata sellele, et A. Valliste on leidnud töökoha.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
7.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse A. Valliste, kes palub määruse tühistada ning kas jätta tema karistuse täitmisele pööramata, saata asi uueks arutamiseks maakohtule või pikendada katseaega. A. Valliste on Tartu Ringkonnakohtule täiendavalt esitanud ka mitu määruskaebuse täiendust, täpsustust ja koopiaid enda kirjavahetusest.
8.A. Valliste toonitab läbivalt, et maakohus jättis temale tutvustamata õiguse taotleda kohtuistungiks kaitsjat riigi õigusabi korras. Kohus märkis vaid, et tal on õigus kaitsja abile. 2(6)
Tema sai sellest aru aga nii, et kui tal oleks olnud kaitsja, siis oleks kaitsja teda abistanud. Ta ei mõistnud ja maakohus ei selgitanud, et tal on õigus taotleda kohtuistungile kaitsjat riigi õigusabi korras. Kui ta oleks seda teadnud, siis oleks ta kaitsja määramist taotlenud. Nüüd jäi ta kohtu vea tõttu kaitseta.
9.Seda, et ta on rikkumised – alkoholi tarvitamise keelu vastu eksimine ning sotsiaalprogrammi „Mehed päriselt“ läbimata jätmine – toime pannud, A. Valliste kahtluse alla ei sea. Enda rikkumisi õigustades märgib ta aga järgmist. Ta tarvitas 11. juulil 2019 alkoholi seetõttu, kuna tal oli masendus. Tal ei olnud tööd ning talle tundus, et ta ei saa millegagi hakkama, elab teiste kulul ja on saamatu. Pinge oli väga suur ja nii tabas teda tagasilangus. Programmis käimise kohustust ei rikkunud ta aga tahtlikult. Sotsiaalprogramm toimus Tartus ja lõppes kell 21.30. Kuna ta liikleb ühistranspordiga, siis ei oleks ta enam Jõgevale koju tagasi saanud, vaid oleks pidanud jääma Tartusse . Töökohta tal ei olnud ja majutust ta võtta ei oleks saanud. Tuttavaid, kes talle transporti oleksid pakkunud, tal ei ole.
10.A. Valliste rõhutab ja peab väga oluliseks, et nüüdseks on ta saanud töökoha, elu esimese ametliku töö. Ta saaks minna Tartus septembri lõpus alustavasse programmi „Mehed päriselt“, kuna tal on võimalik maksta majutuse eest. Ta tahab seda sotsiaalprogrammi läbida. Ka ei tarvitaks ta enam alkoholi. Tal ei ole peaaegu 10 aastat olnud kindlat tööd ja sissetulekut. Tänu ametliku töökoha saamisele tunneb ta endas motivatsiooni kriminaalhooldus läbida, alkoholiprobleemiga tegeleda ning temas on jaksu elus hakkama saada. Tal on vaid 5 klassi haridust ning kui ta praegu vanglasse läheb ja töö kaotab, siis on tal väga raske leida hiljem uut kohta.
11.A. Valliste märgib veel, et ta on käinud korrektselt kriminaalhooldaja juures registreerimistel, läbinud sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“ ega ole uusi kuritegusid toime pannud. Ta on hakanud tegelema alkoholiprobleemiga, käies igal neljapäeval Anonüümsete Alkohoolikute koosolekul ning 25. septembril 2019 tehakse talle Narva haiglas alkoholivastane süst Esperal, mille mõju on 3 aastat. Ta palub võimalust jääda vabadusse.
12.Veel toob A. Valliste välja, et kohtumääruses on tema kahjuks tehtud viga. Määruses on märgitud, et erakorralise ettekande kohaselt on tema rikkunud alkoholi tarvitamise keeldu justkui 25. juulil 2019. See on vale, kuna 25. juulil käis ta kriminaalhooldaja juures täiesti kainena. Rikkumine toimus 11. juulil 2019.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
I
13.Esmalt käsitleb ringkonnakohus A. Valliste etteheidet, et maakohus ei andnud talle võimalust kaitsja abile kohtus ja märgib siin järgmist.
14.Maakohus arutas KarS § 74 lg 4 alusel karistuse täitmisele pööramist ehk KrMS § 427 lg-s 2 nimetatud vabaduse võtmisega seotud küsimust. KrMS § 432 lg 3 esimese aluse järgi peab täitmiskohtunik sellise küsimuse lahendama süüdimõistetu osavõtul, kusjuures sama lõike teise lause kohaselt kutsutakse süüdimõistetu taotlusel täitmiskohtuniku juurde ka kaitsja ja kuulatakse ära tema arvamus. Riigikohus on leidnud, et tulenevalt KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatust ei ole kaitsja osavõtt KrMS § 427 lg-s 2 sätestatud küsimuste lahendamisel kohustuslik. KrMS § 432 lg 3 teises lauses sätestatu kujutab endast erinormi KrMS § 45 lg 4 suhtes, millest tuleneb, et kohtulahendi täitmisel tekkinud küsimuste 3(6)
läbivaatamine võib toimuda ka kaitsjata, kui süüdlane ei soovi tema osalemist. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 23. veebruari 2012. a määrus asjas nr 3-1-1-14-12, p 13)
15.A. Valliste väidab määruskaebuses, et Tartu Maakohus ei selgitanud talle õigust ja võimalust taotleda kohtult riigi õigusabi korras kaitsja määramist kohtuistungile, kus tuleb läbi vaatamisele tema suhtes esitatud erakorraline ettekanne. Kui ta oleks aru saanud, et tal selline võimalus on, oleks ta seda kasutanud.
16.Tartu Ringkonnakohus tutvus Tartu Maakohtu 28. augusti 2019. a istungiprotokolliga ning kohtute infosüsteemis ka kohtuistungi helisalvestisega. Protokolli ja salvestise sisust selguvalt tutvustas kohus A. Vallistele tema õigusi, sh märkis, et süüdimõistetul on õigus kaitsja abile. Sellise tutvustamise järel maakohus küsis A. Vallistelt, kas ta sai oma õigustest aru ning süüdimõistetu vastas, et sai küll.
17.Nagu eelnevast selgub, tutvustas maakohus A. Vallistele tema õigust kaitsja abile. Samas möönab ringkonnakohus aga, et sellise õiguse tutvustamine peaks olema konkreetsem, s.o isikule tuleks igasuguste kahtluste välistamiseks selgitada, et õigus kaitsja abile hõlmab nii menetlusaluse isiku õigust valida endale lepinguline kaitsja (KrMS § 42 lg 1 p 1) kui ka võimalust taotleda endale kaitsja määramist riigi õigusabi korras (KrMS § 42 lg 1 p 2).
18.Kuigi maakohtu poolt süüdimõistetule tema õiguse (õigus kaitsja abile) tutvustamine oli vähese konkreetsusastmega, peab kohtukolleegium ebausutavaks, et A. Valliste ei mõistnud, et tal on õigus taotleda kohtult riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Nimelt selgub, et A. Vallistet kaitses kriminaalasjas nr 1-18-7808 tema süüküsimuse arutamisel määratud korras advokaat Andres Veski. Veelgi enam, kohtute infosüsteemist pärinevate andmete kohaselt on A. Valliste määratud korras kaitsja abi kasutanud lisaks ka kriminaalasjades nr 1-15-8185 ja 1-16-8019. Ehk siis on selge, et võimalus kaitsja saamiseks riigi õigusabi korras, oli süüdimõistetule kohtuistungil teada. Seega leiab ringkonnakohus, et A. Valliste väide enda õiguse mittemõistmise kohta on otsitud ega vasta tegelikkusele.
19.Lisaks märgib kolleegium veel sedagi, et A. Valliste ei ole ringkonnakohtult taotlenud temale riigi õigusabi korras kaitsja määramist. Sellest järeldub, et enda arvates on süüdimõistetu suutnud kohtule edasi anda nii oma taotluse sisu kui seda põhjendavad väited. Ringkonnakohus leiab samuti, et A. Valliste on olnud suuteline iseseisvalt oma seisukohti formuleerima – tema määruskaebus on sisult selge ja sellele on juurde pandud lisamaterjalid. II
20.Käsitledes järgmiseks A. Valliste karistuse täitmisele pööramise küsimust, leiab ringkonnakohus, et maakohtu otsustus vangistus täitmisele pöörata on seaduslik ja põhjendatud.
21.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt sama seadustiku § 75 lõikes 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele.
22.Maakohus tuvastas, et A. Valliste on rikkunud käitumiskontrolli aja jooksul selle tingimusi korduvalt. Ta on kolmel korral eksinud keelu vastu mitte tarvitada alkoholi (viimati
11.juulil 2019) ning jätnud käimata sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt.“ Kuigi esimese 4(6)
astme kohus hindas mainitud rikkumised tahtlikeks, on kohtumääruse põhistustest aru saada, et A. Valliste karistuse täitmisele pööramise toob kaasa just alkoholi tarvitamise keelu rikkumine.
23.Ringkonnakohus nõustub maakohtuga, et A. Valliste poolt alkoholi tarvitamise keelu vastu eksimine on iseäranis taunimisväärne ning tingib juba eraldivõetuna tema karistuse täitmisele pööramise. Nimelt on oluline tähele panna, nagu maakohus seda ka tegi, et A. Valliste on kõnealust keeldu rikkunud juba kolmel korral. Pärast esimest kaht tarvitamiskorda, mis toimusid 2019. a jaanuaris, andis Tartu Maakohus talle võimaluse oma käitumise korrigeerimiseks. Nimelt 24. aprilli 2019. a määrusega ei pööranud kohus A. Valliste karistust täitmisele, vaid pani talle lisakohustuse. Vaatamata sellele tuvastati süüdimõistetul 11. juulil 2019 uus alkoholi tarvitamise juhtum. Vaidlustatud kohtumäärusest nähtub üheselt, et kohus on märkinud alkoholi tarvitamise ajana 11. juuli 2019. Sama kuupäev nähtub ka erakorralise ettekande sisust. A. Valliste on määruskaebuses püüdnud alkoholi pruukimist välja vabandada masendustundega. Kohtukolleegium leiab, et meelemasenduses olemine ei õigusta alkoholi tarvitamist. Tegemist on tõsise rikkumisega. Olgu ka märgitud, et A. Vallistel on karistusregistri väljavõtte kohaselt neli kehtivat kriminaalkaristust kehalise väärkohtlemise eest. Kriminaalhooldusametniku erakorralisest ettekandest selguvalt on A. Valliste tunnistanud, et ta muutub vägivaldseks, kui on tarvitanud alkoholi ja et just alkohol on tema puhul suureks probleemiks. Teadmine, et alkohol võib soodustada tema kuritegelikku käitumist ning et juba alkoholi pruukimine iseeneses võib kaasa tuua sattumise vanglasse, oleks pidanud A. Vallistet mõjutama talle pandud kohustust hoolsalt järgima. Asjaolu, et ta kohustust korduvalt rikkus, osutab tema vähesele motiveeritusele kohtuotsust täita ja enda käitumise kallal vaeva näha.
24.Ringkonnakohtule saadetud kirjades kinnitab A. Valliste, et ta on hakanud alkoholiprobleemiga tõsiselt tegelema, s.o käib igal neljapäeval Anonüümsete Alkohoolikute koosolekul ning 25. septembriks 2019 on ta kokku leppinud alkoholivastase süsti saamise Narva haiglas. Süsti mõju olevat kolm aastat.
25.Kõigepealt peab märkima, et süüdimõistetu väited nii Anonüümsete Alkohoolikute tugigrupis käimise kui alkoholivastase süsti tegemise osas on paljasõnalised. Samas, isegi siis, kui need väiteid on õiged, peegelduks A. Valliste sellistes tegevustes pigem soov saavutada karistuse täitmisele pööramata jätmine kui tõsine tahe probleemiga tegeleda. Kui süüdimõistetu oleks tõsiselt motiveeritud end muutma ja alkoholiprobleemi seljatama, oleks ta abi otsinud kohe 11. juulil 2019 alkoholi tarvitamise järgselt. Nagu A. Valliste maakohtu istungil antud ütlustest nähtub, pani ta seoses kõnealuse probleemiga psühhiaatri juurde aja alles 21. augustil 2019, ehk siis pärast seda, kui ta sai teada, et kriminaalhooldusametnik esitas Tartu Maakohtule erakorralise ettekande taotlusega tema karistus täitmisele pöörata. Samuti väärib väljatoomist, et preparaati Esperal manustati A. Vallistele juba ka
14.veebruaril 2019, selle mõjuajana märgiti üks aasta ning isikut teavitati keelust kasutada preparaadi toime ajal alkoholi ja ravimeid (KoTo, tl 10). Vaatamata sellele tarvitas A. Valliste alkoholi juba seitse kuud pärast ravimi võtmist. Seega ei garanteeri ainuüksi vastava ravi saamine süüdimõistetu hoidumist alkoholist, vaid määrava tähendusega on isiku enda motivatsioon ja valmisolek pingutada, saamaks alkoholiprobleem kontrolli alla. Nagu kolleegium aga juba märkis, on A. Valliste vastavas motiveerituses põhjust kahelda.
26.Kuivõrd A. Valliste karistuse täitmisele pööramise tingib juba tema korduv alkoholi tarvitamise keelu rikkumine, ei ole määravat tähendust sellel, kas lugeda sotsiaalprogrammis „Mehed päriselt“ käimata jätmine toimunuks mõjuval põhjusel. Seega ringkonnakohus nimetatud küsimusel põhjalikult ei peatu. Samas tasub aga siiski välja tuua, et A. Valliste mõisteti süüdi kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega. Nii kokkuleppes 5(6)
kui kohtuotsuses on märgitud, et A. Vallistel tuleb läbida neli kuud kestev perevägivalla tõkestamise programm „Mehed päriselt“ ning see programm viiakse läbi Tartus. Ehk siis A. Valliste ei pruukinud kokkulepet sõlmides ja kohtuistungil selle juurde jäädes teada küll sotsiaalprogrammi toimumise täpseid kellaaegu, kuid ta pidi valmis olema selleks, et korraldada oma elu nii, et tal oleks võimalik programmist osa võtta.
27.Eeltoodud asjaoludel leiab ka ringkonnakohus, et A. Valliste vangistus tuleb täitmisele pöörata. Süüdimõistetu on saanud piisavalt võimalusi oma käitumise korrigeerimiseks, kuid ta on näidanud, et ei ole motiveeritud või suuteline kohustusi nõuetekohaselt järgima. Alkoholi tarvitamise keelu rikkumine võib soodustada A. Valliste poolt uute kuritegude toimepanemist.
28.Eeltoodud asjaoludel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 337 lg 1 p-st 1, jätab Tartu Ringkonnakohus Tartu Maakohtu 30. augusti 2019. a määruse muutmata ja määruskaebuse rahuldamata. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Mati Kartau
Aarne Sarjas
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.