lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-4737/39

Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.07.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-4737/39
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Seksuaalse enesemääramise vastased süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
19.07.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1077
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-4737/12Harju Maakohus Tallinna kohtumaja24.10.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi

Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Tartu Ringkonnakohus 19. juuli 2019 1-18-4737 Juhan Sarv, Maarika Kuusk ja Aarne Sarjas Deniss Kovbasnjuki (isikukood 38504070309) vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamise otsustamine Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 12. juuni 2019. a määrus Süüdimõistetu Deniss Kovbasnjuk, määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Deniss Kovbasnjuki määruskaebus läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohus tunnistas 24. oktoobri 2018. a otsusega Deniss Kovbasnjuki süüdi KarS § 141 lg 1 ning § 199 lg 2 p-de 5, 7, 8 ja 9 järgi ning mõistis talle liitkaristuseks üksikkaristustest raskemat suurendades 1 aasta 10 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistuse karistusaja hulka lugemisel jäi D. Kovbasnjuki kandmisele kuuluvaks vangistuseks 1 aasta 9 kuud 28 päeva. Tema karistusaeg algas 16. juunil 2018 ja lõpeb
13.aprillil 2020.
2.8. mail 2019 saatis Tartu Vangla Tartu Maakohtule materjalid D. Kovabasnjuki tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamiseks. Vangla ja prokuratuur ei toeta D. Kovbasnjuki ennetähtaegset vabastamist.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
3.
Tartu Maakohus jättis 12. juuni 2019. a määrusega D. Kovbasnjuki vangistusest ennetähtaegselt vabastamata.
4.Kohus leidis, et KarS § 76 lg-st 4 tulenevad vabastamise eeldused on täitmata. Vabastamist toetavad asjaolud nagu toetav lähivõrgustik ning töökoht ei kaalu üles vabastamist mittetoetavaid asjaolusid. D. Kovbasnjukki on varem korduvalt karistatud ja praegune vangistus on tema jaoks viies. Tema kuriteod on muutunud raskemaks. Varasemad kuriteod on olnud varavastased, rahvatervist kahjustav kuritegu ja röövimine, juhtimine juhtimisõiguseta ning karistusest kõrvalehoidmine. Nüüd kannab ta karistust varguse ja vägistamise eest. Samuti ei nähtu, et D. Kovbasnjuki suhtlusringkonda kuuluks kedagi, kes suudaks teda õiguskuulekal

teel hoida. Ema, isa ja vend on kinnipeetaval terve elu olemas olnud, kuid see ei hoidnud teda seadusekuulekal teel. Lapsega on süüdimõistetul suhted katkenud ning tema kasvatamises D. Kovbastnjuk ei osale. Endisest elukaaslasest on D. Kovbasnjuk lahus. Tal on uus tüdruksõber, kuid vangla materjalidest ega isiku ütlustest ei nähtu, et tegemist oleks kinnipeetava jaoks olulise suundamuutva teguri või motivaatoriga.

5.D. Kovbastnjukil on ka kehtiv distsiplinaarkaristus vanglateenistuja solvamise, laimamise ja ahistamise eest. Rikkumise eest määratud karistus on samuti raske – reaalne kartser kestusega 6 päeva. See viitab isiku suutmatusele kehtivast korrast kinni pidada ja oma käitumist vajalikul määral ohjeldada. Kui kinnipeetaval on raskusi vangistuses range järelevalve tingimustes kehtivatele reeglitele allumisega, on tõenäosus, et tema käitumine ei saa vabaduses olema seadusekuulekas, äärmiselt suur.
6.Ka on murettekitav isiku suhtumine alkoholi ja narkootikumidesse. Kinnipeetav on õigusrikkumisi toime pannud alkoholijoobes ja teda on karistatud ka narkootilise aine suures koguses käitlemise eest. Materjalidest nähtub, et D. Kovbasnjuk on mõlema joovasti sage kasutaja ja ta alustas narkootikumide tarvitamisega juba 11-aastaselt. Viimati tarvitas ta narkootilist ainet fentanüüli kinnipidamise päeval. Ta on proovinud ka amfetamiini. Ometi ütles D. Kovbasnjuk istungil, et tal joovastitega probleemi ei ole. Paar jooki võib vabalt nädalavahetusel võtta ja vajadust narkootikumide järgi pole. Narkootikume tarbib ta vaid nädalavahetustel. Kui kinnipeetav leiab, et nädalavahetuseti marihuaana ja alkoholi tarvitamine ei ole sõltuvus, järeldub, et ta ei anna endale absoluutselt aru, kui suur on tema probleem joovastite tõttu. Seega on ka väga suur tõenäosus, et ta jätkab vabaduses alkoholi ja narkootikumide tarvitamist, mis toob tema puhul kaasa uued kuriteod.
7.Kokkuvõtvalt puudus kohtul veendumus, et D. Kovbasnjuk suudab vabadust piisavalt väärtustada ja toimida seadusekuulekalt. Käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine ei oleks piisav uute kuritegude riski maandamiseks. Kuivõrd isikuga ei ole veel läbi viidud ühtegi rehabiliteerivat tegevust, ei saa loota ka neile kui võimalikele suunamuutjatele. Vangistuse jätkudes on kinnipeetaval võimalik osaleda rehabiliteerivates tegevustes, mis loodetavasti aitavad teda suunata seadusekuulekale teele.

MÄÄRUSKAEBUS

8.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse D. Kovbasnjuk, kes väljendab mittenõustumist maakohtu otsustusega teda vangistusest ennetähtaegselt mitte vabastada ja palub kohtumääruse üle vaadata.
9.D. Kovbasnjuk märgib, et ainus põhjus ennetähtaegselt vanglast vabastamata jätmiseks oli tema korduv karistatus. Ta on need vanad karistused ära kandnud ning kui kõik tema head ja positiivsed küljed arvesse võtta, siis see ainus keeldumise alus ei näe välja oluline. Maakohus ei arvestanud, et ta tal on töö ja elukoht, ta on ära kandnud üle poole karistusajast, teda toetavad sugulased, tal on alaealine laps ja ta maksab elatist. Ennetähtaegselt on vanglast vabastatud ka hullema minevikuga kinnipeetavaid. Ta palub võimalust näidata end praemast küljest. Ta otsustas juba enne praegust karistust oma elustiili muuta, lõpetada alkoholi tarvitamine ja läks ise politseisse. Ta lubab, et kohustub täitma kohtu iga ettekirjutust, läbima programme ja kodeerima end vajaduse korral. D. Kovbasnjuk lisab veel, et ta paneb määruskaebuse juurde dokumendid, mis näitavad tema poolt vähiravi läbimist Saksamaal Maria Hilf Kliinikus. Vangla mõjub tema tervisele väga negatiivselt. Ta on pidevas stressis. Ta peab käima spetsialistide juures uuringutel.

2(3)

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

10.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et D. Kovbasnjuki määruskaebus on tervikuna perspektiivitu. Määruskaebuses toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks.
11.Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
12.Maakohus on D. Kovbasnjuki vangistusest ennetähtaegset vabastamata jätmist põhjendanud asjakohaselt ja arusaadavalt, hinnates tema uue kuriteo tõenäosuse ülemäära kõrgeks faktipõhiselt ning veenvalt. Seejuures ei ole maakohus jätnud vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Ringkonnakohtul ei oleks maakohtu argumentatsioonile midagi sisulist lisada. Määruskaebuses ei ole ühti tõsiseltvõetavat argumenti, mis võiks viidata maakohtu sellisele kaalutlusveale, mis lubaks ringkonnakohtul maakohtu määruse tühistada ja D. Kovbasnjukki ennetähtaegselt vangistusest vabastada. Muu hulgas on väär määruskaebuse esitaja väide, et kohus tugines teda vangistusest vabastamata jättes üksnes süüdimõistetu varasematele kriminaalkaristustele. Maakohus on osutanud ka süüdimõistetu kehtivale distsiplinaarkaristusele raske rikkumise eest, samuti probleemile alkoholi ja narkootikumidega. Ka süüdimõistetu viited kunagi läbitud vähiravile ning vangla negatiivsele mõjule tema tervisele jäävad soovitud tähelepanuta. D. Kovbasnjuki esitatud meditsiinidokumentide kohaselt viibis ta Saksamaal Maria Hilf Kliinikus uuringutel ja ravil rohkem kui poolteist aastat tagasi. Vangla poolt D. Kovbasnjuki kohta koostatud iseloomustusest selguvalt tõsiseid ja vanglakaristuse kandmist takistavaid tervisevaevusi tal praegu ei ole.
13.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus V. Kovbasnjuki määruskaebuse Tartu Maakohtu 12. juuni 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

(allkiri)

(allkiri)

(allkiri)

Juhan Sarv

Maarika Kuusk

Aarne Sarjas

3(3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 14.08.20261-26-5865/17Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 13.08.20261-26-5402/5Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja