Kriminaalasi nr 1-19-4940
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
27.06.2019.a. Tallinnas (Tallinna kohtumaja)
Kohtunik
Merle Parts
Kohtujurist kohtuistungi sekretäri ülesannetes
Liis Landsmann
Prokurör
Piia Enno
Kaitsja süüdistatav on kaitsjast loobunud Menetluse liik
kokkuleppemenetlus
Süüdistatav: U.N , ik: XXX; elukoht: xxxx; kodakondsus: EV; emakeel: eesti keel; haridus: põhiharidus; töökoht või õppeasutus: töötab xxxx, EV-s juhutööd; varem kriminaalkorras karistatud: 26.03.2014 Harju Maakohtu poolt KarS § 200 lg 2 p 7 järgi mõistetud karistuses 3a vangistust, KrMS § 238 lg 2 alusel 2a vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibimise aeg, s.o 3 päeva ning lõplikuks karistuseks mõisteti 1a 11k 27p vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel 3 aastat katseaeg. Katseaja lõpp 25.03.2017.a. Tõkend: ei ole kohaldatud. Kahtlustatavana kinnipeetud 09.06.-10.06.2018.a; 31.03.2019.a. süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2, 3; § 424 lg 1 järgi;
Süüdi tunnistada U.N KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja karistada teda vangistusega 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud. Süüdi tunnistada U.N KarS § 424 lg 1 järgi ja karistada teda vangistusega 7 (seitse) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud vangistust.
KarS § 68 lg 1 alusel lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.06.-10.06.2018.a; 31.03.2019.a. s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas: xxxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2, § 75 lg 2 p-le 8 kohustada U.N-i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi - osalema sotsiaalprogrammis. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev, s.o 27.06.2019.a. Määrata U.N Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna juhataja poolt määratud kriminaalhooldaja järelevalve alla. KrMS § 175, § 179, § 180 alusel välja mõista U.N-ilt riigituludesse: - sundraha summas – 810 eurot; - kaitsjatasu summas 150 eurot. Kriminaalmenetluse kulud tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul käesoleva kohtuotsuse jõustumisest, tasudes iga kuu 15. kuupäevaks alates 15.08.2019.a kuni 15.07.2020.a vähemalt 80 eurot kuus Maksu- ja Tolliameti kontole nr EE351010052031000004 SEB Pank, kontole nr EE502200221014193355 Swedbank, kontole nr EE401700017002872300 Luminor Bank, maksekorraldusse märkida viitenumber 99919700032564. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõendid ja salvestised: - 1 CD-plaat kõnesalvestistega (asub kriminaalasja materjalide juures) – jätta kriminaalasja materjalide juurde.
Kohtuotsuse peale võib esitada apellatsiooni kokkuleppemenetlust reguleerivate sätete (KrMS §
kohtumajale kirjalikult 7 (seitsme) päeva jooksul alates kohtuotsuse kuulutamisest s.o alates 27.06.2019.a. Apellatsioon esitatakse Tallinna Ringkonnakohtule kirjalikult 15 (viieteistkümne) päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega (27.06.2019.a.), vahistatud süüdistataval ja tema kaitsjal alates kohtuotsuse koopia süüdistatavale kätteandmisele järgnevast päevast.
Käesolevas kriminaalasjas süüdistatakse U.N-i selles, et tema, olles Harju Maakohtu poolt karistatud KarS § 200 lg 2 p 7 järgi vägivallaga võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, uuesti 09.06.2018 kella 05:30 paiku, viibides xxxx, lõi oma elukaaslast B T (T) rusikaga näkku nina piirkonda, millega tekitas B Tle füüsilist valu ja tervisekahjustuse – paistetuse nina piirkonnas. Seega pani U.N oma tahtliku tegevusega toime teise inimese, nimelt temaga lähisuhtes oleva isiku tervise kahjustamise, samuti muu füüsilist valu tekitava kehalise väärkohtlemise ja korduvalt, mis on KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Samuti tema, 31.03.2019.a kella 01:07 ajal xxxx juures, suunaga Roheline tn, juhtis mootorsõidukit xxxx, reg nr xxxx, olles joobeseisundis, (alkoholi sisaldus väljahingatavas õhus 0,94 mg/l laiendmääramatusega ± 0,09 mg/l (lõplik lugem 0,85 mg/l)), millega rikkus liiklusseaduse § 69 lg 1 / Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on käesoleva seaduse tähenduses on alkoholi, narkootilise, psühhotroopse või muu sarnase toimega aine tarvitamise põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavates häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ja § 69 lg 4 p 1 / alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või ühes liitris väljahingatavas õhus on vähemalt 0,75 milligrammi alkoholi / nõudeid. Seega pani U.N oma tahtliku tegevusega toime mootorsõiduki joobeseisundis juhtimise, mis on KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu. Samuti süüdistatakse S J selles, et tema tahtlikult juhtis 03.11.2018 kella 17:56 ajal Harjumaal Kuusalu vallas Kiiu alevikus Jõelähtme-Kemba teel, Jõelähtme-Kemba tee ja Veski tn ristmiku juures Kuusalu suunas mootorsõidukit xxxx registreerimismärgiga xxxx, olles joobeseisundis (tõendusliku alkomeetri lõplik mõõtetulemus 1,02 mg/l). Sellise käitumisega rikkus S J liiklusseaduse § 69 lg 1 ja korrakaitseseaduse § 36 lg 1 /Juht ei tohi olla joobeseisundis. Joobeseisund on alkoholi, narkootilise või psühhotroopse aine või muu joovastava aine tarvitamisest põhjustatud terviseseisund, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides/ ning liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 /alkoholijoobes olevaks loetakse mootorsõidukijuht, trammijuht ja maastikusõidukijuht kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem/ nõudeid. Oma sellise tegevusega pani S J toime KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis. Kuriteoga tekitatud kahju laad ja suurus: kehalise väärkohtlemisega on kannatanule tekitatud moraalset ja füüsilist kahju. Tsiviilhagi ei ole esitatud.
Kokkulepete sisu ja kohtu seisukoht U.N ’e, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on U.N ’e karistuseks KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 2 aastat 6 kuud vangistust, KarS § 424 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest 7 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt lugedes kergem karistus kaetuks raskeimaga, mõista liitkaristuseks 2 aastat 6 kuud vangistust. KarS 68 lg 1 alusel tuleb lugeda eelvangistuses viibitud aeg 09.06.-10.06.2018.a; 31.03.2019.a. s.o 3 päeva vangistust karistusaja hulka ja lõplikuks kandmisele kuuluvaks karistuseks tuleb mõista 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3, alusel määrata, et mõistetud karistust, 2 aastat 5 kuud 27 päeva vangistust, ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ning järgib KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, kohustudes: 7) elama kohtu määratud alalises elukohas; 8) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 9) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 10) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 11) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 12) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Vastavalt KarS § 75 lg 2 p-le 2, § 75 lg 2 p-le 8 kohustada U.N-i käitumiskontrolli ajal: - mitte tarvitama alkoholi - osalema sotsiaalprogrammis. Samuti tuleb kokkuleppe kohaselt U.N-ilt välja mõista menetluskulud järgnevalt: süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 eurot, kaitsjatasu summas 150 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel tuleb määrata, et menetluskulud hüvitatakse ositi 12 kuu jooksul. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsioonidega ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutavas karistuse liigis ja määras. Süüdistatav on kinnitanud, et ta on kokkuleppe tingimustega nõus ja talle on selgitatud ka menetluskulude tasumise kohustust. Kohtuistungil jäi süüdistatav sõlmitud kokkuleppe juurde. Kokkuleppe arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et süüdistatava U.N ’e süüdi tunnistamine ja tema poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus leiab, et U.N tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 ja § 424 lg 1 järgi ning mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Samuti kuuluvad U.N-ilt väljamõistmisele kriminaalmenetluse, kuivõrd tulenevalt KrMS § 180 lg-st 1, süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kokkuleppe kohaselt ja kriminaaltoimiku andmetel on menetluskuludeks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha ja kaitsjatasu summas 150 eurot. Süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha II astme kuriteo puhul on KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt 1,5 palga alammäära, s.o 810 eurot, mis kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele. Ka kuulub süüdistatavalt väljamõistmisele kaitsjatasu summas 150 eurot. Kohtu hinnangul ei esine süüdistatava puhul erandlikke asjaolusid, mille puhul oleks põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine. Tulenevalt kokkuleppes esitatud ettepanekust peab kohus võimalikuks ajatada väljamõistetavate
menetluskulude hüvitamine ning kohus määrab kulude hüvitamise tähtajaks 12 kuud kohtuotsuse jõustumisest igakuiste maksetena. Kriminaaltoimikus asuv 1 CD-plaat salvestisega on dokumentaalne asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 mõttes ning tuleb jätta kriminaalasja juurde. Kohus juhindub KrMS § 126; § 175, § 179, § 180 lg 1, lg 3; § 248 lg 1 p 5, § 311-313, § 318. Merle Parts kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.