Ametialased süüteod › Aususe kohustuse rikkumine

päevamäära (päevamäär 39 eurot), s.o 3978 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista rahaline karistus 68 päevamäära, s.o. 2652 eurot. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 24 päevamäära, s.o 936 eurot. Ülejäänud 44 päevamäära, s.o 1716 eurot jätta täitmisele pööramata, kui A.I. ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu.

KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.09.2019.a. KarS § 66 lg 1, 3 järgi määrata kohesele kandmisele kuuluva rahalise karistuse 936 eurot tasumine ositi 6 kuu jooksul, igas kuus tasuda 156 eurot. Esimene rahalise karistuse osamakse tasuda ühe kuu jooksul otsuse jõustumisest alates, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) koheselt tasumisele kuuluva rahalise karistuse tasumiseks edastatakse A.I.ele täiendavalt eraldi dokumendina. Tõkend – elukohast lahkumise keeld- jätta A.I.e suhtes muutmata. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel. I.A. mõista õigeks 294 lg 2 p 2 järgi. S. OÜ mõista õigeks KarS § 298 lg 3 järgi Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimise, pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke, Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimise ja Tallinna Keskraamatukogu hanke episoodides. S. OÜ mõista süüdi KarS § 298 lg 3 järgi Lennuameti andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse episoodis altkäemaksu andmises ja karistada rahalise karistusega 6000 eurot. KrMS § 238 lg 2 alusel vähendada mõistetavat karistust 1/3 võrra ja karistuseks mõista rahaline karistus 4000 eurot. KarS § 73 lg 1, 2, 3 alusel määrata, et rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 1400 eurot. Ülejäänud 2600 eurot jätta täitmisele pööramata, kui S. OÜ ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 78 p 1 alusel hakkab katseaeg kulgema kohtuotsuse kuulutamisest, s.o 19.09.2019.a. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) koheselt tasumisele kuuluva rahalise karistuse tasumiseks edastatakse S. OÜ seaduslikule esindajale A.I.ele täiendavalt eraldi dokumendina. Arestitud vara 1.KarS § 301 ja KarS § 83 lg 3 p 2 alusel konfiskeerida 01.12.2017.a. arestitud kolmanda isiku OÜ S (registrikood xxxxxxxx) AS-i Swedbank arvelduskontol nr xxxxxx olevatest rahalistest vahenditest 1000 eurot. Ülejäänud arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas 17121.22 eurot vabastada kohtuotsuse jõustumisel aresti alt.

Menetluskulud Välja mõista M.D.ilt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha - 810 eurot. Välja mõista A.I.elt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha - 810 eurot. Välja mõista S. OÜ-lt riigituludesse KrMS § 175 lg 1 p 9 alusel sundraha - 810 eurot; KrMS § 180 lg 3 alusel määrata sundraha tasumine 1 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontode ja viitenumbriga) menetluskulu tasumiseks edastatakse süüdistatavatele eraldi dokumendina. Süüdistatavate valitud kaitsjate kulud 1.Hüvitada M.D.ile tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasust (3450 eurot koos käibemaksuga) 1150 eurot Eesti Vabariigi eelarvest seoses osalise õigeksmõistmisega. 2.Hüvitada A.I.ele tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasust (4140 eurot koos käibemaksuga) - 2760 eurot Eesti Vabariigi eelarvest seoses osalise õigeksmõistmisega. 3.Hüvitada I.A.ile tema poolt valitud kaitsjale makstud tasust (2190 eurot) Eesti Vabariigi eelarvest mõistliku suurusega tasu - 2070 eurot seoses õigeksmõistmisega (21.05.2019 ja 07.06.2019 istungite kestus kokku 6,5 tundi, tasu seega arve nr 140 alusel peab olema 650 + k/m 130 = 780 eurot). 4.Hüvitada OÜ-le S. (registrikood xxxxxxx) tema poolt valitud kaitsjale makstud mõistliku suurusega tasust (4140 eurot koos käibemaksuga) - 2760 eurot Eesti Vabariigi eelarvest seoses osalise õigeksmõistmisega Asitõendid ja salvestised 1)CD-plaadid ja DVD-plaadid (asuvad kriminaaltoimikutes)- KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaaltoimikutesse. 2)OÜ S ja P.K.ga (K) seotud dokumendid 45-l lehel – KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta toimiku materjalide juurde. 3) Ordi monitor xxxx (s/n xxxx), HDMI kaabel xxxx, videokaamera Hikvison xxxx (seerianumber xxxx), POE adapteri xxxx, väline kõvaketas Silicon xxxxx, videosalvesti Hikvision (asuvad Kaitsepolitseiametis)– KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada I.A.ile. Edasikaebe kord Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul, alates motiveeritud otsuse avalikult teatavakstegemisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale teatada kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise võib vaidlustada kohtuotsusest eraldi KrMS 15.peatüki kohaselt, s.o. määruskaebemenetluse korras 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai teada kohtuotsusest. Määruskaebeõiguse kasutamise soovist tuleb Harju Maakohtu Tallinna kohtumajale kirjalikult teatada 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest. Süüdistused M.D. töötas 30.07.2012 – 01.12.2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM) infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialistina.

MKM-i personalikäskkirja nr 16-0008 „MKM-i teenistuskohtade koosseis“ muutmisega muudeti M.D.i töökoht alates 01.01.2017 tähtajatuks. M.D.i töökoha eesmärgiks oli tagada MKM-i haldusalas olevate infotehnoloogiliste arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine. M.D.i ülesandeks oli Lennuameti infosüsteemide arendusprojektide juhtimine, eelarvete ja ressursside planeerimine ja jälgimine; vastava töörühma juhtimine; Lennuameti infosüsteemide edasiarendamiseks vajalike probleemide kaardistamine; arendus- ja hoolduslepingute ettevalmistamine ja kooskõlastamine ning vajadusel läbirääkimiste pidamine, osalemine riigihangete läbiviimisel ja lepingute täitmise kontroll. M.D. osales MKM-i poolt läbiviidud riigihangetel hankedokumentide ettevalmistamisel, väikehangetel pakkumuste esitamise päringute tegemisel, hankele esitatud pakkumuste hindamisel, hankel edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud lepingute koostamisel, hankelepingu täitmise üle järelevalve teostamisel. Seega omas M.D. MKM-i töökorraldusest tulenevalt õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid ja toiminguid, sealhulgas osaleda otsuste ja toimingute tegemises või nende sisulises suunamises. Seega omas M.D. avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit KVS § 2 lg 2 mõistes ning oli ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõistes. Juriidiline isik S. OÜ (äriregistri kood xxxxxxx) on asutatud 04.03.2014. Alates asutamisest kuni käesoleva ajani on S. OÜ ainus juhatuse liige A.I.. Äriseadustiku § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Seega on A.I. juriidilise isiku organi liige ja pädev esindaja KarS § 14 lg 1 mõttes. S. OÜ osales 2017. aastal pakkujana neljal MKM-i poolt läbiviidud hankel. M.D. andis MKM-i infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialistina ametiisikuna tegutsedes 2017. aastal hankija MKM-i esindajana hanke eest vastutava isikuna riigihangetele hankel osalejale S. OÜ-le eeliseid, rikkudes sellega riigihankemenetluse nõudeid. Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimine 29.11.2016 moodustas MKM-i kantsler riigihanke „Pilootide teooriaeksami tarkvara“ hankekomisjoni koosseisus infotehnoloogia osakonna juhataja K.K., infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhataja V.E. ja infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialist M.D.. M.D. koostas koostöös Lennuametiga pilootide teooriaeksami tarkvara hankedokumendid. 01.12.2016 avaldas MKM riigihangete registris riigihanke nr 180921 „Pilootide teooriaeksami tarkvara“ hanketeate. Pakkumused esitasid SA I. ja OÜ IK, kuid hankekomisjon otsustas nende pakkumused tagasi lükata, milline otsus kinnitati 19.01.2017.a. MKM-i kantsleri käskkirjaga. M.D. pakkus V.E.ile ja K.K.ile välja, et võiks leida ettevõtte, kes oleks valmis tegema alghäälestuse töö hinnaga alla 10 000 € ehk alla lihthanke piirmäära.

Jaanuarist aprillini 2017 tegi M.D. Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara ehk tegi MKM-i ja S. OÜ vahel sõlmitud lepingus nr 1.9-8/17-040-1 ettenähtud tööd. Samaaegselt tegi M.D. koostöös Lennuameti vaneminspektor A.Kga järelevalvet sama lepingu täitmise üle. Tööde üleandmiseks koostas M.D. tehtud tööde andmete kohta exceli tabeli „Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara funktsionaalsus“ ja saatis selle A.I.ele, kes edastas selle omakorda A.Kle. 18. aprillil andis M.D. V.E.ile teada, et eksamisüsteem on valmis üleandmiseksvastuvõtmiseks. A.I. kooskõlastatult M.D.iga saatis S. OÜ poolt V.E.ile tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti, mille V.E. 20.aprillil allkirjastas MKM-i poolt. 11.05.2017 tasus Rahandusministeerium MKM-i poolt Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara eest S. OÜ-le 11640 eurot. Raha edasikandmiseks M.D.ile loodi viimase ettepanekul S OÜ, mille juhatuse liikmeks registreeriti M.D.i elukaaslase isa P.K.. 18. mail saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 7500 € ja palus raha üle kanda ning 21. mail maksis A.I. S. OÜ arvelt S OÜ arvele 21. mail 5000 eurot ja 22. mail 2500 eurot. Vastavalt RHS § 16 lg 1 pidi M.D. hankijana lähtuma hankelepingu sõlmimisel riigihanke korraldamise üldpõhimõtetest. M.D. rikkus hankides Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejale S. OÜ: • RHS § 3 p 3 (alates 1.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet edastades A.I.ele enne pakkumuse ametlikku küsimist hanke tehnilise kirjelduse, aidates A.I.el koostada S. OÜ pakkumust, seejuures kokku leppides S. OÜ pakkumuse hinna, määrates teistele potentsiaalsetele pakkujatele erinevalt S. OÜ-st pakkumuse esitamise tähtajaks 2 tööpäeva. • RHS § 3 p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, leppides enne pakkumuse esitamist A.I.ega kokku, et aitab ise S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, teostades ise S. OÜ ja MKM-i vahel sõlmitud lepingus ettenähtud tööd, tehes ise nende tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja korraldades nende tööde vastuvõtmine ja saades S. OÜ-lt tasu. Seega M.D. küsis A.I.elt ja võttis 21.-22. mail 2017 A.I.elt vastu vara summas 7500 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit, eelistades Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimisel S. OÜ-d. A.I. tegutses eelnevalt kirjeldatud tegude toimepanemisel juriidilise isiku juhatuse liikmena S. OÜ huvides. Seega S. OÜ andis M.D.ile vara summas 7500 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimisel S. OÜ-d.

Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange

M.D. koostas hankedokumendid ja saatis need A.I.ele palvega üle vaadata ja 6. juunil edastas M.D. tema poolt koostatud ja A.I.ega kooskõlastatud hankedokumendid V.E.ile. Hankedokumentidesse lisas M.D. järgnevad A.I.ega kokkulepitud konkurentsi piiravad riigihanke kvalifitseerimistingimused: • nr 6.2. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse ning kontrollitava viite, et on viimase kahe aasta jooksul edukalt täidesaatnud (vähemalt 75% kogutööde mahust) eksamite sooritamise või kvalifikatsioonide/pädevuste hindamise tarkvara arendusprojekti, mis on ka pakkumise esitamise hetkel reaalses kasutuses.“; • nr 6.3. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse ning kontrollitava viite, et on viimase kahe aasta jooksul olnud lepingulises suhtes tarkvara arenduse või tarkvara hooldusteenuste valdkonnas mõne Euroopa Liidu riikliku lennundusjärelevalve organisatsiooniga või lennundusäri ettevõttega.“; • nr 6.5. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et on kasutanud oma tarkvaraarendustes vähemalt ühel korral andmebaasilahendusena graafandmebaasitarkvara NEO4J ning omab teadmisi päringukeelest Cypher. Samuti, et on pädev looma veebipõhiseid rakendusi kasutades PHP-d.“ Kvalifitseerimistingimustele 6.2 ja 6.3 vastas kogumis Eestis vaid S. OÜ ja kvalifitseerimistingimus 6.5 ei olnud tegelikult vajalik lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomiseks.

MKM-i poolt. 02.11.2017 esitas A.I. S. OÜ poolt üleantud tööde kohta MKM-ile arve summas 13 405 € (koos käibemaksuga 16086 €). 16. novembril saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 10 050 € palvega pärast MKM-ilt raha laekumist see summa talle edasi kanda. 20.11.2017 tasus Rahandusministeerium S. OÜ-le Lennuameti pilootide eksamitarkvara arendustööde eest 16086 €. 23. novembril küsis M.D. A.I.elt, kas raha on laekunud. A.I. kinnitas raha laekumist ja esimese osa edasi kandmist, teise osa lubas ta kanda järgmisel päeval. A.I. maksis 23.11.2017 S. OÜ arvelt S OÜ arvele 7000 eurot ja 26.11.2017 3050 eurot ehk kokku 75% S. OÜ-le makstud summast ilma käibemaksuta. M.D. rikkus riigihanke nr 188476 „Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange“ järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejale S. OÜ: • RHS § 3 p 3 (alates 1.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet kooskõlastades A.I.ega riigihanke dokumendid, lisades hankedokumentidesse konkurentsi piiravad kvalifitseerimistingimused 6.2, 6.3 ja 6.5, aidates A.I.el koostada S. OÜ pakkumust, seejuures kokku leppides S. OÜ pakkumuse hinna, edastades A.I.ele enne pakkumuste avamist infot pakkumuste esitamiste kohta. • RHS § 3 p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, leppides enne pakkumuse esitamist A.I.ega kokku, et aitab ise S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, teostades ise S. OÜ ja MKM-i vahel sõlmitud lepingus ettenähtud tööd, tehes ise nende tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja korraldades nende tööde vastuvõtmine ja saades S. OÜ-lt tasu. • RHS § 38 lg 2 p 4 (alates 1.09.2017 § 95 lg 4 p 7) sätestatud võimalust kõrvaldada hankemenetlusest pakkuja, kelle pakkumuse koostamisel on osalenud isik, kes on osalenud sama riigihanke hankedokumentide koostamisel või kes on muul viisil hankijaga seotud ja sellele isikule seetõttu teadaolev info annab talle eelise teiste pakkujate ees. • RHS § 39 lg 1 (alates 1.09.2017 § 98 lg 1) sätestatud kvalifitseerimise tingimuste proportsionaalsuse nõuet, lisades hankedokumentidesse kvalifitseerimistingimused 6.2, 6.3 ja 6.5, arvestades, et tingimustele 6.2 ja 6.3 vastab kogumis Eestis vaid S. OÜ ja tingimus 6.5 ei olnud tegelikult vajalik lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomiseks. Seega M.D. küsis A.I.elt vara, mis võrdub 75 protsendiga lepingu hinnast ehk kokku summas 19 504 € ja võttis sellest varast 21. oktoobril, 23. ja 26. novembril 2017 A.I.elt vastu vara kokku summas 12 360 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit, eelistades Lennuameti Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushankel S. OÜ-d. A.I. tegutses eelnevalt kirjeldatud tegude toimepanemisel juriidilise isiku juhatuse liikmena S. OÜ huvides. Seega S. OÜ lubas M.D.ile vara, mis võrdub 75 protsendiga lepingu hinnast ehk kokku summas 19 504 € ja andis sellest varast 21. oktoobril,

S. OÜ:

• RHS § 3 p 2 sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet aidates A.I.el koostada S. OÜ pakkumust, seejuures kokku leppides S. OÜ pakkumuse hinna, leppides A.I.ega kokku, millistele konkurentidelt pakkumusi küsida, andes A.I.ele infot teiste pakkujate hindade kohta ja lastes S. OÜ-l esitada pakkumus pärast konkurentide hindade teadasaamist. • RHS § 3 p 4 sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, leppides enne pakkumuse esitamist A.I.ega kokku, et aitab ise S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, tehes ise nende tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja saab S. OÜ-lt tasu. Seega M.D. küsis A.I.elt ja nõustus vastu võtma A.I.elt vara 14 805 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimisel S. OÜ-d. A.I. tegutses eelnevalt kirjeldatud tegude toimepanemisel juriidilise isiku juhatuse liikmena S. OÜ huvides. Seega S. OÜ lubas anda M.D.ile vara 14 805 eurot vastutasuks selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit eelistades Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimisel S. OÜ-d. Lennuameti andmete migratsioon Postipoisist Deltasse

infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhatajale V.E.ile ettepaneku, et otsib ettevõtte, kes oleks nõus töö ära tegema hinnaga alla 10 000 euro ehk alla lihthanke piirmäära.

Postipoisist Deltasse tarkvara järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejatele OÜ K ja S. OÜ: • RHS § 3 p 3 (alates 1.09.2017 § 3 p 2) sätestatud isikute võrdse kohtlemise põhimõtet edastades A.I.ele ja E.Iile enne pakkumuse ametlikku küsimist hanke tehnilise kirjelduse ja W.S OÜ pakkumuse, andest neile teada W.S OÜ hinna, leppides A.I.ega ja A.I.e vahendusel E.Iiga kokku S. OÜ ja OÜ K pakkumuste hinnad. • RHS § 3 p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatud konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, soovitades A.I.e vahendusel E.Iil tõsta OÜ K pakkumuse hinda eesmärgiga saada osa OÜ-le K makstavast tasust endale ja saades pärast tööde vastuvõtmist A.I.e vahendusel E.Iilt vara 1000 eurot. Maist augustini 2017 teostas E.I Lennuameti andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse. M.D. tegi koostöös Lennuameti dokumendi ja teabehalduse spetsialisti K.Pega järelevalvet lepingu täitmise üle. 07.08.2017 allkirjastas V.E. MKM-i poolt tööde üleandmise akti. Seejärel informeeris M.D. E.Iit, et MKM-i poolt on tööd vastu võetud ja ta võib esitada MKM-ile tööde eest arve. 7. augustil esitas OÜ K MKM-ile arve summas 11 040 € koos käibemaksuga. 9. augustil teavitas M.D. ka A.I.t, et E.Iiga on ülevõtmisakt allkirjastatud. 15.08.2017 maksis Rahandusministeerium K OÜ-le MKM-i poolt 11 040 €. 28. augustil uuris M.D. MKM-i raamatupidajalt, kas OÜ-le K on arve makstud. Saanud kinnituse, et makse on tehtud juba 15. augustil, palus M.D. A.I.el suhelda E.Iiga, sest raha on talle juba üle kantud. 28. augustil leppisid A.I. ja E.I kokku, et A.I. esitab E.Iile arve ja E.I maksab selle siis ära, kui kogu töö on reaalselt tehtud. 29. augustil saatis E.I A.I.ele OÜ K rekvisiidid ja palve saata arve lepingu nr 1.9-8/17-203-1 konsultatsiooni eest. A.I. saatis E.Iile S. OÜ arve OÜ-le K summas koos käibemaksuga 3600 eurot. 31. augustil saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 1000 eurot.

altkäemaksu küsimist ja võtmist E.Iilt, pannes sellega toime KarS § 296 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega S. OÜ juhatuse liikme A.I.e kaudu ja juriidilise isiku huvides lubas anda ja andis M.D.ile vara ametiseisundi kasutamise eest, pannes sellega toime KarS § 298 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo ja vahendas M.D.i altkäemaksu E.Iilt, pannes sellega toime KarS § 296 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsioon.

kiirendada. Vastuseks kirjutas M.D. E.Nile ja K.Ple, et uue riigihangete seaduse kohaselt ei pea alla 15 000-eurose pakkumuse korral konkureerivaid pakkumusi võtma ja rõhutas, et tema poolt vahendatud pakkumus on pigem odav, soovitas MKM-i IT-osakonna nimel valida tema poolt vahendatud E.Ii pakkumus ja mitte konkureerivaid pakkumusi võtta. Lisaks küsis M.D. 26. oktoobril K.P käest, milliste ettevõtete käest ja millise tähtajaga pakkumusi küsiti ning mis ajaks plaanitakse teha otsus.

ülesande täitmiseks ametiseisundit KVS § 2 lg 2 mõistes ning on ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõistes. I.A. ja A.I. leppisid 2017 aasta augustis kokku, et A.I. annab I.A.ile vara selle eest, et I.A. vastuteenena kasutaks oma ametiseisundit S. OÜ huvides alljärgnevalt. Jaanuaris 2017 teavitas Tallinna Keskraamatukogu teenindusdirektor K.M Tallinna Keskraamatukogu infotehnoloogia osakonna juhatajat R.Pit vajadusest luua raamatukogu ajahaldustarkvara Libki juurde statistika kogumise lahendus. R.P andis I.A.ile korralduse uurida Libki arendajalt, kuidas see asi lahendada. I.A. pidas 06.01-12.07.2017 kirjavahetust Libki arendaja K.Higa, mille tulemusel pakkus K.H arenduse hinnaks 5000 $, mida I.A. ja R.P pidasid liiga kalliks. 12.07.2017 teatas I.A. R.Pile ja K.Mele, et võimalus oleks programmeerida statistikamoodul ise või tellida arendus mõnest Eesti firmast.

laekunud. Saanud jaatava vastuse, tegi I.A. A.I.ele ettepaneku, et sel juhul võiks A.I. I.A.ile ITvahendid ära osta. I.A. ja A.I. leppisid kokku, et I.A. saadab A.I.ele konkreetsed IT-seadmete mudelid, mida ta soovib ja A.I. tellib need ära. I.A. sisestas tema poolt soovitud IT-seadmete andmed Google Drive tabelisse, mida jagas A.I.ega. 22-27. oktoobril, 31. oktoobril ja 2. novembril arutasid I.A. ja A.I. omavahel, milliseid IT-seadmeid I.A. soovib ning mis hinnaga ja kust A.I. need I.A.ile ostab. I.A. palus A.I.el talle osta arvutimonitori, HDMI kaabli, 3 terabaidise kõvaketta, välise kõvaketta, POE adapteri ja videosalvestusseadme koos videokaameraga. Vastavalt I.A.iga sõlmitud kokkuleppele tellis A.I. I.A.i jaoks järgnevad ITseadmed: -

-

-

-

-

24.10.2017 tellis A.I. AS-ilt Ordi monitori LCD 24" Dell U2415 IPS (s/n xxxx) hinnaga koos käibemaksuga 262 € ja kõvaketta WD 3TB Sata3 Purple 64M (s/n xxxx) hinnaga koos käibemaksuga 107 €. 02.11.2017 tasus A.I. AS-ile Ordi S. OÜ arvelt 369 eurot; 24.10.2017 tellis A.I. YEI AS-ilt muuhulgas HDMI kaabli hinnaga koos käibemaksuga 9,30 €. 02.11.2017 tasus A.I. YEI AS-ile S. OÜ arvelt 21,55 eurot; 02.11.2017 tellis A.I. BK Eesti AS-ilt IP videokaamera Hikvison xxxx (seerianumber xxxxxx) hinnaga koos käibemaksuga 158,40 € ja POE adapteri Ubiquiti xxxx, hinnaga koos käibemaksuga 13,80 €. 02.11.2017 tasus A.I. BE AS-ile S. OÜ arvelt 172,20 eurot; 03.11.2017 tellis A.I. UAB-lt ABC xxxx muuhulgas välise kõvaketta Silicon Power Armor A30 2TB. 03.11.2017 tasus A.I. UAB-LE ABC xxxx S. OÜ arvelt 478,18 eurot. Kohtueelses menetluses on tuvastatud, et madalaim hind, mille eest saab Eestis osta välise kõvaketta Silicon Power Armor A30 2TB, on 80,07 eurot; 15.11.2017 tellis A.I. BK Eesti AS-ilt videosalvesti Hikvision DS-7604 NI-K1/4P (seerianumber xxxx) hinnaga koos käibemaksuga 163,20 €. 15.11.2017 tasus A.I. BE AS-ile S. OÜ arvelt 163,20 eurot.

Sellise tegevusega küsis ja võttis I.A. ametiisikuna A.I.elt vastu vara ametiseisundi kasutamise eest, pannes sellega toime KarS § 294 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega A.I. andis I.A.ile vara ametiseisundi kasutamise eest, andes sellega vähemalt teist korda ehk korduvalt altkäemaksu, pannes sellega toime KarS § 298 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Sellise tegevusega S. OÜ juhatuse liikme A.I.e kaudu ja juriidilise isiku huvides andis I.A.ile vara ametiseisundi kasutamise eest, andes sellega vähemalt teist korda ehk korduvalt altkäemaksu, pannes sellega toime KarS § 298 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kohtu seisukoht M.D.ile on esitatud süüdistus altkäemaksu küsimises ja vastuvõtmises, riigihangete nõuete rikkumises ja mõjuvõimuga kauplemises. A.I.ele ja tema ettevõttele S. OÜ-le on esitatud süüdistus altkäemaksu korduvas andmises ja vahendamises ning I.A.it süüdistatakse altkäemaksu küsimises. Süüdistatavad M.D., A.I., I.A. ja S. OÜ seaduslik esindaja A.I. end esitatud süüdistustes süüdi ei tunnistanud. Süüdistatavad ei taotlenud enda ülekuulamist kohtuistungil, seega arvestab kohus nende kohtueelses menetluses antud ütlusi nende süüdistuse episoodide kohta, mille kohta nad on ütlusi andnud. Ühe süüdistatava - E.Ii suhtes lõpetas Harju Maakohus 21.05.2019. a kriminaalasja KrMS § 202 lg 1 alusel (K, tl 35). Esmalt võtab kohus seisukoha M.D.i ametiisikuna tegutsemise osas, riigi hangete nõuete rikkumisega seoses ning süüdistustes altkäemaksu küsimises, vastuvõtmises ja seejärel väidetava mõjuvõimu kasutamises. KarS § 288 lg 1 kohaselt on ametiisik käesoleva seadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 2 sätestab, et ametiisik käesoleva seaduse tähenduses on füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutselisena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. KVS § 2 lg 2 kohaselt seisneb ametiseisund õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenevas õiguses ja kohustuses avaliku ülesande täitmisel: 1)teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2)teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Vaidlust ei ole selles, et M.D., töötades 30.07.2012 – 01.12.2017 Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumis (edaspidi MKM) infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialistina oli süüdistuses nimetatud perioodil ametiisik KarS § 288 mõttes.

Kriminaaltoimikus olevate tõenditega ja nimelt MKM-i asekantsleri A.Ke (kantsleri ülesannetes) 31.07.2012.a käskkirjaga nr 12-0144 nimetati M.D. infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse koosseisuvälise peaspetsialisti ametikohale alates 20.07.2012 kuni 31.03.2014. (T, III kd, tl 194) MKM-i ja M.D.i vahel 26.03.2013 sõlmitud soodustingimusega töölepingu nr 1.4-8/13-041 alusel asus M.D. tööle tähtajalisena kuni 31.03.2014 infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialisti töökohale, kelle peamiseks tööülesandeks oli tagada ministeeriumi IT arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine, täpsemad tööülesanded määratud ametijuhendis. (T, III kd, tl 196) MKM-i infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse peaspetsialisti ametijuhendi, mis on allkirjastatud kantsler M.P ja M.D.i poolt 26.03.2013, kohaselt oli M.D.i töökoha eesmärgiks ministeeriumi IT arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine (T, III kd, tl 200-203). Kantsler M.Sa ja M.D.i poolt 19.01.2015 allkirjastatud ametijuhendi kohaselt, mis kehtis kuni 31.12.2016, oli M.D.i töökoha eesmärgiks tagada ministeeriumi ja haldusalas olevate infotehnoloogiliste arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine. (T, III, tl 204-207) Infotehnoloogia osakonna juhataja K.K. on 24.11.2016 teinud taotluse muuta M.D.i töökoht MKM-i struktuuris tähtajatuks seoses sellega, et Lennuametil on tekkinud vajadus uue lennuohutuse järelevalve infosüsteemi loomiseks ning M.D. on suunatud konkreetset projekti vedama. Täiendavalt tegeleb M.D. vana Lennuohutuse järelevalve infosüsteemi arenduse ja hooldusega ning uue pilootide eksamineerimise lahenduse juurutusega. Taotlusele on lisatud uus ametijuhend, mille kohaselt oli M.D.i töökoha eesmärgiks jätkuvalt tagada ministeeriumi ja haldusalas olevate infotehnoloogiliste arendusprojektide kvaliteetne ja tähtaegne realiseerimine. Punkti 3.2 kohaselt oli M.D.i ülesandeks Lennuameti infosüsteemide arendusprojektide juhtimine, eelarvete ja ressursside planeerimine ja jälgimine; vastava töörühma juhtimine; Lennuameti infosüsteemide edasiarendamiseks vajalike probleemide kaardistamine; arendus – ja hoolduslepingute ettevalmistamine ja kooskõlastamine ning vajadusel läbirääkimiste pidamine, osalemine riigihangete läbiviimisel ja lepingute täitmise kontroll (T, III, tl 179-182). MKM-i 14.01.2016 personalikäskkirja nr 16-0008 „MKM-i teenistuskohtade koosseis“ muutmisega muudeti M.D.i töökoht alates 01.01.2017 tähtajatuks (T,III kd, TL 208). Infotehnoloogia osakonna juhataja K.K.i vastus (T, III kd, tl 177) tõendab, et olenemata ametijuhendi ametlikult vormistamiseta, täitis M.D. 2017.aastal reaalselt uuendatud ametijuhendis kokkulepitud ülesandeid. Nimetatud tööülesannete täitmine on tõendatud ka K.K.i (T, II kd, tl 16) ja infosüsteemide arendustalituse juhataja V.E.i (T, III kd, tl 7) ütlustega. Vaidlust ei ole selles, et M.D. oma ametiseisundist tulenevalt temale süüksarvatud tegude toimepanemise ajal oli isikuks, kes osales MKM-i poolt läbiviidud riigihangetel hankedokumentide ettevalmistamisel, väikehangetel pakkumuste esitamise päringute tegemisel, hankele esitatud pakkumuste hindamisel, hankel edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud lepingute koostamisel, hankelepingu täitmise üle järelevalve teostamisel. Antud asjaolud on tõendatud M.D.i ütlustega (T, III kd, tl 82-85), tunnistajate V.E.i (T, II kd, tl 7-11); K.K.i (T, II kd, tl 16-19) ütlustega; vaatlusprotokolliga, kus vaadeldud M.D.i e- kirju saatmiskuupäevadega 20.10.2016- 23.05.2017 (T, I kd, tl 173-182) ja sellele lisatud CD – plaadil olevate e- kirjade sisuga. Edaspidi CD-plaatidel olevate kirjade sisule otsuses ei viidata, viide on ainult vaatlusprotokollile. Vaidlust ei ole ka selles, et M.D. omas MKM-i töökorraldusest tulenevalt õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid ja toiminguid, sealhulgas osaleda otsuste ja toimingute tegemises või nende sisulises suunamises. See on tõendatud tunnistajate V.E.i ütlustega (T, II kd, tl 7) ja K.K.i ütlustega (T,II kd, tl 16). M.D.ile esitatud süüdistus KarS § 300 järgi.

KarS § 300 lg 1 näeb ette karistuse riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, samuti seaduse kohaselt nõutavat riigihanke menetlust korraldamata hankelepingu sõlmimise eest eelise andmise eesmärgil. Arvestades, et märgitud kuriteokooseis tugineb Riigihangete seadusele (edaspidi RHS) ning selle alusel välja antud teistele õigusaktidele, siis on oluline tuvastada, missugust RHS sätte rikkumist süüdistatavale ette heidetakse ja milliste objektiivsete tunnuste alla need paigutavad. Vastutus järgneb sellise rikkumise eest, mille eesmärgiks on hankemenetluses osalejale eelise andmine. Antud koosseis ei nõua erisubjekti, kuna riigihangete teostamise eest ei pea vastutama tingimata ametiisik KarS § 288 mõttes. Subjektiivsest küljest eeldab selle kuriteokoosseisu toime pannud isiku tahtlust kõigi teo objektiivsete tunnuste osas. RHS § 3 näeb ette hankija (antud juhul MKM) kohustuse järgida riigihanke korraldamise põhimõtteid, mis peavad kindlustama riigihanke eesmärgiga tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning olemasoleva konkursitingimuste efektiivne ärakasutamine riigihankel. Sama seaduse § 5 sätestab, kes peavad täitma riigihangete seaduses kirjeldatud korda. MKM kui riigiasutus on hankija RHS § 5 lg 2 p 1 järgi. MKM-i 2014.a. hankekorra, mis kehtis 28.02.2014 - 03.10.2017 (T, IV kd, tl 203, 207 pöördel) § 4 sätestab, et riigihangete puhul tuleb järgida seaduses sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid (RHS § 3). Sama põhimõte kehtib ka 03.10.2017 MKM-i hankekorra kehtestamisel (T, IV kd, tl 220, 224 pöördel). Kuivõrd hankijal,, s.o MKM-il ja sh tema töötajal lasub kohustus järgida riigihanke korraldamise põhimõtteid, siis tuli neid põhimõtteid järgida ka M.D.il.

tingivale tunnusele. MKM-i hankekord sätestab väikehanke (kuni 02.10.2017 kehtinud korra § 6 lg 1 p 1 kohaselt riigihange, mille hankelepingu eeldatav maksumus ilma käibemaksuta asjade ostmisel, teenuste ja ideelahenduste tellimisel on 5000 - 10 000 € ja alates 03.10.2017 kehtiva korra § 8 lg 1 p 1 kohaselt on piirmäär 15 000 - 30 000 €) läbiviimise korra MKM-is. Väikehanke läbiviimisel tuleb tagada RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtetest kinnipidamine (vana korra § 6 lg 2 p 1 ja uue korra § 8 lg 2 p 1). Väikehanke korrektse läbiviimise, lepingu sõlmimise ja täitmise järelevalve eest vastutab vastutav isik (vana korra § 6 lg 2 p 5 ja uue korra § 8 lg 2 p 5); vastutav isik teeb konkurentsi olemasolu korral ettepaneku pakkumuse esitamiseks vähemalt kolmele potentsiaalsele pakkujale (vana korra § 6 lg 2 p 2 ja uue korra § 8 lg 2 p 2); hankeprotsess dokumenteeritakse ja säilitatakse dokumendihaldussüsteemis, vastutav isik koostab memo või muus vormis asjakohase info konkreetse pakkumuse valiku kohta või põhjenduse, miks erinevaid võrreldavaid pakkumusi ei võetud (vana korra § 6 lg 2 p 3 ja uue korra § 8 lg 2 p 3). M.D.i e-kirjade vaatlusprotokollist nähtuvalt on ta 03.01.2017.a saatnud e-kirja hankekomisjoni teistele liikmetele lubadusega leida veel mõni firma, kes teevad töö hinnaga alla 10 000 eurot. Seda tõendab vaatlusprotokoll M.D.i e-postkasti xxxx e-kirjade vaatlus (T, I kd, tl 175-176). Eelpool nimetatud e- kirjade vaatlusest nähtub, et samal päeval kell 14.12 saadab M.D. hanke tehnilise kirjelduse oma eraposti aadressile xxxx (T, I kd, tl 176). Vaidlust ei ole ka selles, et M.D. võttis päev pärast eelnimetatud e- kirjade vahetamist ühendust A.I.ega, pakkudes tööd Lennuameti pilootide eksamikorralduse programmiga, mille hind jääks alla 10 000 euro. Sama vestluse ajal kell 20.00 saatis M.D. ka A.I.ele hanke tehnilise kirjelduse. Antud fakt on tõendamist leidnud 01.12.2017.a M.D.i elukoha läbiotsimisel Kaitsepolitsei välisele kõvakettale nr xxxx salvestatud M.D.i Facebooki konto andmetest ja M.D.i eraposti xxxx sisust, mida vaadeldud 14.12.2017.a ja 18.12.2017. a vaatlusprotokollides (T, I kd, tl 91-93 ja 208). Samuti A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 73-74). 14.12.2017.a vaatlusprotokolliga (T I kd, tl 94), milles kajastatud Facebooki vestlus, on tõendatud, et M.D. ja A.I. kohtusid arutamaks pakkumuse ja töö tegemist. 18.12.2017.a vaatlusprotokollist nähtuvalt saatis M.D. pärast A.I.ega kohtumist 05.01.2017 kell 11.10 V.E.ile ja K.K.ile teate, et on leidnud ettevõtte S. OÜ (T, I kd, tl 176). Vastavalt äriregistri väljavõttele (T, V kd, tl150-151) kuulub ettevõte A.I.ele. Vaidlust ei ole selles, et M.D. ja A.I. leppisid omavahel kokku, et S. OÜ teeb pakkumuse alla 10 000 euro, lõpliku hinnaga 9700 eurot + käibemaks ja M.D. aitas koostada S. OÜ pakkumust. See on tõendatud M.D.i ütlustega (T, III kd, tl 82,), A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 74), M.D.i eraposti xxxx sisuga (T, I kd, tl 208), FB vestlusega (T, I kd, tl 92, 94) ja A.I.e elukoha läbiotsimisel Kaitsepolitsei poolt tehtud tõmmise nr xxx suhtlustarkvara Skype vestlusega (T, I kd, tl 124). Vaidlust ei ole ka selles, et MKM-i õigusosakonna riigihangete eksperdi R.A nõudmisel küsis M.D. RHS § 3 sätestatud põhimõtte rikkumise (võrdse kohtlemise printsiip) vältimiseks ekirjadega 19.01.2017.a kell 12.12 AS- lt N, kell 12.21 OÜ-lt NG ja kell 12.14 AS-lt P hinnapakkumist ning tegi ettepaneku pakkumuse esitamiseks. Nimetatud ettepanekust nähtub, et ettevõtted pidid esitama hinnapakkumuse kahe tööpäeva jooksul, hiljemalt 23.01.2017 kella

ettevalmistamisel, milles tegi ettepaneku sõlmida leping S. OÜ-ga. Antud asjaolud on tõendatud MKM-i dokumendihaldussüsteemi sisestatud teabega ajavahemiku 18.01.2017 -27.01.2017 kohta (T, IV kd, tl 23-25), samuti tunnistajate V.E.i ütlustega (T, II kd, tl 8) ja K.K.i ütlustega (T, II kd, tl 16-17). Vaidlust ei ole ka selles, et MKM sõlmis Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara lepingu S. OÜ-ga (T, IV kd, tl 21). Lepingus kirjeldatud tööd tegi M.D.. Antud asjaolu on tõendatud M.D.i ütlustega (T, III kd, tl 83), A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 74), süüdistatavate M.D.i ja A.I.e vahel Skype vahendusel peetud vestlustega, mis on kajastatud 15.01.2018.a vaatlusprotokollis (T, I kd, tl 129-135) ja 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.2.1 vaadeldud M.D.i erapostkasti xxxx ajavahemikul 06.03.2017 kuni 01.05.2017 (T, I kd, tl 208-209). Vaidlust ei ole selles, et samaaegselt tegi M.D. koostöös Lennuameti vaneminspektor A.Kga järelevalvet sama lepingu täitmise üle, „vahendas“ arendaja ja Lennuameti vahelist suhtlust ning osales arendaja ja tellija vahelistel koosolekutel. See on tõendatud tunnistaja A.K ütlustega (T, II kd, tl 21-22), A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 74) ja 18.12.2017 vaatlusprotokolliga punktis 4.1.1 vaadeldud M.D.i e -postkasti xxxx e- kirjade vaatlusega ajavahemikul 01.02.2017 kuni 20.04.2017 (T, I kd, tl 179-181). Vaidlust ei ole ka selles, et M.D. korraldas tööde vastuvõtmist. Nimelt 18.12.2017 vaatlusprotokolli punktis 4.1.1 on vaadeldud M.D.i xxxx e-kirju ajavahemikul 18.04.2017 kuni 10.05.2017 (T, I kd, tl 180-181), kust nähtub, et M.D. annab V.E.ile teada, et eksamisüsteem on valmis üleandmiseks-vastuvõtmiseks ja tegi ettepaneku akt allkirjastada. M.D. kinnitas, et tööd võib vastu võtta. 20.04.2017 A.I. on saatnud kooskõlastatult M.D.iga (T, I kd, tl 151) e- kirja kell 16.08 V.E.ile ja M.D.ile, milles küsis vastuvõtmisakti allkirjastamise kohta. Samal päeval on V.E. MKM-i poolt tööde vastuvõtmise akti allkirjastanud (T, IV kd, tl 31). MKM- le on S. OÜ poolt esitatud 20.aprilli 2017.a kuupäevaga arve 17001 Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara arenduse eest summas 11640 eurot koos käibemaksuga (T, IV kd, tl 64), mis on saadetud samal kuupäeval kell 21.38 V.E.ile. See on tõendatud 18.12.2017 vaatlusprotokolliga punktis 4.1.1 vaadeldud M.D.i e-postkasti xxxx e-kirjade vaatlusega (T, I kd, tl 181). M.D.i ja A.I.e omavaheliste vestlustega Skype vahendusel, mida vaadeldud 15.01.2018 vaatlusprotokolliga (T, I kd, tl 152-153) on tõendatud, et M.D. lubas tegeleda sellega, et S. OÜ saaks osa raha kanda M.D.ile. Lubadus leida usaldusväärne firma raha maksmiseks on tõendatud samuti A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 74). M.D.i ütlused (T, III kd, tl 84) tõendavad OÜ S asutamist selleks, et OÜ S. saaks talle maksta pangaülekandega raha eelnevalt kirjeldatud hanke raames teostatud tööde eest. Äriregistri väljavõttest nähtuvalt on 15.05.2017.a asutatud ettevõte S OÜ ning juhatuse liikmeks ja osanikuks P.K. (T, III kd, tl 169). M.D.i ütluste kohaselt on P.K. tema elukaaslase isa. Süüdistatav põhjendas sellist valikut sooviga, et lähedane isik oleks ettevõtte juhatuses, kuid samas ei oleks seostatav otseselt temaga. M.D. arvas, et parem oleks enda nime mitte näidata, sest S. OÜ osales hangetel ja töid teostas tema. Pangakaardi ja konto tegemiseks läks koos P.K.ga Swdbank Keila kontorisse ning tegid konto ja pangakaardi. Pangakaardi kasutamise õigus oli ainult temal (T, III kd, tl 84). Viimast asjaolu tõendavad kriminaalasja materjalide hulgas olevad erinevad vaatlusprotokollid koos fototabelitega, kus vaadeldud S OÜ pangakaardi kasutamist, konto väljavõtet ja pangakaardi kasutamise ajal kütuse ostmist M.D.i poolt erinevates tanklates (T, I kd, tl 12-26, tl 37-38, tl 41-45). Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on Swedbank AS-i 19.10.2017. a vastuses teatanud, et S OÜ omab arvelduskontot, konto on avatud 17.05.2017 (T, I kd, tl 6).

18.12.2017. a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et M.D. saatis 18.05.2017 kell 17.31 e-kirjaga A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 7500 eurot, selgitusega „Kokkuleppelised konsultatsioonid“ ja palus raha üle kanda, siis saab ringiga selle oma valdusesse (T, I kd, tl 210). 15.01.2018.a vaatlusprotokollist, milles vaadeldud Skype vahendusel vestlust M.D.i ja A.I.e vahel nähtub, et 19.05.2017. a annab M.D. teada, et on arve eile teele pannud ja palub anda teada, kui A.I.e poolt tehtud. Ka 21.05.2017.a vestluses küsib M.D. A.I.elt, kas ta on jõudnud ülekande ära teha. (T, I kd, tl 160). Arvetega seotut tõendavad ka süüdistatavate M.D.i ja A.I.e ütlused. M.D.i ütlustest nähtuvalt leppisid nad enne pakkumuse tegemist kokku A.I.ega, et pakkumuse summast saab tema 75% ja A.I. 25%. See oli sellepärast, et selliseks hindasid tööde mahtu (T, III kd, tl 82). A.I.e ütlused riimuvad eelnevaga, nimelt kui raha lepingu täitmise eest oli S. OÜ-le üle kantud, saatis M.D. tema gmail.com kontole S OÜ arve ja ta kandis M.D.ile S OÜ kontole summad 5000 eurot ja 2500 eurot. Kaks ülekannet oli seotud päevalimiidiga (T, IV kd, tl 74). Eelpool nimetatud rahasummade ülekandmist OÜ S. kontolt OÜ S kontole tõendavad 28.11.2017.a vaatlusprotokollid, kus vaadeldud S OÜ ja S. OÜ arvelduskontosid (T, I kd, tl 32 ja 34). 15.01.2018. a vaatlusprotokollist, milles vaadeldud Skype vestlust, nähtub, et 23.05 2017.a andis M.D. A.I.e teada, et saadetis on kohal ja sellega võib esimese etapi lõppenuks lugeda (T, I kd, tl 161). Käesolevas kriminaalasjas antud episoodis heidetakse süüdistatavale M.D.ile ette riigihanke menetluse nõuete rikkumist, s.o võrdse kohtlemise põhimõtte ja konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise riigihangete seaduse §- st 3 punktidest 3 ja 5 tulenevate nõuete rikkumist. RHS § 3 p 3 (alates 01.09.2017 § 3 p 2) sätestatu kohaselt hankija peab kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et M.D. saatis enne ametliku pakkumise küsimist A.I.ele hanke tehnilise kirjelduse. Samuti aitas koostada S. OÜ ametlikku pakkumist, leppides kokku hinna ning aitas koostada pakkumust ning määras teistele potentsiaalsetele pakkujatele erinevalt S. OÜ-st pakkumuse esitamise tähtajaks kaks tööpäeva. Seega on tõendatud M.D.i tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. RHS § 3 p 5 (alates 1.09.2017 § 3 p 4) sätestatu kohaselt peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Käesolevas kriminaalasjas on leidnud tuvastamist, et M.D. enne pakkumuse esitamist leppis A.I.ega kokku, et aitab S. OÜ-l hanke võidu korral töö ära teha, tegi ise MKM-i ja S. OÜ lepingus ettenähtud tööd. M.D. oli teadlik, et saab selle eest vara. Samal ajal teostas M.D. lepingus ettenähtud tööde tegemise üle MKM-i poolset järelevalvet ja korraldas nende tööde vastuvõtmist. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.D. konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet. Subjektiivsete tunnuste poolest on tegu toime pandud tahtlikult, kavatsetult. M.D. teadis, et rikub RHS-s kehtestatud nõudeid ja soovis seda.

Vaidlust ei ole antud episoodis selles, et süüdistatavad M.D. ja A.I. leppisid kokku, et A.I. teeb MKM-i infotehnoloogia osakonna infosüsteemide arendustalituse juhatajale V.E.ile ettepaneku sõlmida S. OÜ-ga Lennuameti pilootide eksamitarkvara lisatööde jaoks hoolduse ja arenduse leping. Antud asjaolu on tõendatud 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga, kus vaadeldud süüdistatavate omavahelist vestlust Skype vahendusel 19. ja 20.04.2017 (T, I kd, tl 149-151). Vastavalt 18.12.2017.a vaatlusprotokolli punktile 4.1.2 (T, I kd, tl 182) saatiski 20. aprillil kell 16.08 A.I. M.D.iga kokkulepitult V.E.ile ettepaneku sõlmida S. OÜ-ga Lennuameti pilootide eksamitarkvara lisatööde jaoks hoolduse ja arenduse leping. 21. aprillil kell 10.01 saadetud ekirjas avaldas M.D. V.E.ile toetust S. OÜ-ga hoolduse ja arenduse lepingu sõlmimisele ja kell 10.34 saadetud e-kirjas pakkus V.E.ile välja võimaluse, et Lennuamet võiks S. OÜ-lt tellida pilootide eksamitarkvara lisatööde tellimise varjamiseks konsultatsiooni teenust või koolitust. Eelpool nimetatud vaatlusprotokolliga ja e–kirjadega on tõendatud M.D.i kindel soov suunata hange S. OÜ-le. V.E.i ütlustest (T, II kd, tl 9) ja K.K.i ütlustest (T, II kd, tl 17) nähtub, et M.D.i plaani nad heaks ei kiitnud. Seega tuli M.D.il leida muu lähenemine. Selleks leppisid M.D. ja A.I. 10.05.2017.a Skypes peetud vestluse ajal kokku, et pilootide eksamitarkvara hoolduse ja arenduse riigihankel tuleb kvalifitseerimistingimustega tagada, et hanke võidaks S. OÜ. Vestluse käigus pakkus M.D. välja hanke kvalifitseerimistingimustena kogemuse eksamisüsteemide arendamisega, kogemuse lennundusvaldkonnale lahenduste tegemisega ja kogemuse graphandmebaasi NEO4j ja PHP/GraphConnect raamistikuga, mis välistaks enamuse teiste konkurentide kvalifitseerumise hankele (T, I kd, tl 157). Kaks päeva hiljem, 12.05.2017.a Skype vestlus tõendab, et M.D. andis teada, et hakkab koostama pilootide eksamitarkvara hoolduse ja arenduse hanke dokumente ja plaanib lisada hankesse ka lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomise. Vestluse käigus pakkus M.D. piiravateks kvalifitseerimistingimusteks eksamisüsteemide tegemise kogemuse, kogemuse lennundusvaldkonna ettevõtete IT-lahenduste väljatöötamisel, NEO4j kogemuse. A.I. pakkus enda poolt 3 aastat IT valdkonnas tegutsemise. Samuti nähtub vestlusest, et süüdistatavad eeldasid, et kui mõni ettevõte peale S. OÜ peakski tingimused täitma, teeb S. OÜ eelduslikult kallima pakkumise ja tulistab pakkumise üle (T, I kd, tl 158-159). Vaidlust ei ole selles, et M.D. koostas hankedokumentide drafti ja saatis selle aadressilt xxxxx. mail 2017 A.I.ele palvega üle vaadata enne, kui ta saadab selle MKM-i ja Lennuameti ametnikele. 18. mail esitas A.I. M.D.ile oma täiendusettepanekud hankedokumentidele. Need asjaolud on tõendatud 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.2.2 ja 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga Skype-vestluse kohta 17.05.2017 süüdistatavate vahel (T, I kd, tl 210 ja I kd, tl 159-160). Vaidlust ei ole ka selles, kuidas toimus järgnevalt hankedokumentide koostamine ja kooskõlastamine omavahel ning edastamine V.E.ile. Seda tõendavad 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga Skype vestlused 01., 02. ja 05.06.2017 süüdistatavate vahel (T, I kd, tl 161162) ja 14.12.2017. a vaatlusprotokollis vaadeldud M.D.i FB kontol toimunud vestlused 05. ja 06.06.2017 süüdistatavate vahel (T, I kd, tl 95-96) ning 18.12.2017.a vaatlusprotokollis punktis 4.1.2 vaadeldud e-posti 06.06.2017 saadetud e- kirjad (T, I kd, tl 182). Hankedokumentidesse oli lisatud M.D.i poolt eelnevalt kokkulepitult A.I.ega konkurentsi piiravad riigihanke kvalifitseerimistingimused: - nr 6.2. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse ning kontrollitava viite, et on viimase kahe aasta jooksul edukalt täide saatnud (vähemalt 75% kogutööde mahust) eksamite sooritamise või kvalifikatsioonide/pädevuste hindamise tarkvara arendusprojekti, mis on ka pakkumise esitamise hetkel reaalses kasutuses.“; - nr 6.3. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse ning kontrollitava viite, et on viimase kahe aasta jooksul olnud lepingulises suhtes tarkvara arenduse või tarkvara hooldusteenuste valdkonnas mõne Euroopa Liidu riikliku lennundusjärelevalve organisatsiooniga või lennundusäri ettevõttega.“;

- nr 6.5. „Pakkuja esitab kirjaliku kinnituse, et on kasutanud oma tarkvaraarendustes vähemalt ühel korral andmebaasilahendusena graafandmebaasitarkvara NEO4J ning omab teadmisi päringukeelest Cypher. Samuti, et on pädev looma veebipõhiseid rakendusi kasutades PHP-d.“ Tunnistaja K.K.i ütlustest nähtub, et kogumis punktid 6.2 ja 6.3 on konkurentsi piiravad, sest eeldavad kogumis, et pakkuja oleks kahel viimasel aastal olnud lepingulistes suhetes Lennuametiga eksamisüsteemi arendamiseks. Tingimus p 6.5 ei ole piirav (T, II kd, tl 18). Tunnistaja V.E.i ütlustest nähtuvalt ei olnud vajalik kvalifitseerimistingimus p 6.5 lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomiseks (T, II kd, tl 10). Vaidlust ei ole süüdistuses kirjeldatud järgnevates tegevustes ajavahemikul 07.06. kuni 20.06.2017 s.o M.D.i poolt hankedokumendi MKM-i DHS-i sisestamises ja edastamises. Need on tõendatud MKM-i dokumendihaldussüsteemi väljatrükiga (T, IV kd, tl 116-117), 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.1.2 vaadeldud M.D.i e- kirjadega (T, I kd, tl 182183). Vaidlust ei ole ka selles, et MKM-i kantsler M.S allkirjastas 20. juunil 2017 käskkirjaga lihthanke „Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange“ korraldamiseks ja moodustas hankekomisjoni koosseisus K.K., V.E. ja M.D. (T, IV kd, tl 65 ja tl 116). Koostatud hankedokumentidest nähtuvalt oli pakkumuse esitamise tähtajaks määratud 28.06.2017.a. (T, IV kd, tl 67). Eelnevalt andis M.D. teada vestluses Skype vahendusel A.I.ele, et ollakse mures, kas nii lühikese ajaga tuleb pakkumusi, kuid piisab ka ühest pakkumusest. Lisaks leppisid M.D. ja A.I. kokku, et hakkavad S. OÜ pakkumust ette valmistama esmaspäeval 26. juunil. See on tõendatud 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga (T, I kd, tl 162). 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga Skype vestluste vaatlusega 27.06 ja 28.06.2017 (T,I kd, tl 163) on tõendatud, et M.D. ja A.I. kohtusid 27.06.2017.a kohvikus Perroon, et koostada koos S. OÜ pakkumus ja järgmisel päeval esitas A.I. kokkuleppeliselt M.D.iga riigihangete registrisse S. OÜ pakkumuse hankele „Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushange“. Samaaegselt oli A.I. Skype vahendusel ühenduses M.D.iga, kes edastas talle infot, et teisi pakkumusi ei ole esitatud. S. OÜ esitas hinnapakkumise (T, IV kd, tl 86-96). 18.12.2017.a vaatlusprotokolli, milles vaadeldud e-posti xxxxx e- kirju ajavahemikul 28.06.2017-19.07.2017 punktist 4.1.2 nähtub M.D.i tegevus selleks, et S. OÜ-ga sõlmitaks leping (T, I kd, tl 183-185). Peale V.E.i teadet, et hange tuleb tühistada, leidis M.D., et ei adu S. OÜ maksumuse tabelis veakohta, ka töötunni hind on suhteliselt madal. Peale M.D.i põhjendusi nõustus V.E. edasi minema hankega. Vaidlust ei ole ka selles, et S. OÜ pakkumine tunnistati edukaks ja ettevõttega sõlmiti raamleping nr 1.9-817-320-1 hooldus- ja arendusteenuse osutamiseks kuni 30.06.2018 (kogumaksumusega kuni 30 300 eurot), hoolduslepingu nr 1.9-817-326-1 (kogumaksumusega 12 600 eurot, millest kord kvartalis tasutakse kuni 3150 eurot) ning hankelepingu arendustöödele nr 1.9-817-327-1 (maksumusega 13 405 eurot). See on tõendatud MKM-i 01.12.2017.a vastusele lisatud MKM-i haldussüsteemi väljatrükiga (T, IV kd, tl 118-124), hankedokumentidega (T, IV kd, tl 97-115) ning 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.1.2 vaadeldud e -posti xxxxx ekirjadega ajavahemikul 28.06.2017 -19.07.2017 (T, I kd, tl 183-185). Vaidlus puudub ka käesoleva hanke puhul selles, et M.D. teostas MKM-i ja S. OÜ vahel sõlmitud lepingutes ettenähtud Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hooldustöid ja Lennuameti lennunduspersonali tarkvara arendustöid. See on tõendatud süüdistatavate ütlustega (T, III kd, tl 83 M.D.i ütlused; T, V kd, tl 75 A.I.e ütlused) , 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga

punktis 4.2.2., milles on vaadeldud M.D.i erameilide vahetust A.I.ega koos e- kirjade sisuga ajavahemikul 03.09.2017- 29.11.2017 (T, I kd, tl 210-211). Vaidlust ei ole ka selles, et sarnaselt eelpool kirjeldatud esimese hankega teostas M.D. koostöös Lennuameti vaneminspektor A.Kga järelevalvet samade lepingute täitmise üle. M.D. „vahendas“ arendaja ja Lennuameti vahelist suhtlust ning osales arendaja ja tellija vahelistel koosolekutel. See on tõendatud süüdistatavate ütlustega (T, III kd tl 83; V kd, tl 75) ja tunnistaja A.K ütlustega (T, II kd, tl 22). 18.12.2017.a vaatlusprotokolli punktis 4.1.2 ja 4.2.2 vaadeldud M.D.i e- kirjadega (T, I kd, tl 188-189 ja tl 210-211) on tõendatud, et kolmanda kvartali hooldustööde üleandmiseks koostas M.D. hooldustööde nimistu, mille edastas 26. septembril A.I.ele palvega see edastada ülevaatamiseks A.Kle ja M.D.ile, et ta saaks edastada selle V.E.ile. 28. septembril kell 16.26 saatis A.I. M.D.iga kooskõlastatult M.D.ile ja A.Kle „Pilootide teooriaeksami tarkvara“ 2017.aasta III kvartalis tehtud hooldustööde hinnaga 3080 euro üleandmise-vastuvõtmise akti vastavalt lepingule nr 1.9-817-326-1 (T, IV kd, tl 125). 29.09.2017 allkirjastasid A.K Lennuameti esindajana ja M.D. MKM-i esindajana vastuvõtmise akti. (T, IV kd, tl 126). Pärast seda edastas M.D. akti V.E.ile, kes allkirjastas akti 2. Oktoobril (T, IV kd, tl 127), misjärel edastas samal päeval kell 15.00 M.D. akti A.I.ele palvega saata selle alusel MKM-ile arve. 02.10.2017 saatis A.I. S. OÜ poolt üleantud tööde kohta MKM-ile arve summas 3080 eurot (koos käibemaksuga 3696 eurot) (T, IV kd, tl 128). Vastavalt 28.11.2017.a vaatlusprotokollile tasus 20.10.2017 Rahandusministeerium S. OÜ-le MKM-i tarkvara hoolduse lepingu alusel 3696 eurot. (T, I kd, tl 34). 14.12.2017.a vaatlusprotokollis vaadeldud M.D.i FB konto vestlusest nähtuvalt andis 20. oktoobril kell 23.34 A.I. M.D.ile teada, et MKM-i poolt laekus raha ja sellest 2310 eurot on M.D.i osa.(T, I kd, tl 112). Järgmisel päeval, s.o 21. oktoobril saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 2310 eurot. (T, I kd, tl 211). 28.11.2017.a vaatlusprotokollist nähtuvalt kandis samal päeval A.I. S. OÜ arvelt S OÜ arvele 2310 eurot selgitusega arve nr 2017003 (T, I kd, lk 34). Süüdistatavate M.D.i ja A.I.e ütluste kohaselt leppisid nad hankepakkumuse koostamisel kokku, et ka antud hanke puhul on M.D.i tasuks tööde teostamise eest 75% pakkumuse hinnast ja I. tasuks on 25% (T, III kd, tl 83 ja V kd , tl 75). Eeltoodu riimub A.I.e poolt S. OÜ arvelt tasutud S OÜ arvele tasutud 2310 euroga, mis moodustab 75% S. OÜ-le MKM-i poolt tasutud summast (3696 eurot) ilma käibemaksuta. Vaidlust ei ole ka M.D.i järgnevates tegevustes, s.o koostas „Lennuameti lennunduspersonali tarkvara funktsionaalsuse“, „Pilootide pädevuste tarkvara lühijuhendi“, mille edastas esmalt A.I.ele, kes omakorda saatis selle tagasi M.D.ile ja A.Kle allkirjastamiseks. See on tõendatud 18.12.2017 vaatlusprotokolliga punktis 4.2.2 vaadeldud e- kirjadega 01.11.2017 (T, I kd, tl 211) ja 14.12.2017.a vaatlusprotokolliga FB vestlusega 01.11.2017, kus M.D. saadab A.I.ele dokumendi, palub teha pdf-i ja seejärel teevad allkirjastamise ringi. Samuti juhendab M.D. A.I.t, kuidas dokumente edasi tagasi saata allkirjastamiseks (T, I kd, tl 113-114). Samal päeval saadab A.I. kooskõlastatult M.D.iga A.Kle ja M.D.ile dokumendi „Lennuameti lennunduspersonali tarkvara funktsionaalsus“, mille mõlemad allkirjastasid (T, I kd, tl 189). Pärast seda saatis A.I. selle dokumendi koos tööde üleandmise-vastuvõtmise aktiga ja „Pilootide pädevuste tarkvara lühijuhendiga“ V.E.ile, kes allkirjastas selle MKM-i poolt 03.11.2017 (T, I kd, tl 189 ja IV kd, tl 129-130). Vaidlus puudub ka selles, et 02.11.2017 esitas A.I. S. OÜ poolt üleantud tööde kohta MKM-ile arve summas 13 405 eurot (koos käibemaksuga 16086 eurot) (T, IV kd, tl 148) ja 16. novembril saatis M.D. A.I.ele S OÜ arve S. OÜ-le summas 10 050 eurot, palvega pärast MKM-ilt raha laekumist see summa talle edasi kanda (T, I kd, tl 211). Vastavalt 28.11.2017.a

vaatlusprotokollile tasus 20.11.2017 Rahandusministeerium S. OÜ-le Lennuameti pilootide eksamitarkvara arendustööde eest 16086 eurot (T, I kd, tl 34).

vastavad ja proportsionaalsed hankelepingu esemeks olevate asjade, teenuste või ehitutööde olemus, koguse ja otstarbega. M.D. leppis enne hankedokumentide koostamist A.I.ega kokku lisada hankedokumentidesse täiendavad kvalifitseerimise tingimused p 6.2, 6.3 ja 6.5, teadmisega, et kvalifitseerimise tingimuste punktidele 6.2 ja 6.3 vastab Eestis vaid S. OÜ ja tingimus 6.5 ei olnud tegelikult vajalik lennunduspersonali pädevuste tarkvara loomiseks. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.D. kvalifitseerimise tingimuste proportsionaalsuse nõuet. Subjektiivsete tunnuste poolest on tegu pandud tahtlikult, kavatsetult.

Vaidlust ei ole selles, et M.D. ja A.I. arutasid omavahel S. OÜ pakkumuse tegemist ja leppisid kokku hinnas alla 20 000 euro. Samuti selles, et M.D. teavitas A.I.t tagasisidet andnud kolmest ettevõttest (OÜ UC, AS ST ja OÜ NG). Samuti leppisid süüdistatavad omavahel kokku, et A.I. vormistab nende omavahel kokkulepitud S. OÜ pakkumuse ära, kuid ootab viimase hetkeni (T, I kd, tl 104-105). 18.12.2017.a vaatlusprotokollist punktist 4.1.3 (T, I kd, tl 193) nähtub hinnapakkumuste esitamine OÜ UC, AS ST ja OÜ NG poolt. 14.12.2017.a vaatlusprotokolliga (I, kd, tl 106) FB vestlusest on tõendatud, et M.D. ja A.I. olid omavahel ühenduses ja M.D. andis A.I.ele koheselt teada pakkumuste esitamisest. Nimelt 22. septembril kell 10:16 saatis AS ST M.D.ile pakkumuse hinnaga 28800 eurot . Kell 10:23 andis M.D. A.I.ele AS-i ST hinna teada. Kell 10:39 saatis OÜ UC M.D.ile pakkumuse hinnaga 32600 eurot. Kell 10:44 andis M.D. A.I.ele OÜ UC hinna teada. M.D. ja A.I. olid omavahel ühenduses ja leppisid kokku, et A.I. saadab nende poolt varem kokkulepitud hinnaga S. OÜ pakkumuse vahetult enne pakkumuste esitamise tähtaega kell 14:00. Kell 13:54 saatis A.I. M.D.ile S. OÜ pakkumuse hinnaga 19 740 eurot. Kell 14:01 teatas M.D. A.I.ele, et rohkem pakkumusi ei laekunud ja ta saadab tulemused kooskõlastamiseks. Kell 14:56 saatiski M.D. hanke tulemuste kohta kokkuvõtte K.K.ile, V.E.ile ja Lennuameti peadirektorile K.Tle ettepanekuga kuulutada hanke võitjaks S. OÜ. M.D. koostas väikehanke raporti (T, IV kd, tl 168-169). Seega on tõendatud, et M.D. ja A.I. olid enne S. OÜ pakkumuse esitamist ühenduses ja leppisid kokku, et A.I. saadab nende poolt varem kokkulepitud hinnaga pakkumuse vahetult enne pakkumise tähtaja lõppu. Juhul kui keegi oleks teinud madalama hinnaga pakkumise, siis oleks A.I.el võimalik veel oma pakkumust korrigeerida. 18.12.2017.a vaatlusprotokolli punktiga 4.1.3 (T, I kd, tl 194) on tõendatud, et 27.septembril saatis M.D. AS-ile ST, OÜ-le UC OÜ ja S. OÜ-le teate hanke tulemustest, milles märkis, et võitjaks kujunes S. OÜ, kellega hankelepingu sõlmimine otsustatakse peale eelarve täpsustamist. MKM-i dokumendihaldussüsteemi väljavõttest nähtuvalt on 2. oktoobril M.D. sisestanud MKM-i DHS-i hankedokumendid, S. OÜ pakkumuse ja lepingu mustandi ja edastanud selle K.K.ile, V.E.ile ja MKM-i õigusosakonnale kooskõlastamiseks ja ajavahemikul 09.10.2017 kuni 18.10.2017 toimusid kooskõlastamised (T, IV kd, lk 172). Vaidlust ei ole ka selles, et 19. oktoobril 2017 allkirjastas M.D. „Sõltumatuse deklaratsiooni hankemenetluse korraldamisega seotud kohustuste täitmisel“, millega kinnitas objektiivsust hankemenetlusega seotud kohustuste täitmisel ja kohustus vältima mistahes huvide konflikti hankemenetlusega seotud kohustuste täitmisel ja teavitama hankemenetluse eest vastutavat isikut, kui on läinud vastuollu allkirjastatud kinnitusega objektiivsuse kohta ja/või kui selleks on tekkinud risk (T, IV kd, tl 170-171). Tunnistaja R.A ütlustest nähtuvalt oli just tema isikuks, kes palus M.D.il allkirjastada antud hankega sõltumatuse deklaratsiooni, sest selline nõue oli alates 01.09.2017.a kehtima hakanud riigihangete seaduses kehtestatud. M.D. allkirjastas deklaratsiooni, milles kinnitas, et tal puudub hankel mistahes huvide konflikt (T, II kd, tl 14). Peale dokumentide kooskõlastamist õigusosakonna poolt 19. oktoobril edastas M.D. lepingu MKM-i kantslerile allkirjastamiseks. 20.10.2017 allkirjastas kantsler M.S MKM-i poolt lepingu (T, IV kd, lk 172). 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktis 4.1.3 vaadeldud M.D.ie-kirjadega on tõendatud M.D.i poolt 23.10.2017 lepingu saatmine A.I.ele, kes allkirjastas S. OÜ poolt lepingu 30.10.2017 (T, I kd, tl 196). M.D.i (T, III kd, tl 84) ja A.I.e ütlustest nähtuvalt pidi toimuma antud hankega samamoodi nagu kahe eelmisega. A.I. veel täpsustab, et kui tekib vajadus kompetentsi väljast poolt juurde leida, siis peab keegi ka oma tasu osas järgi andma (T, V kd, tl 76).

Käesolevas kriminaalasjas heidetakse antud episoodis süüdistatavale M.D.ile ette riigihangete seaduse §-st 3 p-dest 2 ja 4 tulenevate võrdse kohtlemise põhimõtte ja konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuete rikkumist. MKM-i hankekorra kohaselt pidi M.D. järgima väikehankel riigihangete üldpõhimõtteid. RHS § 3 p 2 sätestatu kohaselt hankija on kohustatud kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga ühinenud riigis, võrdselt ja jälgib, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud. On leidnud tõendamist, et M.D. aitas koostada S. OÜ pakkumust, sh kokku leppides S. OÜ pakkumuse hinna, leppides A.I.ega kokku, millistelt konkurentidelt pakkumusi küsida, andes A.I.ele infot teiste pakkujate hindade kohta ja lastes S. OÜ-l esitada pakkumus pärast konkurentide hindade teadasaamist. Seega on tõendatud M.D.i tegevusega võrdse kohtlemise põhimõtte rikkumine. RHS § 3 p 4 sätestatu kohaselt on hankija kohustatud vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti. Vastavalt RHS § 4 p 8 sätestab huvide konfliktina olukorra, kus hankija või tema nimel tegutseva isiku töötajal, ametnikul, juhatuse liikmel või muul pädeval esindajal, kes on kaasatud riigihanke ettevalmistamisse või korraldamisse või kes võib muul moel mõjutada selle riigihanke tulemust, on otseselt või kaudselt finantsalaseid, majanduslikke või muid isiklikke huvisid, mida võib käsitada tema erapooletust ja sõltumatust kahjustavatena. On leidnud tuvastamist sarnaselt kahe eelmise episoodiga, et M.D. leppis eelnevalt kokku A.I.ega, et aitab S. OÜ võidu korral töö ise ära teha ja samas teostab MKM-i poolset järelevalvet tööde teostamise üle. Samuti saab tasu S. OÜ-lt tööde teostamise eest. Eeltoodust tulenevalt rikkus M.D. konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise nõuet, kuna M.D.i tegevusest nähtub, et tal olid finantsalased ja isiklikud huvid selleks, et hanke võidaks S. OÜ. M.D. rikkus Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankemenetluses riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis menetluses osalejale S. OÜ-le. Subjektiivsest küljest on tegu toime pandud tahtlikult, kavatsetult.

15.01.2018.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et A.I. Skype vahendusel peetud vestluses 28.03.2017 andis M.D.ile teada, et sai kontakti E.Iiga, kes on huvitatud pakkumusest ja edastas E.Ii e-posti ja telefoni numbri, et M.D. saaks ise otse ühendust võtta (T, I kd, tl 135-136). 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga punktide 4.1.4 (M.D e- kirjad) ja 4.4.1 (E.I elukoha läbiotsimisel Kaitsepolitseiameti kõvakettale salvestatud e-postkasti xxxxx vaatlus) on tõendatud 28.03.2017.a M.D.i pöördumine E.Ii poole ettepanekuga teha tal pakkumine Lennuameti andmete migratsiooniks Postipoisist Deltasse. Ühtlasi edastas M.D. kirjaga E.Iile ja A.I.ele tehnilise info tellitava töö sisu kohta ning 29.03.2017 andis E.I teada M.D.ile ja A.I.ele oma esialgse pakkumuse hinna, s.o 4200 eurot (T, I kd. tl 198 ja 215). 15.01.2018. a vaatlusprotokolliga on tõendatud süüdistatavate M.D.i ja A.I.e vahel kokku leppimine selles, millises summas peab E.I tegema pakkumuse. Nimelt 28. ja 29. märtsil arutasid M.D. ja A.I. võimalust, et E.I võiks töö ära teha ja S. OÜ võiks olla nö projektijuhiks, kuid leidsid, et S. OÜ-l võib tekkida probleem MKM-iga teise alla lihthanke piirmäära lepingu sõlmimisega ja seetõttu ei tohi S. OÜ seda hanget ametlikult võita. M.D. ja A.I. leppisid 29. märtsil kokku, et M.D. saadab A.I.ele ja E.Iile ametliku pakkumuse tegemise kutse, millele S. OÜ teeb kallima pakkumuse kui E.Ii firma ning E.Iiga sõlmitakse kokkulepe, et tema saab töö eest 5000 eurot ja ülejäänud raha jääb S. OÜ-le. A.I. tegi ettepaneku, et E.Ii firma pakkumine võiks olla 6000 eurot, millest E.I saaks endale 4500 eurot ja S. OÜ 1500 eurot, kuid M.D. väitis, et liiga madal pakkumus tekitaks kahtlusi ja E.Ii firma peaks tegema 8999 euro lähedase pakkumuse. A.I. ja M.D. leppisid kokku, et A.I. teeb vastava ettepaneku E.Iile ja M.D. E.Iiga kohtumisel ei osale, sest see võiks paista kahtlasena (T, I kd, tl 137-138). 15.01.2018. a vaatlusprotokolliga (T, I kd, tl 139) ja A.I.e ütlustega (T, V kd, tl 76) on tõendatud, et 02.04.2017 kohtusid A.I. ja E.I Tallinnas Sõle tänava ja Paldiski maantee nurgal asuvas Statoili tanklas, kus lepiti kokku, et E.Ii firma teeb hankele pakkumuse 9200 eurot ja S. OÜ teeb pakkumuse 9800 eurot, et tagada hanke võit E.Ii ettevõttele. Samuti leppisid E.I ja A.I. kokku, et töö tegemise eest saadud rahast maksab E.I 3000 eurot A.I.ele ja M.D.ile. Pärast kohtumist andis A.I. Skype vahendusel M.D.ile teada, et E.Iiga on pakkumuste tegemine kokku lepitud, E.I maksab A.I.ele 3000 eurot ja M.D.ile sellest rahast makstava osa lepivad A.I. ja M.D. omavahel „silmast-silma“ kokku (T, I kd, tl 139). A.I.e ütlustest nähtuvalt leppisid nad M.D.iga kokku, et E.Ii poolt makstud rahast 1000 eurot maksab ta M.D.ile (T, V kd, tl 76). Vaidlust ei ole selles, et 03.04.2017 saatis M.D. W.S OÜ-le, E.Iile ja A.I.ele tema poolt allkirjastatud MKM-i ametliku pakkumuse esitamise ettepaneku ja hinnapäringu (T, I kd, tl 199, IV kd, tl 176-182). 15.01.2018.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et 4. aprilli hommikul andis M.D. A.I.ele Skype vahendusel teada, et W.S OÜ jäi ametlikus pakkumuses sama hinna juurde (T, I kd , tl 140). Vaatlusprotokolli punktist 4.2 nähtuvalt arutasid A.I. ja E.I samal päeval omavahel pakkumuste esitamist. A.I. rõhutas üle, et E.Ii pakkumus peab olema 9200+km ja tema teeb pakkumuse 9800+km (T, I kd, tl 166-167). Seejärel arutasid M.D. ja A.I. omavahel S. OÜ pakkumuse vormistamist (T, I kd, tl 140).

Vaidlust ei ole ka selles, et seejärel korraldas M.D. MKM-i sisese dokumentatsiooni kooskõlastamise ja lepingu sõlmimise.

esitamiseks. S. OÜ eelistamine teiste ees seisnes juba enne pakkumuste esitamist tehnilise kirjelduse saatmises, omavahelises kokkuleppimises pakkumuse hinna osas, S. OÜ-ga seotud episoodides edaspidises tööde teostamises ja konkurentsi piiravates riigihanke kvalifitseerimistingimustes. Süüteokoosseis ei nõua objektiivse tunnuse poolest kahjuliku tagajärje põhjustamist. Seega ei ole oluline antud juhul kahju suurus, kuivõrd M.D.ile heidetakse ette KarS § 300 lõikes 1 sätestatud teo toimepanemist. Eeltoodust tulenevalt on M.D. rikkunud Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankemenetluses, pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke menetluses, droonide menetlemise tarkvara hankemenetluses ja Lennuameti andmete Postipoisist Deltasse migratsiooni hankemenetluses riigihanke menetluse nõudeid menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. Kuriteod on kvalifitseeritud õigesti KarS § 300 lg 1 järgi. Kohtu seisukoht altkäemaksu küsimise, andmise ja võtmisega seotud süüdistustes. Kohtumenetluse poolte vahel ei olnud vaidlust süüdistatavatele prokuratuuri poolt süüks pandud tegude faktilistes asjaoludes, küll aga ei soostunud süüdistatavad ja nende kaitsjad A.I.e poolt OÜ S. kaudu M.D.ile antud raha käsitlusega altkäemaksuna Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimise ja pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke episoodides. Tegemist oli kokkulepitud tasuga M.D.i poolt konkreetsete tööde teostamise eest, millised olid M.D.i poolt faktiliselt teostatud. Samuti leidsid M.D. ja tema kaitsja ning A.I. ja tema kaitsja, et Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimise episoodis ei lubanud A.I. ega S. OÜ M.D.ile ning M.D. ei küsinud ega nõustunud vastu võtma 14 805 eurot vastutasuna selle eest, et viimane kasutaks oma ametiseisundit S. OÜ eelistamiseks riigihankel. See oli M.D.ile lubatud tasu hankelepingus sätestatud tööde teostamise eest. Lennuameti andmete Postipoisist Deltasse migratsiooni episoodis leidsid A.I. ja tema kaitsja, et ei ole tõendatud, et S. OÜ poolt S OÜ-le tasutud 1000 eurot oli M.D.i poolt küsitud, E.Ii poolt tasutud ning A.I.e ja S. poolt vahendatud altkäemaks. Selle kohta, et 1000 eurot oli üldse puutumuses E.Ii poolt Majandus- ja Kommunikatsiooniministeeriumile (MKM) osutatud teenusega, ei ole prokuratuur esitanud tõsikindlaid tõendeid, S. võis selle 1000-eurose makse teostada hoopiski muudel asjaoludel. Ka Tallinna Keskraamatukogu hanke episoodis leidsid A.I. ja tema kaitsja ning I.A. ja tema kaitsja, et A.I. tasus S. OÜ kaudu omandatud IT-seadmetega I.A.ile mitte selle eest, et ta kasutas oma ametiseisundit S. OÜ eelistamiseks riigihankel, vaid tarkvara arendustööde teostamise eest, mistõttu tegemist ei ole altkäemaksuga. Kohus nõustub süüdistatavate ja kaitsjate seisukohaga selles, et Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimise ja pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke episoodides M.D.i poolt küsitud ja vastu võetud ning A.I.e ja S. OÜ poolt M.D.ile antud raha vastavalt 7500 eurot, 2310 eurot ja 10 050 eurot ei ole altkäemaks, vaid tasu M.D.i poolt teostatud tööde eest. Kohus nõustub süüdistatavate ja kaitsjate seisukohaga selles, et Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimise episoodis A.I.e ja S. OÜ poolt M.D.ile lubatud ning M.D.i poolt küsitud ja vastu võtma nõustutud rahasumma 14 805 eurot ei ole altkäemaks, vaid tasu hankelepingus sätestatud tööde teostamise eest. Analoogselt nõustub kohus ka Tallinna Keskraamatukogu hanke episoodis süüdistatavate ja kaitsjate seisukohaga, et A.I.e ja S. OÜ poolt I.A.ile üle antud IT-seadmeid ei saa käsitada altkäemaksuna, vaid nende puhul on samuti tegemist tasuga I.A.ile tema poolt teostatud töö eest.

Altkäemaksu andmise ja võtmise süüteokoosseisud eeldavad ekvivalentsussuhte olemasolu. Riigikohus on mitmetes lahendites kirjutanud ekvivalentsussuhte kohta, et see on pooltevaheline abstraktne suhe (side), mille raames on altkäemaksu võtja altkäemaksu andjaga ühel meelel, et tasu on vastuteene ametiisiku (altkäemaksu võtja) poolt tehtud või tulevikus tehtava ametialase teo eest (3-1-1-68-11 p 9.3, 3-1-1-95-12 p 14.3). Seega saab rääkida altkäemaksu andmise ja võtmise koosseisust siis, kui isik lubab anda või annab ametiisikule üle ja ametiisik nõustub vastu võtma, küsib või võtab vastu altkäemaksu esemeks oleva vara, raha või mingi soodustuse selleks, et ametiisik paneks altkäemaksu andja huvides toime või jätaks toime panemata mingi teo oma ametiseisundit ära kasutades ehk see tegu peab olema seotud tema ametialase tegevusega. Kriminaalasjas kogutud ja kohtu poolt uuritud tõendid ei kinnita eelpoolnimetatud episoodides (v.a. Lennuameti andmete migratsioon Postipoisist Deltasse) ekvivalentsussuhet A.I.e ja M.D.i vahel ning A.I.e ja I.A.i vahel. Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara riigihanke kohta on M.D. 01.12.2017.a. ülekuulamisel ilma kaitsja juuresolekuta öelnud: „...Minu roll oli see, et ma soovisin ja tegingi selle tarkvaralahenduse valmis. Me leppisime enne pakkumuse tegemist kokku, et sellest summast, mis pakkumuse esitame, saan mina 75% ja tema 25%. See oli sellepärast, et selliseks hindasime tööde mahtu. ... Ma soovisingi selle töö odavalt ära teha ja selle käigus ka ennast arendada. Sellega, et ma töö odavalt ära tegin võitis riik ligikaudu 30 000 eurot. A. aitas ka palju töös kaasa, kuid mina tegin põhilise töö ära. See, mis kahtlustuses kirjas on, et ma sain altkäemaksu on vale, sest mina sain OÜ S. töötasu, mitte altkäemaksu”. A.I. on Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara riigihanke kohta 01.12.2017.a. ülekuulamisel ilma kaitsja juuresolekuta öelnud: „ ...Arutasime läbi, milline võiks olla minu ja milline M.D.i osakaal töö tegemisel. M.D.i kui kogenuma programmeerija ülesanne oli tehnilise koodi kirjutamine. Minu teha jäid lihtsamad ülesanded nagu disaini elemendid, testimine ja projektijuhtimine. Jõudsime omavahel kokkuleppele, et M.D. saab projekti tasust 75% ja mina 25%. Meil oli selles osas suuline kokkulepe, mingit kirjalikku lepingut me ei sõlminud. .... Töö eest M.D.ile raha maksmiseks tuli leida lahendus....” Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke kohta on M.D. 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud: „...Reaalselt toimus töö tegemine samuti nagu eelmine kord, et töö tegin mina ära, oma kodus sama sülearvutiga ja samu programme kasutades.... Ka selle töö puhul kehtis meil A.I.ga sama kokkulepe, et pakkumuse summast (so 26005 eurot) saan mina 75% ja tema 25%...”. A.I. on Pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke kohta 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud: „...Omavahelise tööjaotuse osas leppisime umbes samad proportsioonid kokku, et 75% tasust M.D.ile ja 25% minule... M.D. on teinud enamus töödest...” Droonide menetlemise tarkvara hankimise kohta on M.D. 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud: „... Reaalne töö tegemine käis samuti nagu eelmistel hangetel.... OÜ S asutamise mõte tuli minult, et OÜ S. saaks mulle töötasu maksta. St, et OÜ S. saaks mulle maksta pangaülekandega raha eelnevalt kirjeldatud hangete raames teostatud tööde eest...” A.I. on droonide menetlemise tarkvara hankimise kohta 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud: „... Droonide hanke töid ei ole me veel otseselt tegema hakanud, tean vaid, et M.D. on eeltöid teinud. ...Tööjaotus on meil kokku lepitud enam-vähem sama, lisaks oleme arutanud, et võib tekkida vajadus kompetentsi väljast poolt veel juurde leida, siis peab keegi ka oma tasu osas järgi andma.” Tallinna Keskraamatukogu hanke episoodi kohta on I.A. 26.04.2018.a. ülekuulamisel öelnud: „... A.I. käest saadud IT-vahendid olid mulle tasu tehtud töö eest. ... Mina tegin ära umbes 99% Libki statistikamooduli arendusest, A.I.e osa selle töö tegemisel oli vaid mõnede kosmeetiliste

paranduste tegemine, nt. nagu kahtlustuses on kirjeldatud, siis ta eemaldas minu andmed. Oma tehtud töö eest soovisin ma saada tasu. .... Mulle tasu maksmiseks pakkus A.I. välja, et ta saab mulle hankida IT seadmed. ...” A.I. on selle episoodi kohta keeldunud ütluste andmisest. Tulenevalt süüdistatavate ütlustest on nad kõik olnud ühel meelel selles, et A.I.e poolt S. OÜ arvelt M.D.ile ülekantud summade näol oli tegemist töötasuga M.D.i poolt tehtud tööde eest. Samuti valitses droonide menetlemise tarkvara hanke puhul A.I.e ja M.D.i vahel selge arusaam selles, et A.I.e poolt M.D.ile lubatud summad olid mõeldud töötasuna M.D.i poolt lepinguliste tööde tegemise eest. Ka A.I. ja I.A. olid ühel meelel selles, et I.A. sai A.I.elt IT-seadmed töötasuna ehk selle eest, et I.A. koostas ise Tallinna Keskraamatukogule Libki tarkvaraarenduse. Kuigi hankelepingutest tulenevate tööde teostamine M.D.i ja I.A.i poolt S. OÜ alt toimus mitteametlikult ja ei olnud õiguspärane, sest nad võtsid ka needsamad tööd hiljem ise vastu, ei oma see nende süüküsimuse otsustamisel tähtsust. Oluline on A.I.e ja M.D.i vaheline üksmeel selles, et raha oli mõeldud töötasuna, mitte aga vastuteenena M.D.i poolt ametiseisundi ärakasutamise eest ehk selle eest, et ta riigihangetel eelistas S. OÜ-d. Analoogselt omab Tallinna Keskraamatukogu hankemenetluse episoodis A.I.e ja I.A.i süüküsimuse otsustamisel määravat tähtsust asjaolu, et mõlema tahe oli suunatud sellele, et S. OÜ-le ülekantud summa eest A.I.e poolt I.A.ile ostetud IT-seadmed olid tasu tehtud töö eest ehk tasu tarkvara Libki valmistegemise eest, mitte aga vastutasu I.A.i poolt ametiseisundi kasutamise, s.o. Tallinna Keskraamatukogu hankel S. OÜ eelistamise eest. Ka prokurör oma süüdistuskõnes nentis, et „Käesoleval juhul on M.D.ile heidetud süüdistuses ette vara saamist, milleks on süüdistusest nähtuvalt S. OÜ poolt M.D.iga seotud ettevõtte OÜ S kontole kantud rahasummad MKM-i poolt korraldatud riigihangete esemeks olnud tööde teostamise eest...“. Sellest saab teha järelduse, et prokurör nõustub asjaoluga, et rahasummade näol on tegemist töötasuga, kuid leiab, et see töötasu ongi altkäemaksu esemeks. Kohus sellise käsitlusega ei nõustu, leides, et töötasu ja altkäemaksu vahele ei saa panna nö. võrdusmärki. See ei ole võimalik tulenevalt ekvivalentsussuhte mõistest, mis nõuab altkäemaksu andja ja altkäemaksu võtja vahel valitsevat üksmeelt selles, et raha antakse ametiisikule selle eest, et ta paneks oma ametiseisundist tulenevalt ja ametiseisundit ära kasutades toime mingi teo altkäemaksu andja huvides. Sellist üksmeelt käesolevas kriminaalasjas süüdistatavate vahel tuvastatud ei ole. Vaatamata sellele, et A.I. oli samuti huvitatud S. OÜ võidust hangetel ja oli teadlik, et M.D. teeb kõik selleks, et S. OÜ hanked võidaks, ei olnud süüdistuses nimetatud rahasummad antud ja lubatud mitte selle eest, vaid M.D.i poolt reaalselt tehtud või tulevikus tehtavate tööde tasuna. Seega puudub Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimise, pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke, Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimise ja Tallinna Keskraamatukogu hankemenetluse episoodides A.I.e ja OÜ S. tegevuses altkäemaksu andmise kuriteokoosseis ja M.D.i ning I.A.i tegevuses altkäemaksu võtmise kuriteokoosseis ja nad tuleb neile esitatud süüdistustes õigeks mõista. Süüdistus altkäemaksu vahendamises Lennuameti andmete migratsiooni episoodis Postipoisist Deltasse. Prokuratuur süüdistab A.I.t ja OÜ-d S. M.D.i poolt E.Iilt vara küsimise ja vastuvõtmise vahendamises ning M.D.i A.I.e vahendusel E.Iilt vara 1000 euro küsimises ja vastuvõtmises selle eest, et M.D. kasutas oma ametiseisundit, eelistades hankel E.Iiga seotud ettevõtet OÜ K. Süüdistuskõnes märkis prokurör, et selle hanke puhul oli enne pakkumuste esitamist olemas selge kokkulepe, et OÜ K pakkumusest 3000 eurot pidi olema hanke võidu korral S. OÜ/A.I.e ja M.D.i vahendustasu, millest 1000 eurot oli omakorda M.D.i tasu.

Vaidlust ei ole selles, et E.I teostas maist augustini 2017 Lennuameti andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse. M.D. tegi koostöös Lennuameti dokumendi ja teabehalduse spetsialisti K.Pega järelevalvet lepingu täitmise üle, mida tõendavad tunnistaja K.Pe ütlused (T, II kd, lk 25 -26); vahendas tööde tegemise ajal E.Ii ja Lennuameti vahelist suhtlust (T, I kd lk 202- 203), korraldas tööde üleandmise akti vormistamise (T, I kd, tl 204). 07.08.2017 allkirjastas V.E. MKM-i poolt akti (T, IV kd, tl 201). 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et seejärel informeeris M.D. E.Iit, et MKM-i poolt on tööd vastu võetud ja ta võib esitada MKM-ile tööde eest arve (T, I kd, tl 204). 7. augustil esitas OÜ K MKM-ile arve summas 11 040 eurot koos käibemaksuga (T, I kd, tl 216, IV kd, lk 202). 9. augustil teavitas M.D. Skype vahendusel ka A.I.t, et E.Iiga on ülevõtmisakt allkirjastatud (T, I kd, tl 166). Vaidlust ei ole selles, et 15.08.2017 maksis Rahandusministeerium K OÜ-le MKM-i poolt 11 040 eurot (T, I, kd, tl 36). 18.12.2017.a vaatlusprotokolliga on tõendatud, et

Selleks, et süüdistada A.I.t altkäemaksu vahendamises, tuleb tuvastada, et ta tegutses M.D.i ülesandel. Prokurör viitas vahenduse tõenduseks üksnes M.D.i kahtlustatavana antud ütlustele, milles süüdistatav on kinnitanud, et ta OÜ K alt tööd ei teinud ning peale K OÜ-le Rahandusministeeriumi poolt summa väljamaksmist tööde eest, rääkis A.I. kohtumisel, et soovib talle seoses selle hankega 1000 eurot maksta. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid ei kinnita M.D.i-poolset ettepanekut või ülesannet A.I.ele küsida E.Iilt tasu selle eest, et ta eelistas hankel OÜ-d K, pigem nähtub tõenditest A.I.e initsiatiiv. Selle kinnituseks on M.D.i ja A.I.e vaheline 02.04.2017.a. õhtul Skype vahendusel peetud vestlus, milles A.I. annab M.D.ile teada, et ta leppis E.Iiga kokku, et viimane annab talle (so A.I.ele) 3000 eurot ning lisab: „eks sinu osas siis vaatab silmast silma“. (T, I kd, tl 139). A.I. on 01.12.2017.a. ülekuulamisel öelnud, et ta rääkis E.Iile, et kliendi ja pakkuja kokkuviimise eest võiks ta saada vahendustasu ja E.I oli nõus loovutama umbes 3000 eurot vahendustasuks talle ja M.D.ile. Ta andis ka M.D.ile sellest teada ning leppisid kokku, et maksab E.Ii poolt makstud rahast M.D.ile 1000 eurot (T, V kd, tl 76). A.I.e ettepanek anda E.Iilt laekuvast rahast 1000 eurot M.D.ile on tõendatud ka M.D.i ütlustega 01.12.2017.a. ülekuulamisel, milles ta ütleb, et kui K OÜ-le oli Rahandusministeeriumi poolt summa välja makstud, kohtus ta mingil ajal A.I.ega ja A.I. rääkis talle, et „seoses eelnimetatud hankega sooviks ta mulle 1000 eurot maksta. Mina ei keeldunud“ (T, III kd, tl 84). Seega on süüdistatavate ütlustega ümber lükatud A.I.e kaitsja väide selle kohta, et 1000 euro suurune makse ei pruugi olla seonduv Lennuameti andmete Postipoisist Deltasse migratsiooni episoodiga. Asjaolu, et E.Iilt OÜ-le S. vara küsimise, millest 1000 eurot oli mõeldud M.D.ile, initsiatiiv tulenes M.D.ilt ja et A.I. oli süüdistuse kohaselt vahendaja, ei kinnita ka E.Ii ütlused. Viimane on ülekuulamistel öelnud, et A.I. kohtumisel pakkus välja, et tema kliendi toomise müügihind võiks olla 3000 eurot + käibemaks. Seda, et A.I. annab osa rahast edasi M.D.ile, A.I. talle ei öelnud (T, V kd, tl 204 ja 223). M.D.i poolset initsiatiivi 1000 euro küsimiseks E.Iilt A.I.e vahendusel ei tõenda ka A.I.e ja M.D.i vahel 29.03.2017.a. peetud Skype vestlus (T, I kd, tl 138). Selles vestluses on küll M.D.i poolt öeldud lause „jep miski 1000 vahet oleks hea“, kuid kohtu hinnangul ei käi selles kontekstis öeldu mitte M.D.ile mõeldud tasu suuruse kohta, vaid selle all mõtles M.D. S. OÜ ja K OÜ poolt esitatavate pakkumuste hindade vahet. Seega ei ole tõendamist leidnud M.D.i poolt A.I.e vahendusel 1000 euro küsimine ja vastuvõtmine E.Iilt ning sellest tulenevalt ei ole võimalik süüdistada ka A.I.t ja S. OÜ-d M.D.i poolse E.Iilt vara küsimise ja vastuvõtmise vahendamises. Tõendamist on aga leidnud, et A.I. maksis OÜ K poolt OÜ S. arvele ülekantud rahast 13.09.2017.a. 1000 eurot M.D.ile ehk täpsemalt S OÜ arvele. Kuigi süüdistatavad ise nimetavad seda kliendi toomise tasuks ehk vahendustasuks, siis kohtu hinnangul on selle tasu puhul siiski tegemist altkäemaksuga. M.D. selle hanke raames OÜ K alt tööd ei teinud, oli üksnes hanke vastutav isik ja tegi kõik võimaliku oma ametiseisundist tulenevalt eesmärgiga, et OÜ K pakkumus osutuks edukaks. 1000 eurot andis A.I. talle vastutasuks OÜ K eelistamise eest hankel. Oli ju ka A.I. huvitatud OÜ K võidust, sest viimasele ülekantud tööde teostamise tasust sai OÜ S. 2000 eurot endale. Subjektiivse külje poolest on mõlemad süüdistatavad pannud kuriteo toime kavatsetult. Nad said aru ja soovisid, et M.D. saab 1000 eurot selle eest, et olles andmete migratsiooni Postipoisist Deltasse hanke vastutavaks isikuks, kasutas oma ametiseisundit, et hanke võidaks OÜ K.

Juriidilise isiku vastutuse eeldused sätestab KarS § 14 lg 1. Mainitud sätte kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Väljakujunenud kohtupraktika kohaselt näeb kõnealune omistamisnorm ette tuletatud (derivatiivse) vastutuse põhimõtte. See tähendab, et juriidilise isiku vastutus tuleb avada tema organi liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja tegevuse või tegevusetuse kaudu, sest juriidiline isik kui õiguslik abstraktsioon saab toimida üksnes füüsilise isiku kaudu. Juriidiline isik vastutab vaid siis, kui tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja käitumises esinevad kõik KarS § 2 lg-s 2 sätestatud deliktistruktuuri elemendid ehk kui tegu vastab süüteokoosseisule, on õigusvastane ja isik on selle toimepanemises süüdi. (Riigikohtu lahendid nr. 4-16-5811 p 11, nr 3-1-1-84-16 p 27). A.I. oli juriidilise isiku S. OÜ juhatuse liige, mistõttu tema poolt altkäemaksu andmine on omistatav S. OÜ-le. Ta ei tegutsenud mitte enda erahuvides, vaid S. OÜ huvides, sest sellest summast, millise K OÜ üle kandis, jäi 2600 eurot S. OÜ-le, mida saadi kasutada ettevõtte majandustegevuses. Seega oli tegu toime pandud juriidilise isiku huvides ehk juriidilise isiku tegevusega seonduvalt. Eeltoodust tulenevalt kvalifitseerib kohus A.I.ele esitatud süüdistuse altkäemaksu vahendamises KarS §-lt 296 lg 1 ja S. OÜ-le esitatud süüdistuse KarS §-lt 296 lg 2 ümber altkäemaksu andmisele ehk vastavalt KarS § -le 298 lg 1 ja KarS §-le 298 lg 3. Tulenevalt M.D.i õigeksmõistmisest teistes talle süüdistuses esitatud altkäemaksu võtmise episoodides jääb M.D.i poolt altkäemaksu võtmise kvalifikatsiooniks selles episoodis KarS § 294 lg 1.

Mõjuvõimuga kauplemine M.D.i süüdistab prokuratuur mõjuvõimuga kauplemises, mis seisnes selles, et ta lubas E.Iile kasutada oma võimuvõimu Veeteede Ameti tugiteenuste osakonna juhataja K.P suhtes, et Veeteede Amet telliks tööd E.Iilt ilma hankel konkureerivaid pakkumusi võtmata. Vastutasuks mõjuvõimu kasutamise eest küsis M.D. E.Iilt 4000 eurot, mille E.I pidi pärast tööde teostamist ja selle eest tasu saamist M.D.ile üle andma. Mõjuvõimuga kauplemise objektiivse koosseisu moodustab ametiisiku mõjutamine mingi ametialase teo toimepanemisele või toime panemata jätmisele kolmanda isiku huvides, võttes sellise mõjutamise eest kolmandalt isikult tasu. K.P töötas Veeteede Ametis üldteenistuse tugiteenuste osakonna juhatajana. Üldteenistuse põhimääruse punkti 9.1.1 kohaselt on tugiteenuste osakonna üheks põhiülesandeks Veeteede Ameti dokumendihalduse korraldamine. Vastavalt tugiteenuste osakonna juhataja tööjuhendile on osakonna juhataja ülesandeks osakonna töö korraldamine, juhtimine, alluvatele juhiste ja korralduste andmine ja alluvate tööülesannete täitmise kontrollimine, osakonna ülesannete õiguspärase, täpse ja tähtaegse täitmise tagamine, osakonna tööplaani ja eelarve koostamine, Veeteede Ameti dokumendihaldusprogrammi andmete migratsiooni teenuste hankimine. Seega omas K.P, tulenevalt Veeteede Ameti töökorraldusest õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsuseid ja toiminguid, samuti osaleda otsuste ja toimingute tegemises või nende sisulises suunamises. Tulenevalt eeltoodust omas K.P KVS § 2 lg 2 kohaselt ametiseisundit ja oli ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõistes. M.D. end talle esitatud süüdistuses süüdi ei tunnistanud, enda ülekuulamist kohtus ei taotlenud ega ole andnud selle süüdistuse kohta ütlusi ka kohtueelses menetluses. M.D.i poolt K.P

mõjutamine selleks, et Veeteede Amet telliks tööd E.Iilt ilma konkureerivaid pakkumusi võtmata, on tõendatud tunnistajana ülekuulatud K.P ütlustega. K.P ütlustest tulenevalt korraldab Veeteede Amet hankeid ise, need ei käi läbi MKM-i. Kuid kuna neil ei olnud hanke tegemiseks vajalikke spetsiifilisi teadmisi, soovisid nad MKM-lt abi. Talle anti M.D.i kontaktid, kes pidi neile MKM-i poolt abiks olema. 16.10.2017.a. saatis Veeteede Amet välja hinnapäringud mitmele firmale ning samal kuupäeval saatis M.D. talle edasi E.Ii poolt saadetud OÜ K pakkumuse, kuigi M.D.ilt ei oldud palutud kelleltki pakkumust küsida. Pakkumust saates soovitas M.D. Veeteede Ametil selle pakkujaga leping sõlmida. 25.oktoobril 2017.a. nõudis M.D. vastust, millal võiks tema poolt leitud arendaja töödega alustada. Kui talle vastati, et hankekorra järgi peab Veeteede Amet võtma vähemalt kolm pakkumust, väitis M.D., et konkureerivaid pakkumusi ei pea võtma ja nõudis, et talle antaks infot teiste pakkumuste kohta. K.P ütluste kohaselt pidi Veeteede Ameti koostöö M.D.iga lõppema peale tehnilise kirjelduse kokkupanemise aitamist. Ülejäänud hankeprotsessis ta ei pidanud neid enam abistama ega osalema. K.P avaldas ülekuulamisel, et tundis M.D.i poolt survet valida just E.Ii pakkumus. M.D.il ei olnud õigust ette kirjutada, kellega peaks Veeteede Amet lepingu sõlmima. Veeteede Amet lähtus hanke võitja valimisel madalamast hinnast ja kuna teised pakkumused olid kallimad, osutuski võitjaks E.I (T, II kd, tl 35-37, 58-59). K.P mõjutamist M.D.i poolt tõendab M.D.i poolt K.Ple 16.10.2017.a. saadetud e-mail, milles ta teeb K.Ple ettepaneku tellida E.Iilt töö otse ilma kolme pakkuja referentsi küsimist ning milles ta kiidab E.Iit kui Lennuametis ennast tõestanud arendajat (T, I kd, tl 206). Ka 25.10.2017.a. Veeteede Ameti arendusosakonna juhatajale E.Nile ja K.Ple saadetud e-kirjas kiidab ta E.Iit kui tunnustatud ja kogemustega migratsioonipartnerit ning soovib kiiret vastust, millal võiks migratsioonipartner tööle asuda (T, I kd, tl 206). 26.10.2017.a. e-kirjas juhib ta Veeteede Ameti tähelepanu sellele, et ei pea võtma lisapakkumusi, et E.Ii pakkumus on hinna-kvaliteedi suhtes pigem odav ning soovitab taas kasutada nende migratsioonipartneri, s.o. E.Ii teenust (T, I kd, tl 206). K.P ütlused ja e-kirjad tõendavad seega, et M.D. tegeles aktiivselt Veeteede Ameti tugiteenuste osakonna juhataja mõjutamisega mitte võtma konkureerivaid pakkumusi, vaid sõlmida leping dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooni töö tegemiseks otse E.Iiga. E.Ii ütlused küll otseselt ei kinnita, et M.D. lubas talle kasutada oma mõjuvõimu Veeteede Ameti dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooni hankimisel, et tagada talle hanke võit, kuid ta sai aru, et M.D.i ülesanne oli teha järelevalvet selle üle, et need tööd tehtud saaksid. Tööde tegija leidmise eest ehk talle selle töö organiseerimise eest soovis M.D. saada temalt tasu 4000 eurot, mis pidi minema M.D.i poolt nimetatavale firmale ülekandega. Asjaolu, et M.D. siiski väitis E.Iile, et ta teeb kõik temast oleneva, s.t. püüab kasutada oma mõjuvõimu Veeteede Ameti ametnike üle, et E.Iiga seotud firma saaks dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooni töö endale, tõendab jälitustoimingu protokoll, mis on koostatud 26.02.2018.a. E.Ii ja M.D.i vahelise vestluse kohta 12.10.2017.a. kohvikus Amps. M.D. ütleb: „esmaspäeval, siis ma saan nädala alguses hakata kohe rauda taguma, et siukene on nüüd olemas.....“. (T, II kd, tl 122). Sellest nähtub, et M.D. soovib saada E.Iilt pakkumust esmaspäevaks, et ta saaks Veeteede Ametit kohe nädala alguses hakata survestama ja mõjutama, et pakkumine on juba olemas. M.D.i poolt väidetu, et ta saab hakata nö rauda taguma tähendabki seda, et ta andis E.Iile mõista, et omab Veeteede Ameti ametnike üle mõjuvõimu ehk saab neid mõjutada sõlmima lepingut E.Iiga seotud firmaga OÜ K. Tegelikkuses tal seda mõjuvõimu ei olnud, sest K.P ütluste kohaselt korraldab Veeteede Amet hankeid ise, mitte läbi MKM-i. M.D. ei osalenud hankemenetluses, tema roll piirdus sellega, et pidi üksnes abistama Veeteede Ametit hanke tehnilise kirjelduse koostamisel. Eeltoodust tulenevalt nõustub kohus süüdistuses märgituga, et M.D.i mõjuvõim K.P üle ei olnud tegelik, vaid üksnes tema poolt E.Iile väidetav.

Kohtu hinnangul on M.D.i teos olemas mõjuvõimuga kauplemise ehk KarS § 2981 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo koosseis. Subjektiivsetelt tunnustelt on tegu toime pandud kavatsetult. M.D.i eesmärk oli mõjutada Veeteede Ameti töötajaid, eeskätt K.Pt, et dokumendihaldussüsteemi andmete migratsiooni töö antaks E.Iiga seotud firmale OÜ K. Väites E.Iile, et hakkab selleks nö „rauda taguma“, soovis ta „raua tagumise“ eest saada E.Iilt tasu. Arestitud vara Kohtueelses menetluses oli Harju Maakohtu 01.12.2017.a. määrusega arestitud konfiskeerimise tagamiseks OÜ S rahalised vahendid AS Swedbank arvelduskontol summas 18 121.22 eurot. Tulenevalt sellest, et M.D. mõisteti süüdi vaid 1000 euro suuruse altkäemaksu võtmises, siis kuulub konfiskeerimisele vaid 1000 eurot. Ülejäänud summa 17 121.22 eurot tuleb kohtuotsuse jõustumisel aresti alt vabastada seoses M.D.i õigeksmõistmisega teistes altkäemaksu võtmise episoodides. Vabastada tuleb aresti alt ka M.D.i sülearvuti Apple MacBook Air 13 ja WiFi ruuter ning tagastada need M.D.ile. 01.12.2017.a. Harju Maakohtu määrusega oli arestitud konfiskeerimise tagamiseks OÜ S. AS Swedbank arvelduskontol olevad rahalised vahendid summas 2600 eurot seoses altkäemaksu vahendamise episoodiga. OÜ K kontolt oli S. OÜ kontole 11.09.2017.a. üle kantud 3600 eurot, millest OÜ S. kandis 13.09.2017.a. 1000 eurot altkäemaksuna edasi M.D.ile OÜ S kontole. 2600 euro vahendamises ei ole A.I.t ega S. OÜ-d süüdistatud, (süüdistus oli üksnes 1000 euro vahendamises). Kuna kohus mõistis A.I.e ja OÜ S. süüdi sellesama 1000 euro andmises M.D.ile altkäemaksuna, siis järelikult 2600 eurot ei ole ebaseaduslikult saadud raha ja puudub alus selle summa konfiskeerimiseks ning nimetatud summa kuulub aresti alt vabastamisele.

Menetluskulud Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks sundraha ja valitud kaitsjatele makstud tasu. KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu, KrMS § 181 lg 1 kohaselt õigeksmõistva kohtuotsuse korral riik. Järgnevalt analüüsib kohus millised menetluskulud on kriminaalasjas tekkinud ning millises mahus kuuluvad need väljamõistmisele süüdistatavatelt ja millises ulatuses osaliselt õigeksmõistetud süüdistatavale kuuluvad õigusabikulud hüvitamisele riigi poolt. KrMS § 179 lg 1 p 1 alusel on sundraha suurus 2019. aastal teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 810 eurot. Seega kuulub sundrahana M.D.ilt, A.I.elt ja S. OÜ-lt väljamõistmisele 810 eurot. Kuivõrd süüdistatavad ei ole taotlenud sundraha ositi tasumist, siis tuleb sundraha tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KrMS § 181 lg 1 sätestab, et õigeksmõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud riik, arvestades KrMS § 182 sätestatud erandeid. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendis 3-1-1-8508, p 15.1 on selgitatud, et süüdistatava osalisel õigeksmõistmisel või kriminaalmenetluse osalisel lõpetamisel jäävad riigi kanda kriminaalmenetluse kulud, mis on tekkinud seoses süüdistuse selle osa menetlemisega, milles isik õigeks mõistetakse või tema suhtes kriminaalmenetlus lõpetatakse. KrMS § 175 lg 1 p 1 alusel on menetluskuluks valitud kaitsjale või esindajale makstud mõistliku suurusega tasu ja muud menetlusosalise vajalikud kulud, mis on tekkinud seoses kriminaalmenetlusega.

M.D.i valitud kaitsja on esitanud taotluse õigusabikulude 2875 euro, millele lisandub käibemaks, kokku 3450 euro hüvitamiseks. Taotlusest ja esitatud arvetest nähtuvalt on kaitsja kulutanud kokku 23 tundi kriminaalasja toimikuga tutvumisele, kohtulikule uurimisele ja selleks ettevalmistamisele ning kohtuistungil osalemisele. Advokaadi tunnihinnaks on 125 eurot. Kohtu hinnangul on osutatud õigusteenus olnud tervikuna vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kulud on mõistliku suurusega. M.D. mõisteti õigeks altkäemaksu võtmise süüdistuses Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimise, pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke, Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimise episoodides. Teistes süüdistustes mõistis kohus M.D.i süüdi. Kohus leiab, et Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest tuleb hüvitada M.D.ile 1/3 ulatuses, s.o 1150 eurot valitud kaitsjale makstud tasust. A.I.e ja S. OÜ valitud kaitsja on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks kokku 8280 eurot, sh käibemaks. Taotlusest nähtub kaitsjatasu kujunemine: kohtueelses menetluses, sh tutvumine kriminaaltoimiku materjalidega ja tutvustamine kaitsealustele - 3180 eurot; kohtuliku eelmenetluse toimingud, sh süüdistusaktiga tutvumine, kaitseakti koostamine ja osalemine eelistungil – 1500 eurot ja kohtumenetluse toimingud, sh valmistumine kohtuistungiteks, osalemine kohtuistungitel ja kaitsekõne koostamine- 3600 eurot. Arvetest tulenevalt on advokaadi tunnihind 150 eurot. Kokku on kulutanud 54 tundi. Kuivõrd kaitseülesanded on teostatud nii A.I.e kui S. OÜ huvides seoses mõlemale esitatud süüdistustega, siis kaitsja taotleb kaitsekulu hüvitamist võrdsetes osades, pool A.I.ele, s.o 4140 eurot ja pool S. OÜ-le , s.o 4140 eurot. Kohtu hinnangul on ostutatud õigusteenus olnud tervikuna vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kulud on mõistliku suurusega. Kuivõrd A.I. mõisteti õigeks 2/3 esitatud süüdistuses, siis tuleb hüvitada Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest A.I.ele 2760 eurot. Samuti mõisteti õigeks samas mahus S. OÜ, siis tuleb ka hüvitada Eesti Vabariigi eelarvelistest vahenditest S. OÜ-le 2760 eurot. I.A.i kaitsja on esitanud taotluse õigusabikulude hüvitamiseks summas 2190 eurot, s.h käibemaks. Taotlusest ja arvetest nähtuvalt on kaitsja osalenud kohtueelses menetluses, valmistunud ette kohtuistungiks ja osalenud kohtuistungil. Advokaadi tunnihinnaks on koos käibemaksuga 120 eurot. Esitatud arvetele tuginevalt saab öelda, et kaitsja on kulutanud kokku 17,15 tundi. Kuivõrd 21.05.2019 ja 07.06.2019.a istungite kestus oli kokku 6,5 tundi, siis kohus loeb arve nr 140 alusel mõistlikuks kuluks 6,5 tundi, 650+ käibemaks 130, kokku 780 eurot. Ülejäänud osas on kohtu hinnangul osutatud õigusteenus olnud vajalik ja selleks kulunud aeg põhjendatud. Kulud on mõistliku suurusega. Kuivõrd I.A. mõisteti talle esitatud süüdistuses õigeks, tuleb hüvitada Eesti Vabariigi eelarvelistest vahendites I.A.ile 2070 eurot seoses õigeksmõistmisega. Asitõendid ja salvestised CD-plaadid ja DVD-plaadid, mis asuvad kriminaaltoimikutes tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaaltoimikutesse. Samuti tuleb jätta OÜ S ja P.K.ga (K) seotud dokumendid 45-l lehel KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel toimiku materjalide juurde. Kuivõrd kohus mõistab I.A.i õigeks talle esitatud süüdistuses, siis temalt äravõetud esemed Ordi monitor xxxxx (s/n xxxxxx), HDMI kaabel xxxx, videokaamera Hikvison xxxxx (seerianumber xxxxx), POE adapteri xxxxx, väline kõvaketas Silicon xxxx, videosalvesti Hikvision, mis asuvad Kaitsepolitseiametis, kuuluvad KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastamisele I.A.ile.

Karistus

Karistamise aluseks on KarS § 56 lg 1 kohaselt isiku süü, arvestades seejuures kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid ning võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemist ja õiguskorra kaitsmise huvisid. M.D. Prokurör taotles M.D.i karistamist vangistusliku karistusega, mis avaldab isikule ka reaalselt mõju. Kuivõrd süüdistuse kohaselt heideti M.D.ile ette KarS § 294 lg 2 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemist, mille eest näeb sanktsioon ette ainult vangistuse, siis ei pidanud prokurör vajalikuks põhjendada, miks ta ei taotle rahalist karistust. Kohus mõistis M.D.i KarS § 294 lg 2 p 2 järgi Lennuameti pilootide teooriaeksami tarkvara hankimise, pilootide eksamitarkvara hoolduse ning lennunduspersonali pädevuste tarkvara arendushanke, Lennuameti mehitamata õhusõidukite ehk droonide menetlemise tarkvara hankimise episoodides õigeks ja süüdi KarS 294 lg 1 järgi altkäemaksu võtmises Lennuameti andmete Postipoisist Deltasse migratsiooni episoodis. KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest on karistusena ette nähtud rahaline karistus või kuni viieaastane vangistus, KarS § 300 lg 1 järgi rahaline karistus või kuni üheaastane vangistus ja KarS § 2981 lg 1 järgi rahaline karistus või kuni kolmeaastane vangistus. Seega näevad kõikide M.D.i poolt toime pandud kuritegude sanktsioonid ette vangistuse kõrval ka rahalise karistuse. Riigikohtu kriminaalkolleegiumi seisukoha kohaselt, kui eriosa koosseisu sanktsioon näeb lisaks vangistusele ette ka kergemaliigilise karistuse, võib vangistust karistusena mõista üksnes olukorras, kus kergemaliigiliste karistuste võimalused on selgelt ebapiisavad või varasemate katsete käigus end ammendanud. (RKKK 3-1-124-07) M.D.ile karistuse mõistmisel KarS § 294 lg 1 järgi kvalifitseeritud kuriteo toimepanemise puhul arvestab kohus sellega, et süüdistatava süü ei ole suur. Eelkõige lähtub kohus altkäemaksu esemeks oleva rahasumma suurusest, samuti heidab kohus talle ette ainult ühe episoodi toimepanemist, sest teistes altkäemaksuga seotud süüdistustes mõistis kohus M.D.i õigeks. Süüdistatav töötab, omab seega sissetulekut, järelikult võib talle mõista ka kergemaliigilise karistuse, s.o rahalise karistuse. Kohus leiab, et sellise teo eest ja arvestades, et puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud ning arvestades ka süüdistatava keskmise päevamäära suurust, võib karistus jääda KarS § 44 lõikes 1 sätestatud päevamäära raamide (30 kuni 500) keskmisest madalamaks. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest nähtuvalt oli M.D.il 2016.a keskmiseks päevasissetuleku suuruseks 42 eurot. Kohus mõistab M.D.ile rahalise karistuse 110 päevamäära (päevamäär 42 eurot), s.o 4620 eurot. M.D.ile karistuse mõistmisel KarS § 300 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise puhul arvestab kohus sellega, et süüdistatav pani toime neli riigihangete seaduse rikkumist, puuduvad karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud. Kohus mõistab M.D.ile rahalise karistuse KarS § 44 lõikes 1 sätestatud päevamäära raamidest keskmise lähedase karistuse - 200 päevamäära (päevamäär 42 eurot), s.o 8400 eurot. KarS § 2981 lg 1 järgi kvalifitseeritava teo toimepanemise puhul karistuse mõistmisel M.D.ile arvestab kohus, et tegemist oli ühe episoodiga ning mõistab karistuseks rahalise karistuse 80 päevamäära (päevamäär 42 eurot), s.o 3360 eurot. KarS § 64 lg 1 alusel, üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõistab kohus liitkaristuseks rahalise karistuse 330 päevamäära, s.o 13860 eurot. Kuna asja arutati lühimenetluses, tuleb M.D.ile mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb rahaline karistus 220 päevamäära, s.o 9240 eurot.

Kohus on seisukohal, et M.D.i suhtes võib talle mõistetud rahalise karistuse jätta täitmisele pööramata KarS § 73 alusel. M.D.i ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud, ta on lahkunud MKM-st. Selleks, et süüdistatav ka tunnetaks reaalselt karistuse mõju, on otstarbekas karistus osaliselt pöörata täitmisele. Kohus leiab, et rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 72 päevamäära, s.o 3024 eurot. Ülejäänud 148 päevamäära, s.o 6216 eurot jätta KarS § 73 alusel täitmisele pööramata, kui M.D. ei pane 1 aasta ja 6-kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd koheselt ärakandmisele kuuluv summa ei ole väike, siis annab kohus KarS § 66 lg 1 alusel võimaluse tasuda kohesele kandmisele kuuluva rahalise karistuse ositi 12 kuu jooksul, igas kuus tasuda 252 eurot. A.I. Karistusseadustiku eriosa näeb ette Kars § 298 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest karistusena rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. A.I.t ei ole varem kriminaalkorras karistatud, ta omab töökohta, seega võib tema suhtes kohaldada kergemat karistusliiki- rahalist karistust. Kuna kohus mõistab A.I.e süüdi ühes altkäemaksu andmise episoodis, altkäemaksu summa ei olnud väga suur ning arvestades ka karistust kergendavate ja raskendavate asjaolude puudumist, on võimalik jätta rahalise karistuse päevamäära suurus KarS § 44 lõikes 1 sätestatud päevamäära raamide (30 kuni 500) keskmisest madalamaks. Keskmise päevasissetuleku ja elatustaseme teatisest nähtuvalt oli A.I.el 2016.a keskmiseks päevasissetuleku suuruseks 39 eurot. Kohus mõistab A.I.le rahalise karistuse 102 päevamäära (päevamäär 39 eurot), s.o 3978 eurot. Kuna asja arutati lühimenetluses, tuleb A.I.ele mõistetud karistust vähendada ühe kolmandiku võrra, karistuseks jääb rahaline karistus 68 päevamäära, s.o. 2652 eurot. Kohus on seisukohal, et A.I.e suhtes võib talle mõistetud rahalise karistuse jätta täitmisele pööramata KarS § 73 alusel, tulenevalt sellest, et teda ei ole varasemalt kriminaalkorras karistatud. Kuid et süüdistatav ka tunnetaks reaalselt karistuse mõju, on otstarbekas karistus osaliselt pöörata täitmisele. Kohus leiab, et rahalisest karistusest kuulub koheselt tasumisele 24 päevamäära, s.o 936 eurot. Ülejäänud 44 päevamäära, s.o 1716 eurot jätta täitmisele pööramata, kui A.I. ei pane 1-aastase katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kohus annab võimaluse tasuda kohesele kandmisele kuuluv rahaline karistus KarS § 66 lg 1, 3 järgi ositi 6 kuu jooksul, igas kuus tasuda 156 eurot.

S. OÜ

Karistusseadustiku eriosa näeb ette Kars § 298 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo eest juriidilisele isikule karistusena üksnes rahalise karistuse. KarS § 44 lg 8 kohaselt on juriidilisele isikule mõistetava rahalise karistuse määraks 4000 – 16 000 000 eurot. Analoogselt S. OÜ juhatuse liikmele A.I.ele karistuse mõistmisel arvestab kohus karistuse mõistmisel juriidilisele isikule tema süüdimõistmist ainult ühes altkäemaksu andmise episoodis, mistõttu karistuse suurus võib jääda KarS § 44 lg 8 sätestatud miinimumi lähedaseks. Tulenevalt S. OÜ varasemast õiguskuulekast käitumisest ja kriminaalkaristuste puudumisest võib ka temale mõista rahalise karistuse tingimisi üheaastase katseajaga, kuid karistuse mõju reaalselt tunnetamise eesmärgil on siiski vajalik selle osaline täitmisele pööramine. Kohus juhindub KrMS § 238 lg 1 p 4.

Apellatsiooniteate esitamise korral on motiveeritud otsus Harju Maakohtu Tallinna kohtumaja kantselei kaudu kättesaadav alates 11.10.2019.a. kell 13.00.

/allkirjastatud digitaalselt/ Aime Ivanson Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.