Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Tunnistada Margus Tops süüdi KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. Tunnistada Margus Tops süüdi KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. Tunnistada Margus Tops süüdi KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista talle karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Tunnistada Margus Tops süüdi KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista talle karistuseks 10 (kümme) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamisega mõista Margus Topsile liitkaristuseks 3 (kolm) aastat vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Margus Topsi kinnipidamisest, s.o alates 22.04.2019. a. KarS § 74 lg 1 ja 3 alusel määrata, et ülejäänud vangistus 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud jääb tingimisi kohaldamata. Määrata Margus Topsile katseaeg 3 (kolm) aastat ning mõistetud vangistust 2 (kaks) aastat 6 (kuus) kuud ei pöörata täitmisele, kui Margus Tops ei pane katseajal toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid: 1) elab kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxxxxx xx-x xxxxxx-xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxx xxxxxxxxxx ; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Margus Topsile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata Margus Topsile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldaja poolt määratud sotsiaalprogrammis. Margus Topsile kohaldatud tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Margus Topsi suhtes X.X (ik xxxxxxxxxxx ) 3 (kolmeks) aastaks lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud, keelates Margus Topsil: 1) suhelda X.X nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite teel, sh on Margus Topsil keelatud X.X helistada ja temale sõnumeid saata, liht- ja elektronkirju saata ning muul viisil interneti suhtluskeskkondade kaudu kontakteeruda.

2) viibida X.X lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X lähemale kui 50 meetrit, tuleb Margus Topsil X.X eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda. 3) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxx xx xxxxx xxxxx xxxxx-xxxxxxx xxxxxxxx ). VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Margus Topsi suhtes X.X (ik xxxxxxxxxxxxx ) 3 (kolmeks) aastaks lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud, keelates Margus Topsil: 1) suhelda X.X uga nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite teel, sh on Margus Topsil keelatud X.X helistada ja temale sõnumeid saata, liht- ja elektronkirju saata ning muul viisil interneti suhtluskeskkondade kaudu kontakteeruda. 2) viibida X.X lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X lähemale kui 50 meetrit, tuleb Margus Topsil X.X ust eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda. 3) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X u elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxx xxxx xx-xx xxxxxxxx ).

6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Määrata Rein Aleksandrovile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena mitte tarvitada alkoholi. Määrata Rein Aleksandrovile katseajaks KarS § 75 lg 2 p 8 alusel käitumiskontrolli ajal kohustusena osaleda kriminaalhooldusametniku poolt määratud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrata Rein Aleksandrovile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Viljandi Haiglasse pöördumisel registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil [email protected]) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal.

Edasikaebamise kord ja selgitused kohtuotsusele Kohtuotsuse peale on õigus edasi kaevata KrMS §-s 318 sätestatud alustel Tartu Ringkonnakohtule kirjaliku apellatsiooni esitamisega viieteistkümne päeva jooksul, alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Kohtuotsus jõustub edasikaebe (apellatsiooni) tähtaja möödumisel. Käitumiskontrollile allutatud süüdimõistetule nimetab kriminaalhooldaja kriminaalhooldusosakonna juhataja ning kui süüdimõistetu katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi, võib kohus kriminaalhooldusametniku sellekohase ettekande alusel määrata täiendavaid kohustusi, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistus täitmisele. Ositi täitmiseks määratud kriminaalmenetluse kulud loetakse täidetuks ja otsust menetluskuludes kohtutäiturile täitmisele pööramiseks ei saadeta, kui süüdimõistetu on rahasummad tähtaegselt tasunud Eesti Vabariigile. Tasumiseks vajalikud andmed sisalduvad kohtuotsuse lisas (makseinfos). Makseinfo tehakse kättesaadavaks ka Tartu Maakohtu Viljandi kohtumaja kantseleist või e-toimiku süsteemi vahendusel (https://www.e-toimik.ee/).

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA OTSUSE PÕHJENDUSED

I Süüdistus

varastasid järgmised esemed: õunapurustaja väärtusega 500 eurot, mahlapress väärtusega 100 eurot, kompressor HERKULES väärtusega 145 eurot, tööriistakast (sees erinevad tööriistad) väärtusega 500 eurot, puuride kast sinist värvi väärtusega 300 eurot, mootorsaag Partner väärtusega 200 eurot, elektriline kettsaag CLINT väärtusega 250 eurot, hekilõikur Stiga väärtusega 240 eurot, valget värvi plastmassist kanister koos bensiiniga väärtusega 30 eurot, akutrell Makita koos kahe aku ja kastiga väärusega 400 eurot, televiisor LG väärtusega 300 eurot, sularaha 650 eurot, elektrikeevitus WÜRTH väärtusega 1000 eurot, 2 ketaslõikurit MAKITA väärtusega 500 eurot, rohelist värvi plastmassist kohver kalastustarvetega väärtusega 500 eurot, 1 paar JOPA keevituskindaid väärtusega 150 eurot, keraamiline lillevaas karudega väärtusega 25 eurot, 3 metallist potti väärtusega 10 eurot, spordikott milles madrats, kokkupandav tool, magamiskott ja telk väärtusega 50 eurot, trimmer SPARTA väärtusega 100 eurot, põhjustades X.X varalist kahju 6440 euro ulatuses. 5) dokumendi, mille alusel on võimalik omandada õigusi ja vabaneda kohustustest, võltsimise KarS § 344 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema eeluurimisel tuvastamata kohas ja ajal, kuid mitte hiljem kui 13.04.2019. a, võltsis sõiduauto Honda FR-V, registreerimismärgiga XXX XXX (VIN kood XXXXXXXXXXXXXXX ), müügilepingut, mis seisnes selles, et Margus Tops kirjutas eelnimetatud sõiduki omaniku, X.X teadmata ja nõusolekuta 19.09.2018. a kuupäevaga dateeritud müügilepingusse viimase isikuandmed ning X.X allkirja, eesmärgiga sõiduk omandada ja see hiljem kolmandale isikule võõrandada, et saada sõiduki müügist raha. 6) võltsitud dokumendi kasutamise eesmärgiga omandada õigusi KarS § 345 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 14.05.2019. a Viljandi maakonnas xxxxxxx xxxxxxx xxxx xx xx esitas X.X enda poolt eelnevalt võltsitud müügilepingu, mis kandis kuupäeva 19.09.2018. a ning kuhu ta ise oli kirjutanud sõiduki omaniku, X.X andmed ja allkirja, eesmärgiga tõendada oma omandiõigust sõidukile Honda FR-V, registreerimismärgiga XXX XXX , mille järel vormistasid Margus Tops ja X.X müügilepingu, millega Margus Tops müüs sõiduauto Honda FR-V, registreerimismärgiga XXX XXX , X.X ile. 14.04.2019. a müüs X.X sõiduauto kolmandale isikule 1200 euro eest, esitades ostjale nii Margus Topsi poolt võltsitud müügilepingu, kui ka Margus Topsi ja X.X i vahel sõlmitud müügilepingu. Margus Tops kasutas võltsitud müügilepingut eesmärgiga näidata ennast sõiduki omanikuna ning omandada sellest tulenevalt õigus sõidukit oma äranägemise järgi käsutada (sh võõrandada) ja saada sellest kasu. 7) valduses oleva võõra vallasasja enda kasuks pööramise, mis on toime pandud isiku poolt, kes on varem toime pannud varguse, KarS § 201 lg 2 p 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 15.05.2018. a sõlmis x.x OÜ-ga sõiduauto Honda FR-V (väärtusega 4000 eurot), registreerimismärgiga XXX XXX , rendilepingu, mille alusel oli Margus Topsil õigus sõidukit kasutada ning kohustus maksta x.x OÜ-le renditasu. Lepingu sõlmimise järgselt andis x.x OÜ seaduslik esindaja X.X sõiduki valduse üle Margus Topsile, kes varem varguse toime pannud isikuna, pööras nimetatud sõiduki ebaseaduslikult enda kasuks, kui kasutas eelnevalt võltsitud sõiduki Honda FR-V müügilepingut ning müüs nimetatud sõiduki 13.04.2019. a X.X ile, kes omakorda sõiduki kolmandale isikule võõrandas. Sõiduki võõrandamise eest sai Margus Tops rahalist kasu 1150 eurot.

alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Samuti puudus isikul mootorsõiduki juhtimise õigus. 2) võõra vallasasja ajutise omavolilise kasutamise, kui see on toime pandud grupis ja vägivallaga KarS § 215 lg 3 järgi, mis seisnes selles, et tema ajavahemikul 21.03.2019. a kella 22.00 kuni 22.03.2019. a kella 04.44 Viljandi maakonnas Viljandi linnas täpselt tuvastamata kohas, grupis koos Margus Topsiga võtsid omavolilise ajutise kasutamise eesmärgil X.X kuuluva mootorsõiduki Opel Astra, registreerimismärgiga XXX XXX . Sõiduki valduse saamiseks kasutasid Rein Aleksandrov ja Margus Tops kannatanu X.X u suhtes vägivalda, mis seisnes selles, et sõiduki tagumisel istmel istuv Margus Tops lõi juhikohal istuvat X.X ut vähemalt ühel korral rusikaga paremale poole näo piirkonda, mille järel Rein Aleksndrov X.X u kõrval istudes lõi kannatanule ühel korral rusikaga vasakule poole näo piirkonda. Pärast löömist väljus Rein Aleksandrov juhi kõrvalistuja kohalt, läks juhi ukse juurde, avas ukse ning tiris X.X u juhikohalt välja, mille tagajärjel kukkus kannatanu peaga vastu asfalti. Rein Aleksandrov ja Margus Tops põhjustasid kannatanule füüsilist valu ja tervisekahjustuse, mis seisnes hematoomis parema silma piirkonnas ja hematoomis vasaku labakäe doraalsel poolel.Pärast kannatanu autost väljatirimist, istus Rein Aleksandrov sõiduki juhi kohale ning sõitis koos Margus Topsiga X.X kuuluva sõidukiga ära. 3) võõra vallasasja äravõtmise, selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, kui see on toime pandud grupis ja sissetungimisega KarS § 199 lg 2 p-de 7, 8 järgi, mis seisnes selle, et tema isikute grupis koos Margus Topsiga, ajavahemikul 21.03.2019. a kella 22.00st kuni 22.03.2019. a kell 04.44ni, Viljandi maakonnas xxxxx-xxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxxx xxxxxxxxx xxxxxx murdsid sisse X.X kuuluvasse lauta ja elumajja, kust varastasid järgmised esemed: õunapurustaja väärtusega 500 eurot, mahlapress väärtusega 100 eurot, kompressor HERKULES väärtusega 145 eurot, tööriistakast (sees erinevad tööriistad) väärtusega 500 eurot, puuride kast sinist värvi väärtusega 300 eurot, mootorsaag Partner väärtusega 200 eurot, elektriline kettsaag CLINT väärtusega 250 eurot, hekilõikur Stiga väärtusega 240 eurot, valget värvi plastmassist kanister koos bensiiniga väärtusega 30 eurot, akutrell Makita koos kahe aku ja kastiga väärusega 400 eurot, televiisor LG väärtusega 300 eurot, sularaha 650 eurot, elektrikeevitus WÜRTH väärtusega 1000 eurot, 2 ketaslõikurit MAKITA väärtusega 500 eurot, rohelist värvi plastmassist kohver kalastustarvetega väärtusega 500 eurot, 1 paar JOPA keevituskindaid väärtusega 150 eurot, keraamiline lillevaas karudega väärtusega 25 eurot, 3 metallist potti väärtusega 10 eurot, spordikott milles madrats, kokkupandav tool, magamiskott ja telk väärtusega 50 eurot, trimmer SPARTA väärtusega 100 eurot, põhjustades X.X varalist kahju 6440 euro ulatuses. II Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatavad on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatavad ja süüdistatavate kaitsjad on kriminaalasjas sõlminud kokkulepped süüdistatavate süüdimõistmiseks: 1) Margus Tops KarS § 215 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 121 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 120 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 344 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 345 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 201 lg 2 p 1 järgi ja mõista karistuseks 10 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel üksikkaristustest raskema suurendamise teel mõista liitkaristuseks 3 aastat vangistust. KarS § 74 lg 2 alusel määrata, et mõistetud vangistusest kuulub koheselt ärakandmisele 6 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvestada koheselt ärakandmisele kuuluva karistusaja algust Margus Topsi kinnipidamisest, s.o alates 22.04.2019. a. Karistuse ülejäänud osa, s.o 2 aastat ja 6 kuud vangistust ei pöörata täitmisele, kui Margus Tops ei pane 3 aasta pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 1 alusel on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud sotsiaalprogrammis. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Margus Topsi suhtes X.X (ik xxxxxxxxx ) 3 aastaks lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud, keelates Margus Topsil: 1) suhelda X.X nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite teel, sh on Margus Topsil keelatud X.X helistada ja temale sõnumeid saata, liht- ja elektronkirju saata ning muul viisil interneti suhtluskeskkondade kaudu kontakteeruda. 2) viibida X.X lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X lähemale kui 50 meetrit, tuleb Margus Topsil X.X eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda. 3) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X elukohale (käesoleval ajal xxxxxxxx xx xxxxxx xxxx xxxxxx-xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ). VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldada Margus Topsi suhtes X.X (ik xxxxxxxxxxxx ) 3 aastaks lähenemiskeeldu ja isikuõiguse kaitse abinõud, keelates Margus Topsil: 1) suhelda X.X uga nii vahetult, kui ka kaugsidevahendite teel, sh on Margus Topsil keelatud X.X helistada ja temale sõnumeid saata, liht- ja elektronkirju saata ning muul viisil interneti suhtluskeskkondade kaudu kontakteeruda. 2) viibida X.X lähemal kui 50 (viiskümmend) meetrit, välja arvatud riigi- ja kohaliku omavalitsuse üksuse asutuste ruumides. Sattudes juhuslikult X.X lähemale kui 50 meetrit, tuleb Margus Topsil X.X ust eemalduda lubatud kaugusesse ja seejuures temaga mitte suhelda. 3) viibida lähemal kui 50 meetrit X.X u elukohale (käesoleval ajal xxxxx xxxx xx-xx xxxxxxxx xxxxxx ). 2) Rein Aleksandrov KarS § 424 lg 2 järgi ja mõista karistuseks 1 aasta vangistust. KarS § 215 lg 3 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 järgi ja mõista karistuseks 8 kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel kergema karistuse raskemaga kaetuks lugemise teel mõista liitkaristuseks 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel lugeda mõistetud karistusest kantuks eelvangistuses viibitud aeg 22.03.2019. a – 30.05.2019. a, s.o 2 kuud ja 8 päeva, millest tulenevalt kuulub veel kandmisele 1 aasta 9 kuud ja 22 päeva vangistust. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel määrata, et mõistetud karistust ei pöörata täitmisele, kui süüdlane ei pane 2 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja kestel toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg-s 1 sätestatud käitumiskontrolli nõudeid. KarS § 75 lg 1 kohaselt on käitumiskontrolli ajal süüdlane kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud registreerimisele;

ajavahemike

järel

kriminaalhooldusosakonda

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut määrata, et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel, arvestades kuriteo toimepanemise asjaolusid ning süüdlase isikut, määrata et süüdistatav on käitumiskontrolli ajal kohustatud osalema kriminaalhooldusametniku poolt määratud liiklusohutusalases sotsiaalprogrammis. KarS § 75 lg 4 alusel määrata Rein Aleksandrovile katseajaks lisakohustus registreerida ennast hiljemalt 1 (ühe) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest alates riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (Viljandi Haiglasse pöördumisel registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 5866 5160 (esmaspäev kuni reede 8.00-16.00) või e-postil [email protected]) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. III Põhjendused süüdimõistmises ja karistuste mõistmisel Kohtuistungil süüdistatavad kinnitasid, et on kokkulepetest aru saanud ja nõustusid vastavalt kokkulepetele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahjude heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkulepete sõlmimine on olnud süüdistatavate tõeliste tahete avaldused ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamisesemete asjaolud selged, vastavuses õiguslike kvalifikatsioonidega ning süüdistatavad tulevad süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkulepetele. KarS § 215 lg 3 näeb ette süüdlase karistamise kahe- kuni kümneaastase vangistusega. KarS § 121 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 120 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 199 lg 2 p 7, 8 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 344 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistusega. KarS § 345 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistusega. KarS § 201 lg 2 p 1 näeb ette süüdlase karistamise rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistusega. KarS § 424 lg 2 näeb ette süüdlase karistamise kuni neljaaastase vangistusega. KarS § 424 lg 4 käesoleva paragrahvi lõikes 2 sätestatud kuriteo korral: 1) ei jäeta mõistetud karistust täielikult tingimisi kohaldamata; 2) kohaldatakse lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatavate karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavaid tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkulepetele. IV Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi.

X.X on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 950 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista solidaarselt Rein Aleksandrovilt ja Margus Topsilt 950 eurot X.X kasuks. V Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava Margus Topsi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 630 eurot. Süüdistatava Rein Aleksandrovi kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 411,60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. Kui ühes kriminaalasjas mõistetakse süüdi mitu isikut, siis otsustab kulude jaotuse kohus, arvestades iga süüdimõistetu vastutuse ulatust ja varalist seisundit (KrMS § 180 lg 2). KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Süüdistatav Rein Aleksandrovi menetluskulud arvestades isiku resotsialiseerumisväljavaateid ja varalist seisundit: tal puuduvad säästud, mille arvelt menetluskulusid kohe tervikuna hüvitada, tal on kaks alaealist ülalpeetavat last ning süüdistataval on mitmeid täitmata kohustusi (võlgnevusi), mistõttu on põhjendatud menetluskulude osaline riigi kanda jätmine ja tasumise ajatamine kuivõrd on ilmne, et süüdistataval puudub reaalne võimalus menetluskulude koheseks täiemahuliseks tasumiseks ja see halvendaks oluliselt tema hakkamasaamist ühiskonnas jätta KrMS § 180 lg 3 alusel osaliselt sundraha summas 350 eurot ning kaitsja sõidukulu ja sõidu ajakulu summas 81,60 eurot riigi kanda. Kriminaalmenetluses moodustavad süüdistatavate menetluskulud: 1) Margus Tops sundraha 1350 eurot ja riigi õigusabi tasu 630 eurot; 2) Rein Aleksandrov sundraha 1000 eurot ja riigi õigusabi tasu 150 eurot. Arvestades süüdimõistetute majanduslikku olukorda määrata menetluskulude tasumine ositi. VI Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Margus Tospsile kohaldatud tõkend – vahistamine tuleb tühistada kohtuotsuse jõustumisel või koheselt kandmisele kuuluva karistuse ärakandmisel olenevalt sellest, kumb tähtaeg saabub varem. Margus Tops on kahtlustatavana kinni peetud 22.04.2019 ja tõkendina vahistamine on talle kohaldatud 23.04.2019. Rein Aleksandrov on ajavahemikus 22.03.-30.05.2019 viibinud eelvangistuses kokku 2 kuud ja 8 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev. Kriminaalasja juures olev asitõend Verbatim DVD-R plaat, millel on peal kaks helisalvestist tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud.

KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.