Viru Maakohus
Määruse tegemise aeg
10. september 2019, Jõhvi kohtumaja
Kohtuasja number
1-19-82
Kohtukoosseis
Kohtunik Deniss Minzatov
Kohtuistungi sekretär
Piret Juuse
Kohtuasi
Viru Vangla esitatud materjalid E.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
E.N, isikukood XXX, viibib Viru Vanglas
Asja läbivaatamise kuupäev
10.09.2019 avalikul kohtuistungil
Juhindudes KarS § 76 ja KrMS § 426, § 432, § 383, § 384 kohus
Jätta E.N tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata. Edasikaebamise kord Määruse peale on õigus esitada määruskaebus Viru Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
Tallinna Vangla esitas 12.07.2019 Harju Maakohtule materjalid kinnipeetava E.N tingimisi enne tähtaega vabastamiseks. Harju Maakohtu 8.08.2019 määrusega edastati materjalid Viru Maakohtule alluvuse järgi seoses E.N ’a üle viimisega Viru Vanglasse. E.N on süüdi tunnistatud Tallinna Ringkonnakohtu 15.04.2019 kohtuotsusega, millega teda karistati KarS § 424 järgi vangistusega 9 kuud ja 23 päeva. Karistuse kandmise algus 18.12.2018 ja lõpp 11.10.2019. Kinnipidamisasutuses E.N ’a kohta koostatud iseloomustusest nähtub, et isik on kolmel korral kriminaalkorras karistatud, vanglas viibib esimest korda. Kõik kuriteod on toime pandud impulsiivselt ja alkoholi joobes. Distsiplinaarkaristusi ei ole isikule määratud. On olemas risk seoses eluasemega. Pärast vabanemist oleks endine tööandja xxx valmis E.N-i tagasi võtma enda juurde ja pakkuma talle nii tööd kui elamipnda, kuid tingimisel, et E.N-i elukaaslane seal ei elaks, kuna viimane avaldab oma käitisega halba mõju. E.N ei soovi sellistel tingimustel tagasi minna. Seetõttu puuduvad reaalsed plaanid kuhu elama asuda. Võimalik elukoht on aiamajakeses xxx taga või xxx, sest olevat kuulnud, et sealt
võimalik saada odavalt üürikortereid. xxx ei soovi minna. Tugiisiku teenust ei soovi saada. Ei soovi ennetähtaega vanglast vabaneda. Teab, et võib kasutada öö majutuse teenust xxx keskuses. Põhiharidus jäi omandamata. Omandada nüüd eriala või põhiharidust ei soovi. Ütleb, et tähtsam on leida kindel töö- ja elukoht. Kutseoskused puuduvad. Enamasti on töötanud mitteametlikult. Vabaduses kindel töökoht puudub, kuna ei soovi ilma elukaaslaseta minna endise tööandja juurde (tööandja aga ei soovi isiku elukaaslast oma majapidamisse). Plaanid vabaduses on ebaselged. Tasumata rahalisi nõudeid on 1290,27 eurot. Vabanemisfondis raha ei ole. Elukaaslasel xx xx puudub tööharjumus ja tal on halb mõju E.N-ile, kuritarvitasid koos alkoholi. E.N ei kavatse katkestada suhted elukaaslasega. Suhtlevad ka vangistuse ajal. Meditsiiniosakonna andmetel E.N on diagnoositud alkoholisõltuvus. Saab aru, et alkoholi kuritarvitamine on kuritegude toime panemise põhjus, kuid sellest loobuda ka ei kavatse. Ei näita üles valmidust loobuda alkoholi kuritarvitamisest. Vangla toetab E.N’a tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör toetab oma kirjalikus arvamuses kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist (tl 11). Kohtuistungil E.N seletas, et ei soovi ennetähtaega vabaneda, karistuse kandmise lõpuni on jäänud ca 1 kuu, ei näe sellel mõtet.
Kohus tutvunud esitatud materjalidega ning ära kuulanud poolte arvamused, leiab, et E.N’a tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamine ei ole põhjendatud. E.N’al puudub vabaduses kindel töö- ja elukoht. Vangla iseloomustusest nähtub mitu võimalikku elamiskohta, aga reaalsed plaanid kuhu elama asuda E.N’al puuduvad. Kindla elukoha puudumine aga välistab kriminaalhoolduse teostamist. Samuti arvestab kohus, et E.N’a karistuse kandmise lõpp on 11.10.2019, s.t tal on kanda jäänud üks kuu vangistust ning ta ise ei soovi ennetähtaega vabaneda. Süüdimõistetu arvamus iseenesest ei ole kohtule siduv. Samas peab kohus ebaotstarbekaks vabastada ennetähtaega isikut, kes ise ei ole selleks motiveeritud ja soovib kanda oma karistus lõpuni. Ennetähtaega vabastamine on õigus ning selle edukas realiseerimine sõltub suures osas süüdimõistetu soovist ja tahtest. Kui süüdimõistetu ei ole motiveeritud käitumiskontrolli nõuete täitmiseks, siis ei ole mõtet teda selleks sundida kandmata jäänud karistuse osa täitmisele pööramise ähvarduse saatel, sest tema enda soov on kanda karistus lõpuni ja minna oma eluga edasi ilma käitumiskontrollita. Kohtu arvates ebaõige on sekkuda sellisesse süüdimõistetu enesemääramise teostusse ning sundida teda alluma käitumiskontrollile, kuigi karistuse kandmata jäänud osa on minimaalne. Kui isiku puhul esinevad alused tema üle kontrolli teostamiseks ka peale karistuse ära kandmist, siis selleks on olemas eraldi vahend karistusjärgse käitumiskontrolli näol. Antud juhul aga selle rakendamist ei taotletud, alused selleks puuduvad ning süüdimõistetul tuleb lasta kanda oma karistus lõpuni, nagu ta seda ise soovib. Eeltoodud põhjendustel jätab kohus E.N-i tingimisi ennetähtaega vabastamata. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik Deniss Minzatov
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.