lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-14-3685/152

Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 10.05.2019

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-14-3685/152
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod
Menetlusliik
Täitmiskohtuniku asi
Kuulutamise aeg
10.05.2019
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1319
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-14-3685/39Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja28.05.20141-14-3685/98Tartu Maakohus Tartu kohtumaja28.04.20161-14-3685/109Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja19.12.20161-14-3685/113Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja08.03.20171-14-3685/134Harju Maakohus Liivalaia kohtumaja29.05.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

10. mai 2019, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-14-3685

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas, Maarika Kuusk, Tiit Lõhmus

Tartu Maakohtu (Valga kohtumaja) 23. aprilli 2019. a määrus süüdimõistetu Viktor Sobolevi tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamata jätmise kohta Kaebuse esitaja ja kaebuse liik süüdimõistetu Viktor Sobolev (isikukood 38608010236), määruskaebus Vaidlustatud kohtulahend

RESOLUTSIOON

Jätta Viktor Sobolevi määruskaebus Tartu Maakohtu 23. aprilli 2019. a määruse peale läbi vaatamata.

EDASIKAEBAMISE KORD

Käesoleva määruse peale saab prokuratuur või süüdimõistetu advokaadist kaitsja esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Harju Maakohtu 28. mai 2014. a otsusega tunnistati Viktor Sobolev süüdi KarS § 184 lg 2 p 1 ja § 185 lg 2 p 2 järgi ning KarS § 63 lg 1 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti karistuseks 4 aastat 10 kuud ja 16 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti 11. november 2013.
2.Harju Maakohtu 8. märtsi 2017. a määrusega vabastas kohus V. Sobolevi karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega katseajaga kuni 27. septembrini 2018 koos käitumiskontrollile allutamisega ning kohustusega järgida KarS § 75 lg 1 p 1-6 sätestatud kontrollnõudeid ning täita KarS § 75 lg-st 2 ja 4 tulenevaid lisakohustusi. Kohtumäärus jõustus

Sarnased lahendid

Rahvatervisevastased süüteod
  • 10.09.20261-26-5355/11Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 07.09.20261-26-6227/3Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 04.09.20261-26-6102/2Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 01.09.20261-26-4890/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 01.09.20261-26-2217/18Tartu Maakohus Jõgeva kohtumaja
  • 27.08.20261-26-4633/6Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
24.märtsil 2017.
3.Harju Maakohtu 6. märtsi 2018. a määrusega pööras kohus KarS § 76 lg 7 alusel täitmisele V. Sobolevile Harju Maakohtu 28. mai 2014. a kohtuotsusega mõistetud ja tingimisi ennetähtaegse vabastamise seisuga ärakandmata karistuse, s.o 1 aasta 6 kuud ja 3 päeva vangistust. Karistuse kandmise alguseks loeti isiku vahi alla võtmise päev, 6. märts 2018. Kohtulahend jõustus 24. mail 2018.
4.Tartu Maakohtu 23. aprilli 2019. a määrusega jäeti V. Sobolev vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamata.
4.1.Maakohtu määruse kohaselt on V. Sobolevil vabanendes olemas elu- ja töökoht, kuid teda ei ole sellegipoolest võimalik ennetähtaegselt vangistusest vabastada, kuna V. Sobolevi puhul on retsidiivsusoht jätkuvalt kõrge. Kuigi üldjoontes on kinnipeetava käitumine rehabiliteerivates tegevustes osalemise näol rahuldav, ei saa seda pidada laitmatuks. Vangla iseloomustusest nähtuvalt on V. Sobolevile määratud 25. oktoobril 2018 distsiplinaarkaristus keelatud eseme omamise eest ning teda on karistatud noomitusega. Distsiplinaarkaristus viitab sellele, et läbiviidud taasühiskonnastavad tegevused ning karistuse kandmine vangistusasutuses ei ole kinnipeetava hoiakutele ja käitumisele vajalikku positiivset mõju avaldanud. Kui isik rikub kehtivat korda range järelevalve tingimustes vangistusasutuses, on risk selleks, et ka vabaduses saab tema käitumine olema kehtivat korda eirav, väga kõrge.
4.2.V. Sobolevi on varasemalt korduvalt karistatud ning vanglas viibib ta viiendat korda. Talle on korduvalt antud võimalus toime pandud kuritegudest ja karistustest teha õiged järeldused, kuid isik ei ole seda kasutanud. Suuremale retsidiivsusohule viitab asjaolu, et käesolevat 1 aasta 6 kuu ja 3 päeva pikkust karistust kannabki isik seetõttu, et viimasest karistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastamisel ei suutnud ta kinni pidada käitumiskontrolli nõuetest ning asus taas tarvitama narkootikume.
4.3.Kinnipeetaval on vangla iseloomustusest nähtuvalt kalduvus oma probleemide eest põgeneda narkootikumide tarbimise abil. Ka istungil selgitas kinnipeetav, et ta tarvitas kriminaalhooldusel olles narkootikume töökaotusest tingitud stressi tõttu ning naisega riidu mineku järel. Sellistest ütlustest nähtub selgelt, et isiku probleemilahendusoskus on puudulik. Pingeliste olukordade tekkimisel ei ole kinnipeetav olnud suuteline neile adekvaatselt reageerima ning probleeme seaduskuulekalt lahendama, mistõttu on ta korduvalt toime pannud seaduserikkumisi. Kohtu hinnangul ei saa jõuda järeldusele, et pärast eelmise tingimisi ennetähtaegse vabastamise ebaõnnestumist vaid aasta aega tagasi, on isikus toimunud piisavalt muutusi ning seekord suudab ta stressiolukordades teisiti käituda. Arvestades asjaolu, et ka vangla rangetes tingimustes ei suuda isik kehtivast korrast kinni pidada, puudub kohtul veendumus, et V. Sobolev suudab vabadust piisavalt väärtustada ning edaspidi toimida seadusekuulekalt.
4.4.V. Sobolevil olid ka varasemalt toetavad lähedased, kuid see asjaolu ei suutnud teda hoida õiguskuulekal teel. Ka töökoht ei välista iseenesest uute narkokuritegude toimepanemist. Arvestades eeltoodud asjaolusid kogumis ei ole V. Sobolevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmisest põhjendatud. Asja materjalidest ei nähtu, et kinnipeetavas oleks toimunud olulisi muutusi seadusekuulekuse suunas. Kohus ei ole kindel selles, et kinnipeetava vabastamisel käitumiskontrollile allutamine ja talle erinevate lisakohustuste määramine oleks piisav uute kuritegude toimepanemise riskide maandamiseks.

MÄÄRUSKAEBUS

5.Tartu Maakohtu määruse peale esitas määruskaebuse V. Sobolev, kes taotleb maakohtu määruse tühistamist ning enda vangistusest vabastamist. Määruskaebuse kohaselt on kohtu põhjendused õigustühised, sest kõik tingimused ennetähtaegseks vabastamiseks on täidetud. V. Sobolevil on olemas elu- ja töökoht. V. Sobolevi hinnangul ei oleks Riigikohtu 7. märtsi 2019. a määruse nr 1-09-14104 kohaselt

2(4)

maakohus tohtinud süüdimõistetu eelnevat elukäiku arvestada ja oleks pidanud andma talle uue võimaluse ennast tõestada.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

6.Ringkonnakohtu kolmeliikmeline kohtukoosseis leiab üksmeelselt, et V. Sobolevi määruskaebus on ilmselgelt põhjendamatu, ja jätab selle seetõttu KrMS § 390 lg 1 ning § 326 lg 3 alusel läbi vaatamata.
7.KrMS § 390 lg 1 sätestab, et määruskaebuse läbivaatamisel kõrgema astme kohtus järgitakse sama seadustiku 11. või 12. peatüki sätteid, arvestades 15. peatükis sätestatud erisusi. Kriminaalmenetluse seadustiku 15. peatükk ei reguleeri maakohtu määruse peale esitatud määruskaebuse eelmenetlust ringkonnakohtus. Seega tuleb kõnealuses küsimuses kohaldada kriminaalmenetluse seadustiku 11. peatüki 2. jao sätteid, sh KrMS § 326. KrMS § 326 lg 3 sätestab, et ringkonnakohus võib apellatsiooni määrusega jätta läbi vaatamata ka juhul, kui kriminaalasja arutav kohtukoosseis üksmeelselt leiab, et apellatsioon on ilmselt põhjendamatu. Riigikohtu praktika kohaselt saab ilmselt põhjendamatuks lugeda apellatsiooni, mille rahuldamine ei ole võimalik seetõttu, et apellandi argumendid ei ole õiguslikult asjakohased, s.t need sisaldavad mõne õigusliku keelu rikkumisele suunatud taotlust. Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, on apellatsiooni läbi vaatamata jätmine võimalik eeskätt siis, kui maakohtu otsus on kooskõlas kohtupraktikas selgelt ja üheselt kujunenud seisukohtadega ning ringkonnakohus ei pea vajalikuks kohtupraktikat muuta. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on reeglina võimalik vaid juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. (Vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 27. aprilli 2011. a määrus asjas nr 3-1-1-36-11, p 8) Tulenevalt KrMS § 390 lg-st 1 saab ringkonnakohus eeltoodud reegleid järgides jätta läbi vaatamata ka ilmselgelt põhjendamatu ja perspektiivitu määruskaebuse.
8.Kolleegiumi hinnangul on V. Sobolevi määruskaebus tervikuna perspektiivitu ning selles toodud argumendid ei anna alust maakohtu määruse tühistamiseks. Kohtupraktikas omaksvõetud seisukoha järgi annab KarS § 76 lg 4 kohtule süüdimõistetu vangistusest ennetähtaegse vabastamise sisuliste eelduste hindamisel ulatusliku otsustusruumi. Kõrgema astme kohus on õigustatud edasikaebemenetluses kohtu kaalutlusõigusesse sekkuma juhul, kui KarS § 76 lg 4 kohaldamisel tehtud kaalutlusvea tagajärjeks on selge materiaal- või menetlusõiguse rikkumine, mille tõttu võis süüdi mõistetud isik jääda ebaõigesti karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. (Riigikohtu 28. aprilli 2017. aasta määrus asjas nr 3-1-1-12-17, p 16)
9.Maakohus on kaalunud KarS § 76 lg-s 4 nimetatud asjaolusid kogumis ja leidnud, et V. Sobolevi tingimisi ennetähtaegne vabastamine karistuse kandmiselt ei ole põhjendatud, kuna vabastamise sisulised eeldused on täitmata. Esimese astme kohus ei jätnud V. Sobolevi vabastamise seisukohalt olulisi asjaolusid arvesse võtmata ega omistanud ühelegi asjaolule ilmselgelt ebaõiget kaalu. Erinevalt määruskaebuses esitatud väitest ei tulene Riigikohtu praktikast keeldu isiku varasema elukäiguga arvestada. Isiku varasema elukäiguga arvestamise kohustus tuleneb otseselt KarS § 76 lg-st 4. Seega ei ole maakohus menetletavas asjas KarS § 76 lg-t 4 kohaldades teinud sellist kaalutlusviga, mis võiks anda ringkonnakohtule aluse kohtumääruse tühistamiseks.
10.Maakohus on V. Sobolevi ennetähtaegset vangistusest vabastamata jätmist põhjendanud veenvalt ning arusaadavalt. Maakohus on hinnanud süüdimõistetu poolt toimepandud

3(4)

kuritegude asjaolusid, eelnevat elukäiku, käitumist karistuse kandmise ajal, teda vabanemisel eesootavaid elutingimusi ja muid V. Sobolevi iseloomustavaid olulisi asjaolusid. Maakohtu määruse kohaselt viitab V. Sobolevi puhul uute kuritegude toimepanemise ohule tema korduv kriminaalkorras karistatus, vaid aasta tagasi ennetähtaegse vabastamise järel uue kuriteo toimepanemine, pikaajaline narkootikumide tarvitamine ning distsiplinaarrikkumise toimepanemine karistuse kandmise ajal. Määruskaebuses esitatud argumendid, et süüdimõistetule tuleks anda veel üks võimalus ning tal on vabanedes elu- ja töökoht, ei veena ringkonnakohut maakohtust erinevale seisukohale asuma. Kuna ka ringkonnakohus on veendunud, et V. Sobolev ei suuda hoolimata töö- ja elukoha olemasolust ning kohtule antud lubadustest vabaduses kuritegude toimepanemisest hoiduda, ei oleks määruskaebusel apellatsioonikohtus edulootust.

11.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ja § 326 lg-st 3, jätab Tartu Ringkonnakohus V. Sobolevi määruskaebuse Tartu Maakohtu 23. aprilli 2019. a määruse peale eelmenetluses läbi vaatamata.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Aarne Sarjas

Maarika Kuusk

Tiit Lõhmus

4(4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 26.08.20261-26-5314/6Viru Maakohus Jõhvi kohtumaja
  • 25.08.20261-26-5800/3Tartu Maakohus Tartu kohtumaja