Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Muus osas jätta kohtuotsus muutmata. V.K huvides esitatud apellatsioon rahuldada osaliselt Autsec OÜ ja Indrek Sülla huvides esitatud apellatsioonid jätta rahuldamata. KrMS § 185 lg 1 alusel välja mõista Eesti Vabariigilt V.K kasuks 500.00 ( viissada) eurot apellatsioonimenetluses õigusabi osutamise eest makstud tasu hüvitamiseks. Kanda eelnimetatud summa Autsec OÜ arveldusarvele nr EE232200001120055578 KrMS § 185 lg 2 alusel jätta Indrek Süllale ja OÜ -le Autsec apellatsioonimenetluses õi gusabi osutamisega seotud kulude hüvitamise taotlused rahuldamata.

Edasikaebamise kord Kohtuotsust on võimalik vaidlustada kassatsiooni korras Riigikohtus 30 päeva jooksul. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus advokaadist kaitsja vahendusel.

SÜÜDISTUS:

HARJU MAAKOHTU OTSUS:

APELLATSIOONID:

Üheks selliseks eraõiguslikuks äriühinguks ongi riigi asutatud AS Y, kuid eelnev ei muuda ühinguõiguslikku postulaati : aktsiaseltsi AS Y juhatuse liikmed ja nendest allpool asuvatel keskastme juhtidel ( nagu oli Indrek Süld ) on kohustused aktsiaseltsi ees, mitte aktsionäride ees ( vt lahend 3-1-1-98-15 punkt 75 ) ehk tegemist on käsundilaadse suhtega vastava juhi ja äriühingu vahel ehk teisisõnu : juhatuse liikmed ja sealt nö allapoole keskastme juhid ei täida avalikku ülesannet Riigi ja riigi osaluse valitseja valitud nõukogu liikme vahelise õigussuhte mõju ei ulatu kaugemale nõukogu liikme tegevusest ja äriühingule sellest mingeid kohustusi ei tulene ( lahend 3-1-1-98-15 punkt 80 ). Kaitsja leiab kokkuvõtteks, et Indrek Süllal oli AS X – ja turvanguameti juhatajana ehk keskastme juhina ametiseisund ( lühidalt öeldes tema ametikohale vastav õiguste ja kohustuste kogum ), kuid mitte ametiseisund avaliku ülesande täitmisel, vaid ametiseisund sisesuhtes äriühinguga. Temani „ ei ulatunud „ mistahes teenistusülesande täitmisel aktsiaseltsi avalik– õiguslik õigussuhe riigiga. Kaevatavas otsuses ( lk 72 – 73 ) esineb oluline sisemine vastuolu, vääralt on tsiteeritud nii olulisimat Riigikohtu lahendit kui ka kohtupraktikat laiemalt. Kaitsja leiab ka viidatud nn S lahendi pinnalt jätkuvalt, et nõukogu liikmest nö allpool asuvad juhid – alates juhatuse liikmetest – ei omanud ametiseisundit avalike ülesannete täitmisel ja seega ei olnud ametiisikud. Indrek Süll al esines – sõltumata tema konkreetsest üksiktegevusest keskastme juhina – ainult eraõiguslik suhe aktsiaseltsiga AS Y, mingit vahetut avalik – õiguslikku õigussuhet riigiga ega riigi osaluse valitseja poolt valitud nõukogu liikmega temal ei olnud , seega ka kaalutlusõigust selles osas, et mingi Indrek Süldi konkreetne ametiülesanne võinuks „ kanduda „ avalik – õiguslikku õigussuhtesse riigiga ja seeläbi kvalifitseeruda avaliku ülesande täitmisena, Indrek Sülla puhul ei esine. Neil kaalutlustel Indrek Süld AS X – ja turvanguameti juhatajana ei olnud ametiisik KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes. Tema vastutusele süüdimõistmine KarS § 3001 lg 2 ning KarS § 300 lg 2 järgi on ka seetõttu väär. Kaitsja hinnangul on maakohus kaevatavas otsuses andnud väära hinnangu asjas kogutud tõenditele, mille tulemina on jõutud ebaõige järelduseni, et Indrek Süld oli ametiisik KarS § 288 lg1 ja korruptsioonivastase seaduse § 2 lg 2 mõttes. Palub nimetatud menetluslik olukord tunnistada kriminaalmenetlusõiguse oluliseks rikkumiseks KrMS § 339 lg 2 alusel, mis kokkuvõttes on viinud materiaalõiguse ebaõige kohaldamiseni, s.t Indrek Sülla ebaõige süüdimõistmiseni KarS § 3001 lg 2 ning KarS § 300 lg 2 järgi.

olukorda, mis automaatselt viis vajadusele selgitada, kas uut ja raskemat seadust saab Indrek Sülla suhtes rakendada ( KarS § 5 lg 3 ) Riigikohtu kindlalt väljakujunenud seisukoht sätestab, et karistusseaduse blanketti sisustav norm on olemuslikult blanketse süüteokoosseisu lahutamatu ja täisväärtuslik osa, millest tulenevatele koosseisutunnustele laienevad kõik karistusseadustiku üldosa sätted ja põhimõtted. Seega, blanketsest normist, s.o KVS – st tulenevatele koosseisutunnustele laienevad karistusseadustiku üldosas asuvad KarS § 5 põhimõtted. Kuna korruptsioonivastase seaduse redaktsiooniga, mis jõustus 01. aprillil 2013, tunnistatakse Indrek Sül la ühetaolised ja ca 5 aastat seaduslikud olnud teod karistatavaks, ei saa kaitsja hinnangul KVS uue redaktsiooniga sisustada KarS § 3001 blanketset süüdistust, kuivõrd see raskendaks ebaõigesti Indrek Sülla olukorda.

Indrek Sül lale inkrimineeritud käitumisaktid paigutatavad väidetava kuriteo ettevalmistamise staadiumi alla ning tema vastutus on välistatud ; tal ei saanud ka olla vähemalt kaudset tahtlust põhiteo toimepanemisse, sest hankemenetlust, mille raames põhitegu pidi toime pandama, ei eksisteerinud. Antud kuriteo objektiivse koosseisu vahetu realiseerimine sai alata alles peale seda, kui hanketeade oli avaldatud, BB ( OÜ Q ) oli vastu võtnud otsuse hankel osalemiseks, hankedokumendid kätte saanud, jne. Kaitsja ei taotle ringkonnakohtus suulist menetlust. Indrek Sül la senised menetluskulud taotleb kaitsja jätta riigi eelarveliste vahendite kanda.

isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud isiku suhtes, keda ei ole selle teo eest jõustunud otsusega karistatud. Seega leiab kaitsja, et tulenevalt eeltoodust puudub V.K käitumises temale inkrimineeritud teokoosseis.

Vaidluse all ei ole küsimus selles, kas Autsec OÜ esindaja ja Q OÜ töötaja omavahel riigihangete teemal suhtlesid ja e-kirju vahetasid. Kohtu poolt analüüsitud tõendite pinnalt on tuvastatud, et kõik hinnapakkumiste aluseks olevad arvutused tegi Autsec OÜ, kes siis edastas arvutustabelid Q OÜ esindajale, kes omakorda muutis Q OÜ poolt pakutavat hinda kallimaks, et mitte võita riigihanget. Samas ei nähtu tõenditest, et Autsec OÜ oleks teadnud, millise hinnaga teeb pakkumise Q OÜ. Teada oli ainult, et Q OÜ teeb kallima hinnapakkumise, et riigihange ei nurjuks, kuna teisi pakkujaid ei ole. Seega on küsitav, kas on võimalik jaatada koostööd riigihankel osalemisel, kus on teada, et üks pakkujatest ei soovigi tegelikkuses riigihankel osaleda ega veel vähem seda võita. Osalemise ainsaks põhjuseks on teene osutamine AS Y töötajale, et väljakuulutatud hanked osalejate vähesuse tõttu ei nurju. Kohus sellele hinnangut andnud ei ole, kuid kaitsja arvates ei ole siinkohal võimalik tegelikkuses mingist koostööst riigihangetel osalemisel rääkida. Selliste äriühingute vahel sõlmitud kokkulepped, kes objektiivsete tegurite alusel ei suudaks koostööga hõlmatud projekti või tegevust ellu viia iseseisvalt näiteks kokkuleppeosaliste tehniliste võimaluste tõttu, ei piiraks seega tavaliselt konkurentsi artikli 101 lõike 1 tähenduses. Konkurentsi reguleerivate seaduste ja konkurentsipoliitika peamine eesmärk on edendada ja säilitada tõhusat konkurentsi selleks, et saavutada võimalikult efektiivne ressursside jaotumine ja suurendada tarbija heaolu. Kaitsja märgib siinkohal, et olukorras, kus Q OÜ-l puudus võimekus iseseisvalt teha hinnapakkumisi hinna välja arvutamiseks, siis ei ole võimalik rääkida, et Autsec OÜ ja Q OÜ oma koostööga määrasid kindlaks hinna tarbija, s.o AS Y jaoks. Selline lähenemine oleks olnud võimalik, kui Autsec OÜ oleks kokku leppinud hinna näiteks mõne teise pakkumises varasemalt osalenud isikuga (O OÜ), kes ka reaalselt oleks olnud võimeline hangetel osalema. Tarbija jaoks oleks negatiivne tagajärg saabunud olukorras, kus Q OÜ, kes tegi näiliku hinnapakkumise madalama hinnaga kui reaalne tegija Autsec OÜ ning seejärel oleks Q OÜ osalemisest loobunud ning võitnud oleks Autsec OÜ kõrgema hinnapakkumisega. Selline tegevus kannab endast konkurentsi kahjustavat eesmärki (ja ka tagajärge). Praeguses situatsioonis osales riigihankel sisuliselt üks ettevõte, OÜ Autsec, kellel olid teadmised ja pädevus määrata kindlaks riigihangete hind ja reaalselt riigihangetega ettenähtud tööd ka teostada. Ainus eesmärk Q OÜ osalemisel oli vältida riigihangete nurjumist, kuna OÜ Autsec oli tihti ainsaks ettevõtteks, kes pakkumuse riigihankel osalemiseks esitas. Kohtumenetluse käigus on tuvastatud, et isikuid, kes oleksid reaalselt soovinud osaleda AS Y hangetel, mis puudutavad käesolevat kohtuasja, praktiliselt puudusid. Seega eeltoodust tulenvalt leiab kaitsja, et Autsec OÜ ja Q OÜ omavahelisel koostööl ei olnud konkurentsi kahjustavat eesmärki. Mõningate konkurentsi piiravate kokkulepete lubatavus võib ilmneda KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3. Riigikohus on nimetatud erandeid pidanud õigusvastasust välistavateks asjaoludeks, mille väljaselgitamine on KrMS § 211 lg 2 kohaselt kohtueelse uurimise eesmärk, kui võrd KarS § 2 lg-st 2 tulenevalt on isiku vastutusele võtmise üheks eelduseks peale teo koosseisupärasuse ka õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine. Süüdistusaktis on üksnes nenditud, et selliseid välistavaid asjaolusid käesoleval juhul ei esine, sügavam analüüs siiski puudub. Sellisena on süüdistusakt olulises mahus puudulik. PS § 22 lg 2 ja KrMS § 7 lg 2 kohaselt ei ole keegi kohustatud kriminaalmenetluses tõendama oma süütust, mistõttu peab isiku süü kriminaalmenetluses tõendama süüdistusfunktsiooni kandev prokuratuur, kes muuhulgas peab vastavate asjaolude ilmnemisel analüüsima ka õigusvastasust välistavate asjaolude esinemist. Käesoleval juhul seda tehtud ei ole.

KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 kriteeriumide täitmine eeldab seda, et ettevõtjate vaheline koostööga kaasneksid sellised üldise hüve jaoks olulised objektiivsed eelised, mis kaaluvad üles koostööga seonduvad negatiivsed aspektid.Käesoleval juhul on BB avaldanud, et Q OÜ osales hangetel üksnes I. Süld palvel, selleks, et hankel oleks rohkem pakkujaid, sest vastasel juhul oleksid hanked tunnistatud ebaõnnestunuks. Kuivõrd AS Y poolt korraldatud ülesõidu hangete eesmärk oli parandada turvalisust AS Y ülesõidukohtadel, mis kohtu seisukohti arvestades täidab avalikke huve, siis võib sellest järeldada, et OÜ Autsec ja Q OÜ koostöö oli suunatud üldisele hüvele ehk tarbijate turvalisuse tagamisele. Ülesõitude ohutuks muutmine aitab vältida inimkaotustega liiklusõnnetusi ning ka majanduslikku kahjusid, mis kaasnevad liiklusõnnetustega. Seega tuleb asuda seisukohale, et ühiskonna turvalisuse tagamine kaalub üles võimaliku negatiivse koostöö Autsec OÜ ja Q OÜ vahel. Kuivõrd kaitsja hinnangul on kohus asunud ebaõigele järeldus ele, et käesoleval juhul puudub KonkS § 6 lõikes 1 punktis 1 toodud esimene erand, siis kaitsja esitab analüüsi, kas konkurentsipiirang (s.o hinnakokkulepe) oli efektiivsusekasvu saavutamiseks hädavajalik (Ko nkS § 6 lg 1 p 2) ja kas esineb KonkS § 6 lg 1 p-st 3 erand, et kartellikeeld ei kohaldu koostöö suhtes, mis ei anna ettevõtjatele võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. Kaitsja leiab, et esinevad mõlemad erandid.

RIIGIPROKURATUURI VASTUS:

asjaomasel turul tegelikke konkurente. Erinevalt kaitsja väidetust, justkui oleks kohus käsitlenud käesoleval juhul asjaomase turuna pelgalt riigihanget ja sellel osalemist, on nii süüdistuses kajastatud kui ka kohtu poolt uuritud tõendite analüüsi tulemusena tuvastatud, et käesolevas asjas on asjaomase teenuseturuna käsitletav raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turg ning geograafiliseks turuks on käesoleval juhul Eesti Vabariik, kuna tegemist on riigi korraldatud hankemenetlustega. Seejuures lähtus kohus Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 04.05.2011. otsuses nr 3-1-1-12-11 toodud suunistest, mille kohaselt asjaomase turu kindlakstegemisel tuleb lähtuda vastava tooteturu ja geograafilise turu mõistetest, millest moodustubki asjaomane turg konkurentsiõiguse tähenduses. Kokkuvõtvalt leidis kohus tõendikogumile tuginedes, et kuivõrd mõlemad ettevõtjad tegutsesid Eesti Vabariigi raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turul, tuleb neid käsitleda tegelike konkurentidena. Siinjuures tuleb märkida, et kohus on otsuses käsitlenud ka V.K ja Autsec OÜ kaitsja kohtuvaidlustes esitatud vastuväiteid, mis on toodud kaitsja poolt ka käesolevas apellatsioonis. Maakohus on otsuses põhjendanud ja välja toonud argumendid, miks kohus kaitsjate seisukohtadega nõustuda ei saanud. Maakohus leidis, et kokkuleppe vorm ei ole oluline, kui see kujutab endast poolte kavatsuste tõest väljendust ning ka surve all tehtud kokkulepe (kohus tuvastas, et ettevõtjaid kallutas konkurentsialaseid kuritegusid toime panema Indrek Süld) saab täita KonkS § 4 lg 1 ja ELTS artikkel 101 lg 1 tingimused. Kohus nõustus sarnaselt prokuratuuriga, et käesoleval juhul ei viita miski sellele, et AS Y ülesõidukohtade hangetel eraldi pakkumused esitanud ettevõtjad ei oleks olnud eraldi pakkumuste esitamiseks võimelised (süüdistuskõne p-d 15-18, lk 85-87). V.K kaitsja märgib apellatsioonis, et maakohtu enda tuvastatud asjaoludest tulenevalt saavat rääkida Autsec OÜst ja Q OÜst kui konkurentidest alles alates 2015. aasta suvest, kui Itaalias kohtusid nn konsultatsioonideks Indrek Süld ja Q OÜ juhtivtöötaja ja pädev esindaja BB ning juhatuse liige CC. Seetõttu ei olevat kaitsja arvates riigihangete nr 152322 ja 154956 puhul võimalik analüüsida hinnakokkulepete sõlmimist ning ettevõtjate konkurentsi kahjustavast koostööst riigihangetel saab rääkida alates 2015. aasta sügisest. Prokurör ei nõustu kaitsja eeltoodud käsitlusega, justkui oleks kohus tuvastanud, et Autsec OÜ ja Q OÜ on käsitletavad kartelliõiguslikus mõttes konkurentidena alles pärast Q OÜ esindajate BB ja CC kohtumist Indrek Süllaga Itaalias. Kohtuotsuse lk 122-131 nähtub kohtu põhjalik analüüs ning on jälgitav, miks kohus jõudis järeldusele, et Autsec OÜ ja Q OÜ tegevus AS Y korraldatud raudtee ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turul kujutab endast KonkS § 4 lg 1 ja ELTS artikkel 101 lg 1 käsitletud ettevõtjate vahelist kokkulepet ja kooskõlastatud tegevust. Seejuures kajastab kohtuotsuse lk 122-131 toodud käsitlus kõiki konkurentsialase kuriteo süüdistustes kajastatud hankeid. Kohtu tuvastatud asjaoludest nähtub, et OÜ Q ja Autsec OÜ sõlmisid oma esindajate BB ja V.K kaudu Indrek Sülla kihutamisel Eesti Vabariigis 2014. aasta kevadest kuni 2016. aasta veebruarini kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas konkurentsi kahjustamise eesmärgil konkurentsi kahjustavad hinnakokkulepped ja kooskõlastasid tegevusi jätkuvalt kuuel AS Y korraldatud raudteeautomaatika seadmete projekteerimise, materjalide ja montaaži riigihangetel osaledes, millega määrati hankija AS Y suhtes, kindlaks riigihanke hind: 1) AS Y lihthange nr 152322 „Tapa -Narva raudteeliini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“; 2) AS Y lihthange nr 154956 „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“; 3) AS Y lihthange nr 167420 „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 4) AS Y avatud rahvusvaheline hange nr 168870 „Tapa-Tar tu liini 13 ülesõidukoha

automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; 5) AS Y lihthange nr 170303 „Raudteeülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ ja 6) AS Y lihthange nr 171539 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“. Prokurör märgib, et kohtulahendi põhiosast, mis käsitleb süüdistuses etteheidetud jätkuvat konkurentsialast süütegu ja selle tõendatust, nähtub selgelt ja ühemõtteliselt (alates otsuse lk 122), et kohus on lugenud konkurentsikuriteo tõendatuks ja asjaolud tuvastatuks kogu süüdistuse mahus alates 2014. aasta kevadest, hõlmates käsitluses mh ka hankeid nr 152322 ja 154956. Seejuures kohtuotsuse lk 13 nähtub, et kohus loeb eelneva tõendite hindamise tulemusena tuvastatuks, et BB ja V.K leppisid Indrek Sülla kallutamisel kokku, millise hinnaga kumbki äriühing riigihankel pakkumuse esitab, tagades madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise ja kooskõlastades tegevusi ning esitasid hangetel nr 152322, nr 154956, nr 167420, nr 168870 pakkumused vastavalt omavahel kokkulepitud tingimustele ning planeerisid selliselt kooskõlastatult esitada pakkumused ka hangetel nr 170303 ja nr 171539. Prokurör leiab maakohtu lahendi põhiosas kajastatule tuginedes, et käesoleval juhul on maakohtu ebatäpsus aastaarvus kohtuotsuse lk 121 viimases lõigus käsitletav sellise pisiveana, millel puudub igasugune mõju kohtulahendi sisule või kohtu õiguslikele järeldustele konkurentsialaste süütegude osas. KrMS § 337 lg 1 p 2 kohaselt võib ringkonnakohus jätta esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, tehes sellesse täpsustusi. Seega on ringkonnakohus käesoleval juhul pädev tegema maakohtu otsuse põhiosas vastava korrigeeriva täpsustuse, jättes esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata. Kaitsja leiab apellatsioonis, et ainus eesmärk Q OÜ osalemisel AS Y hangetes oli vältida riigihangete nurjumist, sest sageli oli Autsec OÜ ainsaks pakkujaks ja teised hankel osaleda soovivad isikud puudusid. Kaitsja leiab, et seega ei olevat Autsec OÜ ja Q OÜ omavahelisel koostööl konkurentsi kahjustavat eesmärki. Prokurör kaitsja käsitlusega ei nõustu, kuna see ei tugine kohtus tuvastatud asjaoludele. Maakohus on otsuses (lk 131-132) põhjendanud, et käesoleval juhul tõendikogum kinnitab, et V.K ja BB leppisid kokku riigihanke pakkumustes esitatava hinna ja kokkulepitu kajastus pakkumuste esitamisel hankedokumentides. Niisuguse tegevusega määrasid konkurendid Autsec OÜ ja Q OÜ kindlaks teenuse hinna ka tarbija, s.o AS Y jaoks. Järelikult oli kahe nimetatud ettevõtja koostööl konkurentsi kahjustav eesmärk. Kohus tõi välja, et hindade kooskõlastamine tähendab KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 p (a) rikkumist ning seda tuleb pidada konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostööks KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 tähenduses. Kohus tõi seejuures ka õigesti välja, et konkurentsi kahjustava eesmärgi tuvastamisel ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas kokkuleppel on ka konkurentsi kahjustav tagajärg. Seejuures on kohus asjakohaselt viidanud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-12-11 p-des 21.1 ja 21.3 sedastatule. Prokurör ei nõustu kaitsja etteheidetega selles, et süüdistus on puudulik, kuna ei sisaldavat piisavat analüüsi õigusvastasust välistavate asjaolude esinemise osas KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3 tulenevatel alustel. Süüdistusaktis (lk 14-15) on prokuratuur käsitlenud Autsec OÜ ja Q OÜ hinnaalase koostöö mittevastavust erandtingimustele KonkS § 6 lg -s 1 sätestatud kolme kumulatiivse tingimuse kontekstis ning jõudnud järeldusele, et kuna käesolevas asjas ei ole täidetud KonkS § 6 lg -s 1 sätestatud esimene erandtingimus, puudub vajadus hinnata konkurentsi kahjustava koostöö vastavust ülejäänud kahele erandtingimusele. Prokuratuur leiab, et käesoleval juhul ei esine Autsec OÜ ja Q OÜ konkurentsi kahjustava tegevuse õigusvastasust välistavat asjaolu. Süüdistuskõne p-s 21 (lk 88-89) on prokuratuur samuti

kaalunud käesolevas asjas õigusvastatust välistavate asjaolude esinemist KonkS § 6 lg -s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 märgitu osas ning jõudnud järeldusele, et käesoleval juhul ei esine õigusvastasust välistavat asjaolu. Ka Harju Maakohus on otsuse lk 132-133 kontrollinud vastavalt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi otsuses nr 3-1-1-12-11 p-des 25, 25.1 ja 25.2 osutatule, kas käesoleval juhul võiks konkurentsi piiravate kokkulepete lubatavus ilmneda KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 toodud alustest. Analüüsides KonkS § 6 lg 1 p 1 sätestatud esimest tingimust jõudis kohus analüüsi tulemusena järeldusele, et KonkS § 6 lg 1 sätestatud esimene erandtingimus ei ole täidetud ja kohtule ei ole esitatud tõendeid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele järeldusele. Seega kohus leidis, et käesoleval juhul ei ole ettevõtjatevaheline koostöö õiguspärane. Kaitsja apellatsioonis toodud hinnangu kohaselt asus kohus ebaõigele järeldusele, et käesoleval juhul puudub KonkrS § 6 lg 1 p 1 toodud esimene erand. Prokuratuur nõustub kohtuga, et kaitsjad ei esitanud maakohtus veenvaid tõendeid, millele saaks tugineda apellatsioonis toodud väide esimese erandtingimuse esinemise kohta. Prokurör leiab, et käesolevas asjas tuvastatud asjaolusid silmas pidades, on kaitsja apellatsiooni p-s 2.2.9 asunud tarbetult analüüsima KonkS § 6 lg -s 1 p-des 2 ja 3 sätestatud erandtingimuste esinemist. KarS § 400 kommentaari p 31.1 kohaselt on vastavad tingimused kumulatiivsed ehk peavad esinema samaaegselt. Ka Riigikohus on eelnevalt korduvalt viidatud lahendi nr 3-1-1-12-11 p-s 26 nimetanud, et ainult juhul kui üheaegselt esinevad kõik ELTL art 101 lg-s 3 toodud asjaolud, vabanevad isikud vastutusest ELTL art 101 lg-le 1 vastava koostöö tegemise eest nii olukorras, kus koostööl on konkurentsile kahjulik tagajärg, kui ka situatsioonis, kus koostööl on konkurentsi kahjustav eesmärk. Kuna ettevõtjatevahelisele koostööle erandi kohaldamine eeldab kõikide tingimuste kumulatiivset, ehk üheaegset täitmist, puudub käesoleval juhul vajadus hinnata koostöö vastavust kahele ülejäänud erandtingimusele ning seda ei olnud eelnimetatud põhjusel tarvis analüüsida ei süüdistuses ega kohtuotsuses. 7.3.Apellatsioonides taotletakse esimese astme otsuse tühistamist Indrek Sülla süüditunnistamises KarS § 3001 lg 2 järgi ja V.K süüdimõistmises KarS § 22 lg 3 ja § 3001 lg 2 järgi . Kaitsjad leiavad, et AS X- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ei olnud ametiisik KarS § 288 lg 1 ja korruptsioonivastase seaduse (edaspidi KVS) § 2 lg 2 mõttes. Indrek Sülla kaitsja Lubergi väitel ei nähtuvat juba süüdistusaktist, miks käesoleval juhul on omistatud avaliku ülesande täitmine eraõiguslikule isikule ning süüdistuses peaks nähtuma konkreetsed seaduse ja/või sellega kooskõlas olevad seadusest madalamal seisvad õigusaktid, mille alusel see tuleneb. Seejuures kaitsja nõustub apellatsioonis, et Indrek Süldil oli side- ja turvanguameti juhina küll ametiseisund, kuid mitte avaliku ülesande täitmisel vaid ametiseisund sisesuhtes äriühinguga ja temani ei ulatunud mistahes teenistusülesande täitmisel aktsiaseltsi avalikõiguslik õigussuhe riigiga. Prokurör märgib, et käesolevas asjas ei saa nõustuda kaitsjate seisukohaga, et Indrek Süllal puudus ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Prokuratuur on süüdistusaktis toonud välja käsitluse, miks eraõiguslik äriühing AS Y on käsitletav avaliku ülesande täitjana ning millistel põhjustel. Seejuures nähtub süüdistusest millistest seadustest ja õigusaktidest lähtuvalt saab prokuratuuri arvates Indrek Süld a käsitleda ametiisikuna, kes AS-s Y raudteeinfrastruktuuri majandamisega seotud ülesannete täitmisel oma ametipädevust realiseerides, sh riigihankemenetlustes otsuseid ja toiminguid tehes, täitis avalikku ülesannet.

Prokuratuur ei hakka käesolevas apellatsioonivastuses kordama maakohtus süüdistuskõnes käsitletut ja märgib kokkuvõtvalt, et käesoleval juhul pole ametiisikuks kvalifitseerimise otsustamisel oluline, et Indrek Süld juhtivtöötajana ei ole AS Y nõukogu liige ega ka juhatuse liige. Maakohus tuvastas, et AS Y on töölepingu ja ametijuhendi ning AS Y juhatuse otsuste alusel andnud Indrek Sül lale õiguspädevuse juhtida infrastruktuuri majandavat side - ja turvanguametit, sh tegeleda infrastruktuuri majandamise valdkonnas läbiviidavate hangetega ja hankelepingu täitmise järelevalve ning töömahtude kontrolliga, mis tagab raudtee liiklusohutuse ja avaliku raudtee taristu toimimise, olles seega otseselt seotud avalike huvidega. Prokuratuur nõustub Harju Maakohtu põhjenduste ja analüüsiga selles, miks käesolevas asjas on Indrek Süld käsitletav KarS § 288 lg 1 ja KVS § 2 lg 1 mõttes ametiisikuna, kes töötades AS-s X- ja turvanguameti juhatajana ja olles infrastruktuuri valdkonna hangete komisjoni liige, omas avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit. Kohus on otsuse lehekülgedel 70-73 põhjalikult analüüsinud, miks käesoleva kohtuliku arutelu objektiks olevas asjas on eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja käsitletav ametiisikuna. Seejuures on kohus käsitlenud ka kaitsjate seisukohti ja ning osutanud ja analüüsinud süüdistuses toodud seaduseid ja õigusakte, millele tugineb AS -le Y ja selle juhtivtöötaja poolt täidetav avaliku ülesande käsitlus. Maakohus jõudis süüdistusega nõustudes järeldusele ja põhjendas, mille alusel käesoleval juhul on tuvastatav, et Eesti Vabariik on delegeerinud avaliku raudtee infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse raudteel AS-le Y. Kohus põhjendas samuti, et muuhulgas täidab AS Y avalikku ülesannet ka infrastruktuuri majandamiseks vajalike teenuste, tööde ja asjade hankimisel. Maakohtu põhjendustest nähtub, miks käesoleval juhul saab AS Y kui avaliku ettevõtja side - ja turvanguameti juhataja ametipädevuse kasutamist käsitleda avaliku ülesande täitmisena sellise AS Y tegevuse osas, mis on ka ise käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Samuti analüüsis maakohus käesolevat juhtumit Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. detsembri 2015 otsuses toodud seisukohtade valguses asjas nr 3-1-1-98-15, tuues välja käesolevas kohtuasjas ning eelviidatud asjas käsitletud juhtumi kattuvused ja erisused. Seejuures käsitles maakohus ka Indrek Süldi kaitsja poolt vaidlustes esitatud seisukohti. Kaitsja on apellatsioonis (p-s 1.2.3) leidnud, et kohus on otsuses eksinud (vt otsuse lk 72 viimane tekstilõik) viidates kaitsja seisukohti käsitledes, justkui oleks kaitsja nimetanud Riigikohtu kriminaalkolleegiumi lahendi nr 3-1-1-98-15 kontekstis NS AS T juhatuse liikmeks, kuigi tegu oli nõukogu liikmega. Kaitsja teeb nimetatud ebatäpsusest omakorda järelduse, et maakohus võis eksida riigikohtu lahendi järeldustes ja just seetõttu ka ekslikult jõuda järeldusele, et Indrek Süld on erisubjektiks KarS § 24 tähenduses. Prokurör leiab, et kaitsja taoline otsitud ja ainetu järeldus ei tugine maakohtu lahendi sisule. Kohtulahendi lk 70-73 toodud analüüsist nähtub arusaadavalt ja jälgitavalt kohtu seisukoha kujunemine ametiisiku ja avaliku ülesande õiguslikus küsimuses. Kui ringkonnakohus hindab maakohtu otsuses kaitsja seisukoha käsitlemisel toodud „juhatuse liige“ viidet „nõukogu liikme“ asemel ebatäpsuseks, on seda käesoleval juhul võimalik vajadusel korrigeerida KrMS § 337 lg 1 p 2 sätestatud alustel. Kaitsjad on apellatsioonides leidnud, et kohus on jätnud arvestamata, et KVS kuni 01.04.2013 kehtinud redaktsiooni kohaselt võis ametiisik saada tulu autoritasuna ja patendituluna. Kokkuvõtvalt raskendas kaitsjate arvates 01.04.2013 jõustunud KVS, mis täidab KarS § 3001 blanketset sisu, Indrek Sül la ja kaasaaitaja V.K olukorda, mistõttu tuleks käesoleval juhul lähtuda KarS § 5 lg 2 põhimõtetest, et seadusel, mis välistab teo karistatavuse, kergendab

karistust või muul viisil leevendab isiku olukorda, on tagasiulatuv jõud. Alternatiivselt pakuvad kaitsjad välja, et käesoleval juhul võib tegu olla koosseisueksimusega või keelueksimusega. Prokurör nõustub maakohtuga, et kaitsjate seisukohti KarS § 5 lg 2 ning koosseisueksimuse ja keelueksimuse osas ei saa pidada käesoleva juhtumi kontekstis põhjendatuks. Maakohus on otsuse lk 88- 99 põhjalikult analüüsinud toimingupiirangu rikkumise ning sellele kaasaaitamisega seotud asjaolusid ning käsitlenud selles küsimuses ka kaitsjate seisukohti. Kohus on muuhulgas lk 88 märkinud:

Maakohtu otsuse lk 88-99 kajastatud tõendikogumi analüüsist ning selle alusel tuvastatud asjaoludest nähtub, et kohus loeb tõendatuks, et üheksa hanke maksumus ilma käibemaksuta moodustas kokku 2 259 190 eurot. Samuti on tõendatud, et Indrek Süld sai Autsec OÜ juhatuse liikme V.K korraldusel nimetatud ettevõttest perioodil 2014. jaanuarist kuni 2016. jaanuari lõpuni tulu kokku summas 102 818 eurot. Kohus jõudis järeldusele, et seega rikkus Indrek Süld aastatel 2014.-2016 teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljendus 2 362 008 euro ulatuses, s.o eriti suures ulatuses. Prokurör nõustub maakohtu käsitlusega nii Indrek Süldi teo kui ka V.K kaasaaitamisteo osas, ega pea vajalikuks seisukohti üle korrata. Samuti on maakohus V.K kaasaaitamistegu käsitledes lugenud üheselt tõendatuks, et V.K korraldas Autsec OÜ kaudu Indrek Sül lale väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusest laekuva varalise tulu kättesaadavaks tegemise kasutades Autsec OÜ rahalisi vahendeid ning tegi ettevõtte pangakontolt rahaülekandeid Indrek Süldi pangakontole suulise kokkuleppe alusel. Samal perioodil esitas V.K Autsec OÜ juhatuse liikmena pakkumused üheksal AS Y infrastruktuuri majandamisega seotud raudteeautomaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hangetel. Seejuures V.K teadis, et Indrek Süld kuulus ametiisikuna kõigil neil hangetel riigihanke komisjoni, osales dokumentide ettevalmistamises ning riigihangete menetlemisel otsuste ja toimingute tegemises ja sisulises suunamises, sh Autsec OÜga sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel ja tööde vastuvõtmisel. Tuginedes maakohtu poolt uuritud tõendikogumi alusel tuvastatule, ei saa nõustuda kaitsjate väidetega, et Indrek Süld ja V.K ei pruukinud 2014-2016 aru saada oma tegude ebaõigussisust ja tegutseda teadvalt toimingupiirangu rikkumisel ja sellele kaasaaitamisel. Kohtu uuritud tõenditest, sh jälitustoimingutega kogutud tõenditest, tunnistajate ütlustest, vaadeldud dokumentidest ning süüdistatavate eneste ütlustest nähtub muuhulgas süüdistatavate poolt tegevuse konspireerimine seoses Autsec OÜ kontolt Indrek Süldile tehtavate ülekannetega. Näiteks ilmneb jälitustoimingutega kogutud tõenditest, et Indrek Süld ja V.K , kes kasutasid suhtlemisel väljendit “ Indrek Süldile tehtavate rahaülekannete osas, leppisid mh 27.11.2015 kokku, et muudavad pangaülekande alust, asendades selle teise lepingunumbriga, sest muretsesid, et ühe lepingunumbri kasutamine võib äratada soovimatut tähelepanu.

Maakohus on tuvastanud, et Indrek Süld ei teavitanud AS Y juhtkonda ega hankekomisjoni liikmeid oma varalisest ja majanduslikust seotusest Autsec OÜga. Kohus tuvastas, et Indrek Süld rikkus KVS § 11 lg-s 2 sätestatud kohustust ega teavitanud toimingupiirangu kohaldumise olukorras piirangust tingivast asjaolust oma vahetut juhti, kes oleks saanud teha toimingu või otsuse ise või andnud selle ülesandeks teisele ametiisikule. Kohus tuvastas ka, et Indrek Süld jättis AS X- ja turvanguameti juhatajana ärihuvide deklaratsioonides 15.04.2015 ja 29.02.2016 avaldamata andmed oma seotusest äriühinguga Autsec OÜ, mis tõid töökohustuste täitmisel tuua kaasa huvide konflikti, ohustas töötaja objektiivsust ja lojaalsust töösuhtes ning tõi kaasa korruptsiooniohu. Samuti tuvastas kohus, et Indrek Süld kinnitas kahel AS Y korraldatud riigihankel (nr 162014 ja nr 168870) hankekomisjoni liikmena erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonis, varjates tegelikku seost Autsec OÜ-ga, et tal ei ole pakkumusmenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti. Süüdistatavana kohtus ütlusi andes tõi Indrek Süld taolise käitumise ühe põhjendusena välja muuhulgas soovi vältida inimeste kadedust, näidates selget arusaama ja teadlikkust oma käitumisest ja selle põhjustest. Prokurör leiab, et maakohus on nii Indrek Sül la kui ka V.K puhul jõudnud õigele järeldusele, et nad mõlemad tegutsesid teadlikult ja said aru oma teo õigusvastasusest.

kohustatud järgima RHS § 1 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid ning RHS § 131 alusel AS Y juhatuse poolt kinnitatud AS Y hankekorda ja RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid ja RHS § 38 lg 1 p 6 sätestatud valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohustust (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 95 lg 4 p 9). Samuti on nii süüdistuses kui ka kohtuotsuses toodud ära, milliseid konkreetseid RHS § -s 3 toodud riigihanke korraldamise põhimõtteid Indrek Süld rikkus AS ER hankemenetluses osalejatele OÜ-le Q ja Autsec OÜ eelise andmise eesmärgil ajavahemikul 2015. septembrist kuni 2016. märtsini toimunud hankemenetlustes. Nimelt nähtub süüdistusest (süüdistuskõnes on KarS § 300 lg 2 etteheidet riigihangete teostamise nõuete rikkumises käsitletud kõne IV osas, lk 44-67), et Indrek Süldi tegevuse osas riigihangetes nr 167420, nr 168870, nr 170308 ja nr 171539 ja nr 170303 saab kogumis ette heita järgmiste RHS sätete rikkumist: RHS § 3 p -des 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavu se ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p -d 1 ja 2) ning RHS § 3 p -des 4 ja 5 sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p-d 3 ja 4). Lisaks riigihangetes nr 167420 ja nr 168870, mille osas on tuvastatud, et Indrek Süld kihutas BB OÜ Q esindajana teadlikult võltsima ja esitama võltsitud dokumente OÜ Q pakkumuse riigihankele kvalifitseerumise eesmärgil, on Indrek Süldile ette heidetud riigihanke menetluse rikkumist RHS § 38 lg 1 p 6 (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 95 lg 4 p 9) alusel seetõttu, et ta jättis kvalifikatsiooni kontrollimisel kõrvaldamata hankemenetlusest valeandmeid esitanud pakkuja, s.o OÜ Q. Harju Maakohus on kohtuotsuse osas, mis käsitleb Indrek Sülla süüdistust riigihanke menetluse nõuete rikkumises menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil samuti toonud välja ja analüüsinud RHS § -s 3 sätestatud konkreetseid riigihanke korraldamise põhimõtete rikkumisi (otsuse lk 101-118). Seejuures on maakohus otsuse põhiosas ( leheküljel 118) lugenud tuvastatuks, et Indrek Süld rikkus riigihanke menetluse nõudeid, s.o RHS § -s 3 sätestatud riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, s.o läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet ning hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet. Prokurör märgib siinkohal, et kohus on kuni 01.09.2017 kehtinud RHS §-s 3 toodud põhimõtteid tuvastatuks lugedes viidanud (otsuse lk 118) §-s 3 loetletud üldpõhimõtteid sisaldavatele punktidele trükitehnilise ebatäpsusega, märkides osaliselt RHS §-s 3 vastavates punktides loetletud riigihanke korraldamise põhimõtete ette punkti viite asemel ekslikult lõike (lg) tähistuse. Samas on kohus, käsitledes konkreetseid RHS § -s 3 sisalduvaid üldpõhimõtteid, viidanud korrektselt punkti täpsusega nende asukohale normis alates 01.09.2017 kehtivas RHS § 3 regulatsioonis. Prokurör leiab, et kohtu mõningane trükitehniline ebatäpsus RHS § 3 punktidele viitamises ei muuda kohtuotsuses kajastatud käsitluse sisulist õiguslikku tähendust ja arusaadavust, kuna kohtu põhistustest nähtub jälgitavalt (sh korrektsetest viidetest RHS § 3 käesoleval ajal kehtivatele sätetele), milliste RHS -s toodud nõuete rikkumist maakohus Indrek Süldile ette heidab. Prokurör märgib, et ebatäpne on käesoleva süüdistuse kontekstis ka kohtuotsuse lk 118 maakohtu poolt märgitu, mille kohaselt KarS § 300 eeldab, et teoga on tekitatud oluline varaline kahju. Prokurör täpsustab, et käesolevas kriminaalasjas on Indrek Süllale heidetud ette riigihankemenetluse nõuete rikkumist hankemenetlustes, mis toimusid ajavahemikul 2015. septembrist kuni 2016. märtsini. Kui kuni 01.01.2015 kehtinud KarS §- s 300 sätestatud kuriteokoosseis eeldas olulise varalise kahju tekitamist materiaalse kuriteokoosseisuna, siis

käesolevas asjas on tegu kvalifitseeritud alates 01.01.2015 kehtiva KarS §-s 300 sätestatud koosseisu järgi, mis näeb ette vastutuse riigihanke menetluse nõuete rikkumise eest menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil. Alates 01.01.2015 kehtivas KarS §-s 300 kirjeldatud teod on koosseisutüübilt formaalsed kuriteokoosseisud, ega eelda mingi kahjuliku tagajärje põhjustamist. Prokurör leiab, et eelviidatud maakohtu otsuse põhiosas sisalduvad ebatäpsused saab ringkonnakohus KrMS § 337 lg 1 p 2 tuginedes oma otsusega korrigeerida, jättes esimese astme kohtu otsuse sisuliselt muutmata, kuna need ei ole mõjutanud maakohtu otsuse sisulist õiguslikku tähendust. Puutuvalt kaitsja Lubergi apellatsioonis toodud väitega seadusainsuse põhimõtte kohaldamata jätmisest põhjusel, et kogu Indrek Süldile etteheidetav riigihankemenetluse nõuete rikkumise ebaõigus on hõlmatud KarS § 22 lg 2 ja § 400 järgi märgib prokurör, et nõustub maakohtu lahendis (otsuse lk 143-144) toodud põhjendustega , milles kohus on muuhulgas käsitlenud ka kaitsja poolt kohtuvaidlustes nimetatud küsimuses esitatud seisukohti.

KRIMINAALKOLLEEGIUMI PÕHJENDUS JA JÄRELDUS:

Kolleegium sellise etteheitega ei nõustu. Süüdistusakti lk. 35-39 on viidatud seadustele ja alamalseisvatele õigusaktidele, mis prokuratuuri hinnangul annavad aluse järelduseks, et AS Y täidab raudteeveo ja raudteeinfrastruktuuri majandamise valdkonnas avalikku ülesannet, et Indrek Süld, täites ametijuhendist tulenevaid ülesandeid, omas õigust ja kohustust teha avaliku ülesande täitmisel otsus ja toiming, mistõttu omas ta avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ning o li ametiisikuks KarS § 288 lg 1 mõttes. Kaitsja on analoogse seisukoha esitanud ka maakohtus ja kohus on otsuse lk 70- 73 põhjalikult juba kaitseväidet vaaginud. Kohus, viidates asjakohastele Riigikohtu lahenditele, on oma otsuses süüdistusaktis nimetatud seadusi ja õigusakte analüüsinud ja esitanud oma põhjendused sellest, mille alusel on võimalik järeldada, et Eesti Vabariik on delegeerinud avaliku raudtee infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse raudteel AS-le Y. Samuti on kohus põhjendanud milles seisneb AS Y avaliku ülesande täitmine ja miks kohtuliku arutelu objektiks olevas asjas on eraõigusliku juriidilise isiku juhtivtöötaja käsitatav ametiisikuna. Kohtukolleegium maakohtu põhjendustega nõustub ega pea vajalikuks neid korrata ( vt Riigikohtu lahend nr 3-1-1-92-11). Kaitsja on apellatsioonis viidanud Riigikohtu lahenditele. Kolleegium osutab, et viide 3-1-149 -12 p-le 33 on ekslik kuna lahend pole asjakohane. Kui kaitsja soovis viidata lahendile 3-31-49-12 p 23, siis seal on sedastatud, et avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui eraõiguslikule isikule on pädeva asutuse poolt õigusakti või lepinguga antud volitus või pandud kohustus osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik -õiguslik juriidiline isik. Kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendis nr 3-1-1-86-07 on käsitatud riigivõimu ühe alaliigi karistusvõimu - teostamist ja leitud, et tulenevalt PS § 3 lg 1 esimesest lausest tuleb riigivõimu, sealhulgas karistusvõimu, teostada üksnes põhiseaduse ning sellega kooskõlas olevate seaduste alusel. Samas on märgitud, et karistusvõimu delegeerimise keeld eraõiguslikule juriidilisele isikule puudutab otseselt ja vahetult vaid süüteomenetlusi. Kolleegiumi veendumuse kohaselt eelnimetatud lahendites sedastatu ei välista Indrek Sülla ametiisikuna käsitamist ega kummuta sellekohast maakohtu põhjendatud järeldust. Kaitsja on viidates Riigikohtu lahendile 3-1-1-98-15 leidnud, et maakohus on lahendit valesti tsiteerinud ja kohtu põhjendustes esineb sisemine vastuolu. Kolleegium vastuolu ei tuvastanud. Asjaolust, et maakohus on kaitsja poolt viidatud Riigikohtu lahendit refereerides korra ekslikult nimetanud nõukogu liiget juhatuse liikmeks, ei saa teha järeldust, et selline eksimus on viinud ebaõige järelduse tegemiseni Indrek Sülla ametiisikuna käsitamise osas. Maakohtu põhjendustest nähtub, et tegelikkuses on kohus käsi tanud isikut, kelle suhtes oli viidatud lahend tehtud, siiski äriühingu nõukogu liikmena. Samuti ei tugine maakohtu järeldus ainuüksi ja oluliselt Riigikohtu lahendis sedastatule, vaid maakohtu otsusest nähtub kõikide asjassepuutuvate seaduste ja õigusaktide analüüs, mis alusel jõudis kohus siseveendumusele, et Indrek Süld oli erisubjektiks, st. ametiisikuks KarS § 288 lg 1 kui ka KVS § 2 lg 1 mõistes. Vastupidiselt kaitsja seisukohale ei tuvastanud kolleegium eeltoodud osas maakohtu poolt olulist menetlusõiguse rikkumist KrMS § 339 lg 2 tähenduses, mis oleks kaasa toonud ebaseadusliku otsuse tegemise.

kohaldub V.K kaitsja arvates KarS § 5 lg 2, Indrek Sülla kaitsja arvates KarS § 5 lg 3 põhimõte. Analoogse sisuga seisukoha on kaitsjad esitanud ka maakohtus ning kohus on otsuse lk 98-99 nimetatud kaitsepositsiooni analüüsinud. Seega pole tegemist olukorraga kus kohus oleks jätnud kaitsjate väited tähelepanuta. Kohus on jõudnud kaitsjatest erinevale seisukohale ja leidnud, et antud juhul kohaldatakse seadust, mis kehtis jätkuva kuriteo toimepanemise lõpule viimise ajal, mistõttu pole vastutus välistatud. Kolleegium peab vajalikuks osutada, et nii nagu on kohus otsuses leidnud on ka V.K kaitsja apellatsioonis märkinud, et enne 2013 aastal KVS süüdistust sisustava redaktsiooni jõustumist pole isikutele süüdistust esitatud. Süüdistuse kohaselt on Indrek Süld korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise toime pannud alates 2014 aastast, millisest ajast alates on V.K-le inkrimineeritud ka kaasaaitamine. Seega on süüdistus esitatud ja kohus on isikud süüdi tunnistanud 01. aprillil 2013 jõustunud seaduse redaktsiooni alusel tegudes, millised olid toime pandud alates 2014 aastast ehk siis ligi aasta pärast seaduse jõustumist. Järelikult puudub alus rääkida süüdistatavate käitumise karistatavust välistavast seadusest KarS § 5 mõttes. Samuti on kohus vastutuse eelduseks olevat suurt ulatust analüüsi nud läbi inkrimineeritud kuriteo ajalise kehtivuse ning esitanud oma põhjendused sellest, et alates 2014 aasta jaanuarist kuni käeoleva ajani kehtinud seaduste kohaselt rikkus Indrek Süld teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljenduses 2 326 008 euro ulatuses, so eriti suures ulatuses, milline tahtlik tegevus on kvalifitseeritav KarS § 3001 lg 2 järgi.

KVS § 11 ettenähtud toimingupiirangu rikkumine seisneb selles, et ametiisik, vaatamata KVS § 11 lg 1 nimetatud asjaolude ilmnemisele, ei toimi KVS § 11 lg- s 2 nimetatud moel, ehk ei teata KVS § 11 lg 1 asjaoludest viivitamatult oma vahetule juhile, ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikule või organile. Kolleegium osutab, et kaasaaitaja tahtlus peab hõlmama täideviija poolt toimepandava teokoosseisu ja ulatuma kaudse tahtluse tasemel selle objektiivse ja subjektiivse ebaõiguse olulisemate joonteni. Maakohus on V.K kaasaaitamisteos süüdimõistmisel tuginenud asjaolule, et ta osales äriühinguga riigihangetes, milliste komisjonis oli oma ametikohustusi täitev Indrek Süld, millest omakorda oli V.K teadlik. Samuti oli ta teadlik hangete eriti suurest ulatusest kuna teadis nende kogumaksumust. Eelnimetatust teeb maakohus järelduse, et V.K oli teadlik, et ta osutab kaasaabi Indrek Sülla poolt toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses. Kolleegium ei nõustu süüdistuses märgitu ega ka sisuliselt maakohtu seisukohaga, et 2009 aastast alates seaduslike võimaluste loomisega ja kokkulepitud tasu kättesaadavaks tegemisega, pidas V.K võimalikuks ja möönis, et toetab sellise tegevusega Indrek Sülla kui ametiisiku poolt 2014 aastast alates KVS § 11 lg –s 1 ettenähtud asjaoludest teatamata jätmist. Süüdistusest ega kohtuotsusest ei tulene objektiivseid asjaolusid, millega oleks tuvastatav V.K tahtlus aidata kõrvaltegevuse ja selle eest tasumise võimaldamisega kaasa ametiisiku poolt KVS toimingupiirangu teadvale rikkumisele. Kolleegium leiab, et vaid teadmine, et Indrek Süld kuulus oma ametikohustusest tulenevalt hangetel riigihanke komisjoni, osaledes sellega otsuste tegemises ja sisulises suunamises, ei piisa tuvastamaks V.K tahtlust aidata seadusliku ja aastaid kestnud kõrvategevuse lubamisega ja selle eest tasumisega 2014 aastal, kaasa Indrek Sülla kui ametiisiku poolt KVS § 11 lg 1 asjaoludest mitteteatamisele. Pole tuvastatav, et V.K olid teadmised ametiisikut puudutava korruptsioonivastase seadusega ettenähtud toimingupiirangutest ehk teadmine Indrek Sülla teo õigusvastasusest. Kui ametiisik peab teadma teda puudutavatest kohustustest ja temalt eeldatakse seaduste tundmist teataval spetsiifilisel alal tegutsemisel, siis V.K selliseid teadmisi eeldada ei saa. Kolleegium leiab, et vaid kõrvaltegevuse lubamine ja selle eest tasu maksmise võimaldami se tahtlus ei hõlma Indrek Sülla kui ametiisiku poolt riigihangetel toimingupiirangute tahtliku teatamata jätmise kui põhiteo olulist ebaõigussisu.

Kolleegium leiab, et V.K süüdi tunnistamisega KarS § 22 lg 3- § 300 lg 2 järgi on maakohus ebaõigesti kohaldanud materiaalõigust, mis toob kaasa maakohtu otsuse tühistamise ja uue otsusega selles süüdistuses V.K õigeks mõistmise.

Kolleegium leiab, et kaitsja on apellatsioonis viidanud mõlemal juhul vaid asjaolule, et süüdistatav ei olnud teadlik KVS ettenähtud ja süüdistust sisustava st keelunormist. Seega on põhjendustest tulenevalt tegemist keelueksimusega, mida on ka maakohus kaalunud ning jõudnud järeldusel e, et keelueksimus pole tuvastatav. Maakohus on märkinud, et juba 25. märtist 2003 aastast alates kehtestati Indrek Sülla ametijuhendi p. 6.1 kohaselt talle kohustus teavitada tööandjat töötamisest tööst vabal ajal teise tööandja juures( 2 kd. t.lk. 138). Indrek Süld oli sellest kohustusest teadlik. Hangete läbiviimisel lähtus AS Y 30.04.2013 juhatuse otsusega nr 164/3 kinnitatud hankekorrast( 1 kd. t.lk. 78-98) ja 07.10. 2015 juhatuse otsusega nr 290/4 kinnitatud hankekorrast( 1 kd. t.lk. 143-161). Mõlemad korrad, siis vastavalt p 1.4 ja p 3.3 teevad sõnaselgelt viite huvide konfliktile ja sätestavad KVS § 11 ettenähtud toimingupiirangute sisu. Seega oli Indrek Süld 2014 aastal teadlik, et tema kui riigihangete läbiviimist korraldav ja KVS § 2 mõttes ametiseisundit omava isiku majanduslik seotus hankest osavõtva ettevõttega on korruptiivse iseloomuga. Kolleegium nõustub ka maakohtu järeldusega, et kui isik tegutseb spetsiifilises valdkonnas peab ta ametit puudutavatest ja tema töökohustusi reguleerivatest aktidest olema teadlik. Kohustus tunda huvi võimaliku keelatuse vastu tuleneb teadmisest, et tegutsetakse valdkonnas, kus kehtib eriregulatsioon ning seega kohustus seda tunda. Vastavate sätete mitteteadmine on alati välditav nende selgekstegemisega. Kaitsja on teinud viite asjaolule, et KVS on muudetud ja sisse on toodud uus mõiste mis muutis seaduse sisu halvasti mõistetavaks. Kolleegium leiab, et nimetatud uuendus kuigivõrd ei muutnud toimingupiirangute osas sätestatud keeldu vaid sellega on muudetud selgemaks ja arusaadavamaks KVS § 11 lg 1 p 1,2 ära näidatud mõiste. Kaitsja seisukoht, et kuna Indrek Süld ametii sikuna ei saanud teenistuskohustuste täitmisel tegutseda väljaspool ametiseisundit, seega pole Autsec OÜ seotud isik KVS § 7 lg 1 p 4 mõttes, on ekslik. Nimelt on maakohtu poolt tuvastatud ja seda nii kirjalike tõendite ( 1 kd. t.lk. 30-45 kui ka süüdistatava Indrek Sülla enda ütlustega, et 2014 jaanuarist kuni 2016 jaanuarini, mil toimusid riigihanked Autsec OÜ osalusega, sai ta kõrvaltegevuse eest Autsec OÜ-st tulu summas 102 818 eurot. Kohtukolleegiumil puudub alus arvamuseks, et Indrek Süld ametiisikuna sai tasu mingi soodustusena, mis oleks võimalik käsitada inkrimineerimata ametialase süüteona. Kokkuvõtvalt kolleegium märgib, et apellatsiooni väited ei anna alust kooseisueksimuse KarS § 17 mõttes ega keelueksimuse § 39 mõttes jaatamist. Maakohus on piisava selgusega ja asjakohastele tõenditele tuginevalt leidnud, et Indrek Süld oli kuriteokoosseisu sisustavast keelunormist teadlik ja ta pani inkrimineeritud kuriteo toime otsese tahtlusega.

Kolleegium osutab, et eelnimetatud väite on kaitsja esitanud juba maakohtus ja kohus on otsuse lk 143-144 juba põhjendanud kaitsja tõlgenduse ekslikkust . Kolleegium maakohtu põhjenduste ja järeldustega nõustub ning leiab, et kaitsja vii datud Riigikohtu lahendites käsitatu puhul pole tegemist analoogse süüdistusega, mistõttu pole viited asjakohased. Sarnaselt maakohtuga leiab ka kolleegium, et KarS § 300 ettenähtud ametiisiku poolt riigihangete teostamise nõuete rikkumine ei ole käsitatav KarS § 400 lg 2 p- s 1 ettenähtud kvalifitseeriva asjaoluna. Karistusseadustiku § 400 lg 1 sätestab vastutuse kahe ettevõtja konkurentsi kahjustava kokkuleppe, otsuse ja kooskõlastatud tegevuse eest ning objektiivse koosseisu elemendiks olev kokkulepe, otsus või kooskõlastatud tegevus peab olema ettevõtjate vaheline. KarS § 400 lg 2 on kohaldatav ka riigihankemenetluses tehtava ettevõtjate vahelise koostöö korral, kuid koosseisu jaoks on oluline, et ettevõtjad on omavahel konkurendid. Ametiisiku poolt riigihanke menetluse nõuete rikkumi ne ei ole eelnimetatud kooseisuga hõlmatud. Tegemist ei ole sama objektiivse koosseisuga ega üld- ja erinormi konkurentsiga, vaid iseseisva ametiisiku poolt toimepandud kuriteoga, mis on sisustatud vastavate RHS sätete rikkumisega. Kaitsjale selgituseks kolleegium märgib ka, et süüdistuse kohaselt on Indrek Süld KarS § 300 järgi kvalifitseeritava kuriteo vahetu täideviija aga konkurentsialase süüteo süüdistuse kohaselt on ta kuriteole kihutaja, st viimasel juhul on tegemist teise isiku teost osavõtmise süüdistusega. Subsidiaarsuspõhimõtte järgi neeldub kihutamine täideviimises, mitte aga vastupidi. Kaitsja leiab, et KarS § 300 lg 2 süüdistus on paljasõnaline ja blanketsust pole piisaval määral sisustatud. Kolleegium kordab siinkohal maakohtu poolt juba märgitut, et riigihanke menetluse nõuete all tuleb mõelda igasugust RHS võ i selle alusel antud õigusaktides reguleeritud menetlust, mille tulemuseks on riigihange RHS § 2 lg 2 mõttes. Nii süüdistuses kui ka maakohtu otsuses ( otsuse lk. 101-118) on käsitatud RHS sätteid, milliste rikkumised sisustavad blanket se koosseisu. Kohus on viidanud ja avanud nii inkrimineeritud teo toimepanemise ajal kehtinud kui ka kehtiva RHS redaktsiooni sätteid, milliseid Indrek Süld pidi järgima ja milliste rikkumist Indrek Süllale ette heidetakse. Nii on viidatud RHS § 3 p -del 2,3; RHS § 3 -dele 4,5 ning ka RHS § 38 lg 1 p-le 6. Asjaolu, et kaitsja on RHS sätteid hinnanud üldisteks , ei tähenda, et süüdistuse ja kohtuotsuse põhistusest pole arusaadav, milles Indrek Süllale inkrimineeritud rikkumine seisnes ja milliseid riigihangete seadusesätteid Indrek Süld rikkus. Kaitsja on eraldi välja toonud, et puudub täpne viide Y juhatuse poolt kinnitatud hank ekorrale kuna neid on kolm. Selles osas kolleegium selgitab, et süüdistuses avatud nõue on kõikides hankekordades sätestatud ja kõikides ka sama ( 1 kd. t.lk. 78,128, 146). Kaitsja seisukoht, et RHS § 38 lg 1 p 6 on uue, so 01.09.2017 jõustunud redaktsiooni kohustus, millel puudub tagasiulatuv jõud, on asjakohatu kuna selline kohustus kehtis juba 2014 aasta jaanuaris kehtinud seaduses ja tehtud viide kehtivale sättele seda ei muuda. Maakohus on süüdistuse kohaselt analüüsinud erinevate hangete käigus Indrek Sülla käitumist, mis andis aluse järelduseks, et Indrek Süld on rikkunud riigihangete seaduse sätteid, sh võrdse kohtlemise ja huvide konflikti vältimise põhimõtteid . Kohus on tõenditele hinnangu andmisel tuvastanud, et Indrek Süld tegutses eesmärgiga anda viies riigihanke menetluses eelise eelkõige OÜ-le Autsec. Apellatsioonis esitatud argument, et andmete konfidentsiaalsetena pidamise kohustust RHS ei tulene, on antud juhul asjakohatu ega seotud süüdistuse sisuga, mistõttu ei sea ka maakohtu põhjendatud järeldus t kahtluse alla. Kohtukolleegium ei tuvastanud Indrek Sülla süüdimõistmises KarS § 300 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist ega kriminaalmenetlusõiguse olulist rikkumist.

Apellatsioonis esitatud väited maakohtu otsuse muutmiseks eeltoodud süüdistuse osas seaduslikku alust ei anna.

Riigikohus on nii maakohtu poolt kui ka kaitsja poolt viidatud lahendis nr 3-1-1-12-11 sedastanud, et KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELT L art 101 lg 1p (a) hõlmab igasugust hinnaalast koostööd kuna hinnalangus lühiajalises perspektiivis võib viia ettevõtja mõju sedavõrd suure kasvuni, et pikemas perspektiivis tuleb tarbijaid siiski pidada kaotajateks. Seetõttu kolleegium leiab, et süüdistatavate vastutust ei välista kaitsja poolt apellatsioonis esitatud argumentatsioon näilikust hinnapakkumusest Q OÜ poolt. Riigikohus on sedastanud, et konkurentide vahelisel koostööl oli tulenevalt pakkumuste hinna kokkuleppimisest konkurentsi kahjustav eesmärk, mistõttu konkurentsi kahjustavat tagajärge pole vaja eraldi tuvastada. Eeltoodud juhisest on lähtunud ka maakohus.

Autsec juriidilise isikuna on toime pannud ja süüdi KarS § 400 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Seega on tuvastatud konkurentsialase kuriteo täideviijad, mistõttu kaitsja poolt esitatud põhjusel Indrek Süld KarS § 4 00 lg 2 p 1- § 22 lg 2 järgi õigeksmõistmisele ei kuulu. Eelnimetatud süüdistuse osas pole kaitsja apellatsioonis muud põhjendust maakohtu otsuse ebaseaduslikkusese osas esitanud. Kolleegium, nõustudes p õhistatud järeldustega, peab selles osas vaid vajalikuks märkida, et maakohus on otsuse lk. 118-135 esitanud oma põhjendused sellest, milles seisnes Indrek Sülla poolt V.K ja tema kaudu äriühingu kallutamine konkurentsialase kuriteo toimepanemisele. Kohtu siseveendumuse kujunemine on otsuse lugejale jälgitav , järeldused on kooskõlas usaldusväärsete tõendite kogumi alusel tuvastatud asjaoludega. Kolleegium ei tuvastanud kriminaalmenetlusõiguse olulist r ikkumist, mis tõi või võis kaasa tuua ebaõige lahendi tegemise ega ka süüdistatava olukorda raskendavat materiaalõiguse ebaõiget kohaldamist, mis annaks aluse KrMS § 340 lg 1 sätetele tuginedes apellatsiooni piiridest väljumiseks.

Eeltoodust tulenevalt Indrek Süllale mõistetud karistuse muutmise seaduslikud alused puuduvad.

V.K mõistab kolleegium KarS § 22 lg 3- § 300 lg 2 järgi õigeks, mis tähendab ka mõistetud karistuse osas kohtuotsuse tühistamis t. Sellisel juhul langeb ära ka V.K karistamisel alus KarS § 63 lg 3, § 64 lg 1 kohaldamiseks ja liitkaristuse mõistmise osas tuleb otsus tühistada. Samas kolleegium leiab, et KarS § 400 lg 2 p 1 järgi mõistetud karistus on kooskõlas KarS § 56 ettenähtuga ning mõistetud 2 aastane vangistus korrigeerimisele ei kuulu. Kuivõrd maakohus liitkaristuse mõistmisel kohaldas kergema karistuse raskeimaga kaetuks lugemise põhimõtet ja mõistetud karistuseks jäi eeltoodud 2 aastane vangistus, ei too V.K osaline õigeksmõistmine kaasa otsuses KarS § 68, 73 ja 78 kohaldamise osas muudatuste tegemist.

hüvitamist (vt. Riigikohtu otsus nr 3-1-1-108-12 ). Seejuures on kohtul kaalutlusruum, hindamaks tehtud kaitsetoimingute ja selleks koostatud dokumentide vajalikkust, samuti nende koostamisele kulunud aega. Isikule tuleb hüvitada kaitsjatasu üksnes ulatuses, mis on seotud põhjendatud kaitsetoimingutega. Kohtu poolt ebavajalikeks loetavate teenuste eest või õigusabi osutamiseks liigselt kulutatud aja eest makstud tasu isikule ei hüvitata (vt Riigikohtu otsus nr 3-1-1-99-11, p-d 9-12). Riigikohtu kriminaalkolleegium on väljendanud seisukoh ta, mille kohaselt on kohtul võimalus hinnata esindaja töö mahtu muu hulgas selle kaudu, kuivõrd tema koostatud menetlusdokumendid asjas erinevad või sarnanevad. V.K ja Autsec OÜ kaitsja on taotlenud apellatsioonimenetluses 1200.00 euro, sh käibemaks, hüvitamist ja summa Autsec OÜ arveldusarvele kandmist.. Taotlusele esitatud arve kohaselt olid toiminguteks tutvumine maakohtu otsusega, juriidiline konsultatsioon, apellatsioonikaebuse koostamine. Kokku on kaitsja märkinud ajakuluks 10 tundi. Tunnihinnaks on 100.00 eurot. Kaitsja ei ole taotlusele lisatud arves eristanud kaitsealuseid ega ära näidanud iga menetlustoiminguks kulutatud aega eraldi, mistõttu on ringkonnakohtul pädevus anda toimingutele kulutatud aja mõistlikkusele ise hinnang. Kolleegium leiab, et maakohtu otsusega tutvumise mõistlikuks ajaks saab lugeda 2,5 tundi. Apellatsiooni koostamise mõistlikuks ja seadusega kooskõlas oleva aja määratlemisel arvestab ringkonnakohus sellega, et kaitsja apellatsioonis esitatu ühtib suuresti kaitsja poolt maakohtule esitatud kaitseteesidega, mistõttu apellatsiooni esitamiseks ei pidanud kaitsja läbi töötama uut materjali ega ka apellatsiooni enda koostamine polnud väga ajamahukas. Kolleegium leiab, et apellatsiooni koostamise vajalikuks ajakuluks saab hinnata 4 tundi. Seega on KrMS § 175 lg 1 p 1 kooskõlas olevaks ajakuluks 6,5 tundi ja arvestades kaitsja tunnihinda on mõistliku suurusega tasuks koos käibemaksuga 780.00 eurot. Kaitsja, vandeadvokaat Tanel Mällas on apellatsiooni koostanud ja esitanud kahe süüdistatava suhtes, so nii V.K kui ka Autsec OÜ suhtes, kusjuures V.K suhtes tehtud apellatsioon on otsusest lähtuvalt mahukam. Kolleegium tühistas maakohtu lahendi osaliselt ja mõistis V.K ühes süüdistuses õigeks . Eelneval põhjendusel ning juhindudes KrMS § 185 lg 1 kuulub V.K-le hüvitamisele apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud kulu summas 500.00 eurot. Vastavalt esitatud taotlusele tuleb hüvitamisele kuuluv summa kanda Autsec OÜ arveldusarvele. OÜ Autsec huvides esitatud apellatsiooni ringkonnakohus ei rahuldanud, mistõttu kohaldub KrMS § 185 lg 2 ning ülejäänud summas , so 280.00 eurot apellatsioonimenetluses õigusabi osutamisega seotud mõistlik kulu jääb OÜ Autsec OÜ kanda. (allkirjastatud digitaalselt)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.