Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

-

Saama kriminaalhooldusametniku eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks Saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks Mitte tarvitama alkoholi. Katseaja algus 16.09.2019.

Tõkend – vahistamine – jätta muutmata kuni 23.09.2019. 23.09.2019 tõkend vahistamine tühistada ning vabastada O.B vahi alt olenemata sellest, kas antud kohtuotsus selleks ajaks jõustub või mitte.

KrMS § 3101 ja VÕS § 1055 alusel kohaldada O.B suhtes lähenemiskeeld kannatanu M I suhtes tähtajaga 1 (üks) aasta. Keelata O.B’il lähenemine M I mitte lähemale kui 50 meetrit, sh tema elukohale asukohaga xxx ja keelates temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, sh e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu. M I juhuslikul kohtumisel on O.B’il kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Lähenemiskeeldu kohaldada kohtuotsuse jõustumise päevast.

Välja mõista O.B ́ilt riigituludesse menetluskulud: 810 eurot sundraha. 255 eurot ekspertiisikulud 247,20 eurot kaitsjatasu. Kokku 1312,20 eurot. Menetlusekulud tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele: SEB pangas nr EE351010052031000004 Swedbank nr EE502200221014193355 Nordea pangas nr EE401700017002872300 Maksekorraldusele märkida viitenumber 99919700046026. ning selgitus „O.B 1-19-7011 menetluskulud“. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Asitõendid: DVD – plaadid, mis asuvad toimiku juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on kohtumenetluse poolel õigus esitada apellatsioon Tartu Ringkonnakohtule kui tegemist on kokkuleppemenetlust reguleerivate normide või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõistes (KrMS § 318 lg 3 p 4, lg 4). Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsioon esitatakse Viru Maakohtule kirjalikult viieteistkümne päeva jooksul alates kohtuotsuse ärakirja kättesaamisest.

ASJAOLUD

O.B-le on esitatud süüdistus selles, et tema 05.05.2019 kella 16.00 paiku kodus aadressil xxx, O.B ähvardas enda M I ́i (ik xxx) ära tappa öeldes: "Ma täna sind tapma ei hakka, kuid homme ma löön su kasti". Kannatanu M. I peab ähvarduste täideviimist reaalseks, kuna O.B on

varasemalt olnud karistatud vägivalla kuritegude toimepanemise eest. Peale selle O.B ́i süüdistatakse selles, et 22.07.2019 kella 14.00 paiku aadressil xxx ta ähvardas oma M I ́i kehavigastuste tekitamisega, öeldes talle "löön sulle kahvliga pähe!". Samuti oli O.B ähvardanud 23.07.2019 kella 11.00 paiku aadressil xxx ta ähvardas oma M I ́i kehavigastuste tekitamisega, öeldes nimelt "löön su pea lõhki". Kannatanu M. I peab ähvarduste täideviimist reaalseks, kuna O.B on varasemalt olnud karistatud vägivallakuritegude toimepanemise eest ja teda tapmisega ähvardanud. Seega, oma tegevusega O.B pani toime ähvardamise tervisekahjustuse tekitamisega viisil, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt nõuab prokurör tunnistada O.B süüdi KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ja mõista karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1-3 alusel mõista koheselt ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 2 kuud vangistust, mille kandmise alguseks lugeda 23.07.2019, s.o alates vahistamisest. Ülejäänud karistuse osa s.o 7 (seitse) kuud vangistust mitte pöörata ärakandmisele, kui O.B ei pane 1 aastase katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab temale KarS § 75 lg 1, 2 sätestatud käitumiskontrolli ajaks kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi. KrMS § 127 lg 2 ja § 306 lg 1 p 9 alusel taotleb prokurör kohtuotsuse tegemisel süüdistatavale valitud tõkendi vahistamine tühistamist kahe kuulise vangistuse ära kandmisel. Vastavalt KrMS § 3101, kannatanu M I nõusolekul (tl 30) kohaldada võlaõigusseaduse § 1055 alusel kannatanu eraelu või muude isikuõiguste kaitseks lähenemiskeeldu tähtajaga 1 (üks) aasta, keelates O.B lähenemine M I mitte lähemale kui 50 meetrit, sh tema elukohale asukohaga xxx ja keelates temaga igasuguse suhtlemise, sealhulgas erinevate sidepidamisvahendite (telefon, internet, sh e-posti ja sotsiaalvõrgustike) kaudu. M I juhuslikul kohtumisel on O.B kohustus kannatanut kõnetamata viivitamatult eemalduda vähemalt 50 m kaugusele. Menetluskulud summas 1312,20 eurot kuuluvad välja mõistmisele O.B’ilt. Lubada maksta süüdistataval menetluskulud osade kaupa ühe aasta jooksul. Kohtuistungil kohus tegi kohus kindlaks, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Süüdistatav on selgitanud, et kokkulepet sõlmides väljendas ta oma tõelist tahet. Kõik menetlusosalised jäid kohtuistungil sõlmitud kokkuleppe juurde ja taotlesid selle kinnitamist kohtu poolt.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus leiab, et süüdistatav O.B on kokkulepet sõlmides väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetlust reguleerivaid sätteid ning seega tuleb

O.B süüdi tunnistada KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises ning mõista temale karistus vastavalt kokkuleppele. KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 175 lg 1 p-dest 3, 4 ja 9 tulenevalt menetluskulud on ekspertiisikulud, määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud ja süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt teise astme kuriteos süüdimõistmise korral on süüdimõistva kohtuotsusega kaasneva sundraha suurus 1,5 kuupalga alammäära. 2019. aastaks kehtestatud kuupalga alammäära suurus on 540 eurot. Seega sundraha suurus teise astme kuriteo puhul on 810 eurot (540*1,5=810). Vastavalt kokkuleppele kuuluvad menetluskulud väljamõistmisele O.B-lt . Menetluskulud tasuda ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumise tähtajast. Asitõenditega toimida vastavalt kokkuleppele. /allkirjastatud digitaalselt/ Deniss Minzatov kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.