Liiklussüüteod

Viru Vangla esitas 10.05.2019 Viru Maakohtule materjalid kinnipeetava Arvo Liski vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamiseks elektroonilise valve alla. Viru Vangla, arvestades Arvo Liski ohtlikkuse taset ning uue kuriteo toimepanemise tõenäosust, toetab tema enne tähtaega vabastamist elektroonilise järelevalve alla. Prokuratuuri seisukoht Viru Maakohtule edastatud seisukohas teatas prokurör, et ei soovi osa võtta Arvo Liski tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise küsimuse läbivaatamisest. Prokuratuur nõustub vangla arvamuses toodud argumentidega ning toetab Arvo Liski ennetähtaegset vabastamist. Kohtuistung 21.05.2019 kohtuistungil avaldas Arvo Liski, et soovib vangistusest tingimisi enne tähtaega vabaneda. Ta on elektroonilise järelevalvega ning kohustustega nõus. Ta avaldas, et ei pane toime uusi kuritegusid. Ta ei tarvita alkoholi ja narkootikume. Hakkab töötama. Tema abikaasa on haige. Kohtumääruse põhjendused Kohus, tutvunud esitatud materjalidega ja kuulanud ära süüdimõistetu, leiab, et Arvo Liski saab vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastada elektroonilise valve alla. KarS § 76 lg 1 p 1 alusel võib kohus teise astme kuriteos või ettevaatamatus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt ühe kolmandiku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud, ning nõustunud käesoleva seadustiku § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud elektroonilise valve kohaldamisega. Käesolevaks ajaks on Arvo Liski temale mõistetud karistusajast, 11 kuud 26 päeva vangistust, ära kandnud 5 kuud 10 päeva, mis on vähemalt üks kolmandik mõistetud karistusajast ja mis on ka rohkem kui neli kuud ning ta on nõustunud elektroonilise valve kohaldamisega. Kohtule esitatud Viru Vangla kinnipeetava iseloomustuse lisast nähtub ka see, et A. Liski avaldatud elukoht vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele ja ka eluaseme omanik on andnud enda kirjaliku nõusoleku selleks. Seega esinevad formaalsed alused süüdimõistetu tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 alusel tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdimõistetu isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja tagajärgi, mida võib süüdimõistetule kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Vabastamise korral määratakse vastavalt KarS § 76 lg-le 5 isikule vähemalt kuuekuuline katseaeg, mille ajaks allutatakse süüdlane KarS §s 75 sätestatud käitumiskontrollile. KarS § 76 lg 4 annab kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Tingimisi ennetähtaegseks vabastamiseks ei pea Riigikohtu 28.04.2017 otsusest nr 3-1-1-12-17 nähtuvalt tuvastama mingeid erandlikke asjaolusid. Kohus peab hindama eri- ja üldpreventiivseid tegureid, pidades silmas ennetähtaegse vabastamise üldise eesmärgi saavutamise võimalikkust üksikjuhul. KarS § 76 lg 5 näeb tingimisi ennetähtaegsel vabastamisel ette süüdimõistetu allutamise kriminaalhooldusosakonna järelevalvele, et aidata toime tulla vabadusse naasmisel tekkida võivate raskustega ja et ta suudaks hoiduda uute kuritegude toimepanemisest.

Vangistusest tingimisi ennetähtaegse vabastamise peamine sisuline eeldus on isiku edasine õiguskuulekas käitumine. Selle eelduse olemasolu saab hinnata esmajoones selle kaudu, kuidas isik ennast karistuse kandmise ajal on ülal pidanud ja kas ta on täitnud individuaalses täitmiskavas ette nähtud eesmärgid (RKKKo nr 3-1-1-12-17). Süüdlase resotsialiseerumise võimalusi tuleb seejärel hinnata veel isiku elutingimuste ja ennetähtaegse vabastamisega kaasneda võivate tagajärgede kaudu. Kuna KarS § 76 lg-s 4 kirjeldatud asjaolusid peab vaagima kogumis, on kohus õigustatud tõdema, et süüdimõistetut, kes on käitunud vangistuse kandmise ajal õiguskuulekalt ning kelle elutingimused vabaduses on head, ei saa siiski vabastada põhjusel, et kuriteo toimepanemise asjaoludest või isiku varasemast elukäigust lähtuv ohuprognoos annab küllaldase põhjuse arvata, et ta jätkab vabaduses kuritegude toimepanemist. Sellisel juhul peavad kohtumääruses kajastuma selged põhjendused, missugused konkreetsed kuriteo toimepanemise asjaolud ja isikut või tema elukäiku iseloomustavad andmed sellise arvamuse tingivad ning miks need kaaluvad üles süüdimõistetut positiivselt iseloomustava teabe. Isiku vabastamata jätmiseks ei piisa ainuüksi viitest üldpreventiivsetele kaalutlustele seoses kuriteo asjaolude ja/või süüdimõistetu senise elukäiguga, kui samal ajal on täidetud muud ennetähtaegse vabastamise eeldused. Samuti ei saa põhjendada isiku ennetähtaegset vabastamata jätmist vaid toimepandud kuriteo raskusega ning tuleb arvestada, et asjaolude tähtsus võib aja jooksul väheneda. Isiku hea käitumine vanglas on oluliseks asjaoluks ennetähtaegse vabastamise küsimuse lahendamisel (RKKKm 3-1-1-91-06 p 8.1). Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et distsiplinaarkaristusi Arvo Liskil ei ole. Viru Vangla iseloomustusest nähtub, et võimaliku ennetähtaegse vabanemise korral soovib Arvo Liski elama asuda aadressile XXX. Tegemist on kolmetoalise korteriga, kus Arvo Liski elas koos abikaasaga enne vangistust. Korter kuulub kinnipeetava tädi G S. Korteril võlgu pole. Eluase vastab elektroonilise valve kohaldamise tingimustele. Korteris hakkavad elama Arvo Liski abikaasa O L. Korteri omanik ning O L on andnud kirjaliku nõusoleku elektroonilise valve seadmete paigaldamiseks. Kinnipeetava iseloomustusest tuleneb, et Arvo Liski oli viimase aasta jooksul enne vangistust tegevuseta, kuna vallandati töölt. Sissetulekuteks peres olid abikaasa pension ja juhutööde tasud. Töötas varasemalt XXX üle 10 aasta. Ta on huvitatud töötamisest vanglas ja ka vabanedes tahab tööd kiirelt leida. Isiku sõnul olid varasemalt nõuded 40 000 euro ulatuses, nüüd on 4000 euro ulatuses. Tahab neid maksta. Kui Arvo Liski peale vabanemist koheselt tööle ei saa, siis riigipoolsete garantiide tagamiseks tuleb end arvele võtta Eesti Töötukassas. Vabaduses on Arvo Liskil toetust pakkuv lähisuhtevõrgustik. Ta elab koos abikaasa O L, kellega nad on koos 7 aastat, neist abielus 3 aastat. Suhted on head ja toetavad. Vahel käib külas abikaasa 17-aastane poeg, kellega läbisaamine hea. Isikul endal lapsi pole. Suhtleb vanemate, Arvo ja L L, õe A L, venna A L ja lähedastega. Suhted head ka vangistuse ajal. Kuna enne vangistust suhtles A. Liski inimestega, kellel kriminaalne taust ning seltskonnas olles on toime pannud ka õigusrikkumisi (joobes juhtimine, narkootikumide omamine), siis on mõistlik kohustusena määrata A. Liskile mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. Karistusregistri andmetel on A. Liskil kaks kehtivat kriminaalkaristust, mis on seotud mootorsõiduki juhtimisega joobeseisundis. Seega tema puhul on kõige suuremaks riskifaktoriks see, et vabaduses olles tarvitab ta alkoholi, mis toob kaasa kuritegeliku käitumise. A. Liski sõnade kohaselt hakkas ta alkoholi tarvitama pärast töölt vallandamist masendusest. Praegu ta mõistab, et alkoholijoobes juhtimisega võib kaasneda õnnetusi. Enam ei istuks rooli joobes olekus, kuna ei taha sattuda rohkem vanglasse. Kohus leiab, et põhjendatud on anda süüdimõistetule võimalus

näidata, et ta peab enda sõna ning ka KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratav kohustus mitte tarvitada alkoholi katseajal peaks sellele kaasa aitama. Karistusregistri andmetel on Arvo Liskil kaks kehtivat väärteokaristust, mis on seotud narkootikumide tarvitamisega ilma arsti loata. A. Liski sõnul tarvitas ta amfetamiini ning alati seltskonnas. Ta ei tunne tugevat vajadust narkootikumide järgi. Arvestades seda, et A. Liskil on probleem narkootikumide tarvitamisega olemas ning narkootikume tarvitamine võib soodustada uute kuritegude toimepanemist, siis tingimisi enne tähtaega vabanemisel on tarvis määrata A. Liskile kohustuseks mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid. Kinnipeetava iseloomustusest nähtuvalt on Arvo Liskil puudulik probleemide lahendamise oskus. Ta saab hiljem aru, mida oleks olnud targem teha. Teiste inimeste vaatepunktile mõtleb alles siis, kui sellele tähelepanu juhtida. Eesmärgiks on võimalikult kiirelt tööle asuda vabanedes ning kodus abiks olla abikaasale. Praegu vangis olles mõistab, et tahab elada edaspidi õiguskuulekalt. Kuritegelike hoiakud ei väljenda. Vanglas ametiisikutega probleeme pole, saab aru koostöö vajalikkusest. Isik tahab edaspidi kuritegudest hoiduda, kuna ei taha rohkem vanglasse sattuda. Kokkuvõtvalt seega kohtu hinnangul võiks Arvo Liski tingimisi enne tähtaega vabastamise korral olla tõenäosus, et ta tulevikus enam kuritegusid toime ei pane suurem kui tema vabanemisel pärast kogu karistuse ärakandmist, kuna kinnipeetu on reaalse vangistuse kohaldamisega taotletud karistuseesmärgid saavutanud enne selle lõpptähtaja saabumist. A. Liski ülejäänud karistusajaks käitumiskontrollile allutamine võiks olla kohtu hinnangul tulemuslikum kui järelejäänud vangistuse lõpuni kandmine. Kohus usub, et A. Liski on nüüdseks teinud talle mõistetud karistusest vajalikud järeldused ning käitub edaspidiselt õiguskuulekalt. Kohtule annab aluse selliseks positiivseks tulevikuprognoosiks ka see, et A. Liski puhul on vabanemisel olemas kõik asjaolud (toetav perekond, püsiv eluase ja suure tõenäosusega ka töökoht), mis peaks tagama seda, et ta jätkab enda elu seaduskuulekalt. Arvo Liski peaks olema motiveeritud alkoholi mitte tarvitama, kuna ta ei taha enam vanglasse sattuda. Tingimisi ennetähtaegne vabastamine annab süüdimõistetule võimaluse tõestada asumist paranemise teele ning seda, et ta on edaspidi võimeline järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal saab hinnata püüdlusi oma elu korraldamisel ning kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Arvo Liski suhtes elektroonilise valve kohaldamine võib tõsta kriminaalhoolduse efektiivsust ning üheks kuuks tuleb süüdimõistetu suhtes kohaldada elektroonilist valvet. Kohus leiab, et uute kuritegude toimepanemise riskide vähendamiseks ja seaduskuuleka käitumise kinnistamiseks on põhjendatud panna Arvo Liskile katseajaks lisaks käitumiskontrollile ja elektroonilisele valvele ka järgmised kohustused: KarS § 75 lg 2 p 2 alusel kohustus mitte tarvitada alkoholi; KarS § 75 lg 2 p 2-1 alusel mitte omada või tarvitada narkootilisi või psühhotroopseid aineid; KarS § 75 lg 2 p 4 alusel asuda tööle või võtta end Töötukassas arvele 2 (kahe) nädala jooksul peale vanglast vabanemist; KarS § 75 lg 2 p 7 alusel mitte suhelda talle teadaolevalt kriminaalkorras karistatud isikutega kriminaalhooldajalt eelnevalt luba saamata, v.a lähisugulased. A. Liski teatas, et on valmis eeltoodud kohustusi täitma. Need on tema hinnangul head kohustused ja ta saab nendega hakkama.

Eeltoodust lähtudes ja juhindudes KarS § 76, KrMS § 426 lg 1, § 432, vabastab kohus süüdimõistetu Arvo Liski karistuse kandmisest tingimisi enne tähtaega elektroonilise valve alla

määrates talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 ja § 75 lg 2 p-des 2, 2-1, 4, 7 ja 9 sätestatud kontrollnõuded ja elektroonilise valve. /digitaalselt allkirjastatud/ Galina Jasnjuk Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.