Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

O.K süüdistatakse selles, et tema olles alkoholijoobes ning viibides 25.01.2019 kella 16.30 paiku XXX asuvas S keskuses, lõi S keskuse turvatöötajat T S ühe korra parema jalaga vastu parema jala põlve, millega tekitas kannatanule füüsilist valu. Seega O.K pani oma tahtliku tegevusega toime teise inimese valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Põhja Ringkonnaprokuratuuri prokurör Helen Kiviloo, süüdistatav O.K ja tema kaitsja Eva Rivis sõlmisid kokkuleppe järgnevas. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatava karistamist vangistusega 5 (viis) kuud. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistuses viibitud aeg 25.01.2019-26.01.2019 s.o 2 päeva karistusaja hulka, mõistes süüdistatavale lõplikuks ja ära kandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 4 (neli ) kuud 28 (kakskümmend kaheksa) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada mõistetud karistust Pärnu Maakohtu 12.10.2017 kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-17-8173 mõistetud karistuse ärakandmata osa vangistuse 4 kuu 27 päeva võrra ja mõista lõplikuks karistuseks vangistus 9 (üheksa) kuud 25 (kakskümmend viis) päeva. KarS § 69 lg 1, 3 alusel asendada vangistus üldkasuliku tööga 295 tundi, mille tegemisajaks määrata 1 (üks) aasta 6 (kuus) kuud alates kohtuotsuse jõustumisest. Allutada süüdimõistetu vastavalt KarS § 69 lg 4, 6 ja 7 üldkasuliku töö tegemise ajal käitumiskontrollile ning kui süüdimõistetu ei pane üldkasuliku töö tegemise ajal toime uut kuritegu, järgib KarS § 75 lg 1 p 1-6 ettenähtud käitumiskontrolli kontrollnõudeid, ei pöörata talle mõistetud tähtajalist vangistust täitmisele. Käitumiskontrolli ajal on süüdimõistetu kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 ja lg 2 p 2, 8 sätestatud kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks; 7) mitte tarvitama alkoholi; 8) osalema sotsiaalprogrammis. Kohtuotsuse põhjendused Kohus tutvus kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga. Kohtulikul arutamisel kohus veendus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Kohus tegi kindlaks, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet. Kohtumenetluse pooled jäävad kokkuleppe juurde. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki 2. jao sätteid ning kokkulepe on sõlmitud kriminaalmenetluse sätteid järgides. O.K kuulub KarS § 121 lg 1 järgi ettenähtud kuriteo toimepanemises esitatud süüdistuses süüdimõistmisele ja temale tuleb määrata karistus sõlmitud kokkuleppe kohaselt. Taotletud karistus vastab süüdistatava süü suurusele ning karistuse eesmärkidele.

Menetluskulud kuuluvad KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kokkuleppe esemesse ning seega saab menetluskulusid vaidlustada üksnes KrMS § 318 lg 3 p 4 sätestatud alusel. (

)

Ingrid Kullerkann kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.