Eesti Vabariigi nimel Kohtuasja number Otsuse kuupäev Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Kaebuse esitaja ja kaebuse liik Teised kassatsioonimenetluse pooled Asja läbivaatamise kuupäev ja viis
1-15-1452 17. juuni 2019 Eesistuja Saale Laos, liikmed Eerik Kergandberg ja Paavo Randma Kriminaalasi Anžela Rjazanova süüdistuses KarS § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 järgi Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a otsus Süüdistatav Anžela Rjazanova kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov Prokuratuur, Viru Ringkonnaprokuratuuri eriasjade prokurör Günter Koovit 22. mai 2019, kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a otsus osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 7. juuli 2017. a otsus Anžela Rjazanova süüditunnistamises, kuriteoga saadud vara konfiskeerimises ja temalt menetluskulude väljamõistmises; samuti osas, millega ringkonnakohus mõistis Anžela Rjazanovale põhi- ja liitkaristuse, konfiskeeris mootorsõiduki, mõistis Anžela Rjazanovalt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 1 600 eurot ja jättis menetluskulud Anžela Rjazanova kanda.
2.Saata kriminaalasi tühistatud osas uueks arutamiseks Tartu Ringkonnakohtu teisele koosseisule.
3.Täpsustada ringkonnakohtu resolutiivosa punkti 7 ja asendada ilmne ebatäpsus „KarS § 184 lg 1 p 1“ kvalifikatsiooniga „KarS § 184 lg 2 p 1“.
1.Viru Maakohtu 7. juuli 2017. a otsusega tunnistati Anžela Rjazanova süüdi karistusseadustiku (KarS) § 184 lg 2 p-de 1 ja 2 alusel ajavahemikul 2012. a jaanuarist kuni 24. novembrini 2014 suure
1-15-1452 koguse narkootilise aine käitlemises. Kohus tuvastas, et A. Rjazanova andis korduvalt narkootilisi aineid N. P-le, L. G-le, J. P-le ja teistelegi tuvastamata isikutele.
2.Maakohtu otsusega karistati A. Rjazanovat 11 aasta pikkuse vangistusega. KarS § 65 lg 2 alusel liideti mõistetud karistusele Harju Maakohtu 27. novembri 2007. a otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 3 aastat 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Lõplikuks liitkaristuseks jäi 14 aastat 8 kuud ja 8 päeva vangistust. KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel mõisteti A. Rjazanovalt välja kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 26 840 eurot. KarS § 832 lg 1 ja lg 2 p 1 alusel konfiskeeriti sularaha 260 eurot, A. Rjazanovale kuuluv mootorsõiduk BMW 520 ja T. L-ile kuuluv mootorsõiduk BMW X5, tehniline pass ja autovõtmed, immobilaator ja sülearvuti. A. Rjazanovalt mõisteti välja riigi tuludesse menetluskulud summas 1 868 eurot. Apellatsioon
3.Otsuse peale esitatud apellatsioonis taotles A. Rjazanova maakohtu otsuse tühistamist ja enese õigeksmõistmist. Ringkonnakohtu otsus
4.Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a otsusega tühistati maakohtu otsus mitmes A. Rjazanovale süüks arvatud narkootilise aine käitlemise osateos ja mõisteti ta ses osas õigeks, mistõttu tühistati ka maakohtu mõistetud karistus. Samuti tühistati maakohtu otsus süüdistatavalt KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel süüteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks 26 840 euro väljamõistmise osas, KarS § 832 lg 2 p 1 alusel sõiduki BMW X5 konfiskeerimise osas ja valitud kaitsja tasu A. Rjazanova kanda jätmise osas.
5.Apellatsioonikohus karistas A. Rjazanovat KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 6 aasta pikkuse vangistusega, KarS § 65 lg 2 alusel mõisteti liitkaristuseks 9 aastat 8 kuud ja 8 päeva vangistust. Narkootilise aine käitlemises grupis mõisteti A. Rjazanova õigeks (ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punktis 7 ekslikult märgitud KarS § 184 lg 1 p 1). A. Rjazanovalt mõisteti KarS § 831 lg 1 ja § 84 alusel kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 1 600 eurot. Mootorsõiduk BMW X5 konfiskeeriti KarS § 832 lg 1 alusel. Valitud kaitsja tasu maakohtus osutatud õigusabi eest jäeti pooles ulatuses riigi kanda.
6.Täpsemalt tühistati maakohtu otsus osas, millega A. Rjazanova tunnistati süüdi N. P-le ja L. G-le ning tuvastamata isikutele ja ajavahemikul 2014. a augusti lõpust kuni 15. novembrini 2014 vähemalt kümnel korral J. P-le narkootilise aine edasiandmises. Ringkonnakohtu otsusega jäi muutmata A. Rjazanova süüditunnistamine ajavahemikul 30.–31. augustil 2014. a 7,34 grammi fentanüüli sisaldava pulbri üleandmises J. P-le. Samuti jäi maakohtu otsus muutmata selles, et A. Rjazanova andis 20. novembril 2014 J. P-le narkootilist ainet kaupluses. Ringkonnakohtu põhjendused on lühidalt järgmised.
7.A. Rjazanovale etteheidetud narkootilise aine käitlemise osategu, mis puudutas alates 2012. a jaanuarist kuni 24. novembrini 2014 narkootilise aine edasiandmist tuvastamata isikutele, ei ole tõendatud. Mitmes osateos tugineb süüdimõistev otsus aga valdavalt N. P., V. K., V. U. ja J. P. kohtueelses menetluses antud ütlustele. Need avaldati kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 291 alusel, sest isikud keeldusid kohtus ütluste andmisest. KrMS § 15 lg-st 3 tulenevalt aga ei või kohtulahend tugineda üksnes ega valdavas ulatuses isiku ütlustele, mille vahetut tõendiallikat ei olnud süüdistataval ega kaitsjal võimalik küsitleda.
8.Et A. Rjazanova andis 30.–31. augustil 2014 J. P-le 7,34 grammi fentanüüli sisaldavat pulbrit, on aga tõendatud ja seda muu hulgas V. U., V. K. ja J. P. ütlustega. A. Rjazanova süüd kinnitab ka jälitustoimingu protokoll, millest nähtuvad L. G., V. K. ja V. U. telefonikõned, samuti äratundmiseks esitamise, V. K. kinnipidamise ja tema sõiduki läbiotsimise protokollid.
2(5)
1-15-1452
9.J. P-le 20. novembril 2014 kaupluses narkootikumide edasiandmist tõendavad viimase ütlused. Seda kinnitab veel jälitustoimingu protokoll, milles kajastatakse A. Rjazanova ja J. P. telefonivestlust. Lisaks toetab J. P. ütluseid asitõendi vaatluse protokoll, milles on talletatud kaupluse turvakaamera videosalvestiselt nähtuv J. P. ja A. Rjazanova kohtumine. Videosalvestis on kooskõlas jälitustoimingu protokollis kajastatud telefonikõnede sisuga. A. Rjazanova ja J. P. liigutused viitavad, et teineteisele anti midagi käest kätte. Asjaolu, et J. P. andis A. Rjazanovalt saadud narkootilise aine üle politseitöötajatele samal õhtul umbes 1 tund ja 20 minutit hiljem, ei anna alust kahtluseks, et J. P. sai narkootilise aine mujalt.
10.Kuna A. Rjazanova mõistetakse apellatsioonimenetluses mitmes talle etteheidetud narkootilise aine käitlemise osateos õigeks, tuleb vähendada talle mõistetud karistust.
KASSATSIOONIMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
Kassatsioon
11.Ringkonnakohtu otsuse peale esitas 5. novembril 2018 kassatsiooni A. Rjazanova kaitsja vandeadvokaat Vladimir Sadekov, kes taotleb maa- ja ringkonnakohtu otsuse tühistamist ja süüdistatava õigeksmõistmist. Kaitsja seisukohad on kokkuvõtlikult järgmised.
12.Kassatsioon on tähtaegne, sest süüdistatav sai ringkonnakohtu otsuse emakeelse tõlke
13.Kohus on eksinud tõendite hindamisel ja kohtu järeldused ei vasta faktilistele asjaoludele. J. P. ütlused ei ole usaldusväärsed. Kõnesolevas kriminaalasjas kasutas uurimisasutus matkijana J. P-d, keda on varem korduvalt narkootilise aine käitlemise eest kriminaalkorras karistatud. Kohtutoimikus puuduvad viited, et A. Rjazanova oleks varem tegelenud narkootilise aine käitlemisega. Hinnatud ei ole A. Rjazanova väiteid uurimisasutuse provokatsiooni kohta.
14.Kohus ei ole kontrollinud, kas load jälitustoimingute tegemiseks ja nende aluseks olevad taotlused on nõuetekohased ja põhjendatud ning kas kohus on jälituslubade andmisel järginud seaduse nõudeid. Vajadus hankida tõendeid just jälitustoimingutega on põhjendamata. Asjas puudus suur avalik menetlushuvi, mis võimaldanuks tõendeid koguda jälitustoiminguga. Prokuröri vastus
15.Prokurör palub jätta kaitsja kassatsiooni rahuldamata.
KOLLEEGIUMI SEISUKOHT
16.Kolleegium annab esmalt hinnangu kassatsiooni tähtaegsusele (I), peatudes seejärel jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimisel ja selgitades vajadust saata kriminaalasi ringkonnakohtule uueks arutamiseks (II). I
17.KrMS § 345 lg 2 kohaselt esitatakse kassatsioon Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Samas tuleneb KrMS § 10 lg-st 5, et kui süüdistatav ei valda eesti keelt, tõlgitakse kohtuotsuse tekst tema emakeelde või keelde, mida ta valdab, vähemalt osas, mis on oluline süüdistuse sisust arusaamise või menetluse õigluse tagamise seisukohast. Senises kohtupraktikas on kohtuotsuse tõlke viibimist käsitatud võimaliku mõjuva põhjusena kassatsioonitähtaja ennistamisel KrMS § 172 lg 1 ja lg 2 p 2 tähenduses (vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 8. juuli 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-31-14, p-d 38–38.2). Praeguseks on 3(5)
1-15-1452 õiguslik olukord aga muutunud. Alates 16. jaanuarist 2016 kehtib KrMS § 10 lg 10, mis sätestab, et kui isikule on menetlusdokument sama paragrahvi alusel tõlgitud, siis selle menetlusdokumendi peale kaebamisel arvestatakse kaebetähtaegu tõlgitud dokumendi saamisest arvates. Kuigi ringkonnakohtu otsuse peale ei ole kassatsiooni esitamise õigust mitte vahetult süüdistataval endal, vaid tema advokaadist kaitsjal (KrMS § 344 lg 3 p 2), ei ole ka kassatsioonimenetluses süüdistatav ja kaitsja käsitatavad teineteisest täiesti lahutatud ja absoluutselt eraldiseisvate menetlusosalistena (vt mutatis mutandis Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 31. märtsi 2017. a määrus asjas nr 3-1-1-8-17, p 9). Eirata ei saa tõsiasja, et efektiivse kaitseõiguse teostamiseks peab süüdistataval olema võimalus tutvuda tema suhtes tehtud kohtuotsusega talle arusaadavas keeles. Seega tuleb kassatsioonimenetluses kaebetähtaja arvutamisel silmas pidada, kas eesti keelt mittevaldavale süüdistatavale on ringkonnakohtu otsus tõlgitud.
18.Samas tuleb tähele panna, et KrMS § 10 lg-st 10 ja § 345 lg-st 2 nende koostoimes ei tule teha järeldust, et kassatsioonitähtaeg hakkab alati kulgema kohtuotsuse tõlke süüdistatavale kättetoimetamisest. Kolleegiumi hinnangul on see nii vaid vahistatud (vrd KrMS § 319 lg 3) või juba vabadusekaotuslikku karistust kandva süüdistatava puhul. Vabaduses viibiva süüdistatava korral hakkab kassatsioonitähtaeg aga kulgema päevast, mil süüdistataval oli võimalik ringkonnakohtu otsuse tõlkega tutvuda (näiteks on kohus teinud selle sarnaselt eestikeelse kohtuotsusega avalikult teatavaks või süüdistatavale kättesaadavaks e-toimiku süsteemi või kaitsja vahendusel).
19.Kuivõrd A. Rjazanova ei valda eesti keelt, tõlgiti talle ringkonnakohtu otsus kirjalikult vene keelde 5. oktoobriks 2018. Kaitsja esitas kassatsiooni 5. novembril 2018, s.o kohtuotsuse tõlkimisest alates 30 päeva jooksul (KrMS § 171 lg 3 lause 2). Seega on kaitsja kassatsioon tähtaegne ja puudub vajadus lahendada taotlust kassatsioonitähtaja ennistamiseks. II
20.Kolleegium leiab, et kaitsja viited kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise kohta väärivad tähelepanu. Kohtupraktikas on korduvalt selgitatud, et arvestades jälitustoimingu eripära, ei saa kohus jätta rahuldamata kohtumenetluse poole taotlust kontrollida jälitustoimingu seaduslikkust. Vastava taotluse esitamise korral lasub kohtul kohustus veenduda eeskätt jälitustoimingu lubatavuse eelduseks oleva kohtu või prokuratuuri loa olemasolus ning selles, et tõendina kasutatav teave on saadud just lubatud toimingute käigus ja loas märgitud ajavahemikul. Kujundanud jälitustoimingu põhjal oma seisukoha konkreetses kriminaalasjas tehtud jälitustoimingu seaduslikkuse osas, saab kohus selle kohtulikul arutamisel avaldada. Kui küsimus jälitustoimingu seaduslikkusest tõstatatakse alles kaebemenetluses, tuleb seda kontrollida ringkonnakohtul (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 30. juuni 2014. a otsus asjas nr 3-1-1-14-14, p 668; 5. detsembri 2008. a otsus asjas nr 3-1-1-63-08, p 13.3).
21.Vähetähtis ei ole seegi, et kohtupraktika kohaselt tuleb üldjuhul võtta kriminaalasja juurde selline jälitustoimingu tegemist lubav eeluurimiskohtuniku või prokuratuuri määrus, mille alusel on saadud kohtuotsuse tegemisel tõendina kasutatav jälitustoimingu protokoll. Sellest reeglist on lubatud hälbida vaid juhul, kui jälitustoimingu luba sisaldavat määrust ei saa seadusest tuleneval alusel isegi mitte osaliselt avalikustada. Jälitustoimikus sisalduva teabe puhul, mida seaduse kohaselt ei saa menetlusosalistele tutvustada, peab kohus põhjendama avaldamise võimatust. Avaldamise võimatuse korral peab kohus ultima ratio-põhimõtte kontrolli tulemust kohtuotsuses käsitlema (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 14. detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-89-15, p 27).
22.Kolleegium nõustub kassaatoriga, et maa- ega ringkonnakohtu otsusest ei nähtu, et kohus oleks vaatamata süüdistatava ja kaitsja järjepidevatele taotlustele kontrollinud süüdistatava suhtes tehtud 4(5)
1-15-1452 jälitustoimingute seaduslikkust. Kriminaalasja materjalide hulgas ei ole kohtumääruseid, millega anti luba jälitustoimingute tegemiseks. Maakohus jättis kaitsja taotluse jälitustoimingute aluseks olevate eeluurimiskohtuniku lubade ja prokuratuuri taotlustega tutvumiseks ning jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimiseks kohtuistungil rahuldamata (KoTo, V kd, tl 49–50). Otsuses osutas maakohus KrMS § 2861 lg 2 p-le 2, mille kohaselt võib kohus keelduda tõendi vastuvõtmisest, kui seda ei ole loetletud kaitseaktis. Kolleegiumi hinnangul on selline viide asjakohatu, sest jälitustoimingu aluseks olevad load ja taotlused ei ole üldjuhul eraldiseisvad tõendid, mida tuleks ilmtingimata kaitseaktis tõenditena loetleda, vaid nende kaudu kontrollitakse jälitustoiminguga saadud teabe lubatavust tõendina. Just sel eesmärgil taotles kaitsja nendega tutvumist ka praeguses asjas. Kuigi maakohtu otsuse peale esitatud apellatsioonis heitis süüdistatav jätkuvalt ette jälitustoimingute seaduslikkuse kontrollimata jätmist, ei ole seda puudust kõrvaldanud ka ringkonnakohus.
23.Seega leiab kolleegium, et kassaatori kahtlused jälitustoimingute ebaseaduslikkuse suhtes on kummutamata. Tegemist on kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 2 tähenduses. Võttes arvesse, et selle vea kõrvaldamine on võimalik ringkonnakohtus, ja pidades silmas ka mõistliku menetlusaja põhimõtet, saadab kolleegium kriminaalasja A. Rjazanovat süüditunnistavas osas uueks arutamiseks ringkonnakohtule (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi
14.detsembri 2015. a otsus asjas nr 3-1-1-89-15, p 32).
24.Lähtudes sellest, et kriminaalasi tagastatakse menetlusõiguse olulise rikkumise tõttu apellatsioonikohtule uueks arutamiseks, ei pea kolleegium vajalikuks peatuda kassatsioonis tõstatatud muudel väidetel. Samas ei saa jätta tähelepanuta, et ringkonnakohtu otsuse põhiosast nähtuvalt mõistetakse süüdistatav õigeks narkootilise aine käitlemises grupis KarS § 184 lg 2 p 1 järgi. Otsuse resolutiivosa punktis 7 on ta aga õigeks mõistetud KarS § 184 lg 1 p 1 järgi. Kuna karistusseadustiku vastava paragrahvi esimene lõige punkte ei sisalda, on tegemist ilmse ebatäpsusega, mis on kassatsioonimenetluses parandatav KrMS § 361 lg 1 p 2 alusel. Sestap teeb Riigikohus ringkonnakohtu otsuse resolutiivosa punkti 7 täpsustuse, mis ei raskenda süüdimõistetu olukorda, ja asendab „KarS § 184 lg 1 p 1“ kvalifikatsiooniga „KarS § 184 lg 2 p 1“.
25.Eeltoodust tulenevalt ja juhindudes KrMS § 361 lg 1 p-st 6, § 362 p-st 2 ja § 339 lg-st 2, tühistab Riigikohtu kriminaalkolleegium Tartu Ringkonnakohtu 30. augusti 2018. a otsuse osas, millega jäeti muutmata Viru Maakohtu 7. juuli 2017. a otsus A. Rjazanova süüditunnistamises, kuriteoga saadud vara konfiskeerimises ja temalt menetluskulude väljamõistmises; samuti osas, millega ringkonnakohus mõistis A. Rjazanovale põhi- ja liitkaristuse, konfiskeeris mootorsõiduki, mõistis A. Rjazanovalt kuriteoga saadud vara konfiskeerimise asendamiseks välja 1 600 eurot ja jättis menetluskulud A. Rjazanova kanda. Tühistatud osas saadab Riigikohus kriminaalasja uueks arutamiseks ringkonnakohtule teises kohtukoosseisus. KrMS § 361 lg 1 p 2 alusel täpsustatakse ringkonnakohtu resolutiivosa punkti 7. Muus osas jääb ringkonnakohtu otsus muutmata. Kassatsioon rahuldatakse osaliselt.
(allkirjastatud digitaalselt)
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.