Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Matti Oravale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata Matti Oravale katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine (liiklusohutusalane). VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Matti Orava suhtes X.X. 3 (kolmeks) aastaks lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud, keelates Matti Oraval: 1) suhelda X.X-ga nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite teel, sh on Matti Oraval keelatud X.X-le helistada ja temale sõnumeid saata, liht- ja elektronkirju saata ning muul viisil interneti suhtluskeskkondade kaudu kontakteeruda. 2) viibida X.X-le lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X-le lähemale kui 50 meetrit, tuleb Matti Oraval X.X-st eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda. 3) viibida lähemal kui

meetrit X.X elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud kohaldada alates kohtuotsuse jõustumisest.

Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on Matti Orav toime pannud kuritegudena: 1) teise inimese tervise kahjustamise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, mis seisnes selles, et tema: 1) 12.05.2018. a kella 19:00 ajal Viljandimaal Mulgi vallas xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korteris nr xxx lõi korduvalt rusikaga X.X näopiirkonda, põhjustades sellega X.X-le valu ja tervisekahjustuse – hematoomi vasaku silma piirkonnas; 2) olles 12.05.2018. a pannud toime X.X kehalise väärkohtlemise, lõi taas 17.06.2018. a õhtusel ajal Viljandimaal Mulgi vallas xxxxxxxxxxxxxxxxx asuvas korteris nr xx X.X- ühe korra jalaga näopiirkonda. Seejärel tekkis nende vahel rüselus, mille käigus lõi Matti Orav korduvalt X-X-t rusikatega keha piirkonda. Rüseluse lõppedes, istus X.X tugitooli ning Matti Orav võttis õllepurgi, millega viskas X.X suunas, kuid õllepurk tabas akent, mis purunes. Seejärel lõi Matti Orav jalaga X.X käes olnud telefoni, mille klaas maha kukkudes purunes. Oma sellise tegevusega põhjustas Matti Orav kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse – ninaluumurru ja marrastused selja piirkonnas. 2) mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis KarS § 424 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 31.03.2019. a kella 16:00 ajal Viljandimaal Mulgi vallas Karksi-Nuia linnas Pärnu mnt 20 juures juhtis ilma juhtimisõiguseta registreerimata mootorsõidukit ATV Pentora (VIN-kood L6UB4GA26JA007291), olles alkoholijoobes, kui alkoholisisaldus tema väljahingatavas õhus oli vähemalt 0,91 mg/l kohta. Kirjeldatud tegevusega rikkus Matti Orav kuriteo toimepanemise ajal kehtinud Liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 järgi loetakse mootorsõiduki juht alkoholijoobes olevaks, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 424 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskemaga, mõista liitkaristuseks 10 kuud vangistust. KarS § 74 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui Matti Orav ei pane 1 aasta ja 8 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab talle katseajaks kooskõlas käesoleva seadustiku §-ga 75 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud järgima järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas.

2) ilmuma kriminaalhooldaja registreerimisele.

määratud

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta. 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks. 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et Matti Orav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis, mille eesmärgiks on süüdistuses nimetatud või nendega sama liiki süütegude edasine ärahoidmine (liiklusohutusalane). VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Matti Orava suhtes X.X-le 3 (kolmeks) aastaks lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud, keelates Matti Oraval: 1) suhelda X.X-ga nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite teel, sh on Matti Oraval keelatud X.Xle helistada ja temale sõnumeid saata, liht- ja elektronkirju saata ning muul viisil interneti suhtluskeskkondade kaudu kontakteeruda. 2) viibida X.X-le lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X-le lähemale kui 50 meetrit, tuleb Matti Oraval X.X-st eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda. 3) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxxxxxxxxxxxxxxx). Lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud kohaldada alates kohtuotsuse jõustumisest. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 121 lg 2 p 2, 3 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 424 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 200 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista Matti Oravalt 200 eurot X.X kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha teise astme kuriteo puhul 1,5 kuupalga alammäära, s.o 810 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Matti Orava kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 270,48 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta kaitsja sõidukulu (s.h sõidu ajakulu) summas 150,48 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 930 eurot: sundraha 810 eurot ja riigi õigusabi tasu 120 eurot. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.