Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

on muutunud ajas raskemaks, lisandunud on ühiskonnaohtlikkus. Teod on valdavalt planeerimata ning hetkeajel sooritatud, kuid esineb ka planeeritud käitumist. Vägivaldset käitumist on soodustanud alkoholi tarvitamine ja vähene enesekontroll. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Alates 25.03.2019 käib kinnipeetav sotsiaalprogrammis „Eluviisitreening“. Isiku käitumine vangistuse jooksul on olnud hea, ametnikega viisakas ning kaaskinnipeetavatega probleeme ei esine. Tallinna Vangla ei toeta kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kinnipidamisasutuse iseloomustusest nähtub, et vabanemisel on isikul olemas kindel elukoht. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile XXX. Tegemist on heas korras ühetoalise üürikorteriga, mida üürib kinnipeetava abikaasa. Abikaasa on esitanud üürilepingu ning korteri omaniku nõusoleku elektroonilise valveseadme paigaldamiseks nimetatud aadressile. Iseloomustusest nähtub, et kinnipeetav saab ennetähtaegse vabanemise korral asuda tööle ettevõttesse E OÜ. Ettevõtte omaniku sõnul hakkaks kinnipeetav tööle turunduse poolel ning tegeleks klientide haldamisega. Kuna elektroonilise valve paigaldamine on kõne all, siis võimaldab tööandja vajadusel ka kodus töötada, sest suure osa tööst saab arvuti teel ära teha. K-Raha andmetel on seisuga 09.04.2019 kinnipeetava suhtes nõudeid 20 734,25 eurot ning vabanemisfondis on 1241,43 eurot. Janek Grosberg taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist ühes elektroonilise valve kohaldamisega. Abiprokurör Helen Kiviloo esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha Janek Grosbergi vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla ei toeta ennetähtaegset vabastamist). Prokurör, olles tutvunud Tallinna Vangla materjalidega Janek Grosbergi tingimisi ennetähtaegse vabastamise kohta, ent samuti kriminaalasja nr 1-12-8972 materjalidega, on seisukohal, et vaatamata Tallinna Vangla ettepanekule on siiski võimalik ning otstarbekas toetada Janek Grosbergi tingimisi ennetähtaegset vabastamist elektroonilise valve kohaldamisega. Tallinna Vangla poolt koostatud kinnipeetava iseloomustuse kohaselt ei ole täheldatud karistuse kandmise ajal Janek Grosbergi puhul vägivaldsuse ilminguid. Karistuse kandmisel ei ole Janek Grosbergi käitumine andnud põhjust distsiplinaarmenetlusteks, rikkumised puuduvad. Arvestades, et vägivallakuriteod on olnud Janek Grosbergi puhul pigem erandlikud, võib järeldada, et vägivallakuritegude osas on ohuhinnangu näitaja kõrgem tegelikkusest. Samas iseloomustuses toodud teabe põhjal on täheldatav Janek Grosbergi puhul tasakaalukas ja viisakas käitumisviis kinnipidamisasutuses. Iseloomustuses kajastatud, sealhulgas süüdimõistetult endalt pärinev teave viitab sellele, et ta on võimeline avameelselt ja oma tegudesse kriitilise suhtumisega arutama vastavate ametnikega oma riskikäitumise põhjusi, mis omakorda viitab soovile kontrollida oma käitumist, s.h võimalikku vägivaldsust. Esitatud andmetest nähtub, et kuigi Janek Grosberg on valiv vanglas pakutava töö suhtes, on positiivne, et ta on siiski motiveeritud tööle asuma, s.h oma ülalpidamiskohustuse täitmiseks. Prokuratuur leiab, et enne tähtaega vabastamise korral ei piisa kinnipeetava allutamisest elektroonilisele valvele üheks kuuks, vaid elektroonilist valvet tuleks kohaldada vähemalt kuueks kuus. Kaitsja toetab kinnipeetava tingimisi ennetähtaegset vabastamist. Kaitsja toob enda teesides välja, et kinnipeetaval on olemas vabanemisjärgne elukoht abikaasa juures üürikorteris ning samuti on tal olemas ka vabanemisjärgne töökoht, mis välistab olukorra, et kinnipeetav on peale vanglast vabanemist tegevusetult. Isik on motiveeritud täitma ülalpidamiskohustust ning võlgnevus on tekkinud sellel ajal, kui ta viibis Saksamaal vanglas, sest vangistuse ajal ei olnud tal tõepoolest võimalik last toetada. Samuti on ebaõige vangla poolt märgitu, et Janek Grosberg

ei ole motiveeritud vanglas töötama ja on töö suhtes valiv, sest kinnipeetavale ei ole tööd üldse pakutudki. Isik ei ole viimase kaheksa aasta jooksul ühtegi uut kuritegu sooritanud ning samuti puuduvad tal vangistuses distsiplinaarrikkumised. Kaitsja palub kinnipeetava vangistusest ennetähtaegselt vabastada. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et Janek Grosbergi võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik Janek Grosbergi isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil. Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud vangistust ning tema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab Janek Grosbergi tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas Janek Grosbergile võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist ei toeta vangla, kuid prokurör toetab. Kohus on seisukohal, et kinnipeetav on vanglakaristusest teinud vajalikud järeldused ning tal on olemas tõeline tahe muuta enda elukäiku. Kohus ei nõustu prokuratuuriga selles osas, et kinnipeetavale tuleks vabanemisel kohaldada elektroonilist valvet kuueks kuuks, sest isiku katseaja pikkus ongi käesoleval hetkel kuus kuud. Katseaja üheks eesmärgiks on kinnipeetava naasmine ühiskonnaellu, kuid elektroonilise valve kohaldamisega terveks katseajaks on see raskendatud. Pärast vabanemist on Janek Grosbergil olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka Janek Grosberg, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.