Elisa Eesti AS hagiavaldus T. V. vastu võlgnevuse nõudes
Hagi hind
754,29 eurot
Menetlusosalised ja nende esindajad
Hageja: Elisa Eesti AS, rk 10069659 asukoht: Sõpruse pst 145, Tallinn, lepinguline esindaja Carlo Kask Kostja: T. V., ik XXX, elukoht XXX Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Hagi rahuldada tagaseljaotsusega osaliselt.
2.Välja mõista kostjalt T. V. hageja Elisa Eesti AS kasuks 01.02.2023 sõlmitud liitumislepingust nr. xxxx, osamaksetega vara müügilepingutest nr. xxxx ja xxxx tulenev tasumata põhivõlgnevus summas 470,30 eurot, 20.01.2025 (k.a) seisuga sissenõutavaks muutunud viivised summas 186,43 eurot ja sissenõudmiskulud 15 eurot.
3.Välja mõista kostjalt T. V. hageja Elisa Eesti AS kasuks TsMS § 367 alusel edaspidine lepingujärgne viivis 0,065% päevas põhinõude (470,30 euro) tasumata jäägilt alates 21.01.2025 kuni põhinõude 470,30 euro tasumiseni.
4.Jätta rahuldamata hageja Elisa Eesti AS sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.
5.Jätta kõik menetluskulud kostja T. V. kanda ning välja mõista kostjalt T. V. Vahilt hageja Elisa Eesti AS kasuks menetluskulude katteks 435 eurot.
6.Välja mõista kostjalt T. V. hageja Elisa Eesti AS kasuks viivis menetluskuludelt (kokku 435 eurolt) alates käesoleva kohtuotsuse jõustumisest kuni menetluskulude tasumiseni VÕS § 113 lg 1 teises lauses sätestatud määras.
7.Tagaseljaotsus kuulub täitmisele viivitamatult.
8.Toimetada kohtuotsuse resolutsioon kostjale väljaande Ametlikud Teadaanded kaudu kätte, kui muud kättetoimetamise viisid ei õnnestu. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele on hagejal õigus esitada apellatsioonkaebus kohtuotsuse kättetoimetamisest arvates Tartu Ringkonnakohtule 30 päeva jooksul. Kui apellant soovib asja arutamist kohtuistungil, peab ta seda apellatsioonkaebuses märkima. Vastasel juhul loetakse, et ta on nõus asja lahendamisega kirjalikus menetluses (TsMS § 442 lg.6 § 633 lg.7). Kostjal on õigus esitada 30 päeva jooksul tagaseljaotsuse kättesaamisest või avaliku kättetoimetamise korral tagaseljaotsusest või selle täitmiseks algatatud täitemenetlusest teadasaamisest TsMS § 416 nõuetele vastav kaja menetluse taastamiseks. Kajale tuleb lisada kõik vajalikud dokumendid asja ettevalmistamise lõpuleviimiseks (TsMS § 394 ja TsMS § 416). Kaja esitamisel tuleb kostjal tasuda riigilõivu poolelt hagihinnalt, kuid mitte vähem kui 100 eurot ja mitte rohkem kui 2100 eurot, mis tuleb kanda Rahandusministeeriumi arvelduskontole nr EE571010220229377229 AS-is SEB Pank või arvelduskontole nr EE062200221059223099 AS-is Swedbank, märkides selgitusse tsiviilasja numbri. Kohus selgitab, et vastavalt TsMS § 187 lg 6 peab menetlusabi taotlemise korral menetlusabi taotleja seaduses sätestatud tähtaja järgimiseks tegema tähtaja kestel ka menetlustoimingu, mille tegemiseks ta menetlusabi taotleb, eelkõige esitama kaebuse. Kaebuse põhjendamiseks või riigilõivu tasumiseks või kaebuses esineva sellise puuduse kõrvaldamiseks, mis on seotud menetlusabi taotlemisega, annab kohus sellisel juhul mõistliku tähtaja pärast menetlusabi andmise taotluse lahendamist, kui nimetatud taotlus ei olnud esitatud põhjendamatult või tähtaja pikendamise eesmärgil. See ei välista menetlustähtaja ennistamist. Hageja nõuded
1.Elisa Eesti AS esitas 30.05.2024 Pärnu Maakohtule maksekäsu kiirmenetluse avalduse ning seoses maksekäsu kiirmenetluse lõpetamisega ja menetluse jätkamisega hagimenetluses, Viru Maakohtule 29.08.2024 hagi T. V. vastu võla nõudes ning 12.09.2024 parandatud hagiavalduse.
2.Esitatud hagiavalduse kohaselt on kostja T. V. ja Elisa Eesti AS vahel 01.02.2023 sõlmitud Elisa Eesti AS liitumisleping kostja telefoninumbrile nr xxxx mobiilsideteenuse osutamiseks. Kostja sõlmis 01.02.2023 osamaksetega vara müügilepingu nr. xxxx seadme 4G ruuter – xxxx soetamiseks, mille eest tuli tasuda 36 kuu jooksul 2,99 eurot kuus ning osamaksetega vara müügilepingu nr. xxxx seadme Elisa Elamuse digiboks soetamiseks, mille eest tuli tasuda 36 kuu jooksul 3,49 eurot kuus. Kostja on jätnud tasumata järgnevad arved: Kuupäev
Arve nr.
Teenus
01.03.2023 01.04.2023 01.05.2023 01.06.2023 Kokku
2037729943 2038067046 2038401640 2038757220
74,57 60,98 60,98 52,454 248,98
Seadme maksed 3,49 3,49 3,49 210,85 221,32
Maksumus kokku 78,06 64,47 64,47 263,30 470,30
Elisa Eesti teenuste üldtingimuste punkti 7.4.1. kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus lepingud, sellest klienti teavitades, ühepoolselt üles öelda, kui klient on hilinenud temale osutatud teenuse eest tasumisega üle 14 päeva. Müügilepingute tingimuste kohaselt on Elisa Eesti AS-il õigus osamaksetega vara müügilepingud ja sellega seotud leping üles öelda kliendi rikkumise tõttu. Elisa Eesti ütles lepingud üles 26.05.2023, kuna kostja oli arvete tasumisega viivituses rohkem kui 14 päeva. Kostja oli viivituses vastavalt 33 (kehtis soodustus 4 kuud) ja 36 osamakse tasumisega, tasumise tähtaeg mõlema seadme puhul oli 31.01.2026. Kostjal tuleb seadmete eest tasuda kokku 221,32 eurot. Elisa Eesti AS on oma nii sideteenuse lepingust kui üürilepingust tulenevad kohustused täitnud: osutanud kostjale sideteenust ning andnud üle seadmeid vastavalt poolte vahel kokkulepitud tingimustele. Kostja on aga oma tasu maksmise ja üüritud asjade tagastamise kohustused jätnud täitmata. Kostjapoolset raha maksmise kohustuse täitmata jätmist tuleb seega käsitleda kohustuse rikkumisena VÕS § 100 mõttes. Kostja on jätnud võlgnevuse õigeaegselt tasumata. Sellest tulenevalt on hagejal vastavalt üldtingimuste punktile 6.10. õigus nõuda kostjalt viivist määraga 0,065% tasumata summalt kalendripäevas kuni summa täieliku tasumiseni. Arve nr 2037729943 2038067046 2038401640 2038757220 Kokku
Tasumise tähtaeg 18.03.20
18.04.2023 18.05.2023 18.06.2023
Tasumata summa 78,06
Hilinenud päevi 19.03.2023 –29.08.2024, 530 päeva
64,47 64,47 263,30
19.04.2023 – 29.08.2024, 499 päeva 19.05.2023 – 29.08.2024, 469 päeva 19.06.2023 – 29.08.2024, 438 päeva
Kokku (eurot) 26,89 20,91 19,65 74,96 142,41
Hageja palub kostjalt viivised välja mõista summas 142,41 eurot. Hageja nõuab kostjalt TsMS § 367 alusel ka tulevikus sissenõutavaks muutuvat lepingujärgset viivist 0,065% päevas tasumata põhinõudelt alates 30.08.2024 kuni põhinõude tasumiseni. VÕS § 1132 lg 1 kohaselt lepingu kehtivusajal võib majandus- või kutsetegevuses tegutsev võlausaldaja nõuda tarbijalt võla sissenõudmiskulude hüvitamist iga sissenõutavaks muutunud kohustuse kohta saadetava vaid ühe meeldetuletuskirja eest summas kuni 5 eurot. Elisa Eesti on saatnud ühe tasuta meeldetuletuskirja ja ühe tasulise meeldetuletuskirja 5 eurot. Vaidlusalused ei ole asjaolud, et kostja on oma rahalise kohustuse täitmisega sattunud viivitusse ning kuni hagiavalduse kohtusse esitamiseni toimus kostjalt võlgnevuse sissenõudmine Creditreform Eesti OÜ inkassomenetluses (Elisa Eesti AS ja Creditreform Eesti OÜ vahel on sõlmitud 07.02.2020 käsundusleping nr xxxx kohtueelse ja kohtuliku võlanõudemenetluse osutamiseks. Elisa Eesti AS loovitas antud nõude Creditreform Eesto OÜ-le sissenõudmiseks 26.06.2023). Inkassomenetluse käigus on kostjale saadetud meeldetuletuskirju, e-maile, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks. 26.06.2023 - on kostjale saadetud sõnum kostja poolt Elisa Eesti AS-ile antud kontaktnumbrile (dtl 81), 04.07.2023 - on kostjale saadetud meeldetuletuskiri (dtl 78) kostja poolt lepingu sõlmimise ja allkirjastamisel antud kontaktaadressile Eesti Post AS kaudu ning 10.08.2023 on kostjale saadetud (eelnevalt kostjaga telefonikõnes kokku lepitud) sõnum maksegraafiku alusel tasumiseks (dtl 79). Sissenõudmiskulu ei oleks tekkinud, kui kostja oleks oma kohustust vastavalt lepingule täitnud või asunud täitma pärast temale selleks täiendava tähtaja andmist. Hageja leiab, et eelnevast lähtuvalt on sissenõudmiskulu suurus mõistlik ja põhjendatud ning hageja nõuab kostjalt sissenõudmiskulu hüvitamist summas 30 eurot. Menetluskulud palub hageja jätta kostja kanda ning menetluskuludelt palub hageja välja mõista viivis VÕS § 113 lg 1 teises lauses ettenähtud ulatuses.
Kostja vastuväited
3.Kostjale on hagimaterjalid kätte toimetatud 18.12.2024 isiklikult. Kostjat on kohustatud hagile vastama 14 päeva jooksul alates teate kättetoimetamisest ning hoiatatud TsMS § 407 tagajärgede eest. Kostja kirjaliku vastust hagiavaldusele ei esitanud. Kohtu kohaldatud seadused, tuvastatud asjaolud, järeldused, tõendid
4.Tsiviilkohtumenetluse seadustiku (TsMS) § 407 lg 1 kohaselt kohus võib hageja taotlusel hagi tagaseljaotsusega rahuldada hagiavalduses märgitud ja asjaoludega õiguslikult põhjendatud ulatuses, kui kostja, kellele kohus on määranud vastamise tähtaja, ei ole tähtaegselt vastanud, isegi kui hagi toimetati kostjale kätte välisriigis või kui see toimetati kätte avalikult. Sel juhul loetakse hageja esitatud faktilised väited kostja poolt omaksvõetuks. TsMS § 394 lg 5 kohaselt hagile vastuse esitamise tähtaeg peab olema vähemalt 14 päeva hagi kättetoimetamisest alates. Seda tähtaega on järgitud. Hagimaterjalid on kostjale isiklikult kättetoimetatud 18.12.2024, seega oli kohtu poolt määratud vastuse esitamise viimaseks tähtpäevaks 02.01.2025. Kostja ei ole hagile tähtaegselt vastanud ega taotlenud vastamise tähtaja pikendamist. TsMS § 407 lg 3 kohaselt võib tagaseljaotsuse TsMS § 407 lg 1 nimetatud juhul teha kohtuistungit pidamata.
5.TsMS § 407 lg 1 mõtte kohaselt saab kohus lugeda kostja poolt omaksvõetuks küll hageja esitatud faktilised väited, kuid hageja nõude õigusliku põhjendatuse hindamisel tuleb siiski kontrollida ka hageja nõude arvestuse ning sellega seotud õiguslike väidete vastavust esitatud dokumentidele. Kohus leiab, et hagi on õiguslikult põhjendatud osaliselt, mistõttu saab hagi tagaseljaotsusega rahuldada üksnes osaliselt. Osas, milles hagi ei ole õiguslikult põhjendatud, jääb hagi TsMS § 407 lg 6 alusel rahuldamata.
6.VÕS § 8 lg 2 kohaselt on leping lepingupooltele täitmiseks kohustuslik. VÕS § 76 kohaselt tuleb kohustus täita vastavalt lepingule või seadusele. VÕS § 82 kohaselt kui kohustuse täitmise tähtpäev on kindlaks määratud või tuleneb võlasuhte olemusest, tuleb kohustus täita sellel tähtpäeval. Kostja ei ole oma lepingulisi kohustusi, mis tulenevad Elisa Eesti AS ja kostja vahel 01.02.2023 sõlmitud liitumislepingust ning osamaksetega vara müügilepingutest nr. xxxx ja nr. xxxx ning kostjale 01.03.2023 – 01.06.2023 esitatud arvetest, põhjendamatult nõuetekohaselt täitnud. Seega peab kohus põhjendatuks ning kostjalt kuulub hageja kasuks väljamõistmisele põhivõlgnevus 470,30 eurot.
7.VÕS § 101 lg 1 p 6 kohaselt võib võlausaldaja võlgnikupoolse kohustuste rikkumise korral nõuda rahalise kohustuse rikkumise korral viivist. VÕS § 113 lg 1 kohaselt võib võlausaldaja rahalise kohustuse täitmisega viivitamise korral nõuda võlgnikult viivitusintressi (viivis), arvates kohustuse sissenõutavaks muutumisest kuni kohase täitmiseni. Viivise määraks loetakse VÕS §-s 94 sätestatud intressimäär, millele lisandub kaheksa protsenti aastas. TsMS § 367 kohaselt võib viivisenõude koos põhinõudega esitada hagis selliselt, et taotletakse viivise, mis ei ole hagi esitamise ajaks veel sissenõutavaks muutunud, väljamõistmist kohtult mitte kindla summana, vaid täielikult või osaliselt protsendina põhinõudest kuni põhinõude täitmiseni. Eelkõige võib viivist nõuda selliselt, et kohus mõistaks selle välja kindla summana kuni otsuse tegemiseni ja edasi protsendina põhinõudest.
8.Hageja palub kostjalt välja mõista sissenõutavaks muutunud lepingujärgne viivis (kehtestatud üldtingimuste punktis 6.10) 0,065% päevas tasumata arvete maksetähtaegadele järgnevast päevast kuni hagiavalduse esitamiseni ehk 29.08.2024 kokku summas 142,41 eurot. Kohus on kontrollinud ja nõustub hageja viivise arvestusega. Tulenevalt TsMS § 367 arvestab kohus lisaks sissenõutavaks muutunud viivise tagastamata põhivõlalt 470,30 eurolt kuni otsuse tegemiseni ehk perioodil 30.08.2024 – 20.01.2025 (k.a) 144 päeva eest, mis on summas 44,02 eurot (vt
www.viivisekalkulaator.ee). Lähtudes eeltoodust kuulub kostjalt väljamõistmisele sissenõutavaks muutunud viivis 20.01.2025 seisuga kokku summas 186,43 eurot (142,41 + 44,02).
9.Hageja on taotlenud ka edasiulatuva viivise väljamõistmist, mistõttu juhindudes TsMS §-st 367 kuulub kostjalt väljamõistmisele alates 21.01.2025 edasiulatuv viivis määraga 0,065% päevas põhivõla tasumata jäägilt kuni põhivõla 470,30 euro tasumiseni. Lähtudes kohtupraktikast ei tohi edaspidine viivisenõue koos varasemalt sissenõutavaks muutunud viivisega ületada põhivõlgnevuse suurust ehk edaspidine viivis ei tohi ületada 283,87 eurot (470,30 – 186,43).
10.Hageja taotleb kostjalt sissenõudmiskulude hüvitamist VÕS § 1132 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel kokku summas 30 eurot. Kohus leiab, et hageja nõue kuulub rahuldamisele osaliselt, nimelt üksnes 04.07.2023 meeldetuletuskirja eest summas 15 eurot. 26.06.2023 kostjale saadetud sõnum on teade nõude loovutamisest ning see ei sisalda ühtegi viidet lepingutele ega võlgnetavale summale, mistõttu ei saa seda lugeda nõuetekohaseks meeldetuletuskirjaks. 10.08.2023 sõnumilt ei nähtu, et see üldse puudutaks Elisa Eesti AS nõuet, samuti puuduvad viited lepingutele ning käesolevas hagis nõutavatele summadele, mistõttu ei saa ka seda lugeda meeldetuletuseks hagis nimetatud nõude tasumiseks. Hageja viitab hagis Elisa Eesti AS poolt enne lepingu lõppemist saadetud tasuta ja tasulisele meeldetuletuskirjadele, kuid hagile ei ole neid lisatud, mistõttu ei ole nõue põhjendatud. Võimalike muude kulude tekkimist ja selle ulatust tuleb tõendada s.t. kulud peavad olema reaalselt kantud. Hageja nimetab, et kostjale on saadetud meeldetuletuskirju, emaile, tehtud toiminguid kostja kontaktandmete otsimiseks ja õigsuse kontrollimiseks ning kohtuväliste lahenduste pakkumiseks ja maksekokkulepete sõlmimiseks, kuid nimetatud toimingute eest kulude kandmist esitatud materjalidest ei nähtu. Kohus selgitab hagejale, et sättes viidatud ülempiir ei ole fikseeritud ning tegelikust kahjust sõltumatu hüvitisemäär, nagu VÕS § 1131 lõikes 1 sätestatu, mistõttu peab hageja kahju tekkimist ja selle ulatust ka tõendama. Lähtuda ei saa ainuüksi eeldusest, et kuna tarbija on jäänud laenu tasumisega võlgnevusse, siis ilmselt on hagejal tekkinud kulusid, mille saaks tarbijalt ilma kulusid täpsemalt põhjendamata ja sisustamata sisse nõuda. Seadusandja ongi kehtestanud esimese meeldetuletuskirja eest suurema ülempiiri, et osaliselt hüvitada ka võlausaldaja üldkulusid. Lähtudes eeltoodust jääb rahuldamata hageja sissenõudmiskulude nõue summas 15 eurot.
11.TsMS § 468 lg 1 p 2 alusel tunnistab kohus omal algatusel tagaseljaotsuse tagatiseta viivitamata täidetavaks. Menetluskulud
12.TsMS § 173 lg 1 kohaselt esitab asja menetlenud kohus menetluskulude jaotuse menetlusosaliste vahel kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses. TsMS § 174 lg 2 kohaselt maakohus määrab menetluskulude rahalise suuruse kindlaks kohtuotsuses või menetlust lõpetavas määruses, kui menetluskulude kindlaksmääramine ei takista kohtuotsuse või menetlust lõpetava määruse tegemist. TsMS § 163 lg 1 kohaselt kannavad pooled hagi osalise rahuldamise korral menetluskulud võrdsetes osades, kui kohus ei jaota menetluskulusid võrdeliselt hagi rahuldamise ulatusega või ei jäta menetluskulusid täielikult või osaliselt poolte endi kanda.
13.Hageja on esitanud kostja vastu rahaliselt kindlaksmääratud nõudeid kokku summas 642,71 eurot. Kohus jätab otsusega rahuldamata hageja nõude summas
eurot ehk ⁓2%. Arvestades rahuldamata jätmise osakaalu marginaalsust, ei tingi see obligatoorselt selle arvestamist menetluskulude jaotuse määramisel, mistõttu peab kohus põhjendatuks jätta hageja menetluskulud täielikult kostja kanda.
14.Hageja palub kostjalt välja mõista riigilõiv summas 245 eurot. Kohus on seisukohal, et tasutud riigilõivu näol on tegemist põhjendatud ja vajaliku kulutusega, mis tuleb hagejale kostja poolt hüvitada. Hageja on tasunud nõudelt riigilõivu seaduses ettenähtud määras lähtudes hagihinnast.
15.Hageja palub kostjalt välja mõista ka TsMS §484 2 tulenev maksekäsu kiirmenetluse avalduse ettevalmistamise ja esitamise kulu 20 eurot, õigusabikulud summas 170 eurot (käibemaksuta) ning viivise menetluskuludelt. Hagejale on osutatud õigusabi 2 tunni ulatuses tunnihinnaga 85 eurot käibemaksuta, mis sisaldab tõendite kogumist, korrastamist ja hagiavalduse koostamist, ülevaatamist ja kohtule edastamist.
16.TsMS § 144 p 7 kohaselt on kohtuvälised kulud mh maksekäsu kiirmenetluse kulud, mistõttu kohus rahuldab hageja nõude maksekäsu kiirmenetluse kulu väljamõistmiseks kostjalt summas 20 eurot (TsMS § 4842).
17.Riigikohtu otsuse nr. 3-2-1-43-10 kohaselt menetlusosalist esindava lepingulise esindaja kulude põhjendatuse ja vajalikkuse hindamine TsMS § 175 lg 1 järgi on kohtu diskretsiooniotsus. TsMS § 175 lg 1 annab kohtule võimaluse hinnata esindaja töö mahtu selle kaudu, millise sisuga on esindaja koostatud menetlusdokumendid. Menetluskulud peavad vastama asja keerukusele. Lepingulise esindaja tasu hüvitamise mõistlikkuse ja põhjendatuse hindamisel tuleb arvestada nii lepingulise esindaja ajakulu esindamiseks kulunud toimingute tegemiseks, tunnitasu suurust, aga ka asja olemust ja hinda. Sealjuures saab ajakulu põhjendatust hinnates arvestada seda, milliseid toiminguid on esindaja teinud ning kas nende toimingute tegemiseks kulunud aeg on põhjendatud.
18.Väljakujunenud kohtupraktika alusel saab hageja õigusabikulu arvel teenuse tunnihinnaks märgitud 85 eurot/tund (käibemaksuta) pidada mõistlikus suuruses olevaks. Hageja märgib, et lepinguline esindaja osutas teenust 2 h ulatuses. Kohus peab märgitud ajakulu õigusabi osutamisel samuti mõistlikuks ja põhjendatuks, ehk õigusabikulud on põhjendatud kokku summas 170 eurot (käibemaksuta).
19.Kokkuvõttes moodustavad hageja põhjendatud menetluskulud 435 eurot (riigilõiv 245 eurot + maksekäsu kiirmenetluse kulu 20 eurot + õigusabikulud 170 eurot), mis kuulub kostjalt väljamõistmisele.
20.Kostja ei ole kohtule vastanud ning muid menetlustoiminguid teinud, mistõttu võib eeldada, et kostjal menetluskulud puuduvad. Kostja menetluskulud jäävad kostja enda kanda.
21.TsMS § 177 lg 4 kohaselt märgib kohus menetluskulude kindlaksmääramist taotlenud isiku avalduse alusel menetluskulude kindlaksmääramise lahendis, et hüvitamisele kuuluvatelt menetluskuludelt tuleb tasuda menetluskulude suurust kindlaks tegeva lahendi jõustumisest alates kuni täitmiseni viivist võlaõigusseaduse § 113 lõike 1 teises lauses ettenähtud ulatuses. Hageja on nõudnud menetluskuludelt viivise väljamõistmist ja kohus rahuldab hageja taotluse.
22.TsMS § 178 lg-st 1 tulenevalt saab menetluskulude jaotust vaidlustada üksnes selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude jaotus kindlaks määrati. Hüvitatavate menetluskulude suurust saab vaidlustada selle kohtulahendi peale edasi kaevates, millega menetluskulude rahaline suurus kindlaks määrati. (allkirjastatud digitaalselt) Marika Leimann Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.