Avaliku usalduse vastased süüteod › Dokumendi võltsimine ja kahjustamine

Kaitsja

Advokaat Tanel Mällas

RESOLUTSIOON

teise astme kuriteos süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 810 (kaheksasada kümme) eurot; - määratud kaitsjale Natalja Lausmaa kohtueelses menetluses makstud tasu 216 (kakssada kuusteist) eurot, s.o kokku menetluskulu 1026 (tuhat kakskümmend kuus) eurot, mis tuleb kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul tasuda kohtuotsuse lisana koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos näidatud kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Indrek Süld, 1-18-1671, menetluskulud“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Indrek Süldile tema elukoha aadressile tavapostiga. Menetluskulude tähtaegse tasumata jätmise korral loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

-

xxx ja xxx; USB mälupulk Verbatim, maht. 1 GB, USB mälupulk Siemens, maht. 4 GB, USB mälupulk SanDisk Cruzer, maht. 2 GB ja USB võrgukaart Sharp s/n xxx turvakleebised nr xxx; USB mälupulk, mahtuvusega 8 GB, turvakleebis nr xxx; XD mälukaart Olympus, mahtuvusega 1 GB, USB mälupulk Intenso, mahtuvusega 8 GB ja USB mälupulk SanDisk Cruzer, mahtuvusega 8 GB turvakleebis nr xxx; Väline kõvaketas Thermaltake 5G, maht. 500 GB, turvakleebis nr xxx; Väline kõvaketas Samsung s/n XXX, maht. 2 TB, turvakleebised nr xxx ja xxx hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel pärast kohtuotsuse jõustumist, kustutades teabekandjale talletatud teabe.

kalendermärkmikud – turvaplommid xxx, xxx ja xxx tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel asjade omanikule Indrek Süldile.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võib KrMS § 318 lg 1 ja § 319 lg 2 alusel kohtumenetluse pool, kui ta esimese astme kohtu otsusega ei nõustu, esitada apellatsiooni. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. KrMS § 319 lg 4 kohaselt jäetakse apellatsioon läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule. I.

SÜÜDISTUSE SISU

Indrek Süldi (Süld) süüdistuse sisu: Indrek Süldi (Süld) süüdistatakse KarS § 3001 lg 2, § 300 lg 2, § 22 lg 2 - § 400 lg 2 p 1, § 22 lg 2 - § 344 lg 1, § 22 lg 2 - § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemises alljärgnevalt:

valdkonnas asjade ja teenuste hankimisel on AS X. kui riigi osalusega äriühing hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 3 ning § 86 järgi (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis vastavalt § 5 lg 3 ja § 149) ning on kohustatud hankelepingu sõlmimisel lähtuma riigihangete seaduses sätestatust. Riigihanke eesmärk on vastavalt RHS § 1 (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine ning isikute võrdne kohtlemine ning olemasolevate konkurentsitingimuste efektiivne ärakasutamine. Vastavalt RHS § 1 (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) on riigihangete kaudu tagatud riigi äriühingu varade heaperemehelik ning säästlik kasutamine, samuti üldsusele suunatud teenuse võimalikult hea kvaliteet ja avatud konkurents ning EL direktiividest tulenevate põhimõtete täitmine, mille tagamine on riigi kohustus. Riigihangete reeglite kehtestamine on Euroopa Liidu õigusest tulenev kohustus vastavalt võrgustikudirektiivile 2014/25/EL ja 2004/17/EU selleks, et tagada Euroopa Liidu toimimise lepingu põhimõtete mõju, eriti kaupade vaba liikumine, asutamisvabadus ja teenuste osutamise vabadus ning nendest tulenevad põhimõtted, nagu võrdne kohtlemine, mittediskrimineerimine, vastastikune tunnustamine, proportsionaalsus ja läbipaistvus. RHS § 131 alusel (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 9) ja AS X. juhatuse poolt kinnitatud AS X. hankekorra alusel tuleb AS X. hangete korraldamisel järgida RHS § 3 lg 1-5 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis samuti § 3 lg 1-5) sätestatud üldpõhimõtteid, sh tagada X.veo ja X.infrastruktuuri majandamise valdkonnaga, st avalike ülesannete täitmise valdkonnaga seotud hangete läbipastvus, kontrollitavus ja proportsionaalsus; isikute võrdne kohtlemine; olemasoleva konkurentsi efektiivne ärakasutamine; vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti ning kasutama avalikke vahendeid otstarbekalt ja säästlikult. Seega täidab AS X. X.veo ja X.infrastruktuuri majandamise valdkonnas, sh vastava valdkonna riigihangete korraldamisel ja läbiviimisel avalikku ülesannet, olles seejuures kohustatud tagama X.infrastruktuuri majandamise ning riigivarade heaperemeheliku kasutamise.

Seotud isik, KVS § 7 lg 1 p 3 ja 4 tähenduses on juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. AS-i X. nõukogu 25.03.2015 otsusega nr 46/12 on kehtestatud „Huvide konflikti vältimise kord“. Korra lisa 1 punkt 1 kohaselt peavad AS X. töötaja ärihuvide deklaratsiooni esitama ametite juhatajad. Korra p 4.1. kohaselt avaldab deklarant deklaratsiooniga andmed enda majanduslike ja mittemajanduslike huvide kohta, juhul kui need võivad töökohustuste täitmisel kaasa tuua huvide konflikti, ohustada töötaja objektiivsust ja lojaalsust töösuhtes või tuua kaasa korruptsiooni ohu. Deklaratsioon peab muuhulgas sisaldama andmeid deklarandi kõrvaltegevuse kohta väljaspool töökohustusi: muu tööandja juures töölepingu alusel töötamine (p 4.6.3.); töövõtu-, teenuse osutamise-, käsundus- või muu võlaõigusliku lepingu alusel tegutsemine või teenuse osutamine (p 4.6.4.); muu püsiv rahaliselt tasustatav kõrvaltegevus (p 4.6.6.). Vastavalt korra p 3.2. juhul kui tehingupartner pakub töötajale kingitusi muul kui reklaami eesmärgil ja mille hinnanguline maksumus ületab 100 eurot või muid isiklikke huvisid, mille vastuvõtmise korral esineks töötaja huvide konflikt, peab töötaja teavitama sellest oma otsest ülemust. Kingituste või muude isiklike hüvede vastuvõtmine ilma juhatuse liikme kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekuta ei ole lubatud. Huvide konflikti esinemise ohu korral: peab töötaja teavitama huvide konfliktist oma otsest ülemust (p 3.3.1); ei ole töötajal lubatud teostada tehinguid konkreetse tehingupartneriga ilma tööandja eelneva nõusolekuta (p 3.3.2.); peab töötaja taandama ennast hanke läbiviimisest, lepingu läbirääkimistest, lepingu sõlmimise protseduurist ja muudest toimingutest seoses konkreetse tehingupartneriga, samuti lepingu muudatuste ja lisade sõlmimisest (p 3.3.3.); töötajal ei ole lubatud osaleda igapäevases lepingu täitmisega seonduvas suhtlemises konkreetse tehingupartneriga ilma tööandja eelneva sellekohase nõusolekuta (p 3.3.4.); töötajale antud otsustuspädevus tehingu teostamiseks ja kinnitamisõiguste piirmäärad konkreetse tehingupartneri osas ei kehti ning tehingud peab kinnitama sõltumatu töötaja (p 3.3.5); töötajal ei ole lubatud teostada lepingute täitmise kontrolli ning seda peab teostama sõltumatu töötaja (p 3.3.6).

koostamisel (punkt 3.5); töövõtja poolsete lepinguliste kohustuste täitmise jälgimine: tööplaanide ja materjalide tellimuste kontrollimine ning kooskõlastamine, töövõtja poolsete projektdokumentatsiooni ja tööde tehnoloogia muudatuste kooskõlastamine (punkt 3.6); järelevalve investeeringute ja remondiobjektidel: lepinguliste kohustuste täitmise kontroll ja vastava informatsiooni edastamine ning ettekirjutuste tegemine, täidetud töömahtude konroll ja kinnitamine, arvete kooskõlastamine (punkt 3.7). Vastvalt ametijuhendi punktile 4.3 pidi Indrek Süld vastutama andmete õiguse tagamise eest. Vastvalt punktile 5.1 oli Indrek Süldil õigus tegutseda side- ja turvanguameti nimel talle antud volituste piires, vastvalt punktile 5.3 olla side- ja turvanguameti kulujuht ja viseerida arveid volitatud summade piires, vastavalt punktile

toimingute sisulises suunamises, sh ka riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel, alljärgnevalt. AS X. lihthange nr x „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“: 11.02.2014 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 204 punkti 2.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“ eeldatava maksumusega 61 500 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati hankeosakonna juhataja V. K., jurist M. V. ja side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld. Indrek Süld, kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine, koostas nimetatud hanke dokumendid, sh koostas Indrek Süld taotluse hanke algatamiseks (Vorm 1) ja allkirjastas selle 30.01.2014. Hanke algatamise taotluses oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted OÜ Autsec, OÜ Y. ja OÜ X.automaatika ning hanke eeldatavaks maksumuseks 61 500 eurot. 12.02.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. 20.02.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele Autsec OÜ pakkumuse. Indrek Süld oli hankekomisjoni liige, kuid hankekomisjoni koosolekutel asendas teada tema otsene alluv side- ja turvanguameti telekommunikatsiooni jaoskonna juhataja T. K.. 21.02.2014 allkirjastas T. K. Indrek Süldi asendajana hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise koosoleku protokolli, kus tuvastati, et hankele esitasid pakkumused Autsec OÜ, OÜ Y. ja OÜ X.automaatika . 25.02.2014 allkirjastas T. K. Indrek Süldi asendajana hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati edukaks Autsec OÜ pakkumus hinnaga 60900 EUR. Samuti allkirjastas T. K. Indrek Süldi asendajana hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS-i X. juhatusele ettepanek sõlmida hankeleping Autsec OÜ-ga. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige A. S.) 23.05.2014 töövõtulepingu nr xxx firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 60 900 EUR-i ilma käibemaksuta. Töövõtu lepingu p-s 7.2 kohaselt oli tellija poolseks kontaktisikuks lepingu täitmisel Indrek Süld. 06.06.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kuue Tapa-Narva lõigu ülesõidu projekteerimise tööd koguhinnaga 24600 EUR. 02.08.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kuue Tapa-Narva lõigu ülesõidu projekteerimise tööd koguhinnaga 24600 EUR. 30.08.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kolme Tapa-Narva lõigu ülesõidu projekteerimise tööd koguhinnaga 11700 EUR. AS X. lihthange nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“: 09.05.2014 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 215 punkti 1.3 kohaselt otsustati korraldada lihthange „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 384 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati hankeosakonna juhataja V. K., finantsdirektori asetäitja K. K. , side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja projektijuht M. R.. Indrek Süldi ja tema alluva M. R. ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine ning Indrek Süld koostas koostöös oma alluva M. R.ga nimetud hanke dokumendid. 07.05.2014 allkirjastas Indrek Süld taotluse hanke algatamiseks (Vorm 1), milles oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 384 000 eurot.

13.05.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. 20.05.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele Autsec OÜ pakkumuse. 21.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ, Y. OÜ ja Autsec OÜ. 26.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli. Hanke komisjon otsustas, et Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ pakkumused vastavad kvalifitseerimise tingimustele ja tunnistas pakkumused vastavateks. Edukaks tunnistati Autsec OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega 242 480 eurot kuna nimetatud pakkumus on kõige madalama maksumusega. Samuti allkirjastas Indrek Süld 26.05.2014 hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS-i X. juhatusele ettepanek sõlmida hankeleping Autsec OÜ-ga. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige A. S.) 11.07.2014 töövõtulepingu nr xxx firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 242 480 EUR-i ilma käibemaksuta. 11.08.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu nelja Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 27100 EUR. 25.08.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu nelja Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 27100 EUR. 10.09.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 19900 EUR. 11.09.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kuue Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 33800 EUR. 26.09.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 19900 EUR. 31.12.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 24800 EUR. AS X. lihthange nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“: 19.08.2014 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 232 punkti 1.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 235 690 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati hankeosakonna juhataja V. K., hankeosakonna jurist L. T., side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja ekspluatatsiooni juht A. S.. Indrek Süldi ja A. S. ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 19.08.2014, milles oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 235 690 eurot. 19.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x teade. 25.08.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele Autsec OÜ pakkumuse. 28.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ, Y. OÜ ja Autsec OÜ. 29.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli. Hankekomisjon otsustas, et Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ pakkumused vastavad kvalifitseerimise tingimustele ja tunnistas pakkumused vastavateks.

Edukaks tunnistati Autsec OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega 235 500 eurot, kuna nimetatud pakkumus on kõige madalama maksumusega. 28.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti ASi X. juhatusele ettepanek Autsec OÜ-ga sõlmida leping maksumusega 235 500 eurot. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige P. J.) 07.10.2014 hankelepingu nr x firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 235 500 EUR-i ilma käibemaksuta. Töövõtu lepingu p-s 8.2 kohaselt oli tellija poolseks kontaktisikuks Indrek Süld. 22.12.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu neljateist Tapa-Narva CTC Neman statiivide montaaži tööd koguhinnaga 235500 EUR. AS X. lihthange nr x „Tapa-Tartu liini 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: 04.08.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 281 punkti 1.3 kohaselt otsustati korraldada lihthange „Tapa-Tartu liini 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 320 000 eurot, mis 12 X.ülesõidukoha osas rahastatakse 15% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest ja 85% ulatuses ÜF projekti „Tapa-Tartu X. rekonstrueerimine“ vahenditest ning 4 ülesõidukoha osas 100% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 04.08.2014, milles oli hanke eeldatav maksumus 320000 EUR ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ. 25.08.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. 10.09.2015 allkirjastas Indrek Süld „erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni“, millega kinnitas, et on nõus osalema hanke „Tapa-Tartu liini 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ pakkumismenetluse hindamisel ning täidab oma kohustusi ausalt ja õiglaselt. Samuti deklareeris Indrek Süld, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti ja kohustus järgima RHS-i. Lisaks deklareeris Indrek Süld, et tema teada ei ole asjaolusid, mis võiksid tema sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla seada, ning kui hindamisprotsessi käigus peaks ilmnema, et selline suhe eksisteerib, kohustub ta lõpetama viivitamata hindamisprotsessis osalemise. 11.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste avamise protokolli, mille kohaselt esitas ainsa pakkujana hankele pakkumuse Autsec OÜ hinnaga 450480 EUR. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena kvalifitseerimise protokolli, mille kohaselt Autsec OÜ pakkumus vastas kõikidele tingimustele ja kvalifitseeriti. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli, millega Autsec OÜ pakkumus tunnistati vastavaks. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS X. juhatusele ettepanek sõlmida Autsec OÜ-ga leping Tapa-Tartu liini 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid maksumusega 450 480 eurot. Täpselt tuvastamata ajal, kuid 06.10.2015 või enne seda on Indrek Süld allkirjastanud uue hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS X. juhatusele ettepanek lükata Autsec OÜ pakkumus tagasi hankelepingu eeldatava maksumuse ületamise tõttu. 13.10.2015 otsustas AS-i X. juhatus lükata pakkumus tagasi, kuna vastavaks tunnistatud Autsec OÜ pakkumus 450 480 EUR ületas hankelepingu eeldatavat maksumust. AS X. lihthange nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“:

29.09.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 289 punkti 1.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 80 000 eurot, mis rahastatakse AS X. vahenditest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 29.09.2015, mille kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 80000 EUR ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ. 29.09.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. 15.10.2015 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill) pakkumuse hinnaga 81538 EUR ja OÜ X . 15.10.2015 kvalifitseeriti Autsec OÜ ja OÜ X pakkumus, tunnistati vastavaks ja 15.10.2015 tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks. 16.10.2015 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti ASi X. juhatusele ettepanek sõlmida leping Autsec OÜ-ga Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 81 538 eurot. 22.10.2015 ja 23.10.2015 allkirjastasid AS X. (esindaja infrastruktuuridirektori ülesannetes R. V.) ja Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill) töövõtulepingu nr x. firmaga, summas 81 538 EUR-i ilma käibemaksuta ning töövõtulepingu lisadeks on Lisa 1montaažitööde lähteülesanne ja Lisa 2- pakkumuse maksumuse vorm. 21.10.2015 kinnitas Indrek Süld oma allkirjaga Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaži ja materjalide hankelepingu lisad, s.o Autsec OÜ pakkumuse maksumuse vormi ja montaažitööde lähteülesande. AS X. avatud rahvusvaheline hange nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: 10.11.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 295 punkti 1.1 kohaselt otsustati korraldada e-menetlusena avatud hankemenetlusega rahvusvaheline riigihange „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava kogumaksumusega 364 000 eurot, mis rahastatakse 10 X.ülesõidukoha osas 15% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest ja 85% ulatuses ÜF projekti „Tapa-Tartu X. rekonstrueerimine“ vahenditest ning 3 ülesõidukoha osas 100% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 10.11.2015, milles oli hanke eeldatav maksumus 364000 EUR ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ ja suuliselt on huvi tundnud L. W. X AS. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris hanke nr x. hanketeade. 14.01.2016 allkirjastas Indrek Süld „erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni“, millega kinnitas, et on nõus osalema hanke „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ pakkumismenetluse hindamisel ning täidab oma kohustusi ausalt ja õiglaselt. Samuti deklareeris Indrek Süld, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti ja kohustus järgima RHS-i. Lisaks deklareeris Indrek Süld, et tema teada ei ole asjaolusid, mis võiksid tema sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla seada, ning kui hindamisprotsessi käigus peaks ilmnema, et selline suhe eksisteerib, kohustub ta lõpetama viivitamata hindamisprotsessis osalemise. 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste avamise protokolli, mille kohaselt esitas Autsec OÜ pakkumuse maksumusega 375 182 eurot ja OÜ X . 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena kvalifitseerimise protokolli, mille

kohaselt Autsec OÜ pakkumus vastas kõikidele tingimustele ja kvalifitseeriti. 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus vastavaks. 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks. Täpselt tuvastamata ajal, kuid 19.01.2016 või enne seda on Indrek Süld allkirjastanud hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti ettepanek AS-i X. juhatusele sõlmida Autsec OÜ-ga leping Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid maksumusega 375 182 eurot. 09.02.2016 kinnitas AS-i X. juhatus hanketulemused ja andis nõusoleku lepingu sõlmimiseks Autsec OÜ-ga. Ettenägematutel asjaoludel hankelepingu sõlmimine viibis ja hankija tegi 29.03.2016 Autsec Oü-le ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, millest Autsec OÜ keeldus. Seetõttu tunnistati hankemenetlus kehtetuks vastavalt RHS § 29 lg 3 p 7. AS X. lihthange nr projekteerimistööd 2016“:

x.

„X.ülesõidukohtade

automaatsignalisatsioo-nide

12.01.2016 AS Eesti X. juhatuse koosoleku protokoll nr 302 punkti 1.5 kohaselt otsustati korraldada e-menetlusega lihthange „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ eeldatava maksumusega 64 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. 12.01.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x. hanketeate. 03.02.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid riigihankele nr x. „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ pakkumuse Autsec OÜ hinnaga 56 200 + 25 000 EUR ja L. W. X AS hinnaga 54 485 + 23 300 EUR. 10.02.2016 kvalifitseerimise protokolli kohaselt otsustas hankekomisjon kvalifitseerida pakkujana Autsec OÜ ja mitte kvalifitseerida pakkujana L. W. X AS-i. 10.02.2016 tunnistas hankekomisjon Autsec OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks. 11.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“. Vastavalt HD punktile 10.3.1 lükati Autsec OÜ pakkumused osadele 1 ja 2 tagasi, kuna nimetatud pakkumuste maksumused osas 1 – 56 200 eurot ja osas 2 – 25 000 eurot, ületavad hankija poolt selleks hankeks planeeritud rahalisi vahendeid. Riigihanke aruande kohaselt lõpetati hange vastavalt RHS § 49, kuna vastavaks tunnistatud Autsec OÜ pakkumus maksumusega 81 200 eurot ilma käibemaksuta ületas hankelepingu eeldatavat maksumust. AS X. lihthange nr X „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“: 20.01.2016 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 303 punkti 1.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ jaotatuna kolmeks osaks eeldatava kogumaksumusega 375 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 20.01.2016, mille kohaselt oli hanke eeldatavaks maksumuseks 375 000 eurot ja potentsiaalseteks pakkujateks Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. 20.01.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr X hanketeade. Riigihange oli jagatud kolme ossa. 10.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste avamise protokolli, mille kohaselt esitas ainsa pakkujana Autsec OÜ pakkumuse kogumaksumusega 353 680 eurot. 10.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena kvalifitseerimise protokolli,

millega kvalifitseeriti Autsec OÜ pakkumus. 10.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus vastavaks. 10.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks. Samuti allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS-i X. juhatusele ettepanek tuginedes HD punktile 10.3.7 lükata pakkumused tagasi, kuna esitati ainult üks pakkumus. Seetõttu tunnistati hankemenetlus kehtetuks. AS X. lihthange nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“: 18.02.2016 AS Eesti X. juhatuse koosoleku protokoll nr 307 punkti 1.1 kohaselt otsustati, et kuna lihthankes „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ esitati ainult üks pakkumus vastavaks tunnistatud pakkumuse teinud Autsec OÜ poolt, lükata pakkumus tagasi vastavalt HD punktile 10.3.7. ja korraldada e- menetlusega lihthange „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“„ eeldatava maksumusega 375 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 18.02.2016, mille kohaselt oli hanke eeldatavaks maksumuseks 375 000 eurot ja potentsiaalseteks pakkujateks Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. 19.02.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. Riigihange oli jagatud kolme ossa. 04.03.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas Autsec OÜ pakkumuse riigihanke 1. 2. ja 3. osale maksumusega vastavalt 182 207 eurot, 151 017 eurot ja 16 210 eurot ning L. W. X AS esitas pakkumuse riigihanke 1. 2. ja 3. osale maksumusega vastavalt 116 906 eurot, 97 751 eurot ja 35 014 eurot. 30.03.2016 kvalifitseerimise protokolli kohaselt kvalifitseeriti L. W. X AS riigihanke 1. ja 2. osas ning Autsec OÜ pakkumus kvalifitseeriti riigihanke 3. osas. 30.03.2016 pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolliga tunnistati L. W. X AS pakkumus vastavaks riigihanke 1. ja 2. osas ning Autsec OÜ pakkumus riigihanke 3. osas. 30.03.2016 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolliga tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks riigihanke 3. osas ja L. W. X AS pakkumused tunnistati edukaks riigihanke 1. ja 2. osas; 25.04.2016 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolliga tunnistati L. W. X AS pakkumused edukaks riigihanke 1. ja 2. osas. Autsec OÜ pakkumus lükati vastavalt HD punktile 10.3.5 tagasi, sest hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad hanke läbiviimise hankija jaoks ebaotstarbekaks. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. riigihanke osade 1. ja 2. osas L. W. X AS-ga töövõtulepingu nr 12053 maksumusega 214 657 eurot ilma käibemaksuta. Seega osales Indrek Süld ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta veebruarini jätkuvalt ametiisikuna teenistuskohustuste raames avalikku ülesannet täites AS X. korraldatud riigihangete menetlustes otsuste tegemises ja nende sisulises suunamises ning toimingute tegemises ja nende sisulises suunamises, sh riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel, temaga seotud juriidilise isiku OÜ Autsec suhtes. Indrek Süld ei teavitanud enda seotusest Autsec OÜ-ga oma vahetut juhti (otsest ülemust) AS-is X., ega hoidunud huvide konflikti vältimiseks tegevusest süüdistuses toodud hangete korraldamisel, hankekomisjoni töös osalemisel ega hankelepingute täitmisel. Seejuures on Indrek Süld esitanud vastavalt AS-i X. nõukogu 25.03.2015 otsusega nr 46/12 kehtestatud „Huvide konflikti vältimise korra“ lisa 1 punkt 1 toodud kohustuse kohaselt AS X. side- ja turvanguameti juhatajana ärihuvide deklaratsioonid 15.04.2015 ja 29.02.2016. Indrek Süld on jätnud neis deklaratsioonides avaldamata andmed oma seotuse kohta äriühinguga Autsec OÜ, mis võivad töökohustuste täitmisel tuua kaasa huvide konflikti, ohustada töötaja objektiivsust ja lojaalsust töösuhtes või tuua kaasa korruptsiooniohu. Seejuures on Indrek Süld jätnud avaldamata andmed tasu saamise kohta Autsec OÜlt, s.o andmed väljaspool töökohustusi

rahaliselt tasustatava kõrvaltegevuse osas ning jätnud huvide konflikti esinemise ohu korral teavitamata konfliktist otsest ülemust ning taandamata ennast hangete läbiviimisest. Samuti on Indrek Süld vähemalt kahel riigihankel hankekomisjoni liikmena allkirjastanud erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni, milles kinnitanud, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti. Indrek Süld rikkus huvide konfliktist teavitamata jätmisega teadvalt alates 01.04.2013 kehtiva korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Indrek Süld ei teavitanud huvide konfliktist oma vahetut juhti ega AS-i X., rikkudes sellega KVS § 11 lg 2 sätestatud kohustust huvide konfliktist viivitamatult teavitada vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit. Kuni 01.01.2015 kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 82 kohaselt hinnatakse KVS-s kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 1666 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2014. aastal 355 eurot. Seega oli 2014. aastal KarSRS kohaselt toimingupiirangu rikkumine suur, kui süüteo ulatus ületab 35 500 euro suuruse summa. Alates 01.01.2015 hinnatakse süüteo ulatust KarS § 121 p 2 järgi suureks, kui see ületab 40 000 EUR ja KarS § 121 p 3 järgi eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot. Toimingupiirangu rikkumine on toime pandud eriti suures ulatuses, kui ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 400 000 eurot. Indrek Süld osales ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta veebruarini ametiisikuna teenistuskohustuste raames avalikku ülesannet täites AS X. korraldatud riigihangete menetlustes otsuste tegemises ja otsuste sisulises suunamises ning toimingute tegemises ja toimingute sisulises suunamises, sh riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel temaga seotud juriidilise isiku Autsec OÜ suhtes, rikkudes sellega teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut. Seejuures moodustab nimetatud hangete maksumus ilma käibemaksuta kokku 2 259 190 eurot. Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lille korraldusel sai Indrek Süld OÜ-st Autsec perioodiliselt tulu kokku summas 276 312,70 eurot. Seega kogumis rikkus Indrek Süld teadvalt KVS-s kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljenduses 2 535 502,7 euro ulatuses s.o eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 3001 lg 2 kohaselt karistati korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumine eest, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro, RT I, 05.07.2013, 2- jõust.15.07.2013). Seega pani Indrek Süld toime KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 3001 lg 2 sõnastuses korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro).

Indrek Süld kui ametiisk KarS § 288 lg 1 tähenduses AS X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhatajana, sh tema pädevus avalike ülesannete täitmisel otsuste ja toimingute tegemisel riigihangete korraldamisel ja läbiviimisel on kirjeldatud Indrek Süldi süüdistuse p-s 16.1.3 RHS § 131 (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 9) ja AS X. juhatuse poolt kinnitatud AS X. hankekorra alusel tuleb AS X. avalike ülesannete täitmise valdkonnaga seotud X.veo ja X.infrastruktuuri hangete korraldamisel järgida RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis samuti § 3 lg 1-5). RHS § 3 p 2 kohaselt peab hankija tagama riigihanke läbipaistvuse ja kontrollitavuse (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 1); § 3 p 3 kohaselt peab hankija kohtlema kõiki isikuid, kelle elu- või asukoht on Eestis, mõnes muus Euroopa Liidu liikmesriigis, muus Euroopa Majanduspiirkonna lepinguriigis või Maailma Kaubandusorganisatsiooni riigihankelepinguga (Government Procurement Agreement – GPA) ühinenud riigis, võrdselt ja mittediskrimineerivalt ning jälgima, et kõik isikutele seatavad piirangud ja kriteeriumid oleksid riigihanke eesmärgi suhtes proportsionaalsed, asjakohased ja põhjendatud (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 2); § 3 p 4 kohaselt peab hankija tagama olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise riigihankel (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 3); § 3 p 5 kohaselt peab hankija vältima konkurentsi kahjustavat huvide konflikti alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 4) Indrek Süld, olles AS X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja ja osaledes ametiülesannete raames AS X. korraldatud avalike ülesannete täitmise valdkonnaga seotud X.veo ja X.infrastruktuuri hangete korraldamisel ja läbiviimisel, on kohustatud järgima RHS § 1 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid ning RHS § 131 alusel AS X. juhatuse poolt kinnitatud AS X. hankekorda ja RHS § 3 sätestatud üldpõhimõtteid. Indrek Süld rikkus ametiisikuna hankija AS X. esindajana avalikku ülesannet täites riigihanke menetluse nõudeid menetluses osalejatele OÜ-le X ja Autsec OÜ eelise andmise eesmärgil ajavahemikul 2015. september kuni 2016. märts jätkuvalt viiel AS X. poolt Eesti Vabariigis korraldatud X.infrastruktuuri valdkonna X.automaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hankel alljärgnevalt. AS X. lihthange nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: 29.09.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 289 punkti 1.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 80 000 eurot, mis rahastatakse AS X. vahenditest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 29.09.2015, mille kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 80 000 EUR ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ. 2015. aastal kohtueelse menetlusega täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 29.09.2015, leppisid Indrek Süldi kallutamisel Raivo Lill ja T. P. kokku, et hankele teeb lisaks Autsec OÜle pakkumuse OÜ X , et tagada Autsec OÜ võit hankel. 29.09.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hanketeade. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalam hind. Hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuete punkti 5.1. kohaselt pidi pakkuja viimase nelja aasta (2011 – 2014) jooksul olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) EUR X. signalisatsiooniseadmete

montaažitööde osas; Vastavalt punktile 5.1.1. pidi pakkuja esitama LISA 6 vormil pakkuja poolt viimase nelja aasta jooksul täidetud X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingute loetelu koos lepingu maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja infoga lepingu täitmise asukoha osas ning Tellija(te) kohta. Punkti 5.3. kohaselt pidi pakkuja omama pakkumuse esitamise ajal X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi; punkti 5.3.1. kohaselt pidi pakkuja esitama kasutusõiguse tõendamiseks vastava dokumendi koopia pakkumuse koosseisus; punkti 5.4. kohaselt pidi pakkuja omama hanke pakkumuste avamise hetkel tarkvarapakettide X x, x ja x kehtivaid litsentse. Vastavalt punktile 5.4.1. pidi pakkuja esitama vastavate dokumentide koopiad pakkumuse koosseisus. Kohtueelsel menetlusel täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 02.09.2015 pöördus Indrek Süld X Eesti esindaja S. I. OÜ juhataja S. S. poole palvega koostada dokument, mis kinnitaks, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X omavad X toodete litsentse ja kasutusõigust. 08.09.2015 saatis S. S. vastavalt Indrek Süldi antud korraldusele Indrek Süldile ja Autsec OÜ esindajale Raivo Lillele X Baltikumi esindaja I. R. poolt 03.09.2015 allkirjastatud inglise keelse dokumendi, milles kinnitati, et ettevõtted AS X., Autsec OÜ ja X OÜ on tunnustatud X toodete ja lahenduste kasutajad ning omavad X eritarkvara M-Print PRO ja RailDesigner litsentse. 06.10.2015 kell 9:40 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirjaga X kinnituskirja. T. P. lisas Indrek Süldi kallutamisel OÜ X pakkumuse dokumentide hulka Indrek Süldilt 06.10.2015 saadud X kinnituskirja kui hankedokumentide p 5.3.1. kohaselt esitatava dokumendi. Tegelikult OÜ X X montaažitehnoloogia kasutusõiguse litsentsi ei omanud. 15.05.2014 oli Indrek Süld edastanud e-kirjaga T. P.le andmed, mida T. P. kasutas Indrek Süldi kallutamisel OÜ X pakkumuse koostamisel, märkides pakkumusse HD lisa 6 vormile: „Alltöövõtt firmale Autsec OÜ markeerimistööd ja osaline X tüüpi automaatika montaaz, testimine“, lepingu kehtivuse aasta „2013“ ja lepingu maksumus „28 000 EUR“. Samuti märkis T. P. pakkumusse järgnevad andmed: „xxx“. Tegelikult OÜ X märgitud töid teostanud ei olnud ja märgitud litsentse ei omanud. 13.10.2015 kooskõlastasid Raivo Lill ja T. P. Indrek Süldi ettepanekul omavahel Autsec OÜ ja OÜ X pakkumuste esitamised riigihankele „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ ja leppisid Indrek Süldi kallutamisel kokku pakkumuste hinnad. 13.10.2015 esitas T. P. OÜ X pakkumuse riigihankele hinnaga 85 617 EUR, mis oli hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel vastavalt eelnevale kokkuleppele konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega teadlikult kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.10.2015 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 81 538 EUR, mis oli hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel vastavalt eelnevale kokkuleppele konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 15.10.2015 leidis hankekomisjon, mille koosseisu kuulus ka Indrek Süld, et hankel olid esitanud pakkumused Autsec OÜ ja OÜ X ning kvalifitseeris mõlemad pakkujad. Hankekomisjon tunnistas 15.10.2015 edukas Autsec OÜ pakkumuse kui odavama. 23.10.2015 sõlmis AS X. (esindaja infrastruktuuridirektori ülesannetes R. V.) töövõtulepingu nr x. firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 81 538 EUR-i ilma käibemaksuta. Sellise tegevusega rikkus Indrek Süld riigihankel nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejatele OÜ X ja Autsec OÜ: RHS § 3 p 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 1,2) ning RHS § 3 p 4 ja 5 sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 3,4) ning ei täitnud RHS § 38 lg 1 p 6 sätestatud valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohustust (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 95 lg 4 p 9), kihutades OÜ-d X (T. P.) ja Autsec OÜ-d (Raivo Lille) sõlmima riigihankel

konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutsema kooskõlastatult, millega määrati AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hind ning hankides Autsec OÜ-le ja OÜ-le X hankedokumentides nõutud X kinnituskirja ja kihutades T. P. OÜ X esindajana teadlikult võltsima ja esitama võltsitud dokumente riigihankele kvalifitseerumise eesmärgil. AS X. avatud rahvusvaheline hange nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: 10.11.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 295 punkti 1.1 kohaselt otsustati korraldada e-menetlusena avatud hankemenetlusega rahvusvaheline riigihange „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava kogumaksumusega 364 000 eurot, mis rahastatakse 10 X.ülesõidukoha osas 15% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest ja 85% ulatuses ÜF projekti „Tapa-Tartu X. rekonstrueerimine“ vahenditest ning 3 ülesõidukoha osas 100% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 10.11.2015, mille kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 364 000 EUR ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ ja suuliselt on huvi tundnud L. W. X AS. 2015. aastal kohtueelsel menetlusel täpsemalt tuvastamata ajal, kuid enne 30.11.2015, leppisid Indrek Süldi kallutamisel Raivo Lill ja T. P. kokku, et hankel osalevad OÜ X ja Autsec OÜ kooskõlastavad omavahel nimetatud hanke pakkumuste esitamised ning lepivad kokku pakkumuste hinnad, et tagada kas OÜ X või Autsec OÜ võit hankel. Seejuures lepiti kokku, et OÜ X võidu korral oleks tegelikuks tööde teostajaks Autsec OÜ. 23.11.2015 andis Indrek Süld Raivo Lillele teada, et riigihanke pakkumuste esitamise ajaks tuleb 40 päeva, et Raivo Lill jõuaks vaatamata puhkusele Autsec OÜ pakkumuse esitada. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris hanke nr x. hanketeade. Riigihanke pakkumuste tähtajaks oli 14.01.2016 kell 10:00. Hankedokumentide punkt 14.1.6. kohaselt jättis hankija endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui esitatakse ainult üks pakkumus. Hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuete punkti 5.1. kohaselt pidi pakkuja viimase nelja aasta (2011 – 2014) jooksul olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) EUR X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas; Vastavalt punktile 5.1.1. pidi pakkuja esitama LISA 6 vormil pakkuja poolt viimase nelja aasta jooksul täidetud X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingute loetelu koos lepingu maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja infoga lepingu täitmise asukoha osas ning Tellija(te) kohta. Punkti 5.3 kohaselt pidi pakkuja omama pakkumuse esitamise ajal X (või samaväärse) montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat kinnituskirja; punkti 5.3.1. kohaselt pidi pakkuja esitama kasutusõiguse tõendamiseks vastava dokumendi koopia pakkumuse koosseisus. Punkti

18.12.2015 kell 12:41 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et ta kohtus T. P.iga ning andis teada, et T. P. võtab seoses hankega Raivo Lillega ühendust. Raivo Lill lubas Indrek Süldile, et kui T. P. võtab ühendust, „siis saame need asjad jälle korda“. 28.12.2015 kell 14:52 telefonikõnes teatas T. P. Raivo Lillele, et ta kohtus Indrek Süldiga ning sai aru, et hanke pakkumus on keerulisem kui varasemad, kuna see tuleb teha kahes osas. Indrek Süldi kallutamisel leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et kooskõlastavad omavahel riigihanke pakkumuste esitamised ja lepivad kokku pakkumuste hinnad. Seejuures Raivo Lill lubas Autsec OÜ pakkumuse hinna välja arvutada ning seejärel T. P.ga ühendust võtta. 30.12.2015 kell 15:37 telefonikõnes andis Raivo Lill Indrek Süldile teada, et ta on hakanud Autsec OÜ pakkumust riigihangete registrisse üles panema, kuid jätkab sellega järgmisel aastal. 29.12.2015 kell 13:56 telefonikõnes aitas Indrek Süld Raivo Lillel koostada Autsec OÜ pakkumust ning 04.01.2016 kell 13:15 ja 07.01.2016 kell 10:34 telefonikõnedes aitas Indrek Süld T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust. 11.01.2016 kell 15:03 telefonikõnes kinnitas T. P. Raivo Lillele Indrek Süldi kallutamisel varasemalt sõlmitud kokkulepet, et riigihanke täitmine läheb X OÜ võidu korral Autsec OÜle ning tema saab sealt ainult väikese boonuse ning Raivo Lill lubas saata T. P.le tema poolt koostatud Autsec OÜ riigihanke pakkumuse hinnatabeli e-kirjaga. 12.-13.01.2016 kooskõlastasid Raivo Lill ja T. P. omavahel Autsec OÜ ja OÜ X pakkumusi ja leppisid kokku pakkumuste hinnad riigihankele nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“. 13.01.2014 esitas T. P. OÜ X pakkumuse riigihankele hinnaga 1. osa 140 570 EUR ja 2. osa 245 072 EUR, mis oli hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel vastavalt eelnevale kokkuleppele konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega teadlikult 1. osas madalama ja 2. osas kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.01.2016 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 1. osa 146 270 EUR ja 2. osa 228 912 EUR, mis oli hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel vastavalt eelnevale kokkuleppele konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult 1. osas kõrgema ja 2. osas madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 18.01.2016 otsustas hankekomisjon Indrek Süldi osalusel kvalifitseerida hankele Autsec OÜ pakkumuse, kuid mitte kvalifitseerida OÜ X pakkumus, sest pakkuja ei vastanud tingimusele, mille kohaselt pidi pakkuja aastatel 2011-2014 olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 EUR X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas. 18.01.2016 tunnistati hankekomisjoni poolt Autsec OÜ pakkumus edukaks. Täpselt tuvastamata ajal, kuid 19.01.2016 või enne seda on Indrek Süld allkirjastanud hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti ettepanek AS-i X. juhatusele sõlmida Autsec OÜ-ga leping Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid kogumaksumusega 375 182 eurot. 21.01.2016 kell 12:36 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et X OÜ pakkumus ei vastanud kvalifitseerimistingimustele, sest T. P. oli märkinud pakkumuses kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste miinimumnõuete punkti kaks lepingut kogumaksumusega 50 000 mitte ühe 50 000 maksumusega lepingu ja hankedokumentide kohaselt ei saanud pakkumust kvalifitseerida. Indrek Süldi teatas Raivo Lillele, et ei lubanud juristid hanke tulemusi heaks kiita hoolimata tema soovist. Samuti andis Indrek Süld Raivo Lillele teada, et tuleb veel üks hange ja lubas ise T. P.ga sellest rääkida. 08.02.2016 kell 9:36 telefonikõnes informeeris Indrek Süld T. P., et riigihanke nr x. kvalifitseerimistingimustesse oli M. R. ekslikult kirjutanud varasema referentsi nõude summas 50 000 EUR, mis aga X OÜ-l oli täidetud kahe lepinguga ning AS X. hankekomisjoni jurist ei lubanud sel hankel OÜd X pakkujana kvalifitseerida. T. P. teatas, et kõik riigihangete pakkumused on varasemalt sobinud, kuna ta on need eelnevalt kooskõlastanud Indrek Süldiga. 08.02.2016 kell 10:21 edastas Indrek Süld AS-i X. juhatuse esimees S. L. e-kirja, milles põhjendas riigihanke nr x. Autsec OÜ konkureeriva pakkuja X OÜ kvalifitseerimise vajalikkust. 09.02.2016 kinnitas AS-i X. juhatus hanketulemused ja andis nõusoleku lepingu

sõlmimiseks Autsec OÜ-ga. 09.02.2016 kell 12:40 telefonikõnes teavitas Indrek Süld Raivo Lille, et AS-i X. juhatus saavutas Autsec OÜ-ga lepingu sõlmimise osas konsensuse. 09.02.2016 kell 13:00 telefonikõnes informeeris Indrek Süld T. P., et riigihankel nr x. kuulutati edukaks Autsec OÜ pakkumus, sest OÜ-d X ei lubanud juristid kvalifitseerida. Indrek Süld kinnitas, et järgmisel hankel lastakse referentside latti alla eesmärgiga, et OÜ X saaks kvalifitseeruda pakkujana ja nõudis, et T. P. esitaks referentsi saamiseks pakkumuse järgmisel riigihankel. Ettenägematutel asjaoludel hankelepingu sõlmimine viibis ja hankija tegi 29.03.2016 Autsec OÜ-le ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, millest Autsec OÜ keeldus. Seetõttu tunnistati hankemenetlus kehtetuks vastavalt RHS § 29 lg 3 p 7. Sellise tegevusega rikkus Indrek Süld riigihankel nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejatele OÜ X ja Autsec OÜ: RHS § 3 p 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 1,2) ning RHS § 3 p 4 ja 5 sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 3,4) ning ei täitnud RHS § 38 lg 1 p 6 sätestatud valeandmeid esitanud pakkuja hankemenetlusest kõrvaldamise kohustust (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 95 lg 4 p 9), kihutades OÜ-d X (T. P.) ja Autsec OÜ-d (Raivo Lille) sõlmima riigihankel konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutsema kooskõlastatult, millega määrati AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hind ning hankides Autsec OÜ-le ja OÜ-le X hankedokumentides nõutud X kinnituskirja ja kihutades T. P. OÜ X esindajana teadlikult võltsima ja esitama võltsitud dokumente riigihankele kvalifitseerumise eesmärgil. AS X. lihthange nr x. „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“: 12.01.2016 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 302 punkti 1.5 kohaselt otsustati korraldada e-menetlusega lihthange „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ eeldatava maksumusega 64 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. 12.01.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x. hanketeade. 28.01.2016 kell 15:32 telefonikõnes teatas Indrek Süld Raivo Lillele, et ülesõitude projekteerimise hange „on üleval“ ja küsis, kas Autsec OÜ võtab hankest osa. Lisaks teavitas Indrek Süld Raivo Lille, et kindlasti osaleb hankel firma X.automaatika OÜ. 29.01.2016 kell 10:28 telefonikõnes küsis Indrek Süld Raivo Lille käest, kas ta on hanget vaadanud ja lisas, et see on sama standardi järgi nagu varemgi on tehtud. Kui Raivo Lill tunnistas Indrek Süldile, et ta ei ole sellesse hankesse süüvinud ja ei jõua kõikide asjadega tegeleda, lubas Indrek Süld „natukene nööre tõmmata“ ja Raivo Lillele arengutest teada anda. 29.01.2016 kell 11:31 helistas Raivo Lillele Olga K. ettevõttest X.automaatika OÜ teatega, et Indrek Süld palus tal pöörduda Raivo Lille poole seoses AS-i X. ülesõitude hankega. O. K. sõnul ei saa X.automaatika OÜ ise hankel pakkujana osaleda, kuna firmal ei ole piisavalt suurt käivet ja tegi Indrek Süldi soovitusel Raivo Lillele ettepaneku, et hankel osaleks Autsec OÜ, kuid tööd teeks alltöövõtjana X.automaatika OÜ. 29.01.2016 kell 11:52 telefonikõnes teatas Raivo Lill Indrek Süldile, et rääkis O. K.. Indrek Süld teatas, et tema soovitas O. K. Raivo Lillega rääkida, kui ta soovib tööd saada. Raivo Lill lubas Indrek Süldile, et kui vaja, osaleb Autsec OÜ koos X.automaatika OÜ-ga hankel. 03.02.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid riigihankele nr x. „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ pakkumuse Autsec OÜ hinnaga 1. osas 56 200 EUR ja 2. osas 25 000 EUR ning L. W. X AS hinnaga 1. osas 54 485

EUR ja 2. osas 23 300 EUR. 03.02.2016 telefonikõnes andis Indrek Süldi alluv M. R. Indrek Süldile teada, et hankele on tehtud kaks pakkumust ning odavaim on L. W. X AS-i pakkumus. Samuti andis M. R. Indrek Süldile teada, et L. W. X AS-i pakkumuse hind võib ületada hanke eeldatava maksumuse. Seepeale teatas Indrek Süld alluvale, et sel juhul tuleks hange tühistada. 03.02.2016 kell 14:28 teatas M. R. Indrek Süldile, et L. W. X AS-l puudub MTR-is X. projekteerimise majandustegevuse teade, mis võimaldaks L. W. X AS-i hankel mitte kvalifitseerida. 09.02.2016 kell 12:40 telefonikõnes Indrek Süld teavitas Raivo Lille, et L. W. X OÜ pakkumus ei kvalifitseerunud, kuna neil ei ole hetkel referentsi ja MTR teadet ja kinnitas, et riigihankel kvalifitseerub vaid K. (st Autsec OÜ) pakkumus, kuigi see oli kallim. 10.02.2016 kvalifitseerimise protokolli kohaselt otsustas hankekomisjon kvalifitseerida pakkujana Autsec OÜ ja mitte kvalifitseerida pakkujana L. W. X AS-i. 10.02.2016 tunnistas hankekomisjon Autsec OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks. 11.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“. Vastavalt HD punktile 10.3.1 lükati Autsec OÜ pakkumused osadele 1 ja 2 tagasi, kuna nimetatud pakkumuste maksumused osas 1 – 56 200 eurot ja osas 2 – 25 000 eurot, ületavad hankija poolt selleks hankeks planeeritud rahalisi vahendeid. Riigihanke aruande kohaselt lõpetati hange vastavalt RHS § 49, kuna vastavaks tunnistatud Autsec OÜ pakkumus maksumusega 81 200 eurot ilma käibemaksuta ületas hankelepingu eeldatavat maksumust. 19.02.2016 kell 14:44 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et AS X. korraldab uue projekteerimistööde hange, milles tingimused jäävad samaks, aga hanke mahtu vähendatakse. Sellise tegevusega rikkus Indrek Süld riigihankel nr x. „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejale Autsec OÜ: RHS § 3 p 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 1,2) ning RHS § 3 p 4 sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 3). AS X. lihthange nr X „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“: 20.01.2016 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 303 punkti 1.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ jaotatuna kolmeks osaks eeldatava kogumaksumusega 375 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 20.01.2016, mille kohaselt oli hanke eeldatavaks maksumuseks 375 000 eurot ja potentsiaalseteks pakkujateks Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. 20.01.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr X hanketeade. Hankedokumentide punkti 10.3.7 kohaselt võis hankija lükata pakkumused tagasi, kui esitatakse ainult üks pakkumus. 08.02.2016 kell 9:36 telefonikõnes kallutas Indrek Süld T. P., et OÜ X esitaks pakkumuse. Indrek Süld informeeris T. P., et uues hankes muudeti kvalifitseerimistingimusi selliselt, et kahest eraldi 25 000 euro maksumusega lepingust piisab pakkujana kvalifitseerumiseks. Indrek Süld kinnitas T. P.le, et Autsec OÜ esindaja Raivo Lill saadab taas OÜ X pakkumuse koostamiseks andmed. 08.02.2016 kell 9:45 telefonikõnes lubas Raivo Lill Indrek Süldi kallutamisel saata T. P.le AS X. riigihanke numbri ja nimetuse millest peab OÜ X koos Autsec OÜga veel osa võtma, informeerides T. P., et hankel pakkumuse koostamiseks aega jäänud kaks päeva, sest 10.02.2016 on pakkumuste esitamise tähtaeg. Raivo Lill teavitas OP X esindajat T. P., et tal on Autsec OÜ kvalifitseerumiseks vajalikud dokumendid valmis, kuid kalkuleerib veel pakkumuse hinda. 08.02.2016 kell 10:42 telefonikõnes informeeris T. P. Raivo Lille, et ta ei jõua kahe päevaga OÜ X pakkumust riigihankele esitada ja põhjendas seda

sellega, et Indrek Süld ei teavitanud teda erinevalt eelmistest hangetest piisavalt varakult hanke toimumisest. Raivo Lille informeeris T. P., et tema teadis Indrek Süldi edastatud info kaudu piisavalt varakult nimetatud hanke tulekust ette ja sai „vaikselt tegutseda“. 09.02.2016 kell 12:40 telefonikõnes küsis Indrek Süld Raivo Lillelt, kas viimane on T. P.ga rääkinud. Raivo Lill teavitas Indrek Süldi, et T. P. ei jõua pakkumust liiga lühikese aja tõttu teha. Indrek Süld pakkus välja, et ta laseb T. P.l küsida hankel pakkumuse tegemiseks ühe nädala pikendust. 09.02.2016 kell 13:00 telefonikõnes pakkus Indrek Süld T. P.le välja, et viimane saadaks AS-i X. hankeosakonnale e-kirja, milles paluks seoses töötajate haigestumisega hankel OÜ X pakkumuse esitamise aeg ühe nädala võrra edasi lükata. T. P. väitis, et on terve järgmise nädala Lätis. Indrek Süld käskis seepeale taotleda kaks nädalat pikendust ja kinnitas, et esitamise tähtaja pikendamise taotlus edastatakse temale ja ta nõustub sellega. Indrek Süld kinnitas, et võrreldes eelmise hankega lasti referentside latti alla eesmärgiga, et OÜ X kvalifitseeruks pakkujana ja nõudis, et T. P. esitaks referentsi saamiseks pakkumuse. 10.02.2016 kell 09:50 telefonikõnes teatas T. P. Indrek Süldile, et saatis hommikul pakkumuse esitamise tähtaja pikendamiseks kirja ära, kuid talle teatati AS-st X., et see on hiljaks jäänud. Indrek Süld lubas T. P.le, et ta püüab veel AS X. juhatuse koosolekul antud otsust muuta. 09.10.2016 esitas Autsec OÜ ainsa pakkujana pakkumuse riigihankele. 10.02.2016 leidis hankekomisjon Indrek Süldi osalusel, et hankele on esitanud ainsa pakkujana Autsec OÜ pakkumuse kogumaksumusega 353 680 eurot, mis kvalifitseeriti, tunnistati vastavaks ning edukaks. Samas tegi hankekomisjon AS-i X. juhatusele ettepaneku tuginedes HD punktile 10.3.7 lükata pakkumused tagasi, kuna esitati ainult üks pakkumus. Seetõttu tunnistati hankemenetlus kehtetuks. Sellise tegevusega rikkus Indrek Süld riigihankel nr X „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ järgnevaid riigihanke menetluse nõudeid eesmärgiga anda eelis riigihanke menetluses osalejatele OÜ X ja Autsec OÜ: RHS § 3 p 2 ja 3 sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 1,2) ning RHS § 3 p 4 ja 5 sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise põhimõtet (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 3 p 3,4), kihutades OÜ-d X (T. P.) ja Autsec OÜ-d (Raivo Lille) sõlmima riigihankel konkurentidevahelist kokkulepet ja tegutsema kooskõlastatult, et määrata AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hind. AS X. lihthange nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“: 18.02.2016 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 307 punkti 1.1 kohaselt otsustati, et kuna lihthankes „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ esitati ainult üks pakkumus vastavaks tunnistatud pakkumuse teinud Autsec OÜ poolt, lükata pakkumus tagasi vastavalt HD punktile 10.3.7. ja korraldada e- menetlusega lihthange „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“„ eeldatava maksumusega 375 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 18.02.2016, mille kohaselt oli hanke eeldatavaks maksumuseks 375 000 eurot. 12.02.2016 kell 11:32 telefonikõnes andis Indrek Süld oma alluvale M. R.le teada, et uue AFS seadmete riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg tuleb määrata selline, et ka OÜ X saab pakkumuse esitada. 12.02.2016 kell 13:50 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et riigihankemenetlus tuleb uuesti läbi teha, kuna OÜ X ei jõudnud eelmisel hankel pakkumust teha ja AS-i X. nõukogu ei luba ühe pakkujaga hangel lepingut sõlmida. Samuti teatas Indrek Süld Raivo Lillele, et uus hange on vajalik, et OÜ X saaks referentse, mis lihtsustab neil tulevikus hangetel osalemist. Indrek Süld kinnitas Raivo Lillele, et Autsec OÜ pakkumus

eelmisele hankele oli sobilik ja ta peaks Autsec OÜ uues pakkumuses vaid uued kuupäevad panema. 19.02.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. Riigihange oli jagatud kolme ossa. 19.02.2016 kell 14:44 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et toimub uus riigihange, et ka T. P. saaks OÜ X nimel pakkumuse esitada. 22.02.2016 kell 09:20 saatis Indrek Süld T. P.le edasi tema poolt eelnevalt oma alluvale M. R.le saadetud e-kirja riigihanke nr x alustamisest sisuga, et nüüd peaks X kvalifitseerimine olema võimalik. 22.02.2016 kell 15:44 ja 15:55 telefonikõnedes aitas Indrek Süld T. P. täita riigihanke nr x esitatavat OÜ X pakkumust, sh pakkumuse lisa 6 andmeid varasemate osaliselt fiktiivsete referentside kohta. Indrek Süld soovitas T. P.l pakkumusse Autsec OÜle teostatud alltöövõtu lepingu osas märkida objekti aadressiks Vaivara või Autsec OÜ aadress ning lepingu numbrit soovitas Indrek Süld küsida Raivo Lillelt. Samuti konsulteeris Indrek Süld T. P., kuidas pakkumuse jaoks maksutõendit hankida ja esitada ning vastutava isiku CV-d esitada. 23.02.2016 kell 10:53 saatis T. P. e-kirja Raivo Lillele, milles palus Raivo Lillel täita riigihanke pakkumuse lisa 6 „teostatud tööde nimekiri“ tabel. 29.02.2016 kell 10:10 telefonikõnes aitas Raivo Lill T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust, täita selle lisasid 6 ja lisa 9. Indrek Süldi kallutamisel arutasid Raivo Lill ja T. P. kokkulepet Indrek Süldiga, et nagu eelmisel hankel, peaks ka sel korral ühe osa hankest võitma OÜ X . Samuti leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et selline kokkulepe Indrek Süldiga tähendab, et käeolevas hankes peab Raivo Lill Autsec OÜ pakkumust muutma. T. P. ja Raivo Lill leppisid kokku, et pakkumuste hinnakokkulepe arutatakse Indrek Süldiga üle ja seejärel edastab Raivo Lill T. P.le andmed OÜ X pakkumuse koostamiseks. 29.02.2016 kell 11:24 telefonikõnes teatas Raivo Lill Indrek Süldile, et ta peab selleks, et OÜ X saaks ühe hanke osa võita, muutma Autsec OÜ eelmisele hankele tehtud pakkumuse hindasid. Indrek Süld juhendas, et Raivo Lill ei pea Autsec OÜ pakkumust muutma, vaid OÜ X võiks selles hankes teha seekord odavama pakkumuse. Seejuures selgitas Indrek Süld Raivo Lillele, et OÜ X peab ühe hanke osa võitma, kuna riigihange on just sellel eesmärgil jaotatud osadeks, et AS-i X. nõukogule on raske põhjendada olukorda, kui on liiga vähe pakkujaid. 04.03.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas Autsec OÜ pakkumuse riigihanke

P.) ja Autsec OÜ-d (Raivo Lille) sõlmima riigihankel konkurentidevahelist kokkulepet ja tegutsema kooskõlastatult, et määrata AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hind. Eeltoodust tulenevalt rikkus Indrek Süld ametiisikuna hankija AS X. esindajana avalikku ülesannet täites riigihanke menetluse nõudeid ajavahemikul 2015. september kuni 2016. veebruar viiel riigihankel menetluses osalejatele Autsec OÜle ja OÜle X eelise andmise eesmärgil. Seejuures moodustas süüdistuses toodud riigihangete maksumus kokku 1 258 000 eurot. KarS § 121 p 3 järgi on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Seega ületas süüdistuses toodud riigihangete maksumus, mille menetluse nõudeid menetluses osalejatele eelise andmise eesmärgil Indrek Süld rikkus, kogumis eriti suurt ulatust. Seega pani Indrek Süld toime KarS § 300 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o riigihanke menetluse nõuete rikkumise menetluses osalejale eelise andmise eesmärgil, kui riigihanke maksumus või sõlmitud hankelepingu maksumus on eriti suur.

pakkumused ASle X. ning oli hankemenetlustes OÜ X kontaktisikuks. T. P., kui ettevõtja OÜ X huvides tegutsev isik, on ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses. Seega on T. P. OÜ X juhtivtöötaja ja pädev esindaja KarS § 14 lg 1 mõttes. Autsec OÜ on perioodil jaanuar 2014. jaanuarist kuni 2016. veebruarini osalenud pakkujana üheksal AS-i X. korraldatud X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete hankimise ja montaaži hankel ning Autsec OÜ pakkumused tunnistati korduvalt edukaks. OÜ X on perioodil 2014. maist kuni 2016. veebruarini osalenud pakkujana neljal AS-i X. korraldatud X.automaatika materjalide ja seadmete hankimise ja montaaži hangetel. Seega tegutsesid OÜ X ja Autsec OÜ ajavahemikul 2014. jaanuarist kuni 2016. veebruarini AS-i X. korraldatud X.automaatika seadmete projekteerimise, materjalide ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel Eesti Vabariigis, s.o samal kaubaturul, olles seega konkurendid KarS § 400 lg 2 tähenduses. OÜ X pani konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused toime OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindaja müügijuhi T. P. tegutsemise kaudu. Autsec OÜ pani konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused toime Autsec OÜ juhatuse liikme ja pädeva esindaja Raivo Lill tegutsemise kaudu. Seejuures kallutas T. P. ja seeläbi OÜ-d X ning Raivo Lille ja seeläbi Autsec OÜd konkurentsi jätkuvalt kahjustavate kokkulepetele ja kooskõlastatud tegevusele AS X. korraldavatel riigihangetel AS-i X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, kelle ülesandeks oli X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete ja montaaži hangete ettevalmistamine, läbiviimine ja järelevalve hankemenetluses sõlmitud lepingute täitmise üle. Konkurentsi kahjustav hinnaalane koostöö AS X. korraldatud riigihangetel AS X. sideja turvanguameti juhataja Indrek Süldi kallutamisel Indrek Süld töötas 27.10.1997 kuni 29.07.2016 AS-i X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja ametikohal. Indrek Süldi ülesandeks side- ja turvanguameti juhatajana oli muuhulgas X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete hankimise ja montaaži hangete ettevalmistamine, läbiviimine ja järelevalve hankemenetluses sõlmitud lepingute täitmise üle. Indrek Süld, osaledes AS X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja ametiülesannete raames AS X. korraldatud avalike ülesannete täitmise valdkonnaga seotud X.veo ja X.infrastruktuuri hangete korraldamisel ja läbiviimisel, oli kohustatud järgima RHS § 1 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid ning RHS § 131 alusel (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 9) AS X. juhatuse poolt kinnitatud AS X. hankekorda ja RHS § 3 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 3) sätestatud üldpõhimõtteid. OÜ X ja Autsec OÜ sõlmisid oma esindajate T. P. ja Raivo Lill kaudu Indrek Süldi kihutamisel 2014. aasta kevadest kuni 2016. aasta veebruarini kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastasid tegevusi AS X. korraldatud X.automaatika materjali ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel osaledes. OÜ X ja Autsec OÜ esindajate T. P. ja Raivo Lill kaudu leppisid Indrek Süldi kallutamisel kokku, millise hinnaga kumbki äriühing pakkumuse esitab, tagades madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise ning esitasid kooskõlastatult AS X. hangetel pakkumused vastavalt omavahel kokkulepitud tingimustele. Konkurentsi kahjustav koostöö AS X. korraldatud X.automaatika materjali ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel leidis aset meilivahetuse ja omavahelise suhtluse ning Indrek Süldi poolt kallutatud ja vahendatud suhtluse kaudu, mille kaudu jõudsid konkurendid ühisele arusaamale, millise hinnaga pakkumused OÜ X ja Autsec OÜ riigihangetel esitavad alljärgnevalt. AS X. lihthange nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“: Riigihanke eest vastutavad isikud olid AS-i X. side ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja

tema alluv M. R., kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõttesisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2014. aastal täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.05.2014, tegi Indrek Süld OÜ X esindajale T. P.le ettepaneku, et OÜ X osaleks pakkujana AS-i X. korraldataval X.automaatika hankel. Indrek Süldi kallutamisel leppisid Autsec OÜ ja OÜ X esindajad Raivo Lill ja T. P. kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad ettevõtted pakkumused selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel. Seejuures lubas Indrek Süld T. P.le, et riigihanke hinda ja muud hanget puudutavad andmed, mille põhjal T. P. peab koostama OÜ X nimelt pakkumuse, edastab T. P.le Indrek Süld või Autsec OÜ esindaja Raivo Lill. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. 07.05.2014 allkirjastas Indrek Süld taotluse „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanke algatamiseks, milles oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 384 000 €. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. 13.05.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanketeade. Samal päeval kell 13:26 edastas Indrek Süld T. P.le e-kirjaga selle riigihanke hankedokumendid. Indrek Süld kallutas Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, saates 15.05.2014 kell 10:16 T. P.le e-kirja, millega edastas kooskõlastatult Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lillega riigihanke „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ pakkumuse hinnatabeli. Indrek Süldi poolt saadetud tabeli kohaselt pidi OÜ X pakkumuse hind riigihankele olema kogusummas 254 600 € käibemaksuta. T. P. koostas Indrek Süldilt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse ja lasi pakkumuse dokumendi allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. Kel. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 21.05.2014 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 254 600 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 20.05.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 242 480 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 21.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ (hind 254 600 €), Y. OÜ (hind 273 200 €) ja Autsec OÜ (hind 242 480 €). 26.05.2014 tunnistas hankekomisjon, mille liikmeks oli ka Indrek Süld, edukaks Autsec OÜ poolt esitatud pakkumuse maksumusega 242 480 €, kuna nimetatud pakkumus oli kõige madalama maksumusega. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige A. S.) 11.07.2014 töövõtulepingu nr xxx firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 242 480 € ilma käibemaksuta. Seega kihutas Indrek Süld Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd ning OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X riigihankel nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ sõlmima konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutsema kooskõlastatult määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. AS X. lihthange nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavad isikud olid AS-i X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja A. S., kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo

Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2014. aastal kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 11.07.2014, leppisid Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill ja OÜ X juhtivtöötaja ja pädev esindaja T. P. Indrek Süldi kallutamisel kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad pakkumuse OÜ X ja Autsec OÜ selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ algatamise taotluses oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 235 690 €. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalam hind. Hanke objekti hulka kuulus firma R. 14 seadmekapi hankimine vastavalt hankedokumentides esitatud spetsifikatsioonile. Indrek Süld tegi enne hanke väljakuulutamist 11.07.2014 OÜ X juhtivtöötajale T. P.ile ettepaneku küsida R.i 14 kapi hinnapakkumist eesmärgiga saada teada enne riigihanke väljakuulutamist hanke maksumus. Samuti soovitas Indrek Süld T. P.l nimetatud kapid kohe ära tellida. Samal päeval andis T. P. Indrek Süldile teada, et saatis päringu ära ning tellib kapid. 15.07.2014 kell 10:44 saatis T. P. Indrek Süldile R. kappide pakkumise ning küsis detailide „8612140 ja 4935000“ koguseid. Samal päeval kell 10:56 vastas Indrek Süld T. P.le, et kogused sobivad ning informeeris, et kui avaldatakse riigihange, saadab ta hankedokumendid T. P.le tutvumiseks. 19.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ teade. Samal päeval kell 12:15 saatis Indrek Süld e-kirjaga Raivo Lillele ja T. P.le riigihanke hankedokumendid, mille lisa 1 punkti 2.5 kohaselt tarnib edukas pakkuja vastavalt näidisspetsifikatsioonile firma R. 14 seadmekappi vastavalt kapi spetsifikatsioonile, mis sisaldavad mh montaažiprofiile TS8612140 ja PS4935000 s.t. samad kapid, mis T. P. oli eelnevalt Indrek Süldi korraldusel tellinud. 21.08.2014 kell 8:23 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirja, milles edastas konkureeriva firma Autsec OÜ riigihanke nr x pakkumuse andmed: „Kõik materjalid kokku (sealhulgas ka sinu kapid) peaksid olema 189900. Montaaz Raivolt Ca 46200. Kokku 236 tuh.“ Ühtlasi informeeris Indrek Süld e-kirjas T. P., et riigihanke eeldatav maksumus on 241 000 €, millest riigihanke pakkumuse maksumus üle ei tohi minna ning lisas, et riigihanke pakkumuses Tapa, Jõhvi, Kohtla, Vaivara jaama kapid on võrreldes teistega suuremad ning seetõttu võivad seal hinnad erineda. Samuti edastas Indrek Süld T. P.le firma Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lille mobiiltelefoni numbri, et T. P. saaks Raivo Lillega pakkumuse sisu osas konsulteerida ja kooskõlastada hinnad. 25.08.2014 kell 14:20 saatis Autsec OÜ esindaja Raivo Lill e-kirjaga T. P.le faili nimetusega „x“. Tabel oli koostatud riigihanke nr x hankedokumentide lisale 3 vastavalt, kus oli välja toodud 14 jaama pakkumuse hind materjalile ja montaažile. 25.08.2014 kell 15:06 saatis T. P. e-kirja Indrek Süldile riigihanke number x pakkumuse kooskõlastamiseks faili nimetusega „x“, milles oli pakkumus materjalile summas 191 480 € ja montaažile summas 49 500 €, kokku 240 980 €. T. P. koostas Indrek Süldi kallutamisel kooskõlastatult Raivo Lillega OÜ X pakkumuse vastavalt kokkulepitud hindadega ja lasi 27.08.2014 pakkumuse dokumendi allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. K.. Seejärel esitas T. P. hankija AS Eesti X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 240 980 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 25.08.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 235 500 €, mis oli vastavalt kokkuleppele

hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 28.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ (hinnaga 240 980 €) , Y. OÜ (hinnaga 239 860 €) ja Autsec OÜ (hinnaga 235 500 €). 29.08.2014 tunnistas Indrek Süldi osalusel hankekomisjon edukaks Autsec OÜ poolt esitatud pakkumuse maksumusega 235 500 €, kuna nimetatud pakkumus on kõige madalama maksumusega. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige P. J.) 07.10.2014 hankelepingu nr x firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 235 500 € ilma käibemaksuta. T. P. tellis OÜ X nimel R. UAB Eesti filiaalist seadmekapid ja esitas nende eest 06.10.2014 arve Autsec OÜ esindajale Raivo Lillele. 23.10.2014 tasus Autsec OÜ kappide eest OÜ-le X koos käibemaksuga 37 800 €. Seega kihutas Indrek Süld Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd ning OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X riigihankel nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ sõlmima konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutsema kooskõlastatult määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. AS X. lihthange nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2015. aastal kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 29.09.2015, leppisid Indrek Süldi kallutamisel Autsec OÜ ja OÜ X esindajad Raivo Lill ja T. P. kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad ettevõtted pakkumused selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke algatamise taotluse kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 80 000 € ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja OÜ X . 29.09.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hanketeade. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalam hind. Konkurentsi kahjustava koostöö käigus saatis Raivo Lill 13.10.2015 kell 12:10 T. P.le e-kirjaga riigihanke pakkumuse hinnatabeli, kus olid välja toodud riigihanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ materjalide maksumus 59 096 €, montaaži maksumus 22 440 € ning pakkumuse maksumus kokku 81 538 €. Samal päeval kell 13:40 tagastas T. P. e-kirjaga Raivo Lillele nimetatud tabeli, kus oli välja toodud riigihanke materjalide maksumus 62 055 €, montaaži maksumus 23 562 € ning pakkumuse maksumus kokku 85 617 €. Kokkulepitult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega koostas T. P. temale edastatud hindade andmete põhjal OÜ X pakkumuse. T. P. lasi 13.10.2015 pakkumuse dokumendid digitaalselt allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. Kel. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 13.10.2015 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 85 617 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.10.2015 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 81 538 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 15.10.2015 leidis hankekomisjon, mille koosseisu kuulus ka Indrek Süld, et hankel olid esitanud pakkumused Autsec OÜ ja OÜ X ning kvalifitseeris mõlemad pakkujad.

Hankekomisjon tunnistas 15.10.2015 edukas Autsec OÜ pakkumuse kui odavama. 23.10.2015 sõlmis AS X. (esindaja infrastruktuuridirektori ülesannetes R. V.) töövõtulepingu nr x. firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 81 538 € ilma käibemaksuta. Seega kihutas Indrek Süld Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd ning OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X riigihankel nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ sõlmima konkurentide vahelise kokkuleppe ja tegutsema kooskõlastatult määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. AS X. avatud rahvusvaheline hange nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning ja Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2015. aastal kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 30.11.2015, leppisid Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill ja OÜ X juhtivtöötaja ja pädev esindaja T. P. Indrek Süldi kallutamisel kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad pakkumused OÜ X ja Autsec OÜ selliselt, et tagada kas OÜ X või Autsec OÜ võit hankel. Seejuures lepiti kokku, et OÜ X võidu korral oleks tööde teostajaks Autsec OÜ. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke algatamise taotluse kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 364 000 € ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ ja suuliselt on huvi tundnud L. W. X AS. Kallutades T. P. ja Raivo Lille konkurentsi kahjustavale koostööle, andis Indrek Süld 23.11.2015 kell 13:45 telefonikõnes Raivo Lillele teada, et riigihanke pakkumuste esitamise ajaks tuleb 40 päeva, et Raivo Lill saaks vaatamata puhkusele Autsec OÜ pakkumuse esitada. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris hanke nr x. hanketeade. Riigihanke pakkumuste tähtajaks oli 14.01.2016 kell 10:00. Hankedokumentide punkt 14.1.6. kohaselt jättis hankija endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui esitatakse ainult üks pakkumus. 18.12.2015 kell 12:41 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et ta kohtus X OÜ esindaja T. P. ning andis teada, et T. P. võtab seoses hankega Raivo Lillega ühendust. Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill lubas Indrek Süldile, et kui T. P. võtab ühendust, „siis saame need asjad jälle korda“. 28.12.2015 kell 14:52 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et kooskõlastavad omavahel riigihanke pakkumuste maksumused. Seejuures lubas Raivo Lill vastavalt T. P.ga kokkulepitule arvutada välja Autsec OÜ pakkumuse hinna ning seejärel edasiseks pakkumuste kooskõlastamiseks T. P. ühendust võtta. 29.12.2015 kell 13:56 telefonikõnes aitas Indrek Süld Raivo Lillel koostada Autsec OÜ pakkumust ning 04.01.2016 kell 13:15 ja 07.01.2016 kell 10:34 telefonikõnedes aitas Indrek Süld T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust. 11.01.2016 kell 15:03 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill Indrek Süldi kallutamisel kokku, et riigihanke täitmine läheb OÜ X võidu korral Autsec OÜ-le ning OÜ X saab selle eest väikese boonuse ning Raivo Lill koostab ja saadab T. P.le riigihanke pakkumuse hinnatabeli e-kirjaga. 12.01.2016 kell 15:12 telefonikõnes arutasid Raivo Lill ja T. P. Autsec OÜ ja OÜ X pakkumuste hindasid. Seejuures leppisid Raivo Lill ja T. P. kokku, et konkureerivate ettevõtete pakkumuste maksumuste erinevused tohi olla liiga suured ning OÜ X boonuseks hankel osalemise eest võiks olla 3% hanke pakkumuse summast. Raivo Lill ja T. P. otsustasid et lähtuvalt eelnevalt kokkulepitud tingimustest, arvutab Raivo Lill kokku ettevõtete pakkumuste summad ja saadab need T. P.le. 12.01.2016 kell 16:54 saatis Raivo Lill T. P.le e-kirjaga riigihanke pakkumuse hinnatabeli, milles olid välja toodud riigihanke I osa materjalide maksumus 104 170 €, montaaži maksumus 36 400 € ja maksumus kokku 140 570 € ning II osa materjalide maksumus 172 272 €, montaaži

maksumus 72 800 € ja maksumus kokku 245 072 €. 13.01.2016 kell 09:00 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et T. P. kasutab Raivo Lille poolt temale edastatud riigihanke pakkumuse hindade tabelit OÜ X nimelt pakkumuse e-riigihangete registrisse esitamiseks. Seejuures hoiatas Raivo Lill, et tema poolt edastatud hindade esitamisel OÜ X pakkumuses peaks T. P. Raivo Lille poolt edastatud andmed ise ümber kopeerima, et vältida Raivo Lille poolt koostatud faili metaandmete sattumist OÜ X pakkumusse, sest „siis on näha, kelle poolt on loodud see asi“. 13.01.2016 kell 09:24 telefonikõnes nõustas Raivo Lill T. P., kuidas OÜ X pakkumust exeli-tabelis koostada. T. P. koostas Raivo Lillelt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse ja edastas selle 13.01.2016 allkirjastamiseks X OÜ juhatuse esimehele O. K. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 13.01.2016 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 1. osa 140 570 € ja 2. osa 245 072 €, mis oli vastavalt kokkuleppele konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega teadlikult 1. osas madalama ja 2. osas kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.01.2016 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 1. osa 146 270 € ja

osalevad järgmisel AS X. korraldatud riigihangetel vastavalt kokkulepitud tingimustele. Raivo Lill andis teada, et kalkuleerib veel Autsec OÜ pakkumuse hindu. 08.02.2016 kell 10:42 telefonikõnes informeeris T. P. Raivo Lille, et ta ei jõua kahe päevaga OÜ X pakkumust riigihankele esitada. Seejuures arutasid Raivo Lill ja T. P., et Indrek Süld ei teavitanud seekord OÜ X esindajat piisavalt varakult hanke toimumisest, kuigi Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill oli hankest teavitatud varakult. 09.02.2016 esitas Autsec OÜ ainsa pakkujana pakkumuse riigihankele. 10.02.2016 leidis hankekomisjon Indrek Süldi osalusel, et hankele on esitanud ainsa pakkujana Autsec OÜ pakkumuse kogumaksumusega 353 680 €, mis ka kvalifitseeriti, tunnistati vastavaks ja edukaks. Samas tegi hankekomisjon AS-i X. juhatusele ettepaneku tuginedes HD punktile 10.3.7 lükata pakkumused tagasi, kuna esitati ainult üks pakkumus. Seetõttu tunnistati hankemenetlus kehtetuks. 12.02.2016 kell 13:50 telefonikõnes kallutas Indrek Süld Raivo Lillele helistades Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, teatades, et riigihangemenetlus tuleb uuesti läbi teha, kuna OÜ X ei jõudnud eelmisel hankel pakkumust teha ja AS-i X. nõukogu ei luba ühe pakkujaga hankel lepingut sõlmida. Indrek Süldi selgituste kohaselt Raivo Lillele on uus hange vajalik, et OÜ X saaks referentse, mis lihtsustab ettevõttel tulevikus hangetel osalemist. Seejuures kinnitas Indrek Süld Raivo Lillele, et Autsec OÜ pakkumus eelmisele hankele oli sobilik ja uues pakkumuses tuleks Autsec OÜ-l vaid uued kuupäevad panna. 19.02.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. Riigihange oli jagatud kolme ossa. 19.02.2016 kell 14:44 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et toimub uus riigihange, et ka OÜ X saaks pakkumuse esitada. 22.02.2016 kell 15:44 ja 15:55 telefonikõnedes kallutas Indrek Süld Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, juhendades T. P. OÜ X nimelt riigihanke nr x pakkumuse koostamisel ning tehes ettepaneku leppida kokku pakkumuse koostamisel OÜ X pakkumuse maksumuse andmed Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega. 23.02.2016 kell 10:53 saatis T. P. ekirja Raivo Lillele, milles palus Raivo Lillel täita riigihanke pakkumuse lisa 6 „Teostatud tööde nimekiri“ tabel, sest Indrek Süld arvas, et Raivo Lill saab T. P. selles osas aidata. 29.02.2016 kell 10:10 telefonikõnes aitas Raivo Lill T. P.l koostada riigihanke pakkumust. Seejuures kooskõlastasid ja arutasid Raivo Lill ja T. P. Indrek Süldi korraldust, esitada ettevõttete pakkumused selliselt, et vastavalt kokkuleppele võidaks ühe osa hankest OÜ X ja teise osa Autsec OÜ. Raivo Lill ja T. P. leppisid kokku, et Raivo Lill arutab Indrek Süldiga pakkumuste kokkuleppe üle ja edastab vajalikud pakkumuse andmed seejärel T. P.le. Konkurentsi kahjustava koostöö varjamise eesmärgil leppisid Raivo Lill ja T. P. kokku, et T. P. edastab talle pakkumuse hindade saatmiseks oma erakirjade e-posti aadressi. 29.02.2016 kell 10:23 saatis T. P. Raivo Lillele sõnumi kirjaga, mis sisaldas e-posti aadressi xxx. 29.02.2016 kell 11:24 telefonikõnes kallutas Indrek Süld Autsec OÜ-d ja OÜ X konkurentsi kahjustavat kokkulepet sõlmima, teatades Raivo Lillele, et OÜ X saaks ühe hanke osa võita, ei pea Autsec OÜ eelmisele hankele tehtud pakkumuse hindu muutma ning kokkuleppe saavutamiseks peaks OÜ X esitama sel korral Autsec OÜ-st odavama pakkumuse. Seejuures selgitas Indrek Süld, et antud riigihange ongi sellel eesmärgil jaotatud osadeks, sest AS-i X. nõukogule raske põhjendada olukorda, kui on liiga vähe pakkujaid. 04.03.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas Autsec OÜ pakkumuse riigihanke

riigihanke 1. ja 2. osas; 25.04.2016 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolliga tunnistati L. W. X AS pakkumused edukaks riigihanke 1. ja 2. osas. Autsec OÜ pakkumus lükati vastavalt hankedokumentide punktile 10.3.5 tagasi, sest hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad hanke läbiviimise hankija jaoks ebaotstarbekaks. Seega kihutas Indrek Süld Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd ning OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X riigihangetel nr X „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ ja nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ osaledes sõlmima konkurentide vahelise kokkuleppe ja tegutsema kooskõlastatult määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. Eelkirjeldatust ilmneb, et AS-i X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld kihutas jätkuvalt konkureerivate ettevõtjate OÜ X juhtivtöötajat ja pädevat esindajat T. P. ja OÜd X ning Raivo Lille Autsec OÜ juhatuse liikmena ja Autsec OÜd sõlmima konkurentidena AS-i X. korraldatud riigihangetel 2014. kevadest kuni 2016. veebruarini konkurentsi kahjustavaid kokkulepped, leppides kokku AS-i X. poolt korraldatavatel hangetel esitatavate pakkumuste hinnad X.automaatika seadmete ja materjalide hankimise ja teenuste teostamise turul. Seejuures kallutas AS X. turvangu- ja sideameti juhataja Indrek Süld korduvalt Autsec OÜ esindajat Raivo Lille juhendama OÜ X esindajat T. P. riigihangetes pakkumuste koostamisel ning edastama talle andmed hindade kohta riigihankele pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele esitasid Autsec OÜ ja OÜ X korduvalt kooskõlastatult pakkumused AS X. korraldatud riigihangetele. Eeltoodud tegevustega määrasid Indrek Süldi kallutamisel OÜ X ja Autsec OÜ konkurentidena kolmandate isikute suhtes kindlaks pakkumuse hinnad AS X. poolt hallataval Eesti Vabariigi X.automaatika seadmete ja materjali hankimise ja montaaži riigihangete kaubaturul. Indrek Süldi kihutamise tulemusel rikkusid eelkirjeldatud hinnakokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega AS-i X. korraldatud riigihangetel konkureerivad ettevõtjad T. P. OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindajana ja OÜ X ning Raivo Lill Autsec OÜ juhatuse liikmena ja Autsec OÜ konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 1 (KonkS) sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjate vaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Seega pani Indrek Süld toime KarS § 22 lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutas riigihankel konkureerivaid ettevõtjaid sõlmima konkurentidevahelisi kokkuleppeid ja osalema kooskõlastatud tegevuses, millega määrati otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind.

AS-i X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld kallutas T. P. jätkuvalt võltsima dokumente ja kasutama teadvalt võltsitud dokumente esitamiseks AS-i X. korraldatud riigihangetel eesmärgiga, et AS X. hankekomisjon kvalifitseeriks riigihankel pakkujana OÜ X alljärgnevatel asjaoludel. AS X. lihthange nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavaks isikuks oli muuhulgas AS-i X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõttesisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. AS-i X. korraldatud riigihangetel OÜ X kvalifitseerumise eesmärgil võltsima dokumente ja kasutama teadvalt võltsitud dokumente hankemenetluses järgnevalt. 2014. aastal kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.05.2014 tegi Indrek Süld T. P.le ettepaneku, et OÜ X osaleks pakkujana AS-i X. korraldataval X.automaatika hankel. Pakkumuse vormistamiseks lubas Indrek Süld edastada T. P.le vajalikud andmed riigihanke pakkumusel osalemiseks nõutud referentside ning litsentside kohta, mis OÜ-l X puudusid. 13.05.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanketeade. Hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuete punkti 5.1. kohaselt pidi pakkuja ajavahemikus 2011-2013 olema täitnud vähemalt ühe lepingu X tüüpi X. automaatsete foorisignalisatsioonide seadmekappide montaažitöödeks Eesti Vabariigi territooriumil. Punkti 5.1.1. kohaselt pidi pakkuja kvalifikatsiooni tõestamiseks esitama info lepingu kohta – kellega sõlmiti, kuna ja mis mahus. Punkti 5.2. kohaselt pidi pakkuja omama X montaažitehnoloogia kasutusõiguse pakkumuse esitamise ajal kehtivat litsentsi X Ltd., CXOne täispaketi litsentsi ning X 5.0 tarkvara litsentsi. Punkti 5.2.1. kohaselt pidi pakkuja esitama vajalikud tõendid nimetatud nõudele vastavuse kohta. Hanke avaldamise päeval 13.05.2014 kell 13:26 edastas Indrek Süld T. P.le e-kirjaga hankedokumendid. Kuna OÜ X ei vastanud nendele pakkujate kvalifitseerumistingimustele, kallutas Indrek Süld selleks, et võimaldada OÜ-l X nimetatud riigihankel pakkujana kvalifitseeruda, T. P. võltsima ja kasutama teadvalt võltsitud dokumente järgnevalt. Indrek Süld kallutas T. P. võltsima ja esitama AS-i X. korraldatud riigihankel OÜ X pakkumuses võltsitud dokumente, saates 15.05.2014 kell 10:16 Indrek Süldile e-kirja, milles andis T. P.le korralduse märkida OÜ X pakkumusse järgnevad fiktiivsed referentsid ja litsentsid: „xxx“. Samal päeval kell 12:56 kallutas Indrek Süld T. P. võltsima ja esitama riigihankel teadvalt võltsitud dokumente, edastades e-kirjaga T. P.le lisaks riigihankel pakkumuse esitamisel vajaminevate litsentside andmed: „xxx“. T. P. koostas Indrek Süldilt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse hankele, märkides pakkumuse lehele 13 järgneva teksti: „Ajavahemikus 2011-2013 täidetud automaatsete foorisignaalide montaažitööde lepingute nimekiri koos maksumuste ja kuupäevadega. Alltöövõtt 2013 aastal firmale Autsec OÜ: markeerimistööd ja osaline X tüüp automaatika montaaž, testimine. Maksumus: 28 000 EUR. Juuli 2012“ ja pakkumuse lehele 14 järgneva teksti: „xxx ning lasi pakkumuse dokumendid, sealhulgas ebaõigeid andmeid sisaldavad leheküljed 13 ja 14, allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. K. Sellise tegevusega pani T. P. toime dokumendi võltsimise, eesmärgiga omandada õigusi, sest tegelikult ei olnud OÜ X aastatel 2011-13 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid ning OÜ-l X ei olnud X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X Ltd., CX-One täispaketi litsentsi ning X 5.0 tarkvara litsentsi. Seega kihutas Indrek Süld T. P. võltsima dokumente, kandes neisse Indrek Süldi poolt edastatud ebaõiged andmed OÜ X hankele kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste kohta, eesmärgiga esitada need AS-i X. lihthankel nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ kvalifitseerumise eesmärgil OÜ X pakkumuses.

Seejärel esitas T. P. 21.05.2014 OÜ X pakkumuse AS-i X. hankekomisjonile eesmärgiga kvalifitseeruda hankele „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“, olles teadlik, et pakkumuse dokumentides on esitatud tegelikkusele mittevastavad andmed, sest tegelikult ei olnud OÜ X aastatel 2011-13 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid ning OÜ-l X ei olnud X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X Ltd., CX-One täispaketi litsentsi ning X 5.0 tarkvara litsentsi. 26.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli. Hankekomisjon otsustas, tuginedes T. P. poolt OÜ X esindajana esitatud võltsitud dokumentidele, et OÜ X pakkumus vastab kvalifitseerimise tingimustele ja tunnistas pakkumuse vastavaks. Seega kihutas Indrek Süld T. P. kasutama AS-i X. lihthankel nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ OÜ X kvalifitseerumise eesmärgil OÜ X pakkumuses teadvalt võltsitud dokumente, millesse olid kantud ebaõiged andmed OÜ X hankele kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste kohta. AS X. lihthange nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavaks isikuks oli muuhulgas AS-i X. turvangu- ja sideameti juhataja Indrek Süld, kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõttesisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. AS-i X. korraldatud riigihankel OÜ X kvalifitseerumise eesmärgil võltsima dokumente ja kasutama teadvalt võltsitud dokumente hankemenetluses järgnevalt. 2014. aastal kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 11.07.2014 tegi Indrek Süld T. P.le ettepaneku, et OÜ X osaleks pakkujana AS-i X. korraldataval X.automaatika hankel. Pakkumuse vormistamiseks lubas Indrek Süld edastada T. P.le vajalikud andmed riigihanke pakkumusel osalemiseks nõutud referentside ning litsentside kohta, mis OÜ-l X puudusid. 19.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ teade. Hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuete punkti 5.2. kohaselt pidi pakkuja omama lepingu täitmiseks kehtivat X montaažitehnoloogia RailDesigner 5.0 kasutusõigust, X 5.0 projekteerimistarkvara kasutusõigust ning Cx-One tarkvara kasutusõigust. Vastavalt punktile

Seejärel 27.08.2014 esitas T. P. OÜ X pakkumuse AS-i X. hankekomisjonile eesmärgiga kvalifitseeruda hankele „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“, olles teadlik, et pakkumuse dokumentides on esitatud tegelikkusele mittevastavad andmed, sest tegelikult ei olnud OÜ X X montaažitehnoloogia RailDesigner 5.0 kasutusõigust, X 5.0 projekteerimistarkvara kasutusõigust ning Cx-One tarkvara kasutusõigust. 29.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli. Hankekomisjon otsustas, tuginedes T. P. poolt OÜ X esindajana esitatud võltsitud dokumendile, et OÜ X pakkumus vastab kvalifitseerimise tingimustele ja tunnistas pakkumuse vastavaks. Seega kihutas Indrek Süld T. P. kasutama AS-i X. hankel nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ OÜ X kvalifitseerumise eesmärgil OÜ X pakkumuses teadvalt võltsitud dokumenti, millesse olid kantud ebaõiged andmed OÜ X hankele kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste kohta. AS X. lihthange nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. AS-i X. korraldatud riigihankel OÜ X kvalifitseerumise eesmärgil võltsima dokumente ja kasutama teadvalt võltsitud dokumente hankemenetluses järgnevalt. 2015.aastal kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 29.09.2015 tegi Indrek Süld T. P.le ettepaneku, et OÜ X osaleks pakkujana AS-i X. korraldataval X.automaatika hankel. Pakkumuse vormistamiseks lubas Indrek Süld edastada T. P.le vajalikud andmed riigihanke pakkumusel osalemiseks nõutud referentside ning litsentside kohta, mis OÜ-l X puudusid. 29.09.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hanketeade. Hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuete punkti 5.1. kohaselt pidi pakkuja viimase nelja aasta (2011 – 2014) jooksul olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) € X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas; Vastavalt punktile 5.1.1. pidi pakkuja esitama LISA 6 vormil pakkuja poolt viimase nelja aasta jooksul täidetud X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingute loetelu koos lepingu maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja infoga lepingu täitmise asukoha osas ning Tellija(te) kohta. Punkti 5.4. kohaselt pidi pakkuja omama hanke pakkumuste avamise hetkel tarkvarapakettide X x, x ja x kehtivaid litsentse. Vastavalt punktile 5.4.1. pidi pakkuja esitama vastavate dokumentide koopiad pakkumuse koosseisus. Kuna OÜ X ei vastanud nendele pakkujate kvalifitseerumistingimustele, kallutas Indrek Süld selleks, et võimaldada OÜ-l X nimetatud riigihankel pakkujana kvalifitseeruda, T. P. võltsima ja kasutama teadvalt võltsitud dokumente järgnevalt. Indrek Süldi kihutamise tulemusena koostas T. P. Indrek Süldiga kooskõlastatud andmete põhjal OÜ X pakkumuse, märkides pakkumusse Indrek Süldilt 15.05.2014 e-kirjadega saadud järgnevad andmed HD lisa 6 vormile: „Alltöövõtt firmale Autsec OÜ markeerimistööd ja osaline X tüüpi automaatika montaaz, testimine“, lepingu kehtivuse aasta „2013“ ja lepingu maksumus „28 000 EUR“. Samuti märkis T. P. pakkumusse järgnevad andmed: „xxx“. 13.10.2015 lasi T. P. allkirjastada pakkumuse, sealhulgas ebaõigeid andmeid sisaldavad dokumendid, OÜ X juhatuse liikmel O. K. Sellise tegevusega pani T. P. toime dokumendi võltsimise, sest tegelikult ei olnud OÜ X aastatel 2011-13 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid ning OÜ-l X ei olnud X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X Ltd., CX-One

täispaketi litsentsi ning X 5.0 tarkvara litsentsi. Seega kihutas Indrek Süld T. P. võltsima dokumente, kandes neisse Indrek Süldi poolt edastatud ebaõiged andmed OÜ X hankele kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste kohta, eesmärgiga esitada need AS-i X. lihthankel nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ kvalifitseerumise eesmärgil OÜ X pakkumuses. Seejärel 13.10.2015 esitas T. P. OÜ X pakkumuse AS-i X. hankekomisjonile, laadides selle üles riigihangete registrisse, eesmärgiga kvalifitseeruda hankele „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“, olles teadlik, et pakkumuse dokumentides on esitatud tegelikkusele mittevastavad andmed, sest tegelikult ei olnud OÜ X aastatel 2011-13 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid ning OÜ-l X ei olnud X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X Ltd., CX-One täispaketi litsentsi ning X 5.0 tarkvara litsentsi. 15.10.2015 kvalifitseeris hankekomisjon, tuginedes T. P. poolt OÜ X esindajana esitatud võltsitud dokumentidele, OÜ X pakkumuse. Seega kihutas Indrek Süld T. P. kasutama AS-i X. hankel nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ OÜ X kvalifitseerumise eesmärgil OÜ X pakkumuses teadvalt võltsitud dokumente, millesse olid kantud ebaõiged andmed OÜ X hankele kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste kohta. AS X. avatud rahvusvaheline hange nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. AS-i X. korraldatud riigihankel OÜ X kvalifitseerumise eesmärgil võltsima dokumente ja kasutama teadvalt võltsitud dokumente hankemenetluses järgnevalt. 2015. aastal kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 30.11.2015 tegi Indrek Süld T. P.le ettepaneku, et OÜ X osaleks pakkujana AS-i X. korraldataval X.automaatika hankel. Pakkumuse vormistamiseks lubas Indrek Süld edastada T. P.le vajalikud andmed riigihanke pakkumusel osalemiseks nõutud referentside ning litsentside kohta, mis OÜ-l X puudusid. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris hanke nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hanketeade. Hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuete punkti 5.1. kohaselt pidi pakkuja viimase nelja aasta (2011 – 2014) jooksul olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 (viiskümmend tuhat) € X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas; Vastavalt punktile 5.1.1. pidi pakkuja esitama LISA 6 vormil pakkuja poolt viimase nelja aasta jooksul täidetud X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingute loetelu koos lepingu maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja infoga lepingu täitmise asukoha osas ning Tellija(te) kohta. Punkti 5.4. kohaselt pidi pakkuja omama hanke pakkumuste avamise hetkel tarkvarapakettide X x, x ja x kehtivaid litsentse. Vastavalt punktile 5.4.1. pidi pakkuja esitama vastavate dokumentide koopiad pakkumuse koosseisus. Kuna OÜ X ei vastanud nendele pakkujate kvalifitseerumistingimustele, kallutas Indrek Süld selleks, et võimaldada OÜ-l X nimetatud riigihankel pakkujana kvalifitseeruda, T. P. võltsima ja kasutama teadvalt võltsitud dokumente järgnevalt. Indrek Süldi kihutamise tulemusena koostas T. P. Indrek Süldiga kooskõlastatud andmete põhjal OÜ X pakkumuse, märkides pakkumusse Indrek Süldilt 15.05.2014 e-kirjadega saadud järgnevad andmed HD lisa 6 vormile: „Alltöövõtt firmale Autsec OÜ markeerimistööd ja osaline X tüüpi automaatika montaaz, testimine“, lepingu kehtivuse aasta „2013“ ja lepingu maksumus „28 000 EUR“. Samuti märkis T. P. pakkumusse järgnevad andmed: „xxx“.

Samuti lisas T. P. OÜ X pakkumuse dokumentide hulka Indrek Süldilt 06.10.2015 saadud X kinnituskirja, kui hankedokumentide p 5.3.1. kohaselt esitatava dokumendi. 13.01.2016 lasi T. P. allkirjastada pakkumuse, sealhulgas ebaõigeid andmeid sisaldavad dokumendid, OÜ X juhatuse liikmel O. K. Sellise tegevusega pani T. P. toime dokumendi võltsimise, sest tegelikult ei olnud OÜ X aastatel 2011-13 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid ning OÜ-l X ei olnud X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X Ltd., CX-One täispaketi litsentsi ning X 5.0 tarkvara litsentsi. Seega kihutas Indrek Süld T. P. võltsima dokumenti, kandes sellesse Indrek Süldi poolt edastatud ebaõiged andmed OÜ X hankele kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste kohta, eesmärgiga esitada need AS-i X. hankel nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ kvalifitseerumise eesmärgil OÜ X pakkumuses. Seejärel esitas T. P. 13.01.2016 OÜ X pakkumuse AS-i X. hankekomisjonile, laadides selle üles riigihangete registrisse, eesmärgiga kvalifitseeruda hankele „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“, olles teadlik, et pakkumuse dokumentides on esitatud tegelikkusele mittevastavad andmed, sest tegelikult ei olnud OÜ X aastatel 2011-13 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid ning OÜ-l X ei olnud X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X Ltd., CX-One täispaketi litsentsi ning X 5.0 tarkvara litsentsi ning samuti oli T. P. teadlik, et OÜ X pakkumuse dokumentide hulgas esitatud Indrek Süldilt 06.10.2015 saadud X kinnituskiri, kui hankedokumentide p 5.3.1. kohaselt esitatav dokument, ei vasta tegelikkusele, kuna OÜ X ei oma kinnituskirjas märgitud pädevust. 18.01.2016 otsustas hankekomisjon mitte kvalifitseerida OÜ X pakkumust. T. P. poolt OÜ X esindajana esitatud võltsitud dokumentidele tuginedes leidis hankekomisjon, et pakkuja vastab tingimustele selles osas, et pakkuja peab omama pakkumuse esitamise ajal X(või samaväärse) montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat kinnituskirja ja pakkuja peab omama pakkumuste avamise hetkel tarkvarapakettide X x, x ja x kehtivaid litsentse. Hankekomisjon leidis, et OÜ X pakkumus ei vasta tingimusele, mille kohaselt pidi pakkuja aastatel 2011-14 olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 € X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas, kuna OÜ X pakkumuses oli esitatud kaks lepingut maksumusega 28 000 € ja 30 000 €, mitte hankedokumentide p 5.1. nõutud üks leping maksumusega vähemalt 50 000 €. Seega kihutas Indrek Süld T. P. võltsima dokumente, kandes neisse Indrek Süldi poolt edastatud ebaõiged andmed OÜ X hankele kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste kohta, eesmärgiga esitada need AS-i X. riigihankel nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ kvalifitseerumise eesmärgil OÜ X pakkumuses. Sellise tegevusega pani Indrek Süld toime KarS § 22 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise dokumendi võltsimisele, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Sellise tegevusega pani Indrek Süld toime KarS § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest.

AS X. on riigile kuuluv ettevõte, mille põhitegevusalaks on põhikirja p 2.1. kohaselt X. infrastruktuuri majandamine. Seejuures hoolitseb AS X. Eesti Vabariigis avaliku X. arendamise ja korrashoiu, liiklusjuhtimise ja ohutuse eest. AS X. kui riigile kuuluv ettevõte on avalik ettevõtja konkurentsiseaduse (edaspidi KonkS) § 31 lg 31 tähenduses. X. infrastruktuuri majandamisega seotud valdkonnas asjade ja teenuste hankimisel on AS X. kui riigi osalusega äriühing hankija riigihangete seaduse (edaspidi RHS) § 10 lg 3 ning § 86 järgi (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis vastavalt § 5 lg 3 ja § 149). Sealhulgas vastutab AS X. Eesti Vabariigis avalikul X.l X.automaatika toimimise eest. Selle ülesande täitmiseks ning lähtuvalt RHS-ist korraldab AS X. X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete hankimise ja montaaži hankeid. Seega moodustab Eesti Vabariigis X.automaatika kaubaturu AS-i X. vastava valdkonnaga seotud materjalide ja montaaži hankimine. KonkS § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, füüsilisest isikust ettevõtja või muu majandusvõi kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Juriidiline isik Autsec OÜ (äriregistri kood 10051174) on asutatud 15.07.1996. Autsec OÜ on ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses. Alates asutamisest kuni käesoleva ajani on Autsec OÜ juhatuse liikmed Raivo Lill ja R. V.. Äriseadustiku (edaspidi ÄS) § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. AS-i X. korraldatud hangetel esindas Autsec OÜ-d juhatuse liige Raivo Lill. Raivo Lill kui ettevõtja Autsec OÜ huvides tegutsev isik on ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses. Seega on Raivo Lill juriidilise isiku organi liige ja pädev esindaja KarS § 14 lg 1 mõttes. Juriidiline isik OÜ X (äriregistri kood xxx) on asutatud 22.08.2001. OÜ X on ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses. T. P. töötab alates 1.06.2010 OÜ X müügijuhina. T. P. töölepingu p 2.2. kohaselt on tema töö sisuks müügitöö; p 2.3. kohaselt kohustub ta järgima juhatuse ja otsese ülemuse seaduslikke otsuseid ning ühekordseid ülesandeid, mis on tööandja huvides; p 2.5 kohaselt annavad talle tööülesandeid ja nende täitmist kontrollivad juhatuse liikmed. OÜ X juhatuse liikme O. Ke poolt antud ülesandel oli T. P. töökohustuseks muuhulgas olla OÜ kontaktisikuks ja pädevaks esindajaks AS-i X. poolt korraldatavatel hangetel. Seejuures oli T. P. ülesanneteks OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindajana selgitada välja hangetel osalemiseks vajalikud nõuded, valmistada ette OÜ X pakkumused. T. P.l oli juhatuse liikme O. Ke poolt antud volitus allkirjastada OÜ X nimel dokumente, mille allkirjastaja ei pidanud olema ettevõtte juhatuse liige. T. P. osales OÜ X juhatuse liikme O. K. teadmisel OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindajana otsuste tegemisel, mis olid seotud OÜ X osalemisega AS-i X. poolt korraldatud hankemenetlustel. T. P. koostas ja esitas OÜ X nimel ja huvides riigihangetel pakkumused ASle X. ning oli hankemenetlustes OÜ X kontaktisikuks. T. P., kui ettevõtja OÜ X huvides tegutsev isik, on ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses. Seega on T. P. OÜ X juhtivtöötaja ja pädev esindaja KarS § 14 lg 1 mõttes. Autsec OÜ on perioodil jaanuar 2014. jaanuarist kuni 2016. veebruarini osalenud pakkujana üheksal AS-i X. korraldatud X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete hankimise ja montaaži hankel ning Autsec OÜ pakkumused tunnistati korduvalt edukaks. OÜ X on perioodil 2014. maist kuni 2016. veebruarini osalenud pakkujana kuuel AS-i X. korraldatud X.automaatika materjalide ja seadmete hankimise ja montaaži hangetel. Seega tegutsesid OÜ X ja Autsec OÜ ajavahemikul 2014. jaanuarist kuni 2016. veebruarini AS-i X. korraldatud X.automaatika seadmete projekteerimise, materjalide ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel Eesti Vabariigis, s.o samal kaubaturul, olles seega konkurendid KarS § 400 lg 2 tähenduses. OÜ X pani konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused toime OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindaja müügijuhi T. P. tegutsemise kaudu. Autsec OÜ pani konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused toime Autsec OÜ juhatuse liikme ja pädeva esindaja Raivo Lill tegutsemise kaudu.

Seejuures kallutas T. P. ja seeläbi OÜ-d X ning Raivo Lille ja seeläbi Autsec OÜd konkurentsi kahjustavate kokkulepetele ja kooskõlastatud tegevusele jätkuvalt AS X. korraldavatel riigihangetel AS-i X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, kelle ülesandeks oli X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete ja montaaži hangete ettevalmistamine, läbiviimine ja järelevalve hankemenetluses sõlmitud lepingute täitmise üle. Konkurentsi kahjustav hinnaalane koostöö AS X. korraldatud riigihangetel AS X. sideja turvanguameti juhataja Indrek Süldi kallutamisel Indrek Süld töötas 27.10.1997 kuni 29.07.2016 AS-i X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja ametikohal. Indrek Süldi ülesandeks side- ja turvanguameti juhatajana oli muuhulgas X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete hankimise ja montaaži hangete ettevalmistamine, läbiviimine ja järelevalve hankemenetluses sõlmitud lepingute täitmise üle. Indrek Süld, osaledes AS X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja ametiülesannete raames AS X. korraldatud avalike ülesannete täitmise valdkonnaga seotud X.veo ja X.infrastruktuuri hangete korraldamisel ja läbiviimisel, oli kohustatud järgima RHS § 1 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid ning RHS § 131 alusel (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 9) AS X. juhatuse poolt kinnitatud AS X. hankekorda ja RHS § 3 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 3) sätestatud üldpõhimõtteid. OÜ X ja Autsec OÜ sõlmisid oma esindajate T. P. ja Raivo Lill kaudu Indrek Süldi kihutamisel 2014. aasta kevadest kuni 2016. aasta veebruarini kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastasid tegevusi AS X. korraldatud X.automaatika materjali ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel osaledes. OÜ X ja Autsec OÜ esindajate T. P. ja Raivo Lill kaudu leppisid Indrek Süldi kallutamisel kokku, millise hinnaga kumbki äriühing pakkumuse esitab, tagades madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise ning esitasid kooskõlastatult AS X. hangetel pakkumused vastavalt omavahel kokkulepitud tingimustele. Konkurentsi kahjustav koostöö AS X. korraldatud X.automaatika materjali ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel leidis aset meilivahetuse ja omavahelise suhtluse ning Indrek Süldi poolt kallutatud ja vahendatud suhtluse kaudu, mille kaudu jõudsid konkurendid ühisele arusaamale, millise hinnaga pakkumused OÜ X ja Autsec OÜ riigihangetel esitavad alljärgnevalt. AS X. lihthange nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“: Riigihanke eest vastutavad isikud olid AS-i X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja tema alluv M. R., kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõttesisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2014. aastal täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.05.2014, tegi Indrek Süld OÜ X esindajale T. P.le ettepaneku, et OÜ X osaleks pakkujana AS-i X. korraldataval X.automaatika hankel. Indrek Süldi kallutamisel leppisid Autsec OÜ ja OÜ X esindajad Raivo Lill ja T. P. kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad ettevõtted pakkumused selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel. Seejuures lubas Indrek Süld T. P.le, et riigihanke hinda ja muud hanget puudutavad andmed, mille põhjal T. P. peab koostama OÜ X nimelt pakkumuse, edastab T. P.le Indrek Süld või Autsec OÜ esindaja Raivo Lill. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. 07.05.2014 allkirjastas Indrek Süld taotluse „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanke algatamiseks, milles oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke

eeldatavaks maksumuseks 384 000 €. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. 13.05.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanketeade. Samal päeval kell 13:26 edastas Indrek Süld T. P.le e-kirjaga selle riigihanke hankedokumendid. Indrek Süld kallutas Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, saates 15.05.2014 kell 10:16 T. P.le e-kirja, millega edastas kooskõlastatult Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lillega riigihanke „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ pakkumuse hinnatabeli. Indrek Süldi poolt saadetud tabeli kohaselt pidi OÜ X pakkumuse hind riigihankele olema kogusummas 254 600 € käibemaksuta. T. P. koostas Indrek Süldilt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse ja lasi pakkumuse dokumendi allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. Kel. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 21.05.2014 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 254 600 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 20.05.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 242 480 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 21.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ (hind 254 600 €), Y. OÜ (hind 273 200 €) ja Autsec OÜ (hind 242 480 €). 26.05.2014 tunnistas hankekomisjon, mille liikmeks oli ka Indrek Süld, edukaks Autsec OÜ poolt esitatud pakkumuse maksumusega 242 480 €, kuna nimetatud pakkumus oli kõige madalama maksumusega. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige A. S.) 11.07.2014 töövõtulepingu nr xxx firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 242 480 € ilma käibemaksuta. Seega sõlmis Autsec OÜ oma juhatuse liikme ja pädeva esindaja Raivo Lille tegevuse kaudu Indrek Süldi kihutamisel riigihankel nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ osaledes konkurendiga OÜ X , kes tegutses juhtivtöötaja ja pädeva esindaja T. P. kaudu, konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutses OÜga X kooskõlastatult, määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. AS X. lihthange nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavad isikud olid AS-i X. side ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja A. S., kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2014. aastal kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 11.07.2014, leppisid Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill ja OÜ X juhtivtöötaja ja pädev esindaja T. P. Indrek Süldi kallutamisel kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad pakkumuse OÜ X ja Autsec OÜ selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ algatamise taotluses oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 235 690 €. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalam hind. Hanke objekti hulka kuulus firma R. 14 seadmekapi hankimine vastavalt hankedokumentides esitatud spetsifikatsioonile. Indrek Süld tegi enne hanke väljakuulutamist 11.07.2014 OÜ X

juhtivtöötajale T. P. ettepaneku küsida R.i 14 kapi hinnapakkumist eesmärgiga saada teada enne riigihanke väljakuulutamist hanke maksumus. Samuti soovitas Indrek Süld T. P.l nimetatud kapid kohe ära tellida. Samal päeval andis T. P. Indrek Süldile teada, et saatis päringu ära ning tellib kapid. 15.07.2014 kell 10:44 saatis T. P. Indrek Süldile R. kappide pakkumise ning küsis detailide „8612140 ja 4935000“ koguseid. Samal päeval kell 10:56 vastas Indrek Süld T. P.le, et kogused sobivad ning informeeris, et kui avaldatakse riigihange, saadab ta hankedokumendid T. P.le tutvumiseks. 19.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ teade. Samal päeval kell 12:15 saatis Indrek Süld e-kirjaga Raivo Lillele ja T. P.le riigihanke hankedokumendid, mille lisa 1 punkti 2.5 kohaselt tarnib edukas pakkuja vastavalt näidisspetsifikatsioonile firma R. 14 seadmekappi vastavalt kapi spetsifikatsioonile, mis sisaldavad mh montaažiprofiile TS8612140 ja PS4935000 s.t. samad kapid, mis T. P. oli eelnevalt Indrek Süldi korraldusel tellinud. 21.08.2014 kell 8:23 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirja, milles edastas konkureeriva firma Autsec OÜ riigihanke nr x pakkumuse andmed: „Kõik materjalid kokku (sealhulgas ka sinu kapid) peaksid olema 189900. Montaaz Raivolt Ca 46200. Kokku 236 tuh.“ Ühtlasi informeeris Indrek Süld e-kirjas T. P., et riigihanke eeldatav maksumus on 241 000 €, millest riigihanke pakkumuse maksumus üle ei tohi minna ning lisas, et riigihanke pakkumuses Tapa, Jõhvi, Kohtla, Vaivara jaama kapid on võrreldes teistega suuremad ning seetõttu võivad seal hinnad erineda. Samuti edastas Indrek Süld T. P.le firma Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lille mobiiltelefoni numbri, et T. P. saaks Raivo Lillega pakkumuse sisu osas konsulteerida ja kooskõlastada hinnad. 25.08.2014 kell 14:20 saatis Autsec OÜ esindaja Raivo Lill e-kirjaga T. P.le faili nimetusega „x“. Tabel oli koostatud riigihanke nr x hankedokumentide lisale 3 vastavalt, kus oli välja toodud 14 jaama pakkumuse hind materjalile ja montaažile. 25.08.2014 kell 15:06 saatis T. P. e-kirja Indrek Süldile riigihanke number x pakkumuse kooskõlastamiseks faili nimetusega „x“, milles oli pakkumus materjalile summas 191 480 € ja montaažile summas 49 500 €, kokku 240 980 €. T. P. koostas Indrek Süldi kallutamisel kooskõlastatult Raivo Lillega OÜ X pakkumuse vastavalt kokkulepitud hindadega ja lasi 27.08.2014 pakkumuse dokumendi allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. Kel. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 240 980 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 25.08.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 235 500 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 28.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ (hinnaga 240 980 €) , Y. OÜ (hinnaga 239 860 €) ja Autsec OÜ (hinnaga 235 500 €). 29.08.2014 tunnistas Indrek Süldi osalusel hankekomisjon edukaks Autsec OÜ poolt esitatud pakkumuse maksumusega 235 500 €, kuna nimetatud pakkumus on kõige madalama maksumusega. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige P. J.) 07.10.2014 hankelepingu nr x firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 235 500 € ilma käibemaksuta. T. P. tellis OÜ X nimel R. UAB Eesti filiaalist seadmekapid ja esitas nende eest 06.10.2014 arve Autsec OÜ esindajale Raivo Lillele. 23.10.2014 tasus Autsec OÜ kappide eest OÜ-le X koos käibemaksuga 37 800 €. Seega sõlmis Autsec OÜ oma juhatuse liikme ja pädeva esindaja Raivo Lille tegevuse kaudu Indrek Süldi kihutamisel riigihankel nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ osaledes konkurendiga OÜ X , kes tegutses juhtivtöötaja ja pädeva esindaja T. P. kaudu, konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutses OÜga X kooskõlastatult, määrates AS-i X. suhtes

kindlaks riigihanke hinna. AS X. lihthange nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2015. aastal kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 29.09.2015, leppisid Indrek Süldi kallutamisel Autsec OÜ ja OÜ X esindajad Raivo Lill ja T. P. kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad ettevõtted pakkumused selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke algatamise taotluse kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 80 000 € ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja OÜ X . 29.09.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hanketeade. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalam hind. Konkurentsi kahjustava koostöö käigus saatis Raivo Lill 13.10.2015 kell 12:10 T. P.le e-kirjaga riigihanke pakkumuse hinnatabeli, kus olid välja toodud riigihanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ materjalide maksumus 59 096 €, montaaži maksumus 22 440 € ning pakkumuse maksumus kokku 81 538 €. Samal päeval kell 13:40 tagastas T. P. e-kirjaga Raivo Lillele nimetatud tabeli, kus oli välja toodud riigihanke materjalide maksumus 62 055 €, montaaži maksumus 23 562 € ning pakkumuse maksumus kokku 85 617 €. Kokkulepitult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega koostas T. P. temale edastatud hindade andmete põhjal OÜ X pakkumuse. T. P. lasi 13.10.2015 pakkumuse dokumendid digitaalselt allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. K. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 13.10.2015 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 85 617 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.10.2015 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 81 538 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 15.10.2015 leidis hankekomisjon, mille koosseisu kuulus ka Indrek Süld, et hankel olid esitanud pakkumused Autsec OÜ ja OÜ X ning kvalifitseeris mõlemad pakkujad. Hankekomisjon tunnistas 15.10.2015 edukas Autsec OÜ pakkumuse kui odavama. 23.10.2015 sõlmis AS X. (esindaja infrastruktuuridirektori ülesannetes R. V.) töövõtulepingu nr x. firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 81 538 € ilma käibemaksuta. Seega kihutas Indrek Süld Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd ning OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X riigihankel nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ sõlmima konkurentide vahelise kokkuleppe ja tegutsema kooskõlastatult määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. AS X. avatud rahvusvaheline hange nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning ja Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2015. aastal kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 30.11.2015, leppisid

Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill ja OÜ X juhtivtöötaja ja pädev esindaja T. P. Indrek Süldi kallutamisel kokku, et AS Eesti X. korraldatavas riigihankes esitavad pakkumused OÜ X ja Autsec OÜ selliselt, et tagada kas OÜ X või Autsec OÜ võit hankel. Seejuures lepiti kokku, et OÜ X võidu korral oleks tööde teostajaks Autsec OÜ. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke algatamise taotluse kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 364 000 € ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ ja suuliselt on huvi tundnud L. W. X AS. Kallutades T. P. ja Raivo Lille konkurentsi kahjustavale koostööle, andis Indrek Süld 23.11.2015 kell 13:45 telefonikõnes Raivo Lillele teada, et riigihanke pakkumuste esitamise ajaks tuleb 40 päeva, et Raivo Lill saaks vaatamata puhkusele Autsec OÜ pakkumuse esitada. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris hanke nr x. hanketeade. Riigihanke pakkumuste tähtajaks oli 14.01.2016 kell 10:00. Hankedokumentide punkt 14.1.6. kohaselt jättis hankija endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui esitatakse ainult üks pakkumus. 18.12.2015 kell 12:41 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et ta kohtus X OÜ esindaja T. P.iga ning andis teada, et T. P. võtab seoses hankega Raivo Lillega ühendust. Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill lubas Indrek Süldile, et kui T. P. võtab ühendust, „siis saame need asjad jälle korda“. 28.12.2015 kell 14:52 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et kooskõlastavad omavahel riigihanke pakkumuste maksumused. Seejuures lubas Raivo Lill vastavalt T. P.ga kokkulepitule arvutada välja Autsec OÜ pakkumuse hinna ning seejärel edasiseks pakkumuste kooskõlastamiseks T. P.iga ühendust võtta. 29.12.2015 kell 13:56 telefonikõnes aitas Indrek Süld Raivo Lillel koostada Autsec OÜ pakkumust ning 04.01.2016 kell 13:15 ja 07.01.2016 kell 10:34 telefonikõnedes aitas Indrek Süld T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust. 11.01.2016 kell 15:03 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill Indrek Süldi kallutamisel kokku, et riigihanke täitmine läheb OÜ X võidu korral Autsec OÜ-le ning OÜ X saab selle eest väikese boonuse ning Raivo Lill koostab ja saadab T. P.le riigihanke pakkumuse hinnatabeli e-kirjaga. 12.01.2016 kell 15:12 telefonikõnes arutasid Raivo Lill ja T. P. Autsec OÜ ja OÜ X pakkumuste hindasid. Seejuures leppisid Raivo Lill ja T. P. kokku, et konkureerivate ettevõtete pakkumuste maksumuste erinevused tohi olla liiga suured ning OÜ X boonuseks hankel osalemise eest võiks olla 3% hanke pakkumuse summast. Raivo Lill ja T. P. otsustasid et lähtuvalt eelnevalt kokkulepitud tingimustest, arvutab Raivo Lill kokku ettevõtete pakkumuste summad ja saadab need T. P.le. 12.01.2016 kell 16:54 saatis Raivo Lill T. P.le e-kirjaga riigihanke pakkumuse hinnatabeli, milles olid välja toodud riigihanke I osa materjalide maksumus 104 170 €, montaaži maksumus 36 400 € ja maksumus kokku 140 570 € ning II osa materjalide maksumus 172 272 €, montaaži maksumus 72 800 € ja maksumus kokku 245 072 €. 13.01.2016 kell 09:00 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et T. P. kasutab Raivo Lille poolt temale edastatud riigihanke pakkumuse hindade tabelit OÜ X nimelt pakkumuse e-riigihangete registrisse esitamiseks. Seejuures hoiatas Raivo Lill, et tema poolt edastatud hindade esitamisel OÜ X pakkumuses peaks T. P. Raivo Lille poolt edastatud andmed ise ümber kopeerima, et vältida Raivo Lille poolt koostatud faili metaandmete sattumist OÜ X pakkumusse, sest „siis on näha, kelle poolt on loodud see asi“. 13.01.2016 kell 09:24 telefonikõnes nõustas Raivo Lill T. P., kuidas OÜ X pakkumust exeli-tabelis koostada. T. P. koostas Raivo Lillelt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse ja edastas selle 13.01.2016 allkirjastamiseks X OÜ juhatuse esimehele O. K. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 13.01.2016 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 1. osa 140 570 € ja 2. osa 245 072 €, mis oli vastavalt kokkuleppele konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega teadlikult 1. osas madalama ja 2. osas kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.01.2016

esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 1. osa 146 270 € ja

12.02.2016 kell 13:50 telefonikõnes kallutas Indrek Süld Raivo Lillele helistades Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, teatades, et riigihangemenetlus tuleb uuesti läbi teha, kuna OÜ X ei jõudnud eelmisel hankel pakkumust teha ja AS-i X. nõukogu ei luba ühe pakkujaga hankel lepingut sõlmida. Indrek Süldi selgituste kohaselt Raivo Lillele on uus hange vajalik, et OÜ X saaks referentse, mis lihtsustab ettevõttel tulevikus hangetel osalemist. Seejuures kinnitas Indrek Süld Raivo Lillele, et Autsec OÜ pakkumus eelmisele hankele oli sobilik ja uues pakkumuses tuleks Autsec OÜ-l vaid uued kuupäevad panna. 19.02.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. Riigihange oli jagatud kolme ossa. 19.02.2016 kell 14:44 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et toimub uus riigihange, et ka OÜ X saaks pakkumuse esitada. 22.02.2016 kell 15:44 ja 15:55 telefonikõnedes kallutas Indrek Süld Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, juhendades T. P. OÜ X nimelt riigihanke nr x pakkumuse koostamisel ning tehes ettepaneku leppida kokku pakkumuse koostamisel OÜ X pakkumuse maksumuse andmed Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega. 23.02.2016 kell 10:53 saatis T. P. ekirja Raivo Lillele, milles palus Raivo Lillel täita riigihanke pakkumuse lisa 6 „Teostatud tööde nimekiri“ tabel, sest Indrek Süld arvas, et Raivo Lill saab T. P. selles osas aidata. 29.02.2016 kell 10:10 telefonikõnes aitas Raivo Lill T. P.l koostada riigihanke pakkumust. Seejuures kooskõlastasid ja arutasid Raivo Lill ja T. P. Indrek Süldi korraldust, esitada ettevõttete pakkumused selliselt, et vastavalt kokkuleppele võidaks ühe osa hankest OÜ X ja teise osa Autsec OÜ. Raivo Lill ja T. P. leppisid kokku, et Raivo Lill arutab Indrek Süldiga pakkumuste kokkuleppe üle ja edastab vajalikud pakkumuse andmed seejärel T. P.le. Konkurentsi kahjustava koostöö varjamise eesmärgil leppisid Raivo Lill ja T. P. kokku, et T. P. edastab talle pakkumuse hindade saatmiseks oma erakirjade e-posti aadressi. 29.02.2016 kell 10:23 saatis T. P. Raivo Lillele sõnumi kirjaga, mis sisaldas e-posti aadressi xxx. 29.02.2016 kell 11:24 telefonikõnes kallutas Indrek Süld Autsec OÜ-d ja OÜ X konkurentsi kahjustavat kokkulepet sõlmima, teatades Raivo Lillele, et OÜ X saaks ühe hanke osa võita, ei pea Autsec OÜ eelmisele hankele tehtud pakkumuse hindu muutma ning kokkuleppe saavutamiseks peaks OÜ X esitama sel korral Autsec OÜ-st odavama pakkumuse. Seejuures selgitas Indrek Süld, et antud riigihange ongi sellel eesmärgil jaotatud osadeks, sest AS-i X. nõukogule raske põhjendada olukorda, kui on liiga vähe pakkujaid. 04.03.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas Autsec OÜ pakkumuse riigihanke

riigihangetel osalemisel AS-i X. side ja turvanguameti juhataja Indrek Süldi kihutamisel 2014. kevadest kuni 2016. veebruarini jätkuvalt konkurentsi kahjustavaid kokkulepped, leppides kokku AS-i X. poolt korraldatavatel hangetel esitatavate pakkumuste hinnad X.automaatika seadmete ja materjalide hankimise ja teenuste teostamise turul. Seejuures juhendas Autsec OÜ esindaja Raivo Lill korduvalt AS X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süldi kallutamisel OÜ X esindajat T. P. riigihangetes pakkumuste koostamisel ning edastas talle andmed hindade kohta riigihankele pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele esitasid Autsec OÜ ja OÜ X korduvalt kooskõlastatult pakkumused AS X. korraldatud riigihangetele. Eeltoodud tegevustega määrasid Indrek Süldi kallutamisel OÜ X ja Autsec OÜ konkurentidena kolmandate isikute suhtes kindlaks pakkumuse hinnad AS X. poolt hallataval Eesti Vabariigi X.automaatika seadmete ja materjali hankimise ja montaaži riigihangete kaubaturul. Indrek Süldi kihutamise tulemusel rikkusid eelkirjeldatud hinnakokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega AS-i X. korraldatud riigihangetel konkureerivad ettevõtjad Raivo Lill Autsec OÜ juhatuse liikmena ja Autsec OÜ ning T. P. OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindajana ja OÜ X konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 1 (KonkS) sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjate vaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Raivo Lill kui Autsec OÜ juhatuse liige ja pädev esindaja KarS § 14 tähenduses, sõlmis konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastas tegevusi Eesti Vabariigi X.automaatika seadmete hankimise ja teenuste teostamise turul tegutseva Autsec OÜ huvides. Lähtuvalt eeltoodust on alus Raivo Lille eelkirjeldatud konkurentsi kahjustavat koostööd ette heita Autsec OÜle kui juriidilisele isikule. Seega pani Raivo Lill toime KarS § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõlmis riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind.

seotud X.automaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hangetel. Indrek Süld kuulus AS-i X. side- ja turvanguameti juhatajana kõigil nimetatud üheksal riigihankel AS X. riigihanke hankekomisjoni ja osales riigihangete dokumentide ettevalmistamises ning riigihangete menetlemisel otsuste tegemises ja otsuste sisulises suunamises ning toimingute tegemises ja toimingute sisulises suunamises, sh riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel. Süüdistuses nimetatud üheksa riigihanke eeldatavad maksumused moodustavad kokku 2 259 190.- eurot ilma käibemaksuta. Sealhulgas sõlmiti riigihangetes AS X. ja Autsec OÜ vahel töövõtulepinguid kokku summas 620 418.- eurot ilma käibemaksuta. Seega oli Indrek Süldil teenistuskohustuste raames ametiseisundit kasutades võimalik oluliselt ja vahetult mõjutada Autsec OÜ huve AS X. riigihangetel. Eeltoodust lähtuvalt on Autsec OÜ KVS § 7 lg 1 p 3 ja 4 tähenduses Indrek Süldiga seotud isik, s.o juriidiline isik, mille juhtimisorgani liige Raivo Lill on isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Raivo Lill on kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajast kuid vähemalt alates 2009. aastast kuni 2016. veebruar osutanud Eesti Vabariigis kohtueelses mentluses tuvastamata kohas Indrek Süldi poolt toime pandud toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses nii füüsilist kui vaimset kaasabi. Füüsiline kaasabi seisnes selles, et Raivo Lill juriidilise isiku Autsec OÜ juhatuse liikmena võimaldas AS-i X. side- ja turvanguameti juhatajal Indrek Süldil tegeleda Autsec OÜ kaudu väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusega ning lõi tingimused ja võimalused Indrek Süldile teenida väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusest Autsec OÜ kaudu varalist tulu. Raivo Lille vaimne kaasabi seisnes Indrek Süldi teotahte tugevdamises ja soodustamises, mis seisnes selles, et ta korraldas Autsec OÜ kaudu Indrek Süldile väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusest laekuva varalise tulu kättesaadavaks tegemise Autsec OÜ kaudu, kasutades äriühingu Autsec OÜ pangakontol olevaid rahalisi vahendeid. Seejuures kasutas Raivo Lill Autsec OÜ pangakontolt Indrek Süldi pagakontole väljamaksete tegemisel kannete selgitusena perioodil 01.07.2009 kuni 2015. oktoober selgitust Autorileping Nr 1 ja perioodil 2015. november kuni 2016. jaanuar Autorileping Nr 2. Samuti täitis Raivo Lill vajadusel Indrek Süldi ühekordseid korraldusi Autsec OÜ pangakonto kaudu kõrvaltegevusest pärineva varalise tulu kättesaadavaks tegemiseks Indrek Süldile. Raivo Lill korraldas võimaluse saada Indrek Süldil väljaspool ametikohustusi Autsec OÜ pangakonto kaudu kõrvaltegevusest varalist tulu perioodil 01.07.2009 kuni 28.01.2016 kokku summas 276 312,70 eurot. Samal ajal esitas Raivo Lill Autsec OÜ juhatuse liikmena perioodil 2014. aasta algusest kuni 2016. veebruarini pakkumuse üheksal AS X. poolt välja kuulutatud X. infrastruktuuri majandamisega seotud X.automaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hangetel. Seejuures oli Raivo Lill teadlik, et Indrek Süld kuulus AS-i X. side- ja turvanguameti juhatajana kõigil nimetatud üheksal riigihankel AS X. riigihanke hankekomisjoni ja osales riigihangete dokumentide ettevalmistamises ning riigihangete menetlemisel otsuste tegemises ja otsuste sisulises suunamises ning toimingute tegemises ja toimingute sisulises suunamises, sh riigihanke tulemusel Autsec OÜga sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel. Indrek Süldi tegu jätkuvas toimingupiirangu rikkumises, millele Raivo Lill osutas kaasabi seisnes selles, et ta osales ametiisikuna side- ja turvanguameti juhataja teenistuskohustuste raames ajavahemikul 2014. jaanuarist kuni 2016. veebruarini hankija AS X. esindajana avalikku ülesannet täites endaga seotud äriühingu Autsec OÜ huvides riigihangete hankedokumentide ettevalmistamisel ja riigihangete menetlemisel otsuste tegemises ja otsuste sisulises suunamises ning toimingute tegemises ja toimingute sisulises suunamises, sh ka riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel,

alljärgnevalt. AS X. lihthange nr x „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“: 11.02.2014 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 204 punkti 2.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“ eeldatava maksumusega 61 500 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati hankeosakonna juhataja V. K., jurist M. V. ja side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld. Indrek Süld, kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine, koostas nimetatud hanke dokumendid, sh koostas Indrek Süld taotluse hanke algatamiseks (Vorm 1) ja allkirjastas selle 30.01.2014. Hanke algatamise taotluses oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted OÜ Autsec, OÜ Y. ja OÜ X.automaatika ning hanke eeldatavaks maksumuseks 61 500 eurot. 12.02.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. 20.02.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele Autsec OÜ pakkumuse. Indrek Süld oli hankekomisjoni liige, kuid hankekomisjoni koosolekutel asendas teada tema otsene alluv side- ja turvanguameti telekommunikatsiooni jaoskonna juhataja T. K.. 21.02.2014 allkirjastas T. K. Indrek Süldi asendajana hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise koosoleku protokolli, kus tuvastati, et hankele esitasid pakkumused Autsec OÜ, OÜ Y. ja OÜ X.automaatika . 25.02.2014 allkirjastas T. K. Indrek Süldi asendajana hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati edukaks Autsec OÜ pakkumus hinnaga 60900 EUR. Samuti allkirjastas T. K. Indrek Süldi asendajana hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS-i X. juhatusele ettepanek sõlmida hankeleping Autsec OÜ-ga. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige A. S.) 23.05.2014 töövõtulepingu nr xxx firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 60 900 EUR-i ilma käibemaksuta. Töövõtu lepingu p-s 7.2 kohaselt oli tellija poolseks kontaktisikuks lepingu täitmisel Indrek Süld. 06.06.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kuue Tapa-Narva lõigu ülesõidu projekteerimise tööd koguhinnaga 24600 EUR. 02.08.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kuue Tapa-Narva lõigu ülesõidu projekteerimise tööd koguhinnaga 24600 EUR. 30.08.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kolme Tapa-Narva lõigu ülesõidu projekteerimise tööd koguhinnaga 11700 EUR. AS X. lihthange nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“: 09.05.2014 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 215 punkti 1.3 kohaselt otsustati korraldada lihthange „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 384 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati hankeosakonna juhataja V. K., finantsdirektori asetäitja K. K. , side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja projektijuht M. R.. Indrek Süldi ja tema alluva M. R. ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine ning Indrek Süld koostas koostöös oma alluva M. R.ga nimetud hanke dokumendid. 07.05.2014 allkirjastas Indrek Süld taotluse hanke algatamiseks (Vorm 1), milles oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 384 000 eurot. 13.05.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. 20.05.2014 esitas Raivo

Lill Autsec OÜ esindajana hankele Autsec OÜ pakkumuse. 21.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ, Y. OÜ ja Autsec OÜ. 26.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli. Hanke komisjon otsustas, et Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ pakkumused vastavad kvalifitseerimise tingimustele ja tunnistas pakkumused vastavateks. Edukaks tunnistati Autsec OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega 242 480 eurot kuna nimetatud pakkumus on kõige madalama maksumusega. Samuti allkirjastas Indrek Süld 26.05.2014 hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS-i X. juhatusele ettepanek sõlmida hankeleping Autsec OÜ-ga. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige A. S.) 11.07.2014 töövõtulepingu nr xxx firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 242 480 EUR-i ilma käibemaksuta. 11.08.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu nelja Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 27100 EUR. 25.08.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu nelja Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 27100 EUR. 10.09.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 19900 EUR. 11.09.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kuue Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 33800 EUR. 26.09.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 19900 EUR. 31.12.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd koguhinnaga 24800 EUR. AS X. lihthange nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“: 19.08.2014 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 232 punkti 1.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 235 690 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati hankeosakonna juhataja V. K., hankeosakonna jurist L. T., side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja ekspluatatsiooni juht A. S.. Indrek Süldi ja A. S. ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 19.08.2014, milles oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 235 690 eurot. 19.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x teade. 25.08.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele Autsec OÜ pakkumuse. 28.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ, Y. OÜ ja Autsec OÜ. 29.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli. Hankekomisjon otsustas, et Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ pakkumused vastavad kvalifitseerimise tingimustele ja tunnistas pakkumused vastavateks. Edukaks tunnistati Autsec OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega 235 500 eurot, kuna

nimetatud pakkumus on kõige madalama maksumusega. 28.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti ASi X. juhatusele ettepanek Autsec OÜ-ga sõlmida leping maksumusega 235 500 eurot. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige P. J.) 07.10.2014 hankelepingu nr x firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 235 500 EUR-i ilma käibemaksuta. Töövõtu lepingu p-s 8.2 kohaselt oli tellija poolseks kontaktisikuks Indrek Süld. 22.12.2014 võttis Indrek Süld AS-i X. esindajana Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt vastu neljateist Tapa-Narva CTC Neman statiivide montaaži tööd koguhinnaga 235500 EUR. AS X. lihthange nr x „Tapa-Tartu liini 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: 04.08.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 281 punkti 1.3 kohaselt otsustati korraldada lihthange „Tapa-Tartu liini 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 320 000 eurot, mis 12 X.ülesõidukoha osas rahastatakse 15% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest ja 85% ulatuses ÜF projekti „Tapa-Tartu X. rekonstrueerimine“ vahenditest ning 4 ülesõidukoha osas 100% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 04.08.2014, milles oli hanke eeldatav maksumus 320000 EUR ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ. 25.08.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. 10.09.2015 allkirjastas Indrek Süld „erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni“, millega kinnitas, et on nõus osalema hanke „Tapa-Tartu liini 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ pakkumismenetluse hindamisel ning täidab oma kohustusi ausalt ja õiglaselt. Samuti deklareeris Indrek Süld, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti ja kohustus järgima RHS-i. Lisaks deklareeris Indrek Süld, et tema teada ei ole asjaolusid, mis võiksid tema sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla seada, ning kui hindamisprotsessi käigus peaks ilmnema, et selline suhe eksisteerib, kohustub ta lõpetama viivitamata hindamisprotsessis osalemise. 11.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste avamise protokolli, mille kohaselt esitas ainsa pakkujana hankele pakkumuse Autsec OÜ hinnaga 450480 EUR. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena kvalifitseerimise protokolli, mille kohaselt Autsec OÜ pakkumus vastas kõikidele tingimustele ja kvalifitseeriti. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli, millega Autsec OÜ pakkumus tunnistati vastavaks. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS X. juhatusele ettepanek sõlmida Autsec OÜ-ga leping Tapa-Tartu liini 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid maksumusega 450 480 eurot. Täpselt tuvastamata ajal, kuid 06.10.2015 või enne seda on Indrek Süld allkirjastanud uue hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS X. juhatusele ettepanek lükata Autsec OÜ pakkumus tagasi hankelepingu eeldatava maksumuse ületamise tõttu. 13.10.2015 otsustas AS-i X. juhatus lükata pakkumus tagasi, kuna vastavaks tunnistatud Autsec OÜ pakkumus 450 480 EUR ületas hankelepingu eeldatavat maksumust. AS X. lihthange nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: 29.09.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 289 punkti 1.2 kohaselt otsustati korraldada

lihthange „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava maksumusega 80 000 eurot, mis rahastatakse AS X. vahenditest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 29.09.2015, mille kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 80000 EUR ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ. 29.09.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. 15.10.2015 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill) pakkumuse hinnaga 81538 EUR ja OÜ X . 15.10.2015 kvalifitseeriti Autsec OÜ ja OÜ X pakkumus, tunnistati vastavaks ja 15.10.2015 tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks. 16.10.2015 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS-i X. juhatusele ettepanek sõlmida leping Autsec OÜ-ga Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 81 538 eurot. 22.10.2015 ja 23.10.2015 allkirjastasid AS X. (esindaja infrastruktuuridirektori ülesannetes R. V.) ja Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill) töövõtulepingu nr x. firmaga, summas 81 538 EUR-i ilma käibemaksuta ning töövõtulepingu lisadeks on Lisa 1- montaažitööde lähteülesanne ja Lisa 2- pakkumuse maksumuse vorm. 21.10.2015 kinnitas Indrek Süld oma allkirjaga Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaži ja materjalide hankelepingu lisad, s.o Autsec OÜ pakkumuse maksumuse vormi ja montaažitööde lähteülesande. AS X. avatud rahvusvaheline hange nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: 10.11.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 295 punkti 1.1 kohaselt otsustati korraldada e-menetlusena avatud hankemenetlusega rahvusvaheline riigihange „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava kogumaksumusega 364 000 eurot, mis rahastatakse 10 X.ülesõidukoha osas 15% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest ja 85% ulatuses ÜF projekti „Tapa-Tartu X. rekonstrueerimine“ vahenditest ning 3 ülesõidukoha osas 100% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 10.11.2015, milles oli hanke eeldatav maksumus 364000 EUR ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ ja suuliselt on huvi tundnud L. W. XAS. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris hanke nr x. hanketeade. 14.01.2016 allkirjastas Indrek Süld „erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni“, millega kinnitas, et on nõus osalema hanke „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ pakkumismenetluse hindamisel ning täidab oma kohustusi ausalt ja õiglaselt. Samuti deklareeris Indrek Süld, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti ja kohustus järgima RHS-i. Lisaks deklareeris Indrek Süld, et tema teada ei ole asjaolusid, mis võiksid tema sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla seada, ning kui hindamisprotsessi käigus peaks ilmnema, et selline suhe eksisteerib, kohustub ta lõpetama viivitamata hindamisprotsessis osalemise. 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste avamise protokolli, mille kohaselt esitas Autsec OÜ pakkumuse maksumusega 375 182 eurot. 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena kvalifitseerimise protokolli, mille kohaselt Autsec OÜ pakkumus vastas kõikidele tingimustele ja kvalifitseeriti.

18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus vastavaks. 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks. Täpselt tuvastamata ajal, kuid 19.01.2016 või enne seda on Indrek Süld allkirjastanud hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti ettepanek AS-i X. juhatusele sõlmida Autsec OÜ-ga leping Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid maksumusega 375 182 eurot. 09.02.2016 kinnitas AS-i X. juhatus hanketulemused ja andis nõusoleku lepingu sõlmimiseks Autsec OÜ-ga. Ettenägematutel asjaoludel hankelepingu sõlmimine viibis ja hankija tegi 29.03.2016 Autsec Oü-le ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks, millest Autsec OÜ keeldus. Seetõttu tunnistati hankemenetlus kehtetuks vastavalt RHS § 29 lg 3 p 7. AS X. lihthange nr x. „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“: 12.01.2016 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 302 punkti 1.5 kohaselt otsustati korraldada e-menetlusega lihthange „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ eeldatava maksumusega 64 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. 12.01.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x. hanketeate. 03.02.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitasid riigihankele nr x. „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“ pakkumuse Autsec OÜ hinnaga 56 200 + 25 000 EUR ja L. W. X AS hinnaga 54 485 + 23 300 EUR. 10.02.2016 kvalifitseerimise protokolli kohaselt otsustas hankekomisjon kvalifitseerida pakkujana Autsec OÜ ja mitte kvalifitseerida pakkujana L. W. X AS-i. 10.02.2016 tunnistas hankekomisjon Autsec OÜ pakkumuse vastavaks ja edukaks. 11.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“. Vastavalt HD punktile 10.3.1 lükati Autsec OÜ pakkumused osadele 1 ja 2 tagasi, kuna nimetatud pakkumuste maksumused osas 1 – 56 200 eurot ja osas 2 – 25 000 eurot, ületavad hankija poolt selleks hankeks planeeritud rahalisi vahendeid. Riigihanke aruande kohaselt lõpetati hange vastavalt RHS § 49, kuna vastavaks tunnistatud Autsec OÜ pakkumus maksumusega 81 200 eurot ilma käibemaksuta ületas hankelepingu eeldatavat maksumust. AS X. lihthange nr X „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“: 20.01.2016 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 303 punkti 1.2 kohaselt otsustati korraldada lihthange „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ jaotatuna kolmeks osaks eeldatava kogumaksumusega 375 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 20.01.2016, mille kohaselt oli hanke eeldatavaks maksumuseks 375 000 eurot ja potentsiaalseteks pakkujateks Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. 20.01.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr X hanketeade. Riigihange oli jagatud kolme ossa. 10.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste avamise protokolli, mille kohaselt esitas ainsa pakkujana Autsec OÜ pakkumuse kogumaksumusega 353 680 eurot. 10.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena kvalifitseerimise protokolli, millega kvalifitseeriti Autsec OÜ pakkumus.

10.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus vastavaks. 10.02.2016 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks. Samuti allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS-i X. juhatusele ettepanek tuginedes HD punktile 10.3.7 lükata pakkumused tagasi, kuna esitati ainult üks pakkumus. Seetõttu tunnistati hankemenetlus kehtetuks. AS X. lihthange nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“: 18.02.2016 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 307 punkti 1.1 kohaselt otsustati, et kuna lihthankes „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ esitati ainult üks pakkumus vastavaks tunnistatud pakkumuse teinud Autsec OÜ poolt, lükata pakkumus tagasi vastavalt HD punktile 10.3.7. ja korraldada e- menetlusega lihthange „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“„ eeldatava maksumusega 375 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmeks määrati side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T.. Indrek Süld allkirjastas hanke algatamise taotluse (Vorm 1) hiljemalt enne 18.02.2016, mille kohaselt oli hanke eeldatavaks maksumuseks 375 000 eurot ja potentsiaalseteks pakkujateks Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. 19.02.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. Riigihange oli jagatud kolme ossa. 04.03.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas Autsec OÜ pakkumuse riigihanke 1. 2. ja 3. osale maksumusega vastavalt 182 207 eurot, 151 017 eurot ja 16 210 eurot ning L. W. X AS esitas pakkumuse riigihanke 1. 2. ja 3. osale maksumusega vastavalt 116 906 eurot, 97 751 eurot ja 35 014 eurot. 30.03.2016 kvalifitseerimise protokolli kohaselt kvalifitseeriti L. W. X AS riigihanke 1. ja 2. osas ning Autsec OÜ pakkumus kvalifitseeriti riigihanke 3. osas. 30.03.2016 pakkumuste vastavaks tunnistamise protokolliga tunnistati L. W. X AS pakkumus vastavaks riigihanke 1. ja 2. osas ning Autsec OÜ pakkumus riigihanke 3. osas. 30.03.2016 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolliga tunnistati Autsec OÜ pakkumus edukaks riigihanke 3. osas ja L. W. X AS pakkumused tunnistati edukaks riigihanke 1. ja 2. osas; 25.04.2016 pakkumuste edukaks tunnistamise protokolliga tunnistati L. W. X AS pakkumused edukaks riigihanke 1. ja 2. osas. Autsec OÜ pakkumus lükati vastavalt HD punktile 10.3.5 tagasi, sest hankemenetluse toimumise ajal on hankijale saanud teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad hanke läbiviimise hankija jaoks ebaotstarbekaks. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. riigihanke osade 1. ja 2. osas L. W. X AS-ga töövõtulepingu nr 12053 maksumusega 214 657 eurot ilma käibemaksuta. Seega osales Indrek Süld ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta veebruarini jätkuvalt ametiisikuna teenistuskohustuste raames avalikku ülesannet täites AS X. korraldatud riigihangete menetlustes otsuste tegemises ja nende sisulises suunamises ning toimingute tegemises ja nende sisulises suunamises, sh riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel, temaga seotud juriidilise isiku OÜ Autsec suhtes. Indrek Süld ei teavitanud enda seotusest Autsec OÜ-ga oma vahetut juhti (otsest ülemust) AS-is X., ega hoidunud huvide konflikti vältimiseks tegevusest süüdistuses toodud hangete korraldamisel, hankekomisjoni töös osalemisel ega hankelepingute täitmisel. Seejuures on Indrek Süld esitanud vastavalt AS-i X. nõukogu 25.03.2015 otsusega nr 46/12 kehtestatud „Huvide konflikti vältimise korra“ lisa 1 punkt 1 toodud kohustuse kohaselt AS X. side- ja turvanguameti juhatajana ärihuvide deklaratsioonid 15.04.2015 ja 29.02.2016. Indrek Süld on jätnud neis deklaratsioonides avaldamata andmed oma seotuse kohta äriühinguga Autsec OÜ, mis võivad töökohustuste täitmisel tuua kaasa huvide konflikti, ohustada töötaja objektiivsust ja lojaalsust töösuhtes või tuua kaasa korruptsiooniohu. Seejuures on Indrek Süld jätnud avaldamata andmed tasu saamise kohta Autsec OÜlt, s.o andmed väljaspool töökohustusi rahaliselt tasustatava kõrvaltegevuse osas ning jätnud huvide konflikti esinemise ohu korral

teavitamata konfliktist otsest ülemust ning taandamata ennast hangete läbiviimisest. Samuti on Indrek Süld vähemalt kahel riigihankel hankekomisjoni liikmena allkirjastanud erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni, milles kinnitanud, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega KVS-i järgi huvide konflikti. Indrek Süld rikkus huvide konfliktist teavitamata jätmisega teadvalt alates 01.04.2013 kehtiva korruptsioonivastase seaduse (KVS) § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Indrek Süld ei teavitanud huvide konfliktist oma vahetut juhti ega AS-i X., rikkudes sellega KVS § 11 lg 2 sätestatud kohustust huvide konfliktist viivitamatult teavitada vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetamise õigusega isikut või organit. Kuni 01.01.2015 kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse (KarSRS) § 82 kohaselt hinnatakse KVS-s kehtestatud toimingupiirangute rikkumise ulatust suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületab kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 1666 „Töötasu alammäära kehtestamine“ on kuutasu alamääraks täistööajaga töötamise korral 2014. aastal 355 eurot. Seega oli 2014. aastal KarSRS kohaselt toimingupiirangu rikkumine suur, kui süüteo ulatus ületab 35 500 euro suuruse summa. Alates 01.01.2015 hinnatakse süüteo ulatust KarS § 121 p 2 järgi suureks, kui see ületab 40 000 EUR ja KarS § 121 p 3 järgi eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot. Toimingupiirangu rikkumine on toime pandud eriti suures ulatuses, kui ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 400 000 eurot Indrek Süld osales ajavahemikul 2014. aasta jaanuarist kuni 2016. aasta veebruarini ametiisikuna teenistuskohustuste raames avalikku ülesannet täites AS X. korraldatud riigihangete menetlustes otsuste tegemises ja otsuste sisulises suunamises ning toimingute tegemises ja toimingute sisulises suunamises, sh riigihanke tulemusel sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel temaga seotud juriidilise isiku Autsec OÜ suhtes, rikkudes sellega teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangut. Seejuures moodustab nimetatud riigihangete maksumus ilma käibemaksuta kokku 2 259 190 eurot. Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lille korraldusel sai Indrek Süld OÜ-st Autsec perioodiliselt tulu kokku summas 276 312,70 eurot. Seega kogumis rikkus Indrek Süld teadvalt KVS-s kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljenduses 2 535 502,7 euro ulatuses s.o eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 3001 lg 2 kohaselt karistati korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumine eest, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro, RT I, 05.07.2013, 2- jõust.15.07.2013). Raivo Lill on osutanud kaasabi Indrek Süldi toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses, kuna süüdistuses kajastatud üheksa riigihanke maksumus, milles Autsec OÜ pakkujana osales ja Indrek Süld ametiisikuna teenistuskohustuste raames Autsec OÜ huvides otsuseid tegi ja neid sisuliselt ning toiminguid tegi ja neid sisuliselt suunas, moodustab ilma käibemaksuta kokku 2 259 190 eurot. Samuti sai Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lille korraldusel Indrek Süld OÜ-st Autsec perioodiliselt tulu kokku summas 276 312,70 eurot. Seega kogumis rikkus Indrek Süld teadvalt KVS-s kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljenduses 2 535 502,7 euro ulatuses s.o eriti suures ulatuses. Seega osutas Raivo Lill füüsilist ja vamiset kaasabi Indrek Süldi poolt toime pandud KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritavale teole, s.o korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 3001 lg 2 sõnastuses - korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro).

Seega pani Raivo Lill toime KarS § 22 lg 3 - § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kaasaaitamise korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 3001 lg 2 sõnastuses - korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele, kui see on toime pandud ulatuses üle 320 000 euro).

X on perioodil 2014. maist kuni 2016. veebruarini osalenud pakkujana neljal AS-i X. korraldatud X.automaatika materjalide ja seadmete hankimise ja montaaži hangetel. Seega tegutsesid OÜ X ja Autsec OÜ ajavahemikul 2014. jaanuarist kuni 2016. veebruarini AS-i X. korraldatud X.automaatika seadmete projekteerimise, materjalide ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel Eesti Vabariigis, s.o samal kaubaturul, olles seega konkurendid KarS § 400 lg 2 tähenduses. OÜ X pani konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused toime OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindaja müügijuhi T. P. tegutsemise kaudu. Autsec OÜ pani konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastatud tegevused toime Autsec OÜ juhatuse liikme ja pädeva esindaja Raivo Lill tegutsemise kaudu. Seejuures kallutas T. P. ja seeläbi OÜ-d X ning Raivo Lille ja seeläbi Autsec OÜd konkurentsi kahjustavate kokkulepetele ja kooskõlastatud tegevusele AS X. korraldavatel riigihangetel ASi X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, kelle ülesandeks oli X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete ja montaaži hangete ettevalmistamine, läbiviimine ja järelevalve hankemenetluses sõlmitud lepingute täitmise üle. Konkurentsi kahjustav hinnaalane koostöö AS X. korraldatud riigihangetel AS X. sideja turvanguameti juhataja Indrek Süldi kallutamisel Indrek Süld töötas 27.10.1997 kuni 29.07.2016 AS-i X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja ametikohal. Indrek Süldi ülesandeks side- ja turvanguameti juhatajana oli muuhulgas X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete hankimise ja montaaži hangete ettevalmistamine, läbiviimine ja järelevalve hankemenetluses sõlmitud lepingute täitmise üle. Indrek Süld, osaledes AS X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja ametiülesannete raames AS X. korraldatud avalike ülesannete täitmise valdkonnaga seotud X.veo ja X.infrastruktuuri hangete korraldamisel ja läbiviimisel, oli kohustatud järgima RHS § 1 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 2) ja KVS § 1 sätestatud põhimõtteid ning RHS § 131 alusel (alates 01.09.2017 kehtivas redaktsioonis § 9) AS X. juhatuse poolt kinnitatud AS X. hankekorda ja RHS § 3 (alates 01.01.2017 kehtivas redaktsioonis § 3) sätestatud üldpõhimõtteid. OÜ X ja Autsec OÜ sõlmisid oma esindajate T. P. ja Raivo Lill kaudu Indrek Süldi kihutamisel 2014. aasta kevadest kuni 2016. aasta veebruarini kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata kohas Eesti Vabariigis konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastasid tegevusi AS X. korraldatud X.automaatika materjali ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel osaledes. OÜ X ja Autsec OÜ esindajate T. P. ja Raivo Lill kaudu leppisid Indrek Süldi kallutamisel kokku, millise hinnaga kumbki äriühing pakkumuse esitab, tagades madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise ning esitasid kooskõlastatult AS X. hangetel pakkumused vastavalt omavahel kokkulepitud tingimustele. Konkurentsi kahjustav koostöö AS X. korraldatud X.automaatika materjali ja seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel leidis aset meilivahetuse ja omavahelise suhtluse ning Indrek Süldi poolt kallutatud ja vahendatud suhtluse kaudu, mille kaudu jõudsid konkurendid ühisele arusaamale, millise hinnaga pakkumused OÜ X ja Autsec OÜ riigihangetel esitavad alljärgnevalt. AS X. lihthange nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“: Riigihanke eest vastutavad isikud olid AS-i X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja tema alluv M. R., kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõttesisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2014. aastal täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.05.2014, tegi Indrek Süld OÜ X esindajale T. P.le ettepaneku, et OÜ X osaleks pakkujana AS-i X. korraldataval X.automaatika hankel. Indrek Süldi kallutamisel leppisid Autsec OÜ ja OÜ X esindajad Raivo Lill ja T. P. kokku, et

AS X. korraldatavas riigihankes esitavad ettevõtted pakkumused selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel. Seejuures lubas Indrek Süld T. P.le, et riigihanke hinda ja muud hanget puudutavad andmed, mille põhjal T. P. peab koostama OÜ X nimelt pakkumuse, edastab T. P.le Indrek Süld või Autsec OÜ esindaja Raivo Lill. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. 07.05.2014 allkirjastas Indrek Süld taotluse „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanke algatamiseks, milles oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 384 000 €. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. 13.05.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanketeade. Samal päeval kell 13:26 edastas Indrek Süld T. P.le e-kirjaga selle riigihanke hankedokumendid. Indrek Süld kallutas Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, saates 15.05.2014 kell 10:16 T. P.le e-kirja, millega edastas kooskõlastatult Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lillega riigihanke „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ pakkumuse hinnatabeli. Indrek Süldi poolt saadetud tabeli kohaselt pidi OÜ X pakkumuse hind riigihankele olema kogusummas 254 600 € käibemaksuta. T. P. koostas Indrek Süldilt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse ja lasi pakkumuse dokumendi allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. K. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 21.05.2014 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 254 600 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 20.05.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 242 480 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 21.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ (hind 254 600 €), Y. OÜ (hind 273 200 €) ja Autsec OÜ (hind 242 480 €). 26.05.2014 tunnistas hankekomisjon, mille liikmeks oli ka Indrek Süld, edukaks Autsec OÜ poolt esitatud pakkumuse maksumusega 242 480 €, kuna nimetatud pakkumus oli kõige madalama maksumusega. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige A. S.) 11.07.2014 töövõtulepingu nr xxx firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 242 480 € ilma käibemaksuta. Seega sõlmis Autsec OÜ oma juhatuse liikme ja pädeva esindaja Raivo Lille tegevuse kaudu Indrek Süldi kihutamisel riigihankel nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ osaledes konkurendiga OÜ X , kes tegutses juhtivtöötaja ja pädeva esindaja T. P. kaudu, konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutses OÜga X kooskõlastatult, määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. AS X. lihthange nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavad isikud olid AS-i X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja A. S., kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2014. aastal kohtueelsel menetlusel täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 11.07.2014, leppisid Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill ja OÜ X juhtivtöötaja ja pädev esindaja T. P. Indrek Süldi kallutamisel kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad pakkumuse OÜ X ja Autsec OÜ selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel.

T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ algatamise taotluses oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 235 690 €. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalam hind. Hanke objekti hulka kuulus firma X x seadmekapi hankimine vastavalt hankedokumentides esitatud spetsifikatsioonile. Indrek Süld tegi enne hanke väljakuulutamist 11.07.2014 OÜ X juhtivtöötajale T. P. ettepaneku küsida x kapi hinnapakkumist eesmärgiga saada teada enne riigihanke väljakuulutamist hanke maksumus. Samuti soovitas Indrek Süld T. P.l nimetatud kapid kohe ära tellida. Samal päeval andis T. P. Indrek Süldile teada, et saatis päringu ära ning tellib kapid. 15.07.2014 kell 10:44 saatis T. P. Indrek Süldile x kappide pakkumise ning küsis detailide „x ja x“ koguseid. Samal päeval kell 10:56 vastas Indrek Süld T. P.le, et kogused sobivad ning informeeris, et kui avaldatakse riigihange, saadab ta hankedokumendid T. P.le tutvumiseks. 19.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ teade. Samal päeval kell 12:15 saatis Indrek Süld e-kirjaga Raivo Lillele ja T. P.le riigihanke hankedokumendid, mille lisa 1 punkti 2.5 kohaselt tarnib edukas pakkuja vastavalt näidisspetsifikatsioonile firma x x seadmekappi vastavalt kapi spetsifikatsioonile, mis sisaldavad mh. montaažiprofiile x ja x s.t. samad kapid, mis T. P. oli eelnevalt Indrek Süldi korraldusel tellinud. 21.08.2014 kell 8:23 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirja, milles edastas konkureeriva firma Autsec OÜ riigihanke nr x pakkumuse andmed: „xxx.“ Ühtlasi informeeris Indrek Süld e-kirjas T. P., et riigihanke eeldatav maksumus on 241 000 €, millest riigihanke pakkumuse maksumus üle ei tohi minna ning lisas, et riigihanke pakkumuses x kapid on võrreldes teistega suuremad ning seetõttu võivad seal hinnad erineda. Samuti edastas Indrek Süld T. P.le firma Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lille mobiiltelefoni numbri, et T. P. saaks Raivo Lillega pakkumuse sisu osas konsulteerida ja kooskõlastada hinnad. 25.08.2014 kell 14:20 saatis Autsec OÜ esindaja Raivo Lill e-kirjaga T. P.le faili nimetusega „x“. Tabel oli koostatud riigihanke nr x hankedokumentide lisale 3 vastavalt, kus oli välja toodud 14 jaama pakkumuse hind materjalile ja montaažile. 25.08.2014 kell 15:06 saatis T. P. e-kirja Indrek Süldile riigihanke number x pakkumuse kooskõlastamiseks faili nimetusega „x“, milles oli pakkumus materjalile summas 191 480 € ja montaažile summas 49 500 €, kokku 240 980 €. T. P. koostas Indrek Süldi kallutamisel kooskõlastatult Raivo Lillega OÜ X pakkumuse vastavalt kokkulepitud hindadega ja lasi 27.08.2014 pakkumuse dokumendi allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. K. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 240 980 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 25.08.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 235 500 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 28.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena hanke pakkumuste avamise protokolli, milles tuvastati, et hankele on esitanud pakkumused X OÜ (hinnaga 240 980 €) , Y. OÜ (hinnaga 239 860 €) ja Autsec OÜ (hinnaga 235 500 €). 29.08.2014 tunnistas Indrek Süldi osalusel hankekomisjon edukaks Autsec OÜ poolt esitatud pakkumuse maksumusega 235 500 €, kuna nimetatud pakkumus on kõige madalama maksumusega. Riigihanke tulemusena sõlmis AS X. (esindaja juhatuse liige P. J.) 07.10.2014 hankelepingu nr x firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 235 500 € ilma käibemaksuta. T. P. tellis OÜ X nimel R.

UAB Eesti filiaalist seadmekapid ja esitas nende eest 06.10.2014 arve Autsec OÜ esindajale Raivo Lillele. 23.10.2014 tasus Autsec OÜ kappide eest OÜ-le X koos käibemaksuga 37 800 €. Seega sõlmis Autsec OÜ oma juhatuse liikme ja pädeva esindaja Raivo Lille tegevuse kaudu Indrek Süldi kihutamisel riigihankel nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ osaledes konkurendiga OÜ X , kes tegutses juhtivtöötaja ja pädeva esindaja T. P. kaudu, konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutses OÜga X kooskõlastatult, määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. AS X. lihthange nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2015. aastal kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 29.09.2015, leppisid Indrek Süldi kallutamisel Autsec OÜ ja OÜ X esindajad Raivo Lill ja T. P. kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad ettevõtted pakkumused selliselt, et OÜ X pakkumuse hind oleks kõrgem kui Autsec OÜ pakkumuse maksumus, et tagada Autsec OÜ võit hankel. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke algatamise taotluse kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 80 000 € ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja OÜ X . 29.09.2015 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hanketeade. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalam hind. Konkurentsi kahjustava koostöö käigus saatis Raivo Lill 13.10.2015 kell 12:10 T. P.le e-kirjaga riigihanke pakkumuse hinnatabeli, kus olid välja toodud riigihanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ materjalide maksumus 59 096 €, montaaži maksumus 22 440 € ning pakkumuse maksumus kokku 81 538 €. Samal päeval kell 13:40 tagastas T. P. e-kirjaga Raivo Lillele nimetatud tabeli, kus oli välja toodud riigihanke materjalide maksumus 62 055 €, montaaži maksumus 23 562 € ning pakkumuse maksumus kokku 85 617 €. Kokkulepitult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega koostas T. P. temale edastatud hindade andmete põhjal OÜ X pakkumuse. T. P. lasi 13.10.2015 pakkumuse dokumendid digitaalselt allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. K.. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 13.10.2015 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 85 617 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.10.2015 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 81 538 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus. 15.10.2015 leidis hankekomisjon, mille koosseisu kuulus ka Indrek Süld, et hankel olid esitanud pakkumused Autsec OÜ ja OÜ X ning kvalifitseeris mõlemad pakkujad. Hankekomisjon tunnistas 15.10.2015 edukas Autsec OÜ pakkumuse kui odavama. 23.10.2015 sõlmis AS X. (esindaja infrastruktuuridirektori ülesannetes R. V.) töövõtulepingu nr x. firmaga Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill), summas 81 538 € ilma käibemaksuta. Seega kihutas Indrek Süld Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd ning OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X riigihankel nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ sõlmima konkurentide vahelise kokkuleppe ja tegutsema kooskõlastatult määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna.

AS X. avatud rahvusvaheline hange nr x. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“: Hanke eest vastutavateks isikuteks olid hankekomisjoni liikmed, sealhulgas hääleõigusega liige Indrek Süld. Indrek Süld kihutas OÜ X esindajat T. P. ja OÜd X ning ja Autsec OÜ esindajat Raivo Lille ja Autsec OÜd riigihankel osaledes konkurentsi kahjustavale koostööle järgnevalt. 2015. aastal kohtueelses menetluses täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 30.11.2015, leppisid Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill ja OÜ X juhtivtöötaja ja pädev esindaja T. P. Indrek Süldi kallutamisel kokku, et AS X. korraldatavas riigihankes esitavad pakkumused OÜ X ja Autsec OÜ selliselt, et tagada kas OÜ X või Autsec OÜ võit hankel. Seejuures lepiti kokku, et OÜ X võidu korral oleks tööde teostajaks Autsec OÜ. T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankel pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke algatamise taotluse kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 364 000 € ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ ja suuliselt on huvi tundnud L. W. X AS. Kallutades T. P. ja Raivo Lille konkurentsi kahjustavale koostööle, andis Indrek Süld 23.11.2015 kell 13:45 telefonikõnes Raivo Lillele teada, et riigihanke pakkumuste esitamise ajaks tuleb 40 päeva, et Raivo Lill saaks vaatamata puhkusele Autsec OÜ pakkumuse esitada. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris hanke nr x. hanketeade. Riigihanke pakkumuste tähtajaks oli 14.01.2016 kell 10:00. Hankedokumentide punkt 14.1.6. kohaselt jättis hankija endale õiguse lükata tagasi kõik pakkumused, kui esitatakse ainult üks pakkumus. 18.12.2015 kell 12:41 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et ta kohtus X OÜ esindaja T. P.iga ning andis teada, et T. P. võtab seoses hankega Raivo Lillega ühendust. Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill lubas Indrek Süldile, et kui T. P. võtab ühendust, „siis saame need asjad jälle korda“. 28.12.2015 kell 14:52 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et kooskõlastavad omavahel riigihanke pakkumuste maksumused. Seejuures lubas Raivo Lill vastavalt T. P.ga kokkulepitule arvutada välja Autsec OÜ pakkumuse hinna ning seejärel edasiseks pakkumuste kooskõlastamiseks T. P. ühendust võtta. 29.12.2015 kell 13:56 telefonikõnes aitas Indrek Süld Raivo Lillel koostada Autsec OÜ pakkumust ning 04.01.2016 kell 13:15 ja 07.01.2016 kell 10:34 telefonikõnedes aitas Indrek Süld T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust. 11.01.2016 kell 15:03 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill Indrek Süldi kallutamisel kokku, et riigihanke täitmine läheb OÜ X võidu korral Autsec OÜ-le ning OÜ X saab selle eest väikese boonuse ning Raivo Lill koostab ja saadab T. P.le riigihanke pakkumuse hinnatabeli e-kirjaga. 12.01.2016 kell 15:12 telefonikõnes arutasid Raivo Lill ja T. P. Autsec OÜ ja OÜ X pakkumuste hindasid. Seejuures leppisid Raivo Lill ja T. P. kokku, et konkureerivate ettevõtete pakkumuste maksumuste erinevused tohi olla liiga suured ning OÜ X boonuseks hankel osalemise eest võiks olla 3% hanke pakkumuse summast. Raivo Lill ja T. P. otsustasid et lähtuvalt eelnevalt kokkulepitud tingimustest, arvutab Raivo Lill kokku ettevõtete pakkumuste summad ja saadab need T. P.. 12.01.2016 kell 16:54 saatis Raivo Lill T. P. e-kirjaga riigihanke pakkumuse hinnatabeli, milles olid välja toodud riigihanke I osa materjalide maksumus 104 170 €, montaaži maksumus 36 400 € ja maksumus kokku 140 570 € ning II osa materjalide maksumus 172 272 €, montaaži maksumus 72 800 € ja maksumus kokku 245 072 €. 13.01.2016 kell 09:00 telefonikõnes leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et T. P. kasutab Raivo Lille poolt temale edastatud riigihanke pakkumuse hindade tabelit OÜ X nimelt pakkumuse e-riigihangete registrisse esitamiseks. Seejuures hoiatas Raivo Lill, et tema poolt edastatud hindade esitamisel OÜ X pakkumuses peaks T. P. Raivo Lille poolt edastatud andmed ise ümber kopeerima, et vältida Raivo Lille poolt koostatud faili metaandmete sattumist OÜ X pakkumusse, sest „siis on näha, kelle poolt on loodud see asi“. 13.01.2016 kell 09:24 telefonikõnes nõustas Raivo Lill T. P., kuidas OÜ X pakkumust exeli-tabelis koostada.

T. P. koostas Raivo Lillelt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse ja edastas selle 13.01.2016 allkirjastamiseks X OÜ juhatuse esimehele O. K. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 13.01.2016 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 1. osa 140 570 € ja 2. osa 245 072 €, mis oli vastavalt kokkuleppele konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega teadlikult 1. osas madalama ja 2. osas kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.01.2016 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 1. osa 146 270 € ja

hankekomisjon Indrek Süldi osalusel, et hankele on esitanud ainsa pakkujana Autsec OÜ pakkumuse kogumaksumusega 353 680 €, mis ka kvalifitseeriti, tunnistati vastavaks ja edukaks. Samas tegi hankekomisjon AS-i Eesti X. juhatusele ettepaneku tuginedes HD punktile 10.3.7 lükata pakkumused tagasi, kuna esitati ainult üks pakkumus. Seetõttu tunnistati hankemenetlus kehtetuks. 12.02.2016 kell 13:50 telefonikõnes kallutas Indrek Süld Raivo Lillele helistades Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, teatades, et riigihangemenetlus tuleb uuesti läbi teha, kuna OÜ X ei jõudnud eelmisel hankel pakkumust teha ja AS-i X. nõukogu ei luba ühe pakkujaga hankel lepingut sõlmida. Indrek Süldi selgituste kohaselt Raivo Lillele on uus hange vajalik, et OÜ X saaks referentse, mis lihtsustab ettevõttel tulevikus hangetel osalemist. Seejuures kinnitas Indrek Süld Raivo Lillele, et Autsec OÜ pakkumus eelmisele hankele oli sobilik ja uues pakkumuses tuleks Autsec OÜ-l vaid uued kuupäevad panna. 19.02.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. Riigihange oli jagatud kolme ossa. 19.02.2016 kell 14:44 telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et toimub uus riigihange, et ka OÜ X saaks pakkumuse esitada. 22.02.2016 kell 15:44 ja 15:55 telefonikõnedes kallutas Indrek Süld Autsec OÜ ja OÜ X konkurentsi kahjustavale koostööle, juhendades T. P. OÜ X nimelt riigihanke nr x pakkumuse koostamisel ning tehes ettepaneku leppida kokku pakkumuse koostamisel OÜ X pakkumuse maksumuse andmed Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega. 23.02.2016 kell 10:53 saatis T. P. ekirja Raivo Lillele, milles palus Raivo Lillel täita riigihanke pakkumuse lisa 6 „Teostatud tööde nimekiri“ tabel, sest Indrek Süld arvas, et Raivo Lill saab T. P. selles osas aidata. 29.02.2016 kell 10:10 telefonikõnes aitas Raivo Lill T. P.l koostada riigihanke pakkumust. Seejuures kooskõlastasid ja arutasid Raivo Lill ja T. P. Indrek Süldi korraldust, esitada ettevõttete pakkumused selliselt, et vastavalt kokkuleppele võidaks ühe osa hankest OÜ X ja teise osa Autsec OÜ. Raivo Lill ja T. P. leppisid kokku, et Raivo Lill arutab Indrek Süldiga pakkumuste kokkuleppe üle ja edastab vajalikud pakkumuse andmed seejärel T. P.le. Konkurentsi kahjustava koostöö varjamise eesmärgil leppisid Raivo Lill ja T. P. kokku, et T. P. edastab talle pakkumuse hindade saatmiseks oma erakirjade e-posti aadressi. 29.02.2016 kell 10:23 saatis T. P. Raivo Lillele sõnumi kirjaga, mis sisaldas e-posti aadressi:xxx. 29.02.2016 kell 11:24 telefonikõnes kallutas Indrek Süld Autsec OÜ-d ja OÜ X konkurentsi kahjustavat kokkulepet sõlmima, teatades Raivo Lillele, et OÜ X saaks ühe hanke osa võita, ei pea Autsec OÜ eelmisele hankele tehtud pakkumuse hindu muutma ning kokkuleppe saavutamiseks peaks OÜ X esitama sel korral Autsec OÜ-st odavama pakkumuse. Seejuures selgitas Indrek Süld, et antud riigihange ongi sellel eesmärgil jaotatud osadeks, sest AS-i X. nõukogule raske põhjendada olukorda, kui on liiga vähe pakkujaid. 04.03.2016 pakkumuste avamise protokolli kohaselt esitas Autsec OÜ pakkumuse riigihanke

ja nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ osaledes konkurendiga OÜ X , kes tegutses juhtivtöötaja ja pädeva esindaja T. P. kaudu, konkurentidevahelise kokkuleppe ja tegutses OÜga X kooskõlastatult, määrates AS-i X. suhtes kindlaks riigihanke hinna. Eelkirjeldatust ilmneb, et Raivo Lill Autsec OÜ juhatuse liikme ja pädeva esindajana ning T. P. OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindajana sõlmisid konkurentidena AS-i X. korraldatud riigihangetel osalemisel AS-i X. side ja turvanguameti juhataja Indrek Süldi kihutamisel 2014. kevadest kuni 2016. veebruarini jätkuvalt konkurentsi kahjustavaid kokkulepped, leppides kokku AS-i X. poolt korraldatavatel hangetel esitatavate pakkumuste hinnad X.automaatika seadmete ja materjalide hankimise ja teenuste teostamise turul. Seejuures juhendas Autsec OÜ esindaja Raivo Lill korduvalt AS X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süldi kallutamisel OÜ X esindajat T. P. riigihangetes pakkumuste koostamisel ning edastas talle andmed hindade kohta riigihankele pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele esitasid Autsec OÜ ja OÜ X korduvalt kooskõlastatult pakkumused AS X. korraldatud riigihangetele. Eeltoodud tegevustega määrasid Indrek Süldi kallutamisel OÜ X ja Autsec OÜ konkurentidena kolmandate isikute suhtes kindlaks pakkumuse hinnad AS X. poolt hallataval Eesti Vabariigi X.automaatika seadmete ja materjali hankimise ja montaaži riigihangete kaubaturul. Indrek Süldi kihutamise tulemusel rikkusid eelkirjeldatud hinnakokkulepete ja kooskõlastatud tegevusega AS-i X. korraldatud riigihangetel konkureerivad ettevõtjad Raivo Lill Autsec OÜ juhatuse liikmena ja Autsec OÜ ning T. P. OÜ X juhtivtöötaja ja pädeva esindajana ja OÜ X konkurentsiseaduse § 4 lg 1 p 1 (KonkS) sätestatut, mille kohaselt on keelatud konkurentsi kahjustava eesmärgi või tagajärjega ettevõtjate vaheline kokkulepe ja kooskõlastatud tegevus, sealhulgas otsene või kaudne kolmandate isikute suhtes hinna- ja muude kauplemistingimuste kindlaksmääramine. Raivo Lill kui Autsec OÜ juhatuse liige ja pädev esindaja KarS § 14 tähenduses, sõlmis konkurentsi kahjustavad kokkulepped ja kooskõlastas tegevusi Eesti Vabariigi X.automaatika seadmete hankimise ja teenuste teostamise turul tegutseva Autsec OÜ huvides. Lähtuvalt eeltoodust on alus Raivo Lille eelkirjeldatud konkurentsi kahjustavat koostööd ette heita Autsec OÜle kui juriidilisele isikule. Seega pani Autsec OÜ juriidilise isikuna toime KarS § 400 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõlmis riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. II.

MAAKOHTU SEISUKOHT JA PÕHJENDUSED

Kohus, kuulanud ära kohtu alla antud süüdistatavate ja tunnistajate ütlused, kaitsja ja prokuröri seisukohad ja kontrollinud kriminaalasjas kogutud ning kohtule esitatud kirjalikke tõendeid, asub järgnevale seisukohale.

vastutavate isikute ringi osas KVS § 2 lg 1 sätestatud ametiisiku mõistele, siis saab toimingupiirangu rikkumise subjektiks olla ametiisik. Süüdistusest lähtuvalt tuleb objektiivse koosseisu täitmiseks tuvastada, kas Indrek Süld on rikkunud toimingupiiranguid ning kui jah, siis kas suures ulatuses. Kuna süüdistuse keskseks asjaoluks ja peamiseks vaidluskohaks on süüdistatava kui AS X. side- ja turvanguameti juhataja tegevus, siis kõigepealt peab kohus vajalikuks analüüsida ametiisiku mõistet. Ametiisiku mõiste on sätestatud KarS §-is 288 lõikes 1, mille kohaselt on ametiisik karistusseadustiku eriosa tähenduses füüsiline isik, kellel on avaliku ülesande täitmiseks ametiseisund, sõltumata sellest, kas ta täidab talle pandud ülesandeid alaliselt või ajutiselt, tasu eest või tasuta, teenistuses olles või vabakutS.sena või lepingu, nimetamise või valimise alusel. Alates 15.07.2013 langeb KarS § 288 lg-s 1 sisalduv ametiisiku määratlus kokku korruptsioonivastases seaduses (edaspidi KVS) §-s 2 sätestatud ametiisiku mõistega ning selles toodud ametiseisundi definitsioon lähtuvalt õiguskorra ühtsuse põhimõttest on siduv ka karistusõiguse jaoks. Erinevalt ametiseisundist korruptsioonivastane seadus avaliku ülesande mõistet legaaldefinitsioonina ei anna. Avaliku ülesande täitmise tunnus ametiisiku määratluses nõuab, et isiku tegevus peab olema orienteeritud avalikele huvidele. Riigikohtu kriminaalkolleegium on 11.12.2015 otsuse nr 3-1-1-98-15 punktis 60 viidanud, et avaliku ülesande täitmisega on tegu ka siis, kui pädev asutus on eraõiguslikule isikule õigusakti või lepinguga andnud volituse või pannud kohustuse osutada avalikes huvides sellist teenust, mille toimimise eest vastutab seaduse järgi lõppkokkuvõttes riik või mõni muu avalik-õiguslik juriidiline isik. Samuti ei tähenda avalik ülesanne tingimata seda, et tegemist peab olema täidesaatva riigivõimu volituse kasutamisega. Avaliku ülesande olemus ei muutu sellest, et seda ülesannet täidab eraõiguslik isik. Järelikult võib avaliku ülesande täitmine aset leida ka eraõigusliku isiku poolt talle avaliku võimu teostamise delegeerimise teel. Ei ole välistatud, et ametiisikuks loetakse ka juriidilise isiku töötajat või eraisikut, kui neile on delegeerimise kaudu antud ametiseisund avaliku ülesande täitmiseks. Kokkuvõtlikult öeldes määratletakse avalikku ülesannet halduse kandja kaudu. Avaliku ülesande täitjaks loetakse teiste seas isikut, kes täidab avalikku ülesannet riigi heaks, samuti tema asutatud või osalusega juriidilise isiku heaks. Vastamaks küsimusele, kuidas sisustada avalikku ülesannet KVS § 2 lg 1 mõttes, tuleb lähtepunktiks võtta korruptsioonivastase seaduse mõte ja eesmärk. KVS § 1 lg 2 kohaselt on selle seaduse eesmärk tagada avaliku ülesande aus ja erapooletu täitmine. Kõige üldisemalt peab korruptsioonivastane seadus tagama, et nii avalikku võimu ja sellel põhinevat mõju ning teavet kui ka avalikke ressursse kasutataks üksnes avalikes huvides, s.t korruptsioonivabalt. KVS § 2 lg-s 1 nimetatud avalik ülesanne peab olema ette nähtud vahetult seadusega, seaduse alusel või tõlgendamise teel õigusnormist tuletatav. Seega on käesolevas asjas oluline leida vastus küsimusele, kas on olemas õigusnorm, millest tulenevalt on võimalik järeldada või tõlgendada, et Indrek Süld täitis ametikohustusi täites avalikku ülesannet. Indrek Süldi kaitsja seisukoha kohaselt osutab AS X. vaid infrastruktuuri majandamise teenust. Samuti leiab ta, et avaliku ülesande täitmise omistamiseks eraõiguslikule isikule ei piisa vaid tõlgendamisest ja ülesannete umbmäärase sarnasuse väljatoomisest, vaid tuleb välja tuua konkreetne seaduse ja või sellega kooskõlas oleva seadusest madalamal seisva õigusakti, millega on AS-le X. delegeeritud mõni süüdistusakti kohane avaliku ülesande täitmine. Lisaks on kaitsja Aadu Luberg seisukohal, et avaliku ülesande täitjana saab eraõiguslikku isikut käsitelda üksnes sellisel juhul, kui avalik ülesanne on põhiseadusega või sellega kooskõlas oleva seaduse alusel delegeeritud eraõiguslikule isikule. Kaitsja viitas Põhiseaduse §-ile 3 lg-le 1 ning lahenditele 3-1-1-86-07, 3-1-1-49-12 punktile 33. AS X. on asutatud 14.01.2009 (I kd tl 8-11). Vastavalt AS X. põhikirja p-le 2.1. on aktsiaseltsi põhitegevusalaks X. infrastruktuuri majandamine (I kd tl 12-24). AS X. ainuaktsionäriks on Eesti Vabariik, mille esindajaks on Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium (I kd lk 811). Vabariigi Valitsuse seaduse § 63 lg 1 kohaselt on Majandus- ja

Kommunikatsiooniministeeriumi valitsemisalas riigi majanduspoliitika ja majanduse arengukavade väljatöötamine ning elluviimine tööstuse, kaubanduse, energeetika, elamumajanduse, ehituse, transpordi (sealhulgas transpordi infrastruktuur, veondus, transiit, logistika ja ühistransport), liikluskorralduse (sealhulgas liiklus X.l, maanteedel ja tänavatel, vee- ja õhuteedel) korraldamine. X.taristu, logistika, reisijate-, kaubaveo ja veeremi ning liiklusja keskkonnaohutuse arendamist koordineerib Majandusja Kommunikatsiooniministeerium. Seega täidab Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium X.ga seotud administreerivaid ülesandeid läbi riigile kuuluva AS X.. Majandus- ja Kommunikatsiooniministeerium Eesti Vabariigi esindajana on andnud AS-ile X. ülesandeks avaliku X. infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse X.l, mille toimimise eest vastutab lõppkokkuvõttes riik. Eeltoodud põhjustel ei nõustu kohus Indrek Süldi kaitsja seisukohaga selles, et AS X. vaid osutab infrastruktuuri majandamise teenust ega täida avalikku ülesannet, kuna puudub seadus, mis ülesande AS X.le delegeeriks. Vastupidi – AS X. ülesandeks on tagada X.taristu sujuv opereerimine, majandamine ja hooldus ning efektiivne liikluskorraldus. X.taristu omanikuna on AS X.l keskne roll kogu transiidisektori funktsioneerimisel ning vastutus tagada õiglane konkurentsiolukord nii kauba- kui ka reisijateveol. AS X. tegevus on orienteeritud avalikele huvidele, läbi mille tagab riik reisijate ja kauba keskkonnasäästliku, kiire ja suuremahulise veo, samuti olemasolevate X.taristute korrashoiu, vastavuse normidele ja ohutusnõuetele. Seega on riik delegeerinud avaliku X. infrastruktuuri majandamise ja liikluskorralduse X.l AS-ile X.. Sealjuures täidab AS X. avalikku ülesannet infrastruktuuri majandamiseks vajalike teenuste, tööde ja asjade hankimisel. 30.12.2013 AS X. juhatuse esimehe poolt kinnitatud side- ja turvanguameti põhimääruse (II kd tl 365-370) kohaselt allub AS X. infrastruktuuriteenistus side- ja turvanguamet AS X. infrastruktuuridirektorile. Põhimäärus kajastab side- ja turvanguameti eesmärgid ja tegevused, milleks muuhulgas on AS X. signalisatsiooniseadmete süsteemide hooldus ja selles vallas ohutu liikluse tagamine, sh signalisatsiooniseadmete süsteemide hooldus (sh uuendamine ja AS X. strateegiliste projektide korral signalisatsioonisüsteemide tehniliste tingimuste koostamine, ülesõitude automaatsignalisatsioonide uuendamine) ning telekommunikatsioon ja andmeside transmissioon ja selles vallas ohutu liiklemise tagamine ning raadiosidevõrkude ja veeremi kontrollsüsteemide, pardasüsteemide haldus ja hooldus ja raadioside võrkude toimimise kindlustamine ööpäevaringselt ja seejuures ohutu liikluse tagamine ning strateegilise materjalide optimaalse varu halduse korraldamine ning veeremi kontroll ja pardaseadmed ja nende toimimise ning ohutu liikluse tagamine ja rikete kõrvaldamine. Kohtule esitatud materjalide kohaselt sõlmisid Indrek Süld ja AS X. juhatuse liikmeinfrastruktuuridirektor K. S. 17.10.1997 töölepingu nr 2-12/76 (II kd tl 136), mille kohaselt asus Indrek Süld 27.10.1997 tööle AS X. infrastruktuuriteenistuse side- ja turvanguameti juhataja ametikohale. Indrek Süldi töö sisuks vastavalt töölepingule oli AS-is X. lisaks paljudele teistele tööülesannetele side- ja turvanguameti juhtimine ja korralduste andmine oma pädevuse piirides side- ja turvanguameti töö korraldamiseks. Indrek Süldi tööülesannete hulka kuulus ka hangete ettevalmistamine ja side- ja turvanguameti eelarve, rahavoo ja ajakava planeerimine, kuludokumentide kinnitamine ning hangete korraldamine, samuti X. infrastruktuuri arenguplaanide väljatöötamine ja teostamine ja investeerimisprojektide juhtimine ja koordineerimine ning osalemine infrastruktuuri objektide arendus- ja uusehituskavade koostamisel. Indrek Süldi ametikohustuseks oli side- ja turvanguameti juhina ka osalemine AS Eesti X. poolt korraldatud riigihangete hankedokumentide ettevalmistamisel ja korraldamisel, sh osalemine hankekomisjoni töös ning hankel edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud lepingu tingimuste heakskiitmine ja hankelepingu täitmise üle järelevalve teostamine. Selleks, et tagada X. vallas ohutu ja turvaline liiklus, sh AS X. signalisatsiooniseadmete süsteemide hooldamine ning ülesõitude automaatsignalisatsioonide uuendamine ning seeläbi tagada avalike ülesannete täitmine, korraldas AS X. muuhulgas riigihankeid. Indrek Süld,

töötades side- ja turvanguameti juhatajana, määrati AS-is X. X.ülesõiduautomaatika valdkonna riigihanke hankekomisjoni ja osales riigihangete dokumentide ettevalmistamisel ning korraldamisel, sh osales hankekomisjoni töös ning hankel edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud lepingu tingimuste heakskiitmisel ja hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel. Seega Indrek Süldi kui AS X. side- ja turvanguameti juhataja ning riigihangete komisjoni liikme kohustuseks oli tagada AS X. rahaliste vahendite läbipaistev ja säästlik ning sihipärane kasutamine. Indrek Süldi kaitsja seisukoha kohaselt on AS X. näol tegemist riigi ainuomandis oleva eraõigusliku juriidilise isikuga. Kaitsja Aadu Lubergi sõnul on selliseks riigi ainuomandis olevaks eraõiguslikuks juriidiliseks isikuks ka näiteks AS Z, mistõttu peaks kaitsja hinnangul mõlema õigussubjekti kohta käiv seadusandlus ja kohtupraktika olema identne. Kuivõrd AS Z asjas leidsid kohtud, et tollane AS Z juhatuse liige ei olnud inkrimineeritud tegude toimepanemise ajal ametiisik KarS § 288 lg 1 tähenduses, kuna tal puudus ametiseisund avalike ülesannete täitmisel, siis puudub kaitsja arvates mõistlikult aktsepteeritav selgitus, miks pidada sama seisukohta käesolevas kriminaalasjas mittekohalduvaks. Samuti ei nõustu Indrek Süldi kaitsja prokuröri käsitlusega sellest, et kuna AS X. on KonkS § 31 lg 31 mõttes käsitatav avaliku ettevõtjana, siis on ka side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süldi kogu ametitegevus vaadeldav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes. Kohus nõustub kaitsjaga selles osas, et ainuüksi sellest, et AS X. on KonkS § 31 lg-s 31 järgi avalik ettevõtja, ei saa järeldada, et AS X. side- ja turvanguameti juhataja kogu ametitegevus on vaadeldav avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes. Avaliku ettevõtja mõistele tugineb ka KVS § 3 lg 3, mis paneb teiste hulgas avalikule ettevõtjale kohustuse tagada tema nimel, ülesandel või järelevalve all avalikku ülesannet täitva ametiisiku korruptsiooni ennetamise alane teadlikkus ja kohustustest kinnipidamise kontroll, samuti KVS § 13 lg 1 p 13, mis sätestab avaliku ettevõtja juhtorgani liikme majanduslike huvide deklaratsiooni esitamise kohustuse. Osutatud sätetest ei saa aga järeldada, et ainuüksi see, kui isikul on otsuse või toimingu tegemise pädevus avalikus ettevõtjas, annab aluse käsitada teda ametiisikuna KVS § 2 lg 1 mõttes. Korruptsioonivastase seaduse kontekstis seondub avaliku ettevõtja mõiste kindla eristaatusega, mis tuleneb ettevõtja seotusest avaliku võimu kandjaga ja annab ettevõtjale sellise pädevuse või võimalused, mis ei ole omased teistele ettevõtjatele. Samas ei ole sellel, et äriühing on avalik ettevõtja, õiguslikku tähendust ühingu kogu tegevuses, vaid üksnes õigussuhetes, kus ettevõtjal on õigus, kohustus või võimalus oma eristaatust kasutada. Üksnes sellistel juhtudel võib avaliku ettevõtja staatus tingida äriühingu tegevuse kvalifitseerimise avaliku ülesande täitmisena KVS § 2 lg 1 mõttes. Peaks aga äriühing tegutsema viisil, mis on omane tavalisele ettevõtjale, ei muuda pelgalt see, et ühing vastab üldiselt KonkS § 31 lg-s 31 sätestatud tunnustele, tema tegevust avaliku ülesande täitmiseks. Eeltoodust järeldub muu hulgas, et AS X. staatus avaliku ettevõtjana võib anda alust käsitada side- ja turvanguameti juhataja ametipädevuse kasutamist avaliku ülesande täitmisena üksnes siis, kui see puudutab AS X. sellist tegevust, mis on ka ise käsitatav avaliku ülesande täitmisena. Kohus ei pea õigeks kaitsja käsitlust sellest, et kuivõrd lahendis 3-1-1-98-15 leidis Riigikohtu kriminaalkolleegium, et N. S. AS Z juhatuse liikmena ei olnud tegude toimepanemise ajal ametiisik, siis ei saa ka Indrek Süld olla KarS § 288 mõttes ametiisik. Lähtuda tuleb sellest, kas tegevus, mille üle ametikohustusi täitev isik oma pädevust kasutab, on avalik ülesanne. Kui ülesannet saab käsitada avaliku ülesandena, on isik selle ülesande täitmisel ametiisik. Seega on vaja igal üksikul juhtumil analüüsida konkreetse isiku tööülesandeid. Kohus on veendumusel, et AS-i Z ning AS X. tegevused ei ole kuidagi samastatavad ja nii ei saa olla ka kokkulangevad AS Z nõukogu liikme ning AS X. side- ja turvanguameti juhataja ülesanded. Kaitsja ei ole avalike ülesannete täitmist hinnanud konkreetse üksiktegevuse raames, samuti puudub igasugune põhjendus ja analüüs, mis näitaks, et N. S. ülesanded AS Z nõukogu liikmena vastavad AS X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süldi ülesannetele. Seega tuleb jätta kaitsja seisukohad selles osas tähelepanuta.

Ametiseisund KVS § 2 lg 2 kohaselt on õigusaktist, tehingust või asutuse töökorraldusest tulenev õigus ja kohustus avaliku ülesande täitmisel: 1) teha otsus, sealhulgas osaleda selle tegemises või selle sisulises suunamises. Otsus on teise isiku, sealhulgas avalikku ülesannet täitva asutuse õiguse või kohustuse tekitamisele, muutmisele või lõpetamisele suunatud otsustus, millega reguleeritakse üksikjuhtumit või piiritlemata arvu juhtusid, sealhulgas õiguse üldakt, haldusakt haldusmenetluse seaduse tähenduses, kohtulahend, samuti asutuse siseakt; 2) teha toiming, sealhulgas osaleda selles või selle sisulises suunamises. Toiming on teisele isikule, sealhulgas avalikku ülesannet täitvale asutusele õiguslikku või vältimatut faktilist tagajärge põhjustav tegevus, mis ei ole otsuse tegemine. Toiming võib seisneda ka menetlustoimingu tegemises, tegevusetuses või viivituses. Otsustamiskompetents on KVS § 2 lg 2 p 2 tulenevalt ametiseisundi olemasolu põhiline, esmane tunnus. Kui isikul on pädevus langetada otsuseid, on tal väga suure tõenäosusega ka ametiseisund. Otsustamispädevusega on võrdustatud ka osalemine otsuse tegemise protsessis või otsustamise suunamises, mis tähendab osavõttu otsuse tegemisele eelnevast, seda ettevalmistavast staadiumist. Seega pole põhjust lugeda ametiisikuks vaid neid, kellel on lõplike iseseisvate otsustuste vastuvõtmise pädevus, vaid piisab, kui isik saab sellise otsuse vastuvõtmist sisuliselt suunata X. infrastruktuuri majandamisega seotud valdkonnas asjade ja teenuste hankimisel on AS Eesti X. kui riigi osalusega äriühing hankija riigihangete seaduse § 5 lg 3 ja § 149 järgi ning on kohustatud järgima riigihangete seaduses sätestatut (edaspidi RHS). Tulenevalt RHS §-ist 2 on riigihanke eesmärk tagada hankija rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ning konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihangete reeglite kehtestamise kohustus tuleneb võrgustikudirektiivist 2014/25/EL ja 2004/17/EU tagamaks Euroopa Liidu toimimise lepingu põhimõtete mõju, sh kaupade vaba liikumise, võrdse kohtlemise, mittediskrimineerimise, vastastikuse tunnustamise, proportsionaalsuse ja läbipaistvuse. Samuti viitab AS X. juhatuse poolt kinnitatud AS X. hankekord (I kd tl 78-93), et hangete korraldamisel järgib AS X. riigihangete seaduse üldpõhimõtteid vastavalt §-is 3 toodule, kindlustades eelkõige rahaliste vahendite säästliku ja otstarbeka kasutamise eesmärgiga saada majanduslikult soodsaim või madalaima hinnaga pakkumus, sealjuures tagades kõikide huvitatud isikute võrdse kohtlemise, hangete läbipaistvuse ja kontrollitavuse, konkurentsi efektiivse ärakasutamise, konkurentsi kahjustava huvide konflikti vältimise ning eelistades võimalusel keskkonnasäästlikke lahendusi. Võttes arvesse Indrek Süldi ametikohustusi AS X. side- ja turvanguameti juhatajana, mille hulka kuulus ka infrastruktuuri valdkonnas riigihangete ettevalmistamine ja korraldamises osalemine, sh hankekomisjonis osalemine ja töövõtulepingute täitmise üle järelevalve teostamine ning täidetud töömahtude kontroll, tõendavad, et Indrek Süldile oli AS X. juhatuse otsusega antud õiguspädevus. Indrek Süld korraldas infrastruktuuri valdkonna riigihangete läbiviimist, tehes KVS § 2 lg 2 p 2 mõttes toiminguid. Samuti osales Indrek Süld riigihangete eduka pakkuja valimisel ning võttis vastu hangete raames teostatud tööd, kinnitades töövõtja esitatud aktid teostatud tööde kohta, tehes sellega KVS § 2 lg 2 p 1 mõttes otsuseid. Lisaks täitis Indrek Süld juhtimisülesandeid. Seega Indrek Süld, töötades AS-is X. side- ja turvanguameti juhatajana ja olles infrastruktuuri valdkonna hangete komisjoni liige, omas avaliku ülesande täitmiseks ametiseisundit ning oli seega ametiisik KVS § 2 lg 1 ja KarS § 288 lg 1 mõistes

„X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide projekteerimistööd 2016“, AS X. lihthange nr X „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“, AS X. lihthange nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“. Kõik nimetatud riigihanked olid seotud X.automaatika seadmete projekteerimise, seadmete hankimise ja montaažiga. Samuti ei ole vaidlust ka selles, et Indrek Süld kuulus AS-i X. side- ja turvanguameti juhatajana kõigil eelnimetatud üheksal riigihankel AS X. riigihanke hankekomisjoni ja osales riigihangete dokumentide ettevalmistamisel ning korraldamisel, sh osales hankekomisjoni töös ning hankel edukaks tunnistatud pakkujaga sõlmitud lepingu tingimuste heakskiitmisel ja hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel. Indrek Süld omades AS-is X. side- ja turvanguameti juhatajana avaliku ülesande täitmisel ametiseisundit ning olles ametiisikuks oli ta KVS § 3 lg 1 p 1 ja p 2 kohaselt kohustatud kinni pidama seaduses sätestatud juhtudel tegevus- ja toimingupiirangutest ning avaldama oma huvid huvide deklaratsioonis. Toimingupiirangu kehtestamise üldalus tuleneb KVS §-ist 10, mille kohaselt on ametiisikul õigus tegeleda väljaspool ametikohustusi mistahes muu tegevusega ehk kõrvaltegevusega, kui see ei ole seadusega keelatud ja järgitakse toimingupiiranguid. KVS § 11 lg 1 p 1-3 kohaselt on ametiisikul keelatud otsuse või toimingu tegemine, kui 1) otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes; 2) ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikust või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust; 3) ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Nagu juba eelpool öeldud reguleeris Indrek Süldi töö sisu ametijuhend. 25.03.2003 lisati Indrek Süldi ja AS X. vahel sõlmitud töölepingusse nr 2-12/76 punkt 6.1, mis kohustas Indrek Süldi teavitama tööandjat töötamisest tööst vabal ajal teise tööandja juures (II kd tl 138). Sõlmitud töölepingu muudatus, mis kohustas Indrek Süld teavitama tööandjat töötamisest vabal ajal teise tööandja juures (töölepingu punkt 6.1) kehtis kuni Indrek Süldi töölt lahkumiseni 29.07.2016 (II kd tl 138-153). Lisaks kehtestas AS X. nõukogu 25.03.2015 otsusega nr 46/12 Huvide konflikti vältimise korra (edaspidi Kord) (II kd tl 250-256). Korra kehtestamise tingis asjaolu, et ettevõtte majandustegevuse käigus võib esineda olukordi, kus ettevõtte töötaja isiklikud või lähikondsete huvid võivad minna vastuollu ettevõtte huvidega. Huvide konflikti vältimise eesmärgiks on tagada töökohustuste aus ja erapooletu täitmine. Korraga kehtestati reeglid, mida ettevõtte töötajad, kellel esineb või võib esineda huvide konflikt, peavad oma töökohustuste täitmisel järgima (Korra punkt 1.1). Korra Lisa 1 punktis 1 on välja toodud deklaratsiooni esitajate nimekiri. Nimekirja kohaselt peavad AS X. töötaja ärihuvide deklaratsiooni esitama teiste hulgas ka ametite juhatajad (II kd tl 256). Seega pidi nimetatud Korra kohaselt Indrek Süld sideja turvanguameti juhatajana Korrast lähtuvalt ärihuvide deklaratsiooni esitama. Korra 4.1 kohaselt tuli deklarandil deklaratsiooniga avaldada andmed enda majanduslike ja mittemajanduslike huvide kohta, juhul kui need võivad töökohustuste täitmisel kaasa tuua huvide konflikti, ohustada töötaja objektiivsust ja lojaalsust töösuhtes või tuua kaasa korruptsiooni ohu. Korra punkt 4.6 kohaselt pidi deklaratsioon muuhulgas sisaldama andmeid deklarandi kõrvaltegevuse kohta väljaspool töökohustusi, sh muu tööandja juures töölepingu alusel töötamine (punkt 4.6.3). Juhul kui tehingupartner pakkus töötajale kingitusi muul kui reklaami eesmärgil ja mille hinnanguline maksumus ületas 100 eurot või muid isiklikke huvisid, mille vastuvõtmise korral esines töötaja huvide konflikt, pidi töötaja teavitama sellest oma otsest ülemust. Kingituste, mille maksumus ületas nimetatud piirmäära, või muude isiklike hüvede vastuvõtmine ilma juhatuse liikme kirjalikku taasesitamist võimaldavas vormis nõusolekuta, ei olnud lubatud (Korra punkt 3.2). Huvide konflikti esinemise ohu korral: pidi töötaja tema suhtes esinevast huvide konfliktist teavitama oma otsest ülemust (3.3.1); ei olnud töötajal lubatud teostada tehinguid konkreetse tehingupartneriga ilma tööandja eelneva sellekohase nõusolekuta (3.3.2); pidi töötaja taandama ennast hanke läbiviimisest, lepingu läbirääkimistest, lepingu sõlmimise protseduurist ja muudest toimingutest seoses konkreetse tehingupartneriga, samuti lepingu täitmisega seonduvas suhtlemises konkreetse tehingupartneriga ilma tööandja eelneva sellekohase nõusolekuta (3.3.4); töötajale antud

otsustuspädevus tehingu teostamiseks ja kinnitamisõiguste piirmäärad konkreetse tehingupartneri osas ei kehtinud ning tehingud pidi kinnitama sõltumatu töötaja (3.3.5); töötajal ei olnud lubatud teostada lepingute täitmise kontrolli ning seda pidi teostama sõltumatu töötaja (3.3.6). Kohtule esitatud tõenditest nähtub, et Indrek Süld oli kohustatud töölepingu ning AS X. nõukogu 25.03.2015 otsusega nr 46/12 kehtestatud Huvide konflikti vältimise korra kohaselt teavitama tööandjat igasugusest kõrvaltegevusest väljaspool töökohustusi, millega võis kaasneda huvide konflikt või korruptsiooni oht. Kehtestatud Korra kohaselt pidi huvide konflikti olukorras teavitama oma otsest ülemust. Samuti pidi töötaja huvide konflikti olukorras ennast taandama hanke läbiviimisest, lepingu läbirääkimistest, lepingu sõlmimise protseduurist ja muudest toimingutest seoses konkreetse tehingupartneriga, samuti lepingu muudatuste ja lisade sõlmimisest. Ka ei olnud töötajal lubatud teostada lepingu täitmise kontrolli ning seda pidi teostama sõltumatu töötaja. Hangete läbiviimisel lähtus AS X. 30.04.2013 AS X. juhatuse otsusega nr 164/3 kinnitatud hankekorrast (I kd tl 78-98) ning 07.10.2015 AS X. juhatuse otsusega nr 290/4 kinnitatud hankekorrast (I kd tl 143-161). 30.04.2013 nr 164 kinnitatud hankekord jõustus 13.05.2013 (I kd tl 77) ning kehtis kuni 15.11.2015, mil jõustus uus 07.10.2015 nr 290 otsusega vastu võetud hankekord (I kd tl 139). Uue hankekorra kinnitamise kaaskirja (I kd tl 140) kohaselt tutvustati uut hankekorda kõikidele AS X. struktuuriüksustele ja kooskõlastati AS X. struktuuriüksuste-, teenistuste- ja osakondade juhtivate töötajatega. Kooskõlastamise lehe on teiste hulgas allkirjastanud ka Indrek Süld (I kd tl 141), mis kinnitab, et Indrek Süld on tutvunud AS X. Hankekorra ja AS X. Hankekäsiraamatuga. Samuti on Indrek Süld võtnud osa 03.06.2015 hankekorda ja hankekäsiraamatut tutvustavast seminarist (I kd tl 142). AS X. hankekordadest nähtub, et hankekord sätestab hangete planeerimise, ettevalmistamise, läbiviimise ning hangetega seotud lepingute sõlmimise põhimõtted AS-is X.. Hangete korraldamisel järgib AS X. riigihangete seaduses üldpõhimõtteid vastavalt §-is 3 toodule. Lisaks teistele kohustustele näevad mõlemad hankekorrad ette huvide konflikti vältimise kohustuste (30.04.2013 AS X. juhatuse otsusega nr 164/3 kinnitatud hankekorra punkt 1.4 ning 07.10.2015 AS X. juhatuse otsusega nr 290/4 kinnitatud hankekorra punkt 3.3) Mõlemad nimetatud punktid sätestavad, et hangete korraldamisega või hankelepingu täitmisega seotud ER töötaja ei või oma töökohustuste raames teha otsuseid, osaleda selliste otsuste tegemises (komisjoni liikmena) või sooritada tehinguid/toiminguid, mis mõjutavad või võivad mõjutada tema enda, tema lähisugulaste (vanem, vend, õde, laps) või hõimlaste (elukaaslane/abikaasa, tema vanem, vend, õde ja viimaste lapsed) majandushuve („huvide konflikt). AS X. juhatuse 07.10.2015 otsusega nr 290/4 lisati juurde, et kirjeldatud juhtumi esinemisel peab seotud isik viivitamatult sellest kirjalikult teavitama oma otsest ülemust ja hoiduma menetleva hanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Taandunud komisjoni liikme ülesandeid täidab sellisel juhul tema asendusliige. Tunnistaja K. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt kuulus tema tööülesannete hulka 20142016 aastal kõikide hangete koordineerimine, jälgimine, et hanked toimuksid vastavalt riigihangete seadusele, dokumentide vormistamine, materjalide ettevalmistamine juhatusele esitamiseks, hankekomisjoni töös osalemine, pakkumuste esitamine. Samuti dokumenteeris ta kõik hankemenetlusega seotud toimingud. Hanke ettevalmistamisel alustas sisuosakond hankedokumentide kokkupanekut ning pani kokku tehnilise kirjelduse, esitas hankedokumentide alusdokumendid, mis saadeti hankeosakonda kontrollimiseks. Sisuosakonda kuulus ka side- ja turvanguamet. Hanke alusdokumendid sisaldasid kogu vajaminevat infot hanke algatamiseks. See tähendas tehnilist kirjeldust (tellitav ese), tähtaegasid, lepingu eritingimusi ning kvalifitseerimise tingimusi selle kohta, millele peab pakkuja vastama ning põhjendusi, samuti vastutustingimusi, kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujate nimesid, hindamise viisi ja finantseerimisallikat ning eeldatava hanke maksumust. Side- ja turvanguametis koostas tunnistaja sõnul alusdokumente T. K. ning suuremate hangete puhul Indrek Süld. Ülesõiduautomaatikaga

seonduvate hangete puhul valmistas hanke alusdokumente vahepeal ka M. R., aga ilma Indrek Süldi teadmata asjad ei toimunud, sest tema vastutas osakonna juhatajana nende sisulise poole eest. Tunnistaja K. V. sõnul võis Indrek Süldi äraoleku ajal hankedokumendid allkirjastada ka keegi teine, kes parasjagu tema asendajaks määratud oli. Ilma Indrek Süldi teadmata midagi ei liikunud. Indrek Süldi puhkuse ajal oli talle määratud kindel asendaja, kui aga muul juhul Indrek Süld dokumente allkirjastada ei saanud, siis võis seda teha keegi teine, kes hankega seotud oli. Tunnistaja sõnul on Indrek Süldi asendanud ka T. K.. Tunnistaja ütlusi kinnitavad T. K.i kohtuistungil antud ütlused, millest nähtub, et mõnikord ta asendas ülesõiduautomaatika hangetes Indrek Süldi. Tunnistajale näidati ristküsitlemisel Tapa-Narva liini 15 ülesõidu ehk riigihanke x hankemenetluse dokumente ja protokolle, kuhu tunnistaja ise oli alla kirjutanud ning 25.02.2015 kvalifitseerimise ja vastavuse hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli ja hanke tulemuste kinnitamise ettepanekut, mille ta samuti oli Indrek Süldi eest allkirjastanud. Tunnistaja sõnul ei tegelenud ta otseselt ülesõiduautomaatika hangetega ja mingi mõjutaja ja tegev ei olnud, asendus oli ootamatu ja formaalne. Tunnistaja arvates helistati talle hankeosakonnast ja öeldi, et peab kohale minema ja allkirjastama, kuid tunnistaja ei pidanud end allkirjastajana sisuliseks otsustajaks. Indrek Süld allkirjastas Vorm 1, mis oli AS X. juhatusele esitatav taotlus hanke algatamiseks. Samuti kaitses Indrek Süld hanget AS X. juhatuses hanke algatamise otsustamisel. Tunnistaja ütluste kohaselt pakkumuste avamise, kvalifitseerimise ja vastavuse hindamisel, hindasid esitatud pakkumusi hankekomisjoni liikmed hankeosakonnast ja side- ja turvanguamet iseseisvalt. Seejärel vormistati pakkumuste kvalifitseerimise, vastavaks ja edukaks tunnistamise osas antud seisukohtade kohta protokollid, mille hankekomisjoni liikmed allkirjastasid. Elektrooniliste hangete puhul kandis tunnistaja nimetatud protokollid elektrooniliselt riigihangete e-registrisse. Seejärel esitas hankekomisjon AS X. juhatusele ettepaneku hanke tulemuse kinnitamiseks (Vorm II), mille kajastasid hankekomisjoni liikmed. Hanke tulemuse kinnitamise ettepanekus olid nimetatud hankele kvalifitseerunud pakkujad ja pakkumuse maksumus ning samuti toodi välja eduka pakkuja nimi. Tunnistaja sõnul võis ette tulla ka olukordi, kus AS X. juhatus ei kinnitanud hanke tulemusi, näiteks põhjusel, et edukaks tunnistatud pakkumus ületas eeldatavat hanke maksumust või siis kui kvalifitseerus ainult üks pakkumus. Sellisel juhul lõpetati hange ja korraldati uus. Uus hange võidi korraldada eelmisega samadel tingimustel või näiteks leevendati vajadusel kvalifitseerimistingimusi. Tunnistaja sõnul esitati ülesõiduautomaatikaga seonduvate hangete pakkumused kinnistes ümbrikute, kuid edaspidi juba läbi riigihangete registri. Ümbrikus esitatud pakkumuste avamine toimus pakkujate esindajate juuresolekul ja allkirjastati hankekomisjoni liikmete poolt 3 tööpäeva jooksul vastavalt seadusele ning edastati siis kõigile, kes pakkumuse tegid. Kui pakkujatel tekkis pärast hankeregistris hanke avaldamist küsimusi, pidi küsimuste esitamine ja neile vastamine toimuma läbi hankeosakonna. Uuemate hangete puhul käis see läbi e-registri, et vältida pakkujate ebavõrdset kohtlemist. Enne e-hankeid kontrollis tunnistaja, kes on hankedokumendid välja võtnud ning pidas selle kohta Exceli tabelit. Kui pakkumuse esitajad küsimusi e-maili kaudu esitasid, siis saatis tunnistaja küsimused vastamiseks side- ja turvanguametile. Saades vastuse, edastas hankeosakond nii küsimuse kui ka vastuse kõikidele firmadele, kes hankedokumendid olid välja võtnud. Hilisemate hangete puhul esitati küsimused läbi riigihangete registri ning need edastati kõik äriühingutele, kes end hankele olid registreerinud. Tunnistaja sõnul hoiatati sisuosakondade hankekomisjoni liikmeid koguaeg, et nad ei suhtleks ega vastaks otse huvitatud isikute küsimustele. Kõik see pidi käima läbi hankeosakonna. Samuti selgitas tunnistaja, et AS X. ülesõiduautomaatika hangetes ei ole hanke eeldatavat maksumust pakkujatele avaldatud.

Tunnistaja L. T.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt valmistas sisuosakond, mille hulka kuulus ka side- ja turvanguamet ette hankematerjalid, eelkõige tehnilise kirjelduse, kvalifitseerimise vastavustingimused ja edastas need hankeosakonda, kus kontrolliti, kas need on riigihanke seadusega kooskõlas ning arusaadavad. Vormi 1 allkirjastasid kaks inimest hankeosakonnast, hankeosakonna juhataja, jurist ja side- ja turvanguameti puhul Indrek Süld ning kui tema puudus, siis tema asendaja või siis vahest ka infrastruktuuridirektor. Reeglina asendas Indrek Süldi tema äraoleku ajal T. K.. Hanke algatamise ettepanekule võttis allkirjad K. V.. Paberhangete pakkumuste puhul tegi K. V. kõigile komisjoni liikmetele teatavaks hangete pakkumuste avamise kellaajad, kõik tulid kohale, pakkumused avati ja allkirjastati protokoll. Elektrooniliste hangete puhul avas K. V. registris ja võrgukettal kausta, kuhu pani pakkumuste materjalid, millega komisjoni liikmed tutvuda said. Kui liikmed olid tutvunud, arutati vajadusel küsimusi ning seejärel toimus kvalifitseerimine, vastavaks tunnistamine ja edukaks tunnistamine. Seejärel esitati AS X. juhatusele Vorm 2 ehk hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, mille allkirjastasid hankekomisjoni liikmed. Ettepanekuga pidid nõus olema kõik juhatuse liikmed. Vaidlused hankeosakonna ja sisuosakonna vahel pidid tulemuste kinnitamiseks olema vaieldud ja ettepanek AS X. juhatusele oli konsensuslik. Tunnistaja K. V. sõnu kinnitavad ka tunnistaja L. T.i kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt toimus suhtlus pakkujatega peale hanke registris avaldamist seoses hankedokumentatsiooniga läbi riigihangete registri või kui riigihangete register veel ei toiminud, siis tuli pöördumine saata hankeosakonna üld e-maili aadressile. Vastused saadeti kõikidele hankest huvitatud isikutele. Kui küsimus ei puudutanud mingit juriidilist nüanssi, vaid näiteks tehnilist kirjeldust, siis edastas hankeosakond küsimuse sisuosakonnale koos vastamise tähtajaga ning vastused edastati kõikidele pakkujatele, kes hankedokumendid olid välja võtnud. Sisuosakonna hankekomisjoni liikmetele oli selgitatud, et kui keegi huvitatu helistab või kirjutab, siis tuleb alati küsimus edastada hankeosakonnale. Tunnistaja sõnul tegi hankeosakond selle osas lobitööd, et kõik küsimused ja vastused käiksid hankeosakonnast läbi ning see oli teada ka ülesõiduautomaatika hankekomisjoni liikmetele, samuti oli see kirjas ka hankedokumentide põhjades. Tunnistaja sõnul ei ole AS X. pidanud vajalikuks avaldada potentsiaalsetele pakkujatele hanke eeldatavat pakkumust, kuna teatud määral vähendab see konkurentsi. Maksumuse avaldamata jätmine on olnud hankija otsus ja AS X. on praktikas jätnud selle avaldamata. Kohtuistungil tunnistaja V. K. sõnade kohaselt kuulus ta ülesõiduautomaatika hangetel hankeosakonna juhatajana hankekomisjoni. Tunnistaja sõnul oli hankeosakonna kohustuseks peamiselt hangete menetlemine, milleks kogu informatsioon tuli hanke algatajatelt, st mida oli vaja algatada, milliste tingimustel. Ülesõidu hangete puhul tuli informatsioon side- ja turvanguametilt, sh kvalifitseerimistingimused, vastavustingimused, tehniline kirjeldus ja hindamise meetodid, potentsiaalsed pakkujad ja eeldatav maksumus. Hanke algatamise ettepaneku Vorm 1 allkirjastas osakonna juhataja Indrek Süld. Nii on see ka AS X. sisekordades ette nähtud, et kõige selle eest, mis puudutab hanke algatamist, rahaliste vahendite tagamist, kõikide sisendite eest, mis puudutavad kvalifitseerimist, vastavust ja hindamist vastutab struktuuriüksuse juht. Hanke kinnitamise ettepanek esitati AS X. juhatusele ja hanke algatamise küsimuse arutamise koosolekule, kus hanke algatamist kaitsti, kutsuti Indrek Süld, ka tunnistaja ise käis seal hankeosakonna juhatajana. Hanke algatamisel tegeles registris hanke avaldamisega hankeosakonna spetsialist. Potentsiaalsete pakkujate küsimused algatatud hangete kohta tulid hankeosakonna meili peale, mis hankeosakonnas registreeriti. Vastused saadeti kõigile, kes olid hankedokumendid välja võtnud. Uuemate hangete puhul tuli küsimustega pöörduda hankeosakonda. Kui registris olevate hangete puhul kellelegi komisjonist helistati, tuli paluda helistajal esitada küsimus registri kaudu. Tunnistaja sõnul oli AS-is X. kokkulepe, et hanke eeldatavat maksumust ei avaldata. See soov tuli AS X. juhatuselt, et mitte tekitada olukordi, kus teades eeldatavat maksumust hakatakse hinda selle järgi suunama. Taheti, et pakkumuste tegemisel lähtutaks ikka tegelikest kuludest. Tunnistaja M. R. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta Indrek Süldi alluvuses ning tema tööülesandeks oli ülesõiduautomaatikasüsteemide valdkonnas hankedokumentide algatamiseks

ettevalmistamine. Tunnistaja sõnul allkirjastas Vorm 1 struktuuriüksuse juht Indrek Süld, infrastruktuuridirektor või tema asendaja ning tema ise ning edasi läks see hankeosakonda. Juhatuses hanke algatamise koosolekul käis Indrek Süld selgitusi jagamas ning vajadusel ka tema ise. Kui hange oli avaldatud, sai võimalike pakkujatega suhelda riigihangete registris. Juhul kui inimesed helistasid, siis palus ta helistajatel saata küsimused meilile või riigihangete registrisse, kuna otse vastata ei saanud. Tunnistaja sõnul oli võimalik olukord, kus eelneva koostöö raames vesteldes küsiti ka käimasoleva hanke kohta, kuid siis anti pakkujatele põhimõtteline seisukoht võtta ühendust hankeosakonnaga. Tunnistaja sõnul oli tema tööülesandeks ka hanke lepingute täitmise ehk tööde teostamise jälgimine ning tööde vastuvõtmine millega algselt tegeles Indrek Süld. Tunnistaja sõnul allkirjastas ta ka tööde vastuvõtmise akte Autsec OÜ-ga, kelle kontaktisik oli Raivo Lill. Tunnistaja sõnade kohaselt ei avaldatud võimalikele pakkujatele hanke eeldatavat maksumust, kuna AS-is X. oli niimoodi kokku lepitud. Asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tl 163-171) kohaselt vaadeldi 08.07.2016 AS X. aadressilt xxx 01.03.2016 vaatlusega ära võetud AS X. juhatuse koosoleku protokolle, mille originaaldokumentidest on tehtud koopia ning lisatud vaatlusprotokollile. Dokumentidest nähtub, et 30.01.2014 on Indrek Süld allkirjastanud hanke algatamise taotluste hanke „TapaNarva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“ algatamiseks (Vorm 1) (III kd tl 11-13). Hanke läbiviimise eest vastutavaks isikuks oli Indrek Süld, kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine (III kd tl 2). Hanke algatamise taotluses olid kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y. ja OÜ X.automaatika . Hanke algataja ning Vorm 1 koostaja oli side- ja turvanguamet, täpsemalt öeldes Indrek Süld nii nagu tulenes ka tunnistajate eelnevatest ütlustest. 11.02.2014 koostatud AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 204 (II kd tl 172-174) punkti 2.2. kohaselt otsustas juhatus korraldada lihthanke „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“ hankelepingu sõlmimiseks seadmete projekteerimiseks asukohajärgsele geodeetilisele alusele ja skemaatilise plaani koostamiseks koos lähenemispiirkondades arvutuste ja sidelahenduste koostamisega olemasolevatesse skeemidesse, eeldatava maksumusega 61 500 eurot, mis otsustati rahastada side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Protokolli nr 204 kohaselt osales koosolekul teiste seas ka side- ja turvanguosakonna juhataja Indrek Süld. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille koosseisu kuulusid hankeosakonna juhataja V. K., jurist M. V. ja side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld. 12.02.2014 avaldati riigihangete registris lihthange nr 14559 (III kd tl 19-22) ning 20.02.2014 esitas Autsec OÜ pakkumuse Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimiseks, mis allkirjastati 21.02.2014 Raivo Lille poolt (III kd tl 23-31). 15.07.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 21.02.2014 pakkumuste avamise koosoleku protokolli allkirjastas side- ja turvanguameti telekommunikatsiooni jaoskonna juhataja T. K., milles tuvastati, et hankele „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“ esitas pakkumused Autsec OÜ, OÜ Y., OÜ X.automaatika (III kd tl 14-15). T. K. allkirjastas ka 25.02.2014 pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati edukaks Autsec OÜ pakkumus hinnaga 60 900 eurot (III kd tl 14-17). Samuti on hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku – Vorm II allkirjastanud T. K., millega tehti AS X. juhatusele ettepanek sõlmida hankeleping Autsec OÜ-ga (III kd tl 18). Nagu eelnevalt juba öeldud allkirjastas T. K. dokumente, kui Indrek Süldi oli vaja asendada. Nii nähtub 17.04.2017 asitõendi vaatlusprotokollist, et 21.02.2014 puhkuse andmise korralduse nr 6943 kohaselt viibis side- ja turvanguameti töötaja Indrek Süld töölt eemal 25.02.2014 kuni 02.03.2014 ning 03.03.2014 kuni 03.03.2014 oli tema asendajaks määratud korralduse nr 6943 järgi T. K. (II kd tl 364). 21.02.2014 osas AS X. puuduvad andmed Indrek Süldi töölt eemalviibimise kohta (II kd tl 363).

04.03.2014 AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 206 punkti 1.2 (II kd tl 175-178) kohaselt kinnitas AS X. juhatus hankekomisjoni ettepaneku alusel lihthankena läbiviidud hanke „TapaNarva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“ tulemused ning tunnistas edukaks Autsec OÜ poolt esitatud pakkumuse. AS X. sõlmis riigihanke tulemusena 23.05.2014 töövõtulepingu ettevõttega Autsec OÜ summas 60 900 eurot ilma käibemaksuta (II kd tl 270277). 21.07.2016 asitõendi vaatlusprotokolli punktide 4.5-4.7 kohaselt on vaadeldud AS X. aadressilt xxx 01.03.2016 M. R. kabinetist nr 208 läbiotsimise käigus ära võetud dokumente, millest nähtub, et 23.05.2014 töövõtulepingu täitmisel on Indrek Süld allkirjastanud järgmised tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid: 1) 06.06.2014 on Indrek Süld AS X. esindajana allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr Yproj.1 ning võtnud vastu Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt kuue Tapa-Narva ülesõidu projekteerimise tööd maksumusega 24 600 eurot (VII kd tl 236); 2) 02.08.2014 on Indrek Süld allkirjastanud AS X. esindajana tööde üleandmisevastuvõtu akti nr Yproj-2 ning võtnud vastu Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt kuue TapaNarva ülesõidu projekteerimise tööd maksumusega 24 600 (VII kd tl 237); 3) 30.08.2014 on Indrek Süld AS X. esindajana allkirjastanud tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr Yproj-3 ning võtnud vastu Autsec OÜ esindajalt Raivo Lillelt kolme Tapa-Narva ülesõidu projekteerimise tööd maksumusega 11 700 eurot (VII kd tl 238). 09.05.2014 koostatud AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 215 (II kd tl 179-183) punkti 1.3 kohaselt otsustas juhatus korraldada võrgustiku lihthanke „Tapa-Narva ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ 16 X.ülesõidukoha automaatsete foorisignaalide seadmekappide montaažiks koos vajalike materjalide hankega, eeldatava maksumusega 384 000 eurot, mis rahastati side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Protokolli nr 215 kohaselt osales koosolekul teiste seas ka side- ja turvanguosakonna juhataja Indrek Süld. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille koosseisu kuulusid hankeosakonna juhataja V. K., finantsdirektori asetäitja K. K., STB projektijuht M. R. ja side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld. Hanke läbiviimise eest vastutavateks isikuteks oli Indrek Süld ja M. R., kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine (III kd tl 2). 07.05.2014 koostas Indrek Süld taotluse hanke „Tapa-Narva ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ algatamiseks (Vorm 1) ning allkirjastas selle 07.05.2014 (III kd tl 32-34). Hanke algatamise taotluses olid kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y. ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 384 000 eurot. 20.05.2014 esitas Autsec OÜ pakkumuse ning 21.05.2014 esitas OÜ X pakkumuse Tapa-Narva X.liinide automaatsete foorisignalisatsioonide seadmekappide montaažitöödeks (III kd tl 4366). 26.05.2014 allkirjastas Indrek Süld 21.05.2014 pakkumuste avamise koosoleku protokolli, milles tuvastati, et hankele „Tapa-Narva ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ esitas pakkumused X OÜ, Y. OÜ ja Autsec OÜ. Nimetatud kuupäeval allkirjastas Indrek Süld ka pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati edukaks Autsec OÜ pakkumus hinnaga 242 480 eurot, kuna nimetatud pakkumus oli kõige madalama maksumusega (III kd tl 37-41). Samuti allkirjastas Indrek Süld 26.05.2014 hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku – Vorm II, millega tehti AS X. juhatusele ettepanek sõlmida hankeleping Autsec OÜ-ga (III kd tl 42). AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 220 otsuse punkti 2.2. kohaselt kinnitas AS X. juhatus võrgustiku lihthankena läbiviidud hanke „Tapa-Narva ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ tulemused ning tunnistas edukaks Autsec OÜ esitatud pakkumuse (II kd tl 184186).

AS X. (esindaja infrastruktuuridirektor A. S.) sõlmis 11.07.2014 töövõtulepingu nr xxx ettevõttega Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill) summas 242 480 eurot ilma käibemaksuta (II kd tl 278-288). 18.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli punktide 4.1-4.5 kohaselt on vaadeldud Raivo Lill töökohas Autsec OÜ aadressil xxx läbiotsimise käigus leitud dokumente ning 07.08.2016 Raivo Lill elukohas, aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti (kleebis nr xxx) kõvakettast tehtud tõmmise vaatluse käigus Raivo Lille sülearvutis sisalduvaid dokumente (IV kd tl 1-22) ning OÜ Autsec, Raivo Lill kabinetist leitud dokumente, millest nähtuvad 11.07.2014 sõlmitud töövõtulepingu nr xxx alusel teostatud tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mille lepingu järgi täitis ettevõtte Autsec OÜ. Sealjuures on Indrek Süld vastu võtnud järgnevad X.liinide ülesõiduautomaatika montaažiga seotud tööd: 1) 11.08.2014 on Indrek Süld AS X. esindajana võtnud vastu Autsec OÜ esindajalt Raivo Lille nelja Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd maksumusega 27 100 eurot ilma käibemaksuta (IV kd tl 12); 2) 25.08.2014 on Indrek Süld AS X. esindajana võtnud vastu Autsec OÜ esindajalt Raivo Lill nelja Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd maksumusega 27 100 eurot ilma käibemaksuta (I kd tl 215; IV kd tl 13); 3) 10.09.2014 on Indrek Süld AS X. esindajana võtnud vastu Autsec OÜ esindajalt Raivo Lill nelja Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd maksumusega 19 900 eurot ilma käibemaksuta (IV kd tl 15); 4) 11.09.2014 on Indrek Süld AS X. esindajana võtnud vastu tööde üleandmise-vastuvõtu akti nr Ymont-4 Autsec OÜ esindajalt Raivo Lill kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd maksumusega 33 800 eurot ilma käibemaksuta (I kd tl 216); 5) 26.09.2014 on Indrek Süld AS X. esindajana võtnud vastu Autsec OÜ esindajalt Raivo Lill kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd maksumusega 19 900 eurot ilma käibemaksuta (IV kd tl 16); 6) 31.12.2014 on Indrek Süld AS X. esindajana võtnud vastu Autsec esindajalt Raivo Lill kolme Tapa-Narva X.liinide ülesõiduautomaatika montaaži tööd maksumusega 24 800 eurot ilma käibemaksuta (IV kd tl 22). Eelnimetatud tööde üleandmise-vastuvõtu aktidele on märgitud Autsec OÜ tegevdirektor Raivo Lill ning side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld. Samuti nähtub, et aktid oli Indrek Süldi nimel allkirjastanud M. R.. „Tapa-Narva ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanke taotlusest (III kd tl 32-34) nähtub, et nimetatud hanke läbiviimise, sh hankelepingu ettevalmistamise ja hankelepingu täitmise eest vastutasid Indrek Süld ja M. R.. 19.08.2014 koostatud X. juhatuse koosoleku protokolli nr 232 (II kd tl 187-190) punkti 1.2 kohaselt korraldas juhatus võrgustiku lihthanke „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ Tapa-Narva ülesõiduautomaatika montaažiks koos vajalike materjalide hankega, eeldatava maksumusega 235 690 eurot, mis rahastati side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Protokolli nr 232 kohaselt osales koosolekul teiste seas ka side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille koosseisu kuulusid hankeosakonna juhataja V. K., finantsdirektori asetäitja K. K., hankeosakonna jurist L. T., sideja turvanguameti juhataja Indrek Süld ja STB ekspluatatsiooni juht A. S.. Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) (III kd tl 67-68) kohaselt vastutasid hanke läbiviimise eest Indrek Süld ja A. S., kelle ülesandeks oli hankelepingu ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingu täitmine. Hanke algatamise taotluses (Vorm I) olid kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y. ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 235 690 eurot. Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) allkirjastasid Indrek Süld, V. K. ja L. T.. 21.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthange nr x hanketeade (III kd tl 75-78). Hankele esitas 27.08.2014 pakkumuse X OÜ esindaja O. K (III kd tl 79-94) ning 25.08.2014 esitas hankele pakkumuse Autsec OÜ esindaja Raivo Lill (III kd tl 95-105). 28.08.2014 allkirjastas hanke „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ pakkumuse avamise protokolli teiste seas Indrek Süld (III kd tl 69-70). Ühtlasi nähtub nimetatud

protokollist, et pakkumuse hankele „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ esitasid Autsec OÜ, X OÜ ja Y. OÜ. Indrek Süldi poolt 29.08.2014 allkirjastatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli (III kd tl 71-72) kohaselt tunnistati Autsec OÜ ja Y. OÜ esitatud pakkumused vastavateks, kuna pakkumused vastasid hankedokumentides esitatud tingimustele. Edukaks tunnistati Autsec OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega 235 500 eurot, kuna pakkumus oli kõige madalama maksumusega. 28.08.2014 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku (Vorm II) (III kd tl 73-74), millega tehti ettepanek AS X. juhatusele volitada hankelepingut CTC Neman seadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 235 500 eurot sõlmima Autsec OÜga. AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 235 punkti 2 kohaselt kinnitati võrgustiku lihthankena läbiviidud hanke „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ tulemused, mille käigus kvalifitseeriti pakkujate Autsec OÜ ja Y. OÜ pakkumused ning tunnistati edukaks Autsec OÜ esitatud pakkumus. Samuti volitati juhatuse liiget-infrastruktuuridirektorit P. J. sõlmima lepingut Autsec OÜ-ga CTC Neman seadmete montaažiks koos vajalike materjalide hankega maksumusega 235 500 eurot (II kd tl 191-193). 30.10.2014 sõlmis AS X. töövõtulepingu Autsec OÜ-ga kogumaksumusega 235 500 eurot ilma käibemaksuta. Töövõtulepingu punkt 8 kohaselt oli Autsec OÜ poolseks kontaktisikuks Raivo Lill ning AS X. poolseks kontaktisikuks Indrek Süld (II kd tl 289-297). 01.03.2016 Raivo Lill töökohast Autsec OÜ aadressil xxx läbiotsimise käigus leitud dokumentides (I kd tl 217) ja 30.05.2017 AS X. vastuskirjaga nr 2-36.1/1234-3 edastatud dokumentides (I kd tl 220-231) kajastub tööde üleandmis-vastuvõtmise akt nr Neman 2014, millest nähtub, et 22.12.2014 on Indrek Süld allkirjastanud 30.09.2014 sõlmitud lepingu alusel teostatud tööd ning võtnud AS esindajana vastu neljateistkümne Tapa-Narva CTC Neman statiivide montaaži tööd maksumusega kokku 235 500 eurot ilma käibemaksuta (I kd tl 231). 04.08.2015 koostatud AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 281 (II kd tl 194-197) punkti 1.3 kohaselt otsustas juhatus korraldada võrgustiku lihthanke „Tapa-Tartu 16 liini ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ 16 X.ülesõidukoha AFS seadmekappide koostamiseks ja tõkkepuude paigaldamiseks Tapa-Tartu X.liinil koos vastavate materjalide ostuga, eeldatava maksumusega 320 000 eurot, mis 12 X.ülesõidukoha osas rahastatakse 15% ulatuses side-ja turvanguameti investeeringute eelarvest ja 85% ulatuses ÜF projekti „TapaTartu X. rekonstrueerimine“ vahenditest ning 4 ülesõidukoha – Rakke, Mullavere, Tooma ja Sootaga osas 100% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmete koosseisu kuulusid side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, STB projektijuht M. R. ja hankeosakonna juhataja V. K. ja asendusliige R. L.. Hääleõiguseta komisjoni liikmete koosseisu kuulus finantsdirektori asetäitja K. K., finantskontroller J. L., hankespetsialist K. V. ning hankejurist L. T. (punkt 1.3.2). Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) (III kd tl 145-147) kohaselt vastutasid hanke läbiviimise eest K. K. (asendaja J. L.), Indrek Süld, M. R., V. K. (asendaja R. L.), K. V. (asendaja L. T.). M. R. oli nimetatud hanke ettevalmistaja/algataja. Hanke algatamise taotluses (Vorm I) olid kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y. ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 320 000 eurot. Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) allkirjastasid Indrek Süld, V. K. ja K. V.. 02.07.2015 avaldati riigihangete registris lihthange nr x hanketeade (III kd tl 118-122). 10.09.2015 allkirjastas Indrek Süld erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (III kd tl 154) ning kinnitas, et on nõus osalema „Tapa-Tartu 16 liini ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ pakkumismenetluse hindamisel ning et täidab oma kohustusi ausalt ja

õiglaselt. Samuti deklareeris Indrek Süld, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 251 järgi huvide konflikti ning kohustub järgima riigihangete seaduse paragrahvi 62 ja paragrahvi 9 lõiget 13. Samuti kinnitas Indrek Süld allkirja andmisega, et tal ei ole varasemaid, praegusi ega lähitulevikus esile kerkida võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid tema sõltumatuse kahtluse alla seada, ning kui hindamisprotsessi käigus ilmneb, et selline suhe eksisteerib või on loodud, siis lõpetab ta viivitamata hindamisprotsessis osalemise. Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni allkirjastamist kõigi komisjoni liikmete pool kinnitab ka pakkumuste avamise protokoll (IV kd tl 152-159). 11.09.2015 allkirjastas Indrek Süld pakkumuste avamise protokolli, mille kohaselt esitas hankele „Tapa-Tartu 16 liini ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ ainsana pakkumuse Autsec OÜ maksumusega 450 480 eurot (IV kd tl 152-159; VII kd tl 2-9). 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld kvalifitseerimise protokolli (III kd tl 160-165; VII kd tl 1015), mille kohaselt Autsec OÜ pakkumus vastas kõikidele hankes esitatud tingimustele ning seega otsustati kontrolli tulemusena kvalifitseerida. Pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollist (III kd tl 166-168; VII kd tl 16-19) nähtub, et Indrek Süld on allkirjastanud Autsec OÜ poolt esitatud pakkumuse ning seega tunnistanud selle vastavaks AS X. poolt esitatud tingimustele. 18.09.2015 allkirjastas Indrek Süld pakkumuste edukaks tunnistamise protokolli (III kd tl 175-178; VII kd tl 20-23), millega tunnistas edukaks Autsec OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega 235 500 eurot, kuna pakkumus oli kõige madalama maksumusega. 18.09.2015 on Indrek Süld side- ja turvanguameti juhatajana allkirjastanud hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku (Vorm II) (III kd tl 172-173), millega tehti ettepanek AS X. juhatusele volitada hankelepingut Tapa-Tartu 16 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 450 480 eurot sõlmima Autsec OÜ-ga. Kohtule esitatud hanke tulemuste kinnitamise ettepanekust (Vorm II) nähtuvalt on Indrek Süld allkirjastanud uue hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti ettepanek lükata pakkumus tagasi vastavalt RHS § 49 lõike 1 punktile 1, kuna vastavaks tunnistatud pakkumuse maksumus ületab hankelepingu eeldatavat maksumust (III kd tl 169). AS X. juhatuse koosoleku protokollist nr 291 (III kd tl 181) nähtuvalt otsustas juhatus lükata pakkumus tagasi vastavalt RHS § 49 lg 1 p 1, kuna vastavaks tunnistatud pakkuja Autsec OÜ pakkumus 450 480 eurot ületab hankelepingu eeldatavat (eeldati 329 000) maksumust. AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 289 punktist 1.2 (II kd tl 201-205) nähtub, et 29.09.2015 otsustas juhatus korraldada e-menetlusega võrgustiku lihthanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ Tapa-Tartu X.liinil olemasolevate AFS-ide täiendavaks varustamiseks tõkkepuudega, eeldatava maksumusega 80 000 eurot, mis rahastati täielikult AS X. vahenditest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmete koosseisu kuulusid side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, STB projektijuht M. R. ja hankeosakonna juhataja V. K. ja kaablivõrgu juhataja R. L.. Hääleõiguseta komisjoni liikmete koosseisu kuulus finantskontroller J. L., hankespetsialist K. V. ning hankejurist L. T. (punkt 1.2.2). Hanke algatamise taotluse (Vorm I) (IV kd tl 199-201) kohaselt oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y. ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 80 000 eurot. Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) allkirjastasid Indrek Süld, V. K. ja L. T.. Vastutus hanke läbiviimise eest lasus J. L.il, Indrek Süldil, M. R.l, V. K.il (asendaja R. L.) ning K. V.l (asendaja L. T.). Riigihanke aruande (VII kd tl 164-165) kohaselt avaldati 29.09.2015 riigihangete registris lihthange nr x. Hankele esitas pakkumuse X OÜ maksumusega 85 617 eurot (IV kd tl 160164) ning Autsec OÜ maksumusega 91 538 (IV kd tl 165-168). Vastavaks tunnisati Autsec OÜ ja X OÜ esitatud pakkumused, kuna pakkumused vastasid hankedokumentides esitatud tingimustele (IV kd tl 195-198). Kvalifitseerimise protokolli (IV kd tl 173-180) kohaselt kvalifitseeriti 15.10.2015 Autsec OÜ ja OÜ X pakkumus ning samal kuupäeval tunnistati Autsec OÜ pakkumus madalaima hinna tõttu edukaks (IV kd tl 170-172).

16.10.2015 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku (Vorm II) (IV kd tl 202-203), millega tehti ettepanek AS X. juhatusele volitada hankelepingut Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 81 538 eurot sõlmima Autsec OÜ-ga. AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 292 punkti 1.4 kohaselt kinnitas juhatus lihthanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ tulemused, kvalifitseeriti pakkujate Autsec OÜ ja OÜ X pakkumused vastavateks ning tunnistati edukaks Autsec OÜ esitatud pakkumus. Protokolli kohaselt volitati ehitusosakonna juhatajat R. V.it allkirjastama lepingut Autsec OÜ-ga Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 81 538 eurot (II kd tl 206-209). 18.07.2016 asitõendi vaatlusprotokolli (II kd tl 298-303; IV tl 181-186) kohaselt on 22.10.2015 ja 23.10.2015 AS X. (esindaja R. V.) ning Autse OÜ (esindaja Raivo Lill) sõlminud töövõtulepingu nr x. summas 81 538 eurot ilma käibemaksuta. 21.10.2015 allkirjastas Indrek Süld töövõtulepingu x. Lisa 1 – montaažitööde lähteülesande ja Lisa 2 – pakkumuse maksumuse vormi (IV kd tl 187-194). 10.11.2015 koostatud A X. juhatuse koosoleku protokolli nr 295 (II kd tl 210-1214) punkti 1.1 kohaselt korraldas juhatus e-menetlusena avatud hankemenetlusega rahvusvahelise riigihanke „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ Tapa-Tartu X.liinil 13 X.ülesõidukohale tõkkepuu paigaldamiseks, eeldatavava maksumusega 364 000 eurot, mille käigus koostatakse kokku 13 uut seadmekappi. Hange rahastatakse 10 X.ülesõidukoha osas 15% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest ja 85% ulatuses ÜF projekti „Tapa-Tartu X. rekonstrueerimine“ vahenditest ning 3 ülesõidukoha osas 100% ulatuses side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest, kuid säilib tööde hilisem kompenseerimise võimalus ÜF vahenditest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmete koosseisu kuulusid side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, STB projektijuht M. R. ja hankeosakonna juhataja V. K. ja kaablivõrgu juhataja R. L.. Hääleõiguseta komisjoni liikmete koosseisu kuulus finantskontroller J. L., hankespetsialist K. V. ning hankejurist L. T. (punkt 1.1.2). Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) (III kd tl 182-185) kohaselt vastutasid hanke läbiviimise eest J. L., Indrek Süld, M. R., V. K. (asendaja R. L.), K. V. (asendaja L. T.). M. R. oli nimetatud hanke ettevalmistaja/algataja. Hanke algatamise taotluses (Vorm I) olid kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y., X OÜ ja L. W. X AS (viimane oli suuliselt huvi tundnud) ning hanke eeldatavaks maksumuseks 364 000 eurot. Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) allkirjastasid Indrek Süld, V. K. ja L. T.. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris lihthange nr x. hanketeade (III kd tl 222-226). 14.01.2016 allkirjastas Indrek Süld erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (III kd tl 231) ning kinnitas, et on nõus osalema „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ pakkumismenetluse hindamisel ning et täidab oma kohustusi ausalt ja õiglaselt. Samuti deklareeris Indrek Süld, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 251 järgi huvide konflikti ning kohustub järgima riigihangete seaduse paragrahvi 62 ja paragrahvi 9 lõiget 13. Samuti kinnitas Indrek Süld allkirja andmisega, et tal ei ole varasemaid, praegusi ega lähitulevikus esile kerkida võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid tema sõltumatuse kahtluse alla seada, ning kui hindamisprotsessi käigus ilmneb, et selline suhe eksisteerib või on loodud, siis lõpetab ta viivitamata hindamisprotsessis osalemise. Erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni allkirjastamist kõigi komisjoni liikmete pool kinnitab ka pakkumuste avamise protokoll (VII kd tl 29-34).

18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld pakkumuste avamise protokolli (VII kd tl 29-41), mille kohaselt esitas hankele pakkumuse Autsec OÜ maksumusega 375 182 eurot (VII kd tl 29) ning OÜ X maksumusega 385 642 eurot (VII kd tl 29). Samal kuupäeval allkirjastas Indrek Süld ka protokolli, millega tunnistati vastavaks Autsec OÜ ja X OÜ esitatud pakkumused, kuna pakkumused vastasid hankedokumentides esitatud tingimustele (VII kd tl 42-47). Kvalifitseerimise protokolli (VII kd tl 53-62) kohaselt kvalifitseeriti 18.01.2016 ainult Autsec OÜ pakkumus ning samal kuupäeval tunnistati Autsec OÜ pakkumus madalaima hinna tõttu edukaks (IV kd tl 48-52). Kahe viimase nimetatud protokolli allkirjastajaks teiste hulgas oli ka Indrek Süld. 19.01.2016 või enne seda on Indrek Süld andnud allkirja hanke tulemuste kinnitamise ettepanekule (Vorm II) (III kd tl 237-238), millega tehti ettepanek volitada infrastruktuuridirektori kohusetäitjat Ivo Lahte allkirjastama lepingut Autsec OÜ-ga TapaTartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaažiks ja materjalidel ostuks maksumusega 375 182 eurot. 26.01.2016 AS X. juhatuse protokolli nr 304 (II kd tl 219-221) punktist 2.1.1 nähtub, et juhatus otsustas arutada hanke „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha montaaž ja materjalid“ küsimust eraldi selleks korraldataval nõupidamisel ning seejärel otsustada hanke tulemuste kinnitamine. 09.02.2016 toimunud AS X. koosolekul otsustas AS X. juhatus kinnitada avatud hankemenetlusega läbiviidud rahvusvahelise riigihanke „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ tulemused, mille käigus kvalifitseerus Autsec OÜ ja ei kvalifitseerunud OÜ X , kuna pakkujal puudus 2011-2014 vähemalt üks leping maksumusega 50 000 eurot. Autsec OÜ pakkumused osadele 1 ja 2 tunnistati koosolekul vastavateks ja edukateks. Ühtlasi volitati infrastruktuuridirektori kohusetäitjat I. L. allkirjastama lepingut Autsec OÜ-ga Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaažiks ja materjalidel ostuks maksumusega 375 182 eurot (II kd tl 222-229). 25.04.2016 riigihangete registris avaldatud riigihanke aruandest (VII kd tl 63-66) nähtub, et ettenägematutel asjaoludel hankelepingu sõlmimine viibis ja hankija tegi 29.03.2016 Autsec OÜ-le ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks 60 päeva võrra. Autsec OÜ vastas keeldumisega. Sellest tulenevalt tunnistati hankemenetlus RHS § 29 lg 3 p 7 alusel kehtetuks, kuna esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppes ja pakkuja ei olnud nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama. 12.01.2016 koostatud AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 302 (II kd tl 230-235) punkti 1.5 kohaselt korraldas juhatus e-menetlusena lihthanke „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ 2016. ja 2017. aastal rekonstrueerida 16 X.ülesõidukoha AFS signalisatsiooniosa projektide koostamiseks, eeldatava maksumusega 64 000 eurot, mis rahastati side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmete koosseisu kuulusid hankeosakonna juhataja V. K., side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, STB projektijuht M. R. ja hankeosakonna jurist L. T. (punkt 1.5.2). 12.01.2016 avaldati riigihangete registris lihthange nr x. hanketeade (VII kd tl 94-95). 03.02.2016 pakkumuste avamise protokolli (VII kd tl 67-78) kohaselt esitas hankele nr x. pakkumuse L. W. X AS maksumusega 77 785 eurot ning OÜ Autsec maksumusega 81 200 eurot (VII kd tl 67). Samal kuupäeval tunnistati vastavaks Autsec OÜ ja L. W. X AS esitatud pakkumused, kuna pakkumused vastasid hankedokumentides esitatud tingimustele (VII kd tl 79-85). Kvalifitseerimise protokolli (VII kd tl 86-93) kohaselt kvalifitseeriti 10.02.2016 pakkujana ainult Autsec OÜ pakkumus ning samal kuupäeval tunnistati Autsec OÜ pakkumus madalaima hinna tõttu edukaks (VII kd tl 83-85). Asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt koostati hanke tulemuste kinnitamise ettepanek (Vorm II), et kinnitada „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ tulemused ning kvalifitseerida pakkuja Autsec OÜ ja mitte kvalifitseerida L. W. X AS, kuna pakkujal puudub MTR-is vajalik tegevusluba, registreering (IV kd tl 229-230). Tulenevalt

riigihanke aruandest (VII tl 94-95) lükati Autsec OÜ pakkumised osadele 1 ja 2 tagasi, kuna nimetatud pakkumuste maksumused osas 1 – 56 200 eurot ja osas 2 – 25 000 eurot ületasid hankija poolt hankeks planeeritud rahalisi vahendeid (eeldatav maksumus osas 1 – 44 000 eurot ja osas 2 – 20 000 eurot. Hankemenetlus lõpetati pakkumuste tagasilükkamisega RHS §-is 49 sätestatud alustel. 20.01.2016 koostatud AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 303 (II kd tl 235-241) punkti 1.2 kohaselt korraldas juhatus lihthanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ jaotatuna kolmeks osaks, eeldatava maksumusega 375 000 eurot, mis rahastatakse side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmete koosseisu kuulusid STB projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T. (punkt 1.1.2). Hiljemalt 06.01.2016 Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke algatamise taotlusesse (Vorm I) (IV kd tl 246-250) olid kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y. ja X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. Hanke eeldatavaks maksumuseks 375 000 eurot. Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) allkirjastasid Indrek Süld, V. K., L. T. ja M. R.. Hanke algatamise taotluse (Vorm I) kohaselt vastutasid hanke läbiviimise eest V. K., M. R. ja L. T.. 20.01.2016 avaldati riigihangete registris lihthange nr X hanketeade (VII kd tl 120-121). 10.02.2016 allkirjastas hanke „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ pakkumuse avamise protokolli teiste seas Indrek Süld (VII kd tl 96104). Ühtlasi nähtub nimetatud protokollist, et pakkumuse hankele „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ esitas ainuüksi Autsec OÜ kogumaksumusega 353 680 eurot. Pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollist nähtub, et Indrek Süld koos teistega on 10.02.2018 protokolli allkirjastanud ning seega tunnistanud Autsec OÜ esitatud pakkumuse vastavaks, kuna pakkumus vastas hankedokumentides esitatud tingimustele (VII kd 105-109). Samuti tulenevalt kvalifitseerimise protokollist (VII kd tl 114119) kvalifitseeriti 10.02.2016 pakkujana ainult Autsec OÜ pakkumus (kõik kolm osa) ning samal kuupäeval tunnistati Autsec OÜ pakkumus ka madalaima hinna tõttu edukaks (VII kd tl 110-113). Nimetatud protokollid oli allkirjastanud ka Indrek Süld. Hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku (Vorm II) (IV kd tl 251-252) kohaselt allkirjastas Indrek Süld nimetatud ettepaneku ning millega tehti ettepanek AS X. juhatusele tuginedes HD punktile 10.3.7 lükata Autsec OÜ pakkumus osadele 1, 2 ja 3 tagasi, kuna igas osas esitati ainult üks pakkumus. 18.02.2016 AS X. juhatuse protokolli nr 307 (II kd tl 242-246) punktist 1.1 nähtub, et juhatus otsustas lükata Autsec OÜ poolt tehtud pakkumuse tagasi vastavalt HD punktile 10.3.7, kuna lihthankes „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ esitati osadele 1, 2 ja 3 ainult üks pakkumus. Samuti otsustas juhatus korraldada e-menetlusega lihthanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“, eeldatava maksumusega 375 000 eurot. 18.02.2016 koostatud AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 307 (II kd tl tl 242-246) punkti 1.1 kohaselt otsustati korraldada e-menetlusega lihthange „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonide 11 uue seadmekapi ning kahe liideskapi montaažitööde teostamiseks koos vastavate materjalide ostuga, eeldatava maksumusega 375 000 eurot, mis rahastati side- ja turvanguameti investeeringute eelarvest. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille liikmete koosseisu kuulusid hankeosakonna juhataja V. K., side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld, STB projektijuht M. R. ja hankeosakonna jurist L. T. (punkt 1.1.3). Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke algatamise taotlusesse (Vorm I) (IV kd tl 253-257; VII kd tl 246-250) olid kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y., X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. Hanke eeldatavaks maksumuseks 375 000 eurot. Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) allkirjastasid

Indrek Süld, V. K., L. T. ja M. R.. Hanke algatamise taotluse (Vorm I) kohaselt vastutasid hanke läbiviimise eest V. K., M. R. ja L. T. (IV kd tl 253-257). 04.03.2016 pakkumuse avamise protokollist (VII kd tl 122-135) nähtub, et pakkumuse hanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ kolmele osale esitas Autsec OÜ maksumusega 182 207 eurot, 151 017 eurot ja 16 210 eurot ning L. W. X AS esitas pakkumuse riigihanke kolmele osale maksumusega 116 906 eurot, 97 751 eurot ja 35 014 eurot. Pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollist nähtub, et nii Autsec OÜ kui ka L. W. X AS esitatud pakkumused tunnistati hankedokumentides esitatud tingimustele vastavaks hanke kõigis kolmes osas (VII kd 136-141). Tulenevalt kvalifitseerimise protokollist (VII kd tl 148155) kvalifitseeriti 30.03.2016 pakkujana nii Autsec OÜ pakkumus 1., 2. ja 3. osa kui ka L. W. X AS 1., 2. ja 3. osa. Eelnimetatud kuupäeval tunnistati pakkumuste edukaks tunnistamise protokollis edukaks L. W. X AS pakkumus riigihanke 1. ja 2. osas ning Autsec pakkumus riigihanke 3. osas. 25.04.2016 pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli (VII kd tl 145-147) kohaselt tunnistati L. W. X AS pakkumus edukaks riigihanke 1. ja 2. osas. Vastavalt HD üldosa punktile 10.3.5 lükati Autsec OÜ pakkumus tagasi, kuna hankemenetluse toimumise ajal sai hankijale teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad hankija jaoks ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise HD-s esitatud tingimustel ning lepingu sõlmimine etteantud ja hankemenetlus käigus väljaselgitatud tingimustel ei vasta muutunud asjaolude tõttu enam hankija varasematele vajadustele. Riigihanke aruande (VII kd tl 156-158) kohaselt sõlmis AS X. riigihanke tulemusena osade 1. ja 2. osas L. W. X AS-ga töövõtulepingu nr 12053 maksumusega 214 657 eurot ilma käibemaksuta. Kohtuistungil Indrek Süldi antud ütluste kohaselt kuulus ta ülesõiduautomaatika hangetes hankekomisjoni. Tema sõnul oli hanke hindamise ainsaks kriteeriumiks hind ning mitte tehniline lahendus või muu otsustamisfaktor. Lisaks oli tema sõnul hankekomisjonis osalemine ainult allkirja andmine. Enda sõnul määratles ta hanke ettevalmistamise ettepanekusse potentsiaalsed pakkujad, kellel oli teadaolevalt vastav tarkvara olemas. I. Süldi sõnul andis ta hankekomisjoni liikmena allkirja, et pakkumised ei oma tagasi lükkamise tunnuseid ja otsuste vastavuse ja kvalifitseerimise kohta. Konsensusele tuli jõuda selles osas mis puudutas referentse, tarkvara ja litsentse. Süüdistatava sõnul määras hanke eeldatava maksumuse Vorm 1 tema osakond ja selleks ajaks olid tehtud ka turu-uuringud. Süüdistatav tegi ise spetsifikatsioonid, sest tehnilised lahendused oli ta ise välja töötanud ja nii suutis ta neis ka kiiresti orienteeruda ja aru saada, mida kindla objekti jaoks vaja on. Lõpliku spetsifikatsiooni andis ta M. R.le, sh turu-uuringu ja Vorm 1 juhtkonda minekuks allkirjastas ta ise. Enda sõnul osales ta ka AS X. juhatuse koosolekutel, kui näiteks oli vaja anda selgitusi koostöö osas. Samuti tõi välja ka pakkujate vähesuse probleemi, mis oli ülesõiduautomaatika hangete suur murekoht. Samuti allkirjastas ta ka hanke edukaks tunnistamise ettepanekud ehk Vorm 2, mis esitati AS X. juhatusele. Kriteeriumiks oli madalaim hind, aga samuti pidid pakkujad teostama ülikeerukaid protseduure ja oluline oli ka ohutuse tagamine. Tema sõnul esines ühe korra ka olukord, kus hanke tulemuste esitamisel AS X. juhtkond jäi eriarvamusele seoses pakkumuse maksumuse ületamisega 10%, mis süüdistatava enda arvates probleem ei olnud. Süüdistatava sõnul esines ka olukordi, kus hankeosakonna spetsialist K. V. kooskõlastas temaga telefoni teel hinnanguid pakkujate kvalifitseerimise, vastavuse või edukaks tunnistamise osas. Hiljem läks ta peakontorisse ja andis allkirja protokollidele. See võis protokolli tegemise kuupäevast toimuda ka ajaliselt hiljem. Protokolle on ta allkirjastanud nii paberil kui ka digitaalselt, kui oli kontorist eemal. Samamoodi toimus ka Vorm 2 ehk hanke tulemuste ettepaneku allkirjastamine. Süüdistatava sõnul oli tavaline see, kui teda AS X. poolt hankelepingu esindajaks määrati seoses hankelepingute täitmisega. Samuti on teda määratud ka kontaktisikuks. Ta küll täpselt ei mäleta, aga võib olla, et ta on kontaktisikuks olnud ka lepingus Autsec OÜ-ga. Süüdistatava sõnul oli kontaktisik see, kes lepingu täitmist jälgis. Kontrollfunktsiooni täitmise delegeeris ta reeglina edasi kellelegi oma alluvatest, aga kui see võimalik ei olnud, siis sõitis ise kohale ja kontrollis ülesõite, sest ülesõidu või ka signalisatsioonisüsteemi vastu võtmine pidid toimuma

kindla protseduuri järgi ehk need testid pidid olema tehtud ja need testid tehti kõik koostöös ja tellija juuresolekul. 2014-2016 seoses ülesõiduautomaatika testidega, käis ta Autsec OÜ-s kohapeal ka ise, aga kui M. R. tuli TJA-st projektijuhiks AS-i X., siis enamus ajast käis M. R. ise. Indrek Süld kinnitas, et vaatas alati üle ka testi tulemused, üleandmis-vastuvõtmise aktid ja kontrollis M. R. tööd, sest ta ei pruukinud olla igal pool kogenud, kuna M. R.l ei ole 6 kategooria X.automaatiku kutsekvalifikatsiooni. Samuti selgitas Indrek Süld miks osadel Autsec OÜ tööde vastuvõtmise aktidel on Raivo Lille ja Indrek Süldi allkiri, aga tema eest on alla kirjutanud M. R. ning põhjendas, et ju siis ei saanud ta mingitel põhjustel koha peale sõita, kuid reeglina kõik üleandmis-vastuvõtmise aktid käisid tema käest läbi arve kinnitamiseks ning tema pidi neile templid panema enne kui need raamatupidamisse läksid Eeltoodud ütlustega ning kirjalike tõenditega on tõendamist leidnud ning ühtlasi puudub ka vaidlus selles osas, et AS X. korraldas kokku üheksa X. infrastruktuuri majandamise valdkonna hanget perioodil 2014 veebruar kuni 2016 märts, mis kõik olid seotud X.automaatika seadmete hankimise ja montaažiga. Samuti on tõendatud, et Indrek Süld osales eelkirjeldatud hangete ettevalmistamisel ja hangete algatamise ettepanekute tegemisel. Samuti allkirjastas Indrek Süld Vorm I, milles toodud ettepaneku ja andmete alusel otsustas AS X. juhatus riigihanke algatamise. Samuti osales Indrek Süld hankekomisjoni töös, mis seisnes hangete pakkumuste avamise, vastavuse, kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsustamisel ja AS X. juhatusele ettepaneku tegemisel (Vorm II) hanke tulemuste kinnitamiseks ja eduka pakkujaga lepingu sõlmimiseks, mille kohta koostatud protokollid Indrek Süld allkirjastas. Seega osales Indrek Süld AS X. korraldatud hangetes ametiisikuna avalikku ülesannet täites tema pädevusse kuuluvate otsuste ja toimingute tegemises ja nende suunamises KVS § 2 lg 2 p 1 ja 2 tähenduses. KarS § 3001 lg 1 on blanketne norm, mida sisustab KVS § 11 lg-st 1 tulenev ametiisiku suhtes kehtiv keeld teha teatud asjaolude esinemisel toiming või otsus ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes. Seotud isik KVS § 7 lg 1 p 3 ja 4 tähenduses on juriidiline isik, mille juhtimis- või kontrollorgani liige on isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt või vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutseb ametiisiku huvides või arvel. Erinevalt KVS § 2 lg-st 2 ei ava KVS § 11 ametiseisundi raames tehtud otsuse või toimingu mõisteid. Toimingupiirangu rikkumine saab siiski seisneda üksnes muidu ametiisiku pädevusse kuuluva tegemises, sh kollektiivse otsustamise puhul otsuse tegemises osalemises. Sellest tulenevalt tuleb otsuse või toimingu tegemist KVS § 11 mõttes sisustada koosmõjus § 2 lg-ga

osamakse“ ning 27.11.2015 kuni 28.01.2016 maksete selgituseks on märgitud „Autorileping Nr 2/2015“ (I kd tl 34-45). Siinkohal juhib kohus tähelepanu, et KVS § 7 mis sätestab seotud isiku mõiste, hakkas korruptsioonivastases seaduses kehtima 01.04.2013. Kuna prokurör on Indrek Süldile esitanud süüdistuse seoses 2014-2016 korraldatud AS X. riigihangetega X.automaatika valdkonnas, siis tuleb ka KarS § 3001 süüteokoosseisu kontrollimisel aluseks võtta nimetatud ajavahemik. Kuigi prokurör on sedastanud, et Indrek Süld sai Autsec OÜ-lt varalist tulu väljaspool ametikohustusi alates 01.07.2009 ei saa seda kohtu hinnangul nimetada süüdistuse kunstlikuks laiendamiseks nagu väitis Indrek Süldi kaitsja kohtuistungil. Esmakordne tasu saamine Autsec OÜ-lt ning prokuröri poolt selle fakti mainimine on inforM.ivne ning annab üldise ülevaate Indrek Süldi ja Autsec OÜ vahelisest kokkupuutest. R. V. kohtus antud ütluste kohaselt on ta Autsec OÜ juhatuse liige alates 1995. aastast. Koos Raivo Lillega lõid nad Autsec OÜ 1995. aastal. Tunnistaja sõnul on Autsec OÜ alates 2002. aastast teinud koostööd Indrek Süldiga. Indrek Süld esindas AS X. koostööparterina. Tõsisem töö algas siis kui Eestisse saabusid 2002. aastal Ameerika vedurid ja neile oli vaja projekteerida ja paigaldada X. taristu tingimustes vajalikud turvaseadmed, mis puudutasid sõiduohutust ning mis veduritel algselt puudusid. Tunnistaja sõnul on VEP süsteem ehk veeremi elektrooniline pardasüsteem Indrek Süldi ja Autsec OÜ ühine väljatöötatud projekt. R. V. kinnitas, et VEP süsteemi tootmiseks sõlmiti Indrek Süldiga autorileping selle tootmiseks, sest ilma lepinguta ei oleks saanud toodet pakkuda ega ka seda tootma hakata. Lepingu alusel maksti Indrek Süldile tasu teatud tööde teostamisel. Maksekorraldused tegi Raivo Lill. 07.08.2016 asitõendi vaatlusprotokolli (IV kd tl 1-4) kohaselt on vaadeldud 01.03.2016 Raivo Lill elukohas, aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud sülearvuti (kleebis nr xxx) kõvakettast tehtud tõmmist ja sealt leitud Autsec OÜ ja Indrek Süld vahelist autorilepingut. Nimetatud autorileping (IV kd tl 5-7) oli sõlmitud 2012. aasta septembris Tallinnas. Lepingu punkt 1 sätestab lepingu eseme, mille kohaselt annab Litsentsiandja (Indrek Süld) Litsentsisaajale (Autsec OÜ) õiguse kasutada Litsentsiandja Veduri Elektroonilise Pardasüsteemi V.2.1 reprodutseerimise õiguse S. Flirt tüüpi veeremile ja Litsentsisaaja kohustub selle eest Litsentsiandjale maksma tasu. Lepingu eseme kasutusõigus on lihtlitsents võlaõigusseaduse § 370 lg 1 mõttes ning leping kehtib tähtajatult ning muudetakse poolte kirjalikul kokkuleppel. Autorilepingu punkt 6.1 kohaselt maksab Litsentsisaaja Litsentsiandjale lepingu eseme kasutusõiguse saamise eest perioodiliselt litsentsitasu, millele lisandub seaduses sätestatud käibemaks. Autorilepingu punkt 6.2 koht tasu suuruse kohta on tühjaks jäetud, järelikult tasu suurust autorilepingus märgitud ei ole. 19.08.2018 vaatlusprotokolli (III kd tl 239) kohaselt on vaadeldud 01.03.2016 Indrek Süldi elukohast xxxläbiotsimise käigus leitud Kasuliku mudeli tunnistust, nr x (III kd tl 240-251), mille kirjelduse kohaselt on veeremi elektrooniline pardasüsteem ette nähtud kodeeritud rööbasteedel liikuva veeremi juhi informeerimiseks eesolevatest foorinäitudest, liikumiskiirusest ning ohtudest tagamaks veeremijuhile maksimaalselt objektiivse informatsiooni signalisatsioonisüsteemidest ja muudest liikumisel tekkivatest kõrvalekalletest, samuti veeremijuhi tegevuse jälgimiseks ning ohtlike olukordade tekkel sellest eelteavitamiseks ning vajadusel veeremi ohutuks peatamiseks. Patendiameti vastuskirja (II kd tl 265) kohaselt esitas Indrek Süld 27.01.2014 Patendiametile taotluste kasuliku mudeli xxx registreerimiseks, kes kasuliku mudeli registreerimise järel kanti registrisse kasuliku mudeli omanikuna. Samuti nähtub Patendiameti kirjast, et kasulik mudel reg. nr x kustutati 12.09.2008 kasulike mudelite registrist, kuna registreeringu kehtivust ei pikendatud kasuliku mudeli seaduse § 34 lg 4 ettenähtud tähtaja jooksul. Kasuliku mudeli omaniku õiguste lõppemise kuupäev oli 27.01.2008. Patendiamet selgitab kirjas, et kasulikul mudelil reg nr x registritoimikus ei ole autorilepingut, kuna nimetatud dokument ei kuulu kasuliku mudeli seaduse § 17 lg 1 sätestatud registreerimistaotluse kohustuslike dokumentide hulka. Tunnistaja A. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta AS-is X. Indrek Süldi alluvuses. Enda sõnul puutus ta kokku X süsteemiga, tegi tarkvara programme, aga mitte AS X. töötajana.

Indrek Süld oli see, kes tunnistajale rääkis, et hakatakse välja töötama flirtrongide süsteeme. Raha programmeerimistöö eest laekus tema arvelduskontole Autsec OÜ-lt, kellel oli leping S. ning kellele S. maksis. Raha ülekandeid tegi Autsec OÜ juht Raivo Lill. Tunnistaja sõnul käis ta ka ise mitmeid kordi kohal Autsecis ning näitas kuidas tarkvara peale lugeda, kuidas käidelda induktiivanduritega ning selgitas töötajatele tehnilisi küsimusi. Ühe korra käis ka Indrek Süldiga, siis olid seal ka S. esindajad, kes tootmise tehnoloogiat kontrollisid. Tunnistaja pidi enda sõnul hiljem seoses X katsetamisega S. rongidel käima AS esindajana kontrollimas, kas süsteem vastab Eestis kehtivatele normidele ja kuidas kõik ühildub ER infrastruktuuriga. Samuti käis ta vajadusel seal ka nagu Autsec OÜ esindaja, kui oli tarvis teha tarkvara moderniseerimise töid ja tehniliste probleemide korral viga parandamas, mille eesti sai täiendavat tasu Autsec OÜ-lt. Raivo Lill keeldus kohtus ütlusi andmast, mistõttu avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused ning ütlused Autsec OÜ esindajana (IX kd tl 183-223). Tema sõnul oli tal Indrek Süldiga esimene kokkupuude X-iga 2000. aastate alguses seoses Ameerika veduritele X-i paigaldamisega AS X. tellimusel. Hiljem on seos X-i väljatöötamisega S.le, kuidas süsteem välja näeb ja millist tehnoloogiat kasutada, mis materjalid ja komponendid sinna lähevad ning S. nõuetega arvestamine. S. käis ta X kohal ning samuti käis seal ka Indrek Süld. Läbirääkimistel osales Indrek Süld X-i ja Autsec OÜ esindajana, mitte AS X. esindajana. X-i müüjatena S.le esinesid Indrek Süld autoriõiguse alusel realiseerides seda läbi Autsec OÜ. Indrek Süld sai selle eest Autsec OÜ-lt autoritasu. Raivo Lille ütluste kohaselt maksis S. OÜle Autsec kokku 84 X süsteemi ja tagavaraosade eest kokku umbes 2 100 000 eurot, s.o 25 000 ühe süsteemi kohta. Garantii anti X süsteemidele 2-7 aastat ning edasi pakkus Autsec OÜ neile tehnilist tuge, mida tellib AS X vastavalt vajadusele. Tema sõnul oli Indrek Süldi osa 300 000 eurot, mis tugines omavahelisele suusõnalisele kokkuleppele. Tasumine Autsec OÜ poolt oli kokku lepitud nii, et kui vaja, siis OÜ Autsec maksis vastavalt sellele, et ei peaks korraga summat tasuma ja arvestama ka Indrek Süldi vajadustega kulude katmisel. Raivo Lille sõnul oli suusõnalise autorilepingu sisu see, et kuna toote autor on Indrek Süld, siis toodet kusagile müües või vahendades saab seda teha ainult tema nõusolekul. Tema sõnul on Autorileping nr 1 seotud S.le X-ide müümise ühekordse tehinguga ning Autorileping nr 2 on X-i edasiarenduse alustus. Autorilepingu nr 1 alusel makstava autoritasu Indrek Süldile leppisid kokku läbirääkimiste käigus tehingu üldsummat arvesse võttes, konkreetset protsenti kokku lepitud ei olnud. Autorilepingu nr 2 alusel on ka Autsec OÜ makseid teostanud ning väljamaksete summa on jäänud samasse suurusjärku nagu varasemalt Autorileping nr 1 alusel ja eeldusel, et OÜ Autsec saab X-i täiendavalt müüa. 06.04.2017 kahtlustatavana ülekuulamisel kinnitas Raivo Lill, et raha, mis läks Autsec OÜ pangakontolt Indrek Süldile oli autoritasu X-i eest, kuid kahjuks autorileping jäi allkirjastamata. 23.11.2015, 17.01.2016 ja 09.09.2016 sideettevõtjalt saadud andmete protokoll kajastab Indrek Süldi kõnede eristust ajavahemikul 17.11.2014 kuni 17.11.2015. Protokollis nähtub kõnede ja sõnumite hulk Indrek Süldi ja Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lill vahel. Protokolli kohaselt nähtub, et Indrek Süldi ja Raivo Lille vahel on käinud pidev suhtlus. 28.03.2016 jälitustoimingu protokollist (IX kd tl 48-141) nähtub, et 27.11.2015 kell 13:50 helistas Indrek Süld Raivo Lillele ning jutu sees küsis Raivo Lillelt, et kas saavad „naksida“ jälle, mille peale Raivo Lill ütles, et peavad vaatama, et lepingu järgi väga lõhki ei lähe, kuna koguaeg vihjavad ühele lepingule ja et peaks midagi muud välja mõtlema. Indrek Süld pakkus välja, et võiks lepingunumbrit muuta. Raivo Lill nõustus, sest muidu on koguaeg üks ja sama ja see võib lõpuks äratada tähelepanu ning ka Indrek Süld pakkus, et äkki Raivo Lill paneks teise lepingunumbri lihtsalt. 21.12.2105 kell 14:15 helistas Raivo Lill Indrek Süldile ning kõnest nähtub, et Indrek Süld teeb Raivo Lillele ettepaneku teise poole „naksi“ ära teha ning lepivad kokku, et see on samas suuruses. Raivo Lill ütleb, et teeb ära ning koos ollakse arvamusel, et siis jõuluvana ka lahkem. 28.01.2016 kell 15:20 helistas Indrek Süld Raivo Lillele ja küsis, et kas ühe preventiivse „naksaka“ saaks teha, et ta emal-isal lendas süvaveepump. Raivo Lill küsis, et kui palju peaks maksma, mille peale Indrek Süld ütles, et kolme ringis on

maailm. 29.01.2016 kell 11:52 Indrek Süldi tehtud kõnes Raivo Lillele, annab viimane mõista, Indrek Süld peaks nüüd saama pumba ära osta, mille peale Indrek Süld avaldab tänu. Eeltoodu kohaselt leppisid Indrek Süld ja Raivo Lill koos kokku, et alates 27.11.2015 märgitakse Indrek Süldi kontole ülekande tegemisel selgituseks „Autorileping Nr 2/2015 osamakse“. Telefonis räägitu haakub ka Swedbank AS-ilt ja Danske Bank A/S-ilt saadud vastuskirjadega, mille kohaselt on 27.11.2015 ning 28.01.2016 maksete selgituseks märgitud „Autorileping Nr 2/2015 osamakse“. Samuti nagu Indrek Süldi ja Raivo Lille vahelisest kõnede pealtkuulamisest selgus, kandis Raivo Lill 27.11.2016 ja 28.01.2016 Autsec OÜ kontolt Indrek Süldi arvelduskontole summa 3059. Pangakontode vaatlused kinnitavad, et 27.11.2016 kandis Autsec OÜ Indrek Süldi kontole raha summas 3059 eurot ning 28.01.2016 kandis 3000 eurot, kusjuures mõlema makse selgituseks on märgitud „Autorileping Nr 2/2015 osamakse“. Lisaks on 06.04.2017 kahtlustatavana ülekuulamisel Raivo Lill selgitanud, et Indrek Süldi ja tema suhtluses kasutatud väljend „naksakas“ tähendas Indrek Süldi palvet teha järjekordne raha ülekanne Autsec OÜ pangakontolt Indrek Süldi pangakontole. 19.07.2016 on vaadeldud 01.03.2016 Indrek Süldi töökohast AS X., aadressilt xxx, vaatluse käigus on teostatud AS X. serverist „L.“ Kaitsepolitseiameti kõvakettale X kopeeritud e-kirjade konteinerfailist Indrek Süld e-kirjade vaatlust. Lisaks muudele kirjadele kajastuvad vaatluses Indrek Süldi kirjad X teemal Raivo Lillega. Nii nähtub, et 23.01.2015 on Raivo Lill saatnud kirja Indrek Süldile seoses E. ja H. klientidega X teemal (IV kd tl 40). 24.09.2015 kirjas annab Indrek Süld nõu C AS töötajale, kes soovib kahele arvutile peale panna X programmi ning uurib kuidas seda teha ja kust võtta värsket programmi või uuendust. Indrek Süld vastab selle peale, et sellega tegeleb Autsec OÜ ja ning ütleb, et edastab soovi Autsec OÜ-le kalkuleerimiseks (IV kd tl 85-86). Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohal, et Indrek Süldi poolt X ehk X. veeremi elektroonilise pardasüsteemi väljatöötamine ja realisatsioon on käsitatav kõrvaltegevusena KVS § 10 tähenduses. Samuti viitab Indrek Süldi kõrvaltegevusele ka S.s läbirääkimistel osalemine X-i ja Autsec OÜ esindajana. Samuti on tuvastatud, et alates 01.07.2009 kuni 28.01.2016 sai Indrek Süld väljaspool ametikohustusi Autsec OÜ-lt kõrvaltegevusest varalist tulu kokku summas 276 312,70 eurot, sh 2014. jaanuarist kuni 2016. jaanuari lõpuni sai Indrek Süld Autsec OÜ-lt tulu kokku summas 102 818 eurot. Varalise tulu laekumine on toimunud perioodil kui toimusid AS X. riigihanked, millest võttis osa ka Autsec OÜ. Indrek Süldi ja Raivo Lille vahelisest suhtlusest nähtub, et raha kandmine Autsec OÜ poolt Indrek Süldi kontole toimus siis, kui viimane oli seda küsinud. Seega oli Raivo Lillel juriidilise isiku Autsec OÜ juhatuse liikmena võimalus oluliselt mõjutada oma seisundi ja tegevusega Indrek Süldi varalisi huve ning tegutseda tema huvides ja korraldustel. Samuti nähtub riigihangetega seotud dokumentidest, et üheksa riigihanke eeldatavad maksumused moodustasid kokku 2 259 190 eurot ilma käibemaksuta, kusjuures riigihangetes AS X. ja Autsec OÜ vahel sõlmiti töövõtulepinguid kokku summas 620 418 eurot ilma käibemaksuta. Seega on ilmselge, et Indrek Süldil oli ametiseisundit kasutades võimalik oluliselt ja vahetult mõjutada Autsec OÜ huve AS X. riigihangetel osalemisel. Järelikult on Autsec OÜ KVS § 7 lg 1 p 3 ja 4 tähenduses Indrek Süldiga seotud isik, s.o juriidiline isik, mille juhatuse liige Raivo Lill on isik, kelle seisund või tegevus ametiisikut väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või keda ametiisiku seisund või tegevus väljaspool ametiseisundit oluliselt ja vahetult mõjutab või kes väljaspool ametiseisundit allub ametiisiku korraldustele või tegutsev ametiisiku huvides või arvel. Varasemalt öeldule tuginedes oli Indrek Süldil kohustus teavitada enda tööandjat töötamisest vabal ajal teise tööandja juures ning ka siis kui esines huvide konflikti oht. Järgnevalt analüüsib kohus, kas Indrek Süld täitis ametiisikuna AS-is X. töötades eelnimetatud kohustust, mis tulenes töölepingust ning Huvide konflikti vältimise korrast. Kohtuistungil on tunnistajana ütlusi andnud A. S., kes töötas aastast 2007 AS X. infrastruktuuridirektorina ning peale AS X. jagunemist 2009. aastal jätkas AS X. juhatuse

liikmena, infrastruktuuri direktorina ning oli sel ametikohal kuni aastani 2014. Tunnistaja sõnul oli tema hallata kogu X. infrastruktuur kõikide alaliikide või valdkondadega alates sildadest, viaduktidest, X., X. elektrivarustussüsteemid, X. turvangusüsteemid. Samuti kuulus tema töökohustuste hulka kõikide valdkondade hanked, kuid fookus igapäevaselt oli infrastruktuuri käigus hoidmisel. Samuti olid ka hanked suunatud avaliku X. infrastruktuuri tagamisele ja arendamisele ning nende töökorras olemisele ja arendamisele. Tunnistaja sõnul allus talle vahetult side- ja turvanguameti struktuuriüksus ning samuti oli tema vahetu alluv Indrek Süld. Ta kinnitas, et ülesõidukohtade automaatikaseadmete projekteerimise, montaaži ja materjali hangete ettevalmistamise ja hankemenetluse kestel puutus ta kõige rohkem kokku Indrek Süldiga, sest hanked langesid tema vastutus valdkonda. Tunnistaja sõnul ei ole Indrek Süld temale kui vahetule juhile andnud teada, et ta ei saa osaleda hankekomisjonis huvide konflikti tõttu, põhjusel, et ta on majanduslikult seotud mõne hankel osalejaga, mõne pakkujaga. Samuti ei ole tal infot, et Indrek Süld oleks ennast taandanud hankekomisjoni tööst. Ka ei olnud talle teada Indrek Süldi, Autsec OÜ ja Raivo Lille vahelised majanduslikud ja varalised seosed. Tunnistaja P. J. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta infrastruktuuri direktori, juhatuse liikmena AS-is X. juuli lõpust 2014 kuni mai 2015. Tema tööülesandeks oli kogu ER infrastruktuuri juhtimine ning kõik sellega kaasnev. Side- ja turvanguamet oli tema otseses alluvuses. Tööalaselt puutus ta kokku Indrek Süldiga, kes talle allus ning kelle vahetu juht ta oli. Tema sõnul valmistas side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld juhatusele ette hankeid, mis puudutasid side- ja turvanguametit. Samuti osales Indrek Süld tema sõnul hankemenetluses otsuse ja toimingute tegemises ehk hankekomisjoni töös, käis AS X. juhatuse koosolekutel selgitusi andmas ning osales hankelepingute täitmise küsimustes. Tunnistajal sõnul ei jõudnud temani informatsiooni, et Indrek Süld oleks majanduslikult või rahaliselt seotud mõne pakkujaga, kes Eesti X. hangetel osales. Samuti ei pöördunud Indrek Süld tema kui vahetu juhi poole teatega, et ta ei saa hankekomisjonis osaleda huvide konflikti tõttu. Tema teada ei pöördunud Indrek Süld ka hankekomisjoni töötajate või siis ER muude juhtkonna liikmete poole sooviga ennast hankekomisjonist taandada. Tunnistaja I. L. kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli ta AS-is X. infrastruktuuri direktor ajavahemikul mai 2015 kuni märts 2016. Tema sõnul täitis ta samal ajal ka AS X. Teeameti juhataja kohustusi ja infrastruktuuridirektori kohusetäitjana oli ta kohustuseks infrastruktuuri teenistuse esindamine juhatuse ees, mis kätkes endas juhatuse koosolekutel osalemist teemadega, mis päevakorras olid. Infrastruktuuri teenistuse valdkonnas puutus ta kokku hangete algatamisega ning käis AS X. juhatuses kaasas sisuosakonna juhatajaga. Hangete korral puutus kokku ka Indrek Süldiga, kes vahetult talle allus ning kellega ta STA valdkonda puudutavate hangete ettevalmistamise käigus suhtles. Tunnistaja sõnul ei jõudnud temani informatsiooni, et struktuuriüksuse juht Indrek Süld hankekomisjoni liikmena oleks majanduslikult või varaliselt seotud kellegagi pakkujatest ning talle ei ole ka teada, et OÜ Autsec oleks seotud mõne ER juhtkonna või juhtivtöötajaga. Samuti ei ole tema ametis oleku ajal keegi hankekomisjoni liikmetest pöördunud tema poole teatega, et ta ei saa huvide konflikti tõttu osaleda hankekomisjoni töös ning temani ei ole jõudnud ka teavet, et hankekomisjoni teiste liikmete või hankeosakonna töötajate poole oleks pöördutud. Tunnistaja T. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 2013. aasta algusest kuni 2017. aasta septembri lõpuni AS ER finantsdirektori juhatuse liikmena ja 2015. aastal juunist septembrini ka AS X. juhatuse esimehe kohusetäitjana. 2014-2016 puutus regulaarselt kokku side- ja turvanguameti valdkonna poolt korraldatavate riigihangetega, sh X.ülesõidu automaatika projekteerimise ja materjalide montaaži hangetega. Kokkupuude toimus siis kui hanke algatamisega juhatusse tuldi ja siis kui hanketulemused kinnitati. Tunnistaja sõnul puutus ta kokku side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süldiga, kes kutsuti tema valdkonna hangete puhul alati juhatuse koosolekule, kuna tunnistajale alluv hankeosakond vastutas protsessi niiöelda formaalse poole ja protseduuride õigesti läbiviimise eest vastavalt RHS-le ning kõigi sisuliste küsimuste eest vastutas sisuosakond ehk infrastruktuuri valdkonna ülesõiduautomaatika hangete puhul side- ja turvanguamet. Seetõttu osales AS X. juhatuse koosolekul Indrek Süld, kes reeglina kutsuti ka AS X. juhatuse koosolekutele hanke tulemuste

kinnitamisel. Tunnistaja sõnul ei ole AS-is X. olnud juhtumeid, kus keegi hankekomisjoni liikmetest oleks andnud AS X. juhtkonnale teada, et ta ei saa huvide konflikti tõttu komisjoni töös osaleda, kuna keegi pakkujatest või tema ise on kellegagi pakkujatest varaliselt seotud ning on tekkinud huvide konflikt. Indrek Süldi ja Autsec OÜ seotusest tunnistaja teadlik ei olnud. Tunnistaja sõnul oleks Indrek Süld pidanud huvide konflikti korral pöörduma hankekomisjoni liikmena infrastruktuuri direktori poole ja siis AS ER juhatuse esimehe või tunnistaja poole, aga selliseid pöördumisi ei olnud. Tunnistaja V. K.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole keegi, sh Indrek Süld temale teatanud, et soovib ennast huvide konflikti tõttu riigihangetel osalemisest taandada. Tema sõnul oleks huvide konflikti ilmnemisel leitud asendaja, AS X. juhatusega asi läbi arutatud ja töö seisma ei oleks jäänud. Hankejuristina töötava L. T.i kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole tema poole pöördunud side- ja turvanguametist hankekomisjoni liikmed, sh Indrek Süld probleemiga, et ei saa hankekomisjoni töös osaleda huvide konflikti tõttu, põhjusel, et keegi pakkujatest või kellegagi pakkujatest ollakse seotud majanduslikult või varaliselt. Tunnistaja K. V. kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole Indrek Süld talle või hankekomisjonile või oma vahetule juhile öelnud, et ta ei saa hankekomisjoni töös osaleda seoses huvide konfliktiga selle tõttu, et on mõne potentsiaalse pakkujaga seotud. 07.07.2016 asitõendi vaatlusprotokollist (II kd tl 134-135) nähtub, et vaadeldud on AS X. ruumidest, aadressilt xxx 01.03.2016 vaatlusega ära võetud dokumente, mille hulgas on ka AS X. töötaja ärihuvide deklaratsioon ning mille kohaselt on Indrek Süld 15.04.2015 ja 29.02.2016 esitanud AS-le X. ärihuvide deklaratsiooni. Mõlema deklaratsiooni kolmandas osas on Indrek Süld avaldanud andmeid kõrvaltegevuse ja muude erahuvide kohta, mis võivad põhjustada tööülesannete täitmisel huvide konflikte ja on märkinud muu rahaliselt tasustatava kõrvaltegevusena X konsultant-õppejõuna töötamise ning X ja X AS külalislektorina tegutsemise. Muud rahaliselt tasustatavat kõrvaltegevust Indrek Süld kummaski esitatud deklaratsioonis märkinud ei ole (II kd tl 157-162). 25.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthange nr x hanketeade (III kd tl 118-122) ning sellega seoses allkirjastas Indrek Süld 10.09.2015 erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (III kd tl 154), millega kinnitas, et on nõus osalema „Tapa-Tartu 16 liini ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ pakkumismenetluse hindamisel ning et täidab oma kohustusi ausalt ja õiglaselt. Samuti kinnitas Indrek Süld allkirja andmisega, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 251 järgi huvide konflikti ning kohustub järgima riigihangete seaduse paragrahvi 62 ja paragrahvi 9 lõiget 13. Samuti, et tal ei ole varasemaid, praegusi ega lähitulevikus esile kerkida võivaid fakte ega asjaolusid, mis võiksid tema sõltumatuse kahtluse alla seada, ning kui hindamisprotsessi käigus ilmneb, et selline suhe eksisteerib või on loodud, siis lõpetab ta viivitamata hindamisprotsessis osalemise. 30.11.2015 avaldati taas riigihangete registris lihthange nr x. hanketeade (III kd tl 222-226). Sarnaselt eelnimetatud hankele allkirjastas Indrek Süld ka 14.01.2016 erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsiooni (III kd tl 231) ning kinnitas, et on nõus osalema „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ pakkumismenetluse hindamisel ning et täidab oma kohustusi ausalt ja õiglaselt. Indrek Süld kinnitas, et tal ei ole pakkumismenetluses osalevate pakkujatega korruptsioonivastase seaduse paragrahvi 251 järgi huvide konflikti ning kohustub järgima riigihangete seaduse paragrahvi 62 ja paragrahvi 9 lõiget

Tunnistaja A. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötas ta 2005 kuni 2016 X. I., mis 2016. aastal nimetati ümber X ning alates 7. märtsist 2016 kuni 15. jaanuarini 2018 töötas ta AS-is X. arendusdirektorina. Ta tunnistab, et puutus mitmeid kordi kokku Indrek Süldiga TJA X. inspektsiooni aja jooksul seoses X süsteemiga. S. reisiveoga seotud Xi kasutuselevõtt jäi ajajärku 2010-2013 ning ka sel perioodil puutus ta kokku Indrek Süldiga seoses S. rongide kasutuselevõtmisega ja X-iga, kuna oli vaja kontrollida nende ühilduvust X. infrastruktuuriga, sh ka rongil kasutatava pardaseadmega. Tunnistaja sõnul esindas Indrek Süld AS-i X. infrastruktuuriteenistust ühilduvuse katsetel ja testidel. Samuti jäi talle mulje, et X on AS X. toode, kuna taotlus kandis AS X. tunnusmärke ehk AS-i X. tollane juhatuse esimees või juhatuse aseesimees oli taotluse allkirjastanud ja seal olid kaasas dokumendid Eesti X. logodega. Samuti ka 2010-2013 ajavahemikus dokumendid, mis liikusid konkreetse toote osas olid samamoodi Eesti X. visuaaliga varustatud ja ka Indrek Süld ise oli AS X. töötaja. Katsetamise perioodi lõpus enne kasutuselevõtuloa andmist, kui hakkasid laekuma katsetuse protokollid, hakkas käima läbi Autsec OÜ nimi paralleelselt AS X. logoga. Autsec OÜ nimi oli tunnistajale teada seoses varasemate AS X. hankemenetlustega seoses ülesõitude montaaži ja paigaldustöödega. Tunnistaja katsete ja testide ajal Autsec OÜ esindajaid kunagi ei kohanud, X teemadega tegeles Indrek Süld. Tunnistaja ei teadnud enda sõnul kas AS X. töötaja Indrek Süldi ja Autsec OÜ vahel oli majanduslikke või varalisi seoseid. Katsetel puutus tunnistaja kokku ka A.S.iga, kes tema teada oli AS X. töötaja. Tunnistaja T. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt töötab ta alates 2012. aastast AS-is X. riskijuhtimise siseauditi osakonna juhatajana. Tema tööülesandeks on riskide juhtimise hindamise koordineerimine ja sisekontrolli süsteemi monitooring, jälgimine ja avalike vahendite kasutamise jälgimine. Samuti teeb siseaudit regulaarseid monitooringuid läbiviidud riigihangete osas vastavalt osakonna tööplaanile. Monitoorimise aluseks võetakse üldjuhul riigihangete seadus, mille alusel on üles ehitatud ER hankekord ja selle käigus jälgitakse hankekorras kokkulepitud tingimuste täitmist hangete läbiviimisel. Samuti kontrollib ja koordineerib siseauditi osakond huvide konflikti võimalikku esinemist, sisedokumentatsioonide täitmist ja korraldamist. Tunnistaja sõnul on deklaratsiooni eesmärk huvide konflikti vältimine ja töötajate toetamine toimingupiirangu rikkumise ennetamiseks. Siseauditi osakond kontrollib majandushuvide deklaratsiooni, viib läbi nende üle kontrolle. Tunnistaja sõnul pidi ka side- ja turvanguameti juht Indrek Süld majanduslike huvide deklaratsiooni täitma. Deklareerima pidi absoluutselt kõik kõrvaltegevused ja kõik kõrvalsissetulekud. Kõik korrad AS-is X. on avalikult kättesaadavad neile, kes sellega otseselt seotud on, samuti viiakse läbi ka koolitusi. Samuti korraldatakse infopäevi kõikidele isikutele, kes huvide konflikti vältimise korraga seotud või kellele see laienes. Samuti võimaldati isikutel igapäevatöö otsuste ja toimingute käigus, otsuste ja toimingute langetamisel, s.h ka riigihangetes nõu saada või küsimusi küsida. Tema sõnul osales Autsec OÜ AS X. hangetel ning tuginedes AS E. töötajate avaldatule tundus talle, et seoses X teemade, s.h vana X lao kontrollimisega, et Autsec OÜ ja Indrek Süldi vahel on mingisugune omavaheline seos. Tunnistaja sõnul oli tal kahtlusi, et Indrek Süld võib tegutseda riigihangetega seonduvalt huvide konfliktis, kuigi Indrek Süld ei olnud AS X. huvide deklaratsioonis Autsec OÜ-lt saadavaid tasusid ega seotust märkinud. Saanud kolmandatelt isikutelt informatsiooni huvide konflikti võimalikust olukorrast, teavitas tunnistaja sellest Indrek Süldi otsest juhti P. J.t ning juhatuse liikmeid A.A. ja T. V.. Süüdistatav Indrek Süldi kohtuistungil antud ütluste kohaselt tunnistab ta, et sai 01.07.2009 kuni 28.01.2016 varalist kasu Autsec OÜ-lt. Ta selgitas, et tema töölepingus oli kohustus teavitada kõrvaltegevusest, aga keeldu töövälisel ajal millegagi tegeleda tal ei olnud. Enda sõnul teadsid AS X. juhtkonnast K S, A A ja A. S., et X autoriõigused on tema nimel. Autsec OÜ-lt saadud maksed olid tema sõnul autoritasud teose tehnilise lahenduse reprodutseerimise eest. Samuti teadis tema sõnul ettevõtte S. ka Indrek Süldi autoriõigustest enne kui Autsec OÜ sõlmis tootmislepingu flirttüüp rongidele. Selle eest ka S. tasus, kuna S. ei saanud teha eraisikutega lepingut ja seepärast oli ainuke võimalus teha see läbi Autsec OÜ, kes valmistas ja reprodutseeris seda tehnilist lahendust.

Tasude laekumise kohta selgitas Indrek Süld, et Raivo Lillega leppisid nad telefonitsi kokku, millal Autsec OÜ talle ülekande teeb ning raha ülekandmise kokkuleppimisel kasutasid nad väljendit „naks“. Samuti kinnitab süüdistatav, et käis koos Raivo Lillega x S. kontoris paar korda Autsec OÜ esindajana, sh seoses Autsec OÜ ja S. vahelise lepingu sõlmimisega ning kontrollimas, kas S. on seadmed vastavalt juhendile paigaldanud. Samuti väitis ta, et käis S.s ka eraviisiliselt enda autoriõiguseid selgitamas seoses X-iga, kuid ta ei oska öelda, kas S. ja Autsec OÜ lepingus kajastus tema autoriõiguse rahastamine, kuna ta ei olnud lepingu lõppversiooni juures. Süüdistatava sõnul ta S.st mingi tasu ei saanud. Tal on Autsec OÜ-ga autorileping, mida aga allkirjastada ei jõutud. Samuti selgitas süüdistatav Indrek Süld, et X teemadega tegeles ta töövälisel ajal ning ta ei pidanud selleks luba kelleltki küsima. Enda sõnul teavitas ta AS X. juhatuse liikmeid autorilepingust Autsec OÜ-ga ning AS X. juhatuse liikmed A. S. ja P. J. ei näinud tema sõnul selles probleemi. Seoses sellega avaldati kohtuistungil usaldusväärsuse kontrolliks kohtueelses menetluses süüdistatava Indrek Süldi ütlused, milles Indrek Süld on selgitanud, et kuulus vastavalt AS X. hankekorra hindamiskomisjoni ja ei ole kellelegi öelnud, et ei saa hindamiskomisjoni töös osaleda põhjusel, et saab tasu Autsec OÜ-st. Enda sõnul ei teinud ta seda teatavaks, sest ei saanud täpselt aru, kas see on vastuolu või mitte. Samuti selgitas Indrek Süld, et ei olnud teadlik, et olles majanduslikult ja projektipõhiselt seotud Autsec OÜ-ga teises projektis, mis ei olnud seotud AS-ga X., paneb ta toime kuriteo ning kui ta oleks teadnud, et paneb toime kuriteo toimingupiirangu rikkumises, oleks ta ennast tagandanud hankekomisjoni koosseisust. Kohtuistungil põhjendas Indrek Süld erinevust kohtueelses menetluses ja ristküsitluses antud ütluste vahel sellega, et ta ei olevat näinud vastuolu osaleda hankekomisjoni töös ja enese arusaama kohaselt otsustas, et saab osaleda hankekomisjoni töös ega kujutanud ette, et olles majanduslikult ja projektipõhiselt seotud Autsec OÜ-ga võib see olla mingisugune rikkumine. Samuti selgitas Indrek Süld, et ei märkinud deklaratsioonidesse Autsec OÜ-lt saadavat autoritasu, kuna seal ei olevat autoritasudest sõnagi juttu olnud. Samuti selgitas ta, et ei märkinud muu kõrvaltegevusest laekuva tasu kohale Autsec OÜ-st laekuvaid tasusid põhjusel, et see tekitavat inimestes kadedust. Samuti põhjendas ta Autsec OÜ-st laekuva sissetuleku märkimata jätmist sellega, et X süsteemi on üritatud varastada ja et deklaratsioon olevat olnud äärmiselt ahistav ning ta kaaluski juba lahkumist AS-ist ER. Kohtu hinnangul Indrek Süldi väide, et ta teavitas AS X. juhtkonnast K.. S., A. A. ja A. S.i, et X autoriõigused on tema nimel, kuid juhatuse liikmed ei teinud sellest teada saades probleemi, ei ole usaldusväärsed ega ole kooskõlas teiste kohtueelses menetluses kogutud tõenditega, sh K.. S., A. A. ja A. S.i ütlustega. Süüdistatav Indrek Süld on andnud ajas omavahel lahknevaid ütlusi, kuid ei ole suutnud erinevuste põhjust kohtule usutavalt selgitada. Indrek Süldi öeldu, et enese arusaama kohaselt otsustas, et saab osaleda hankekomisjoni töös, viitab sellele, et Indrek Süld analüüsis ja kaalus võimalikku rikkumist seoses majandusliku ja projektipõhise seotusega Autsec OÜ-ga, kuid vaatamata sellele teadmisele otsustas ta ennast mitte hankekomisjoni tööst tagandada. Seega ei ole Indrek Süldi väide, et ta ei teadnud, et paneb toime kuriteo pädev. Ta tegi kaalutletud otsuse seotusest Autsec OÜ-ga mitte rääkida. Seega ei ole kohtule usutav Indrek Süldi öeldu, et ta ei olnud teadlik, et olles majanduslikult ja projektipõhiselt seotud Autsec OÜ-ga teises projektis, mis ei olnud seotud AS-ga X., paneks ta toime kuriteo ning kui ta oleks teadnud, et paneb toime kuriteo toimingupiirangu rikkumises, oleks ta ennast tagandanud hankekomisjoni koosseisust. Indrek Süldi töö AS-is X. oli reguleeritud ametijuhendiga, mille punkt 6.1. kohustas teda teavitama enda tööandjat töötamisest vabal ajal teise tööandja juures. Nimetatud punkti kohaselt ei saanud Indrek Süldil tekkida kahtlust ega arusaamatust, kas Autsec OÜ-lt tasu saamine on ametijuhendiga vastuolus või mitte, kuna nimetatud punkt ei andnud ametiisikule otsustusruumi, vaid nõudis teavitamist igal juhul. Samuti sätestasid AS X. hankekorrad, et hangete korraldamisega või hankelepingu täitmisega seotud AS X. töötaja ei või oma töökohustuste raames teha otsuseid, osaleda selliste otsuste tegemises (komisjoni liikmena) või sooritada tehinguid/toiminguid, mis mõjutavad või võivad mõjutada tema enda, tema lähisugulaste (vanem, vend, õde, laps) või hõimlaste (elukaaslane/abikaasa, tema vanem, vend, õde ja viimaste lapsed) majandushuve („huvide konflikt). Kirjeldatud juhtumi esinemisel pidi seotud isik viivitamatult sellest kirjalikult

teavitama oma otsest ülemust ja hoiduma menetleva hanke osas edasisest tegevusest komisjoni liikmena. Kuivõrd Indrek Süld oli allkirjastanud AS X. juhatuse poolt vastuvõetud hankekorra kooskõlastamise lehe, oli ta teadlik, et seotus teise ettevõttega nii majanduslikult kui ka projektipõhiselt võib kahandada objektiivsust ametikohustuste täitmisel ning olla korruptiivse iseloomuga. Samuti eeldatakse ametikohustuste täitmisel isikute teadlikust enda ametit puudutavatest ja reguleerivatest õigusaktidest. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema. Kuna süüdistatav Indrek Süldi ütlused ei riimu teiste kogutud tõenditega ning pole usaldusväärsed, leiab kohus, et Indrek Süldi ütlused tuleb tõendikogumist kõrvale jätta osas, mis puudutavad asjaolu, nagu Indrek Süld oleks teavitanud AS X. juhtkonda huvide konflikti olukorrast. Kohtul ei ole alust kahelda tunnistajate ütlustes ja kirjalike tõendite usaldusväärsuses. Tasude laekumise kohta selgitas Indrek Süld, et Raivo Lillega leppisid nad telefonitsi kokku, millal Autsec OÜ talle ülekande teeb ning raha ülekandmise kokkuleppimisel kasutasid nad väljendit „naks“. Samuti kinnitab süüdistatav, et käis koos Raivo Lillega X S. kontoris paar korda Autsec OÜ esindajana, sh seoses Autsec OÜ ja S. vahelise lepingu sõlmimisega ning kontrollimas, kas S. on seadmed vastavalt juhendile paigaldanud. Samuti väitis ta, et käis S.s ka eraviisiliselt enda autoriõiguseid selgitamas seoses X-iga, kuid ta ei oska öelda, kas S. ja Autsec OÜ lepingus kajastus tema autoriõiguse rahastamine, kuna ta ei olnud lepingu lõppversiooni juures. Süüdistatava sõnul ta S.st mingi tasu ei saanud. Tal on Autsec OÜ-ga autorileping, mida aga allkirjastada ei jõutud. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava poolt KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest. Indrek Süld osales ajavahemikul 2014 kuni 2016 ametiisikuna teenistuskohustuste raames avalikku ülesannet täites AS X. korraldatud riigihangete menetlustes otsuse tegemises ja nende sisuliselt suunamises ning toimingute tegemises ja nende sisuliselt suunamises, sh riigihanke tulemuse sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel, temaga seotud juriidilise isiku Autsec OÜ suhtes, millega rikkus ametiisiku suhtes KVS § 11 lg-st 1 tulenevat keeldu, osaleda huvide konflikti olukorras otsuste ja toimingute tegemises või nende suunamises. Kirjalike tõendite kohaselt oli kõigi üheksa hanke puhul hanke ettevalmistamise ettepanekusse märgitud võimaliku pakkujana Autsec OÜ ja kõigil neil hangetel esitas Autsec OÜ pakkumuse. Seejuures nähtub, et Indrek Süld tegutses üheksa hanke ettevalmistamisel ja hanke algatamise ettepaneku tegemisel, sh Vorm 1 allkirjastamisel, milles toodud ettepaneku alusel AS X. juhatus otsustas riigihangete algatamise. Samuti osales Indrek Süld hankekomisjonis pakkumuste avamise, vastavuse, kvalifitseerimise ja edukaks tunnistamise otsustamisel ja ettepaneku tegemisel AS X. juhatusele hanke tulemuste kinnitamisel ja eduka pakkujaga lepingu sõlmimisel, mille kohta koostatud protokollid Indrek Süld allkirjastas. Samuti tegutses Indrek Süld hankelepingute täitmisega seotud otsuste ja toimingute tegemises järgmiselt: Indrek Süld võttis hankija esindajana Autsec OÜ-lt vastu 23.05.2014 sõlmitud töövõtulepinguga nr xxx alusel tööd ja allkirjastas tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid 06.06.2014, 02.08.2014 ja 30.08.2014 seoses AS X. lihthankega nr x „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“; 11.07.2014 võttis hankija esindajana Autsec OÜ-lt vastu töövõtulepingu nr xxx alusel tööd ja allkirjastas tööde üleandmise ja vastuvõtmise aktid 11.08.2014, 25.08.2014, 10.09.2014, 26.09.2014 ja 31.12.2014 seoses AS X. lihthankega nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“; 07.10.2014 võttis hankija esindajana Autsec OÜ-lt vastu hankelepingu nr x alusel tehtud tööd ja allkirjastas tööde üleandmise ja vastuvõtmise akti 22.12.2014 seoses AS X. lihthankega nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“; kinnitas oma allkirjaga Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaži ja materjalide hankelepingute lisad, s.o Autsec OÜ pakkumuse maksumuse vormi ja montaažitööde lähteülesande seoses AS X. lihthankega nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“.

AS X. lihthankes nr x „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“ oli Indrek Süld määratud AS X. juhatuse otsusega hankekomisjoni liikmeks, kuid teda asendas tema otsene alluv side- ja turvanguameti telekommunikatsiooni jaoskonna juhataja T. K.. Puhkuse andmise korralduse nr 6943 kohaselt viibis Indrek Süld töölt eemal alates 25.02.2104 kuni 03.03.2014 ning tema asendajaks oli korralduse kohaselt T. K.. Nii T. K.i enda kui ka süüdistatav Indrek Süldi ütlustest nähtub, et T. K.i poolt 21.02.2014 ja 25.02.2014 protokollide allkirjastamine Indrek Süldi eest oli pigem ootamatu ja formaalne. 21.02.2014 Indrek Süldi eemalviibimise kohta andmed puudusid. Samas kinnitavad Indrek Süldi, kui ka tunnistajate K. V., L. T.i ja V. K.i ütlused seda, et sisuliselt otsustas ja vastutas nii hangete algatamise kui ka hankemenetluse hindamise ja tulemuste kinnitamise ettepaneku eest Indrek Süld ja seda isegi, siis kui keegi Indrek Süldi asendas. Seega suunas toiminguid ja otsuseid 21.02.2014 ja 25.02.2014 Indrek Süld. Seda kinnitab ka asjaolu, et lihthankes x „Tapa-Narva liini 15 ülesõidu automaatsignalisatsiooni projekteerimine“ 23.05.2014 Autsec OÜ-ga sõlmitud töövõtulepingus nr xxx oli tellija pooleks kontaktisikuks lepingu täitmisel märgitud Indrek Süld, kes võttis Autsec OÜ-lt vastu ka lepingu alusel teostatud tööd ja allkirjastas tööde üleandmisevastuvõtmise aktid. AS X. lihthankes nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ oli tööde üleandmis-vastuvõtmise aktides märgitud Indrek Süld hankija esindajana Autsec OÜ-lt vastu võtma 11.07.2014 töövõtulepingu nr xxx alusel tehtud tööd ja allkirjastama tööde üleandmis-vastuvõtmise aktid. 11.08.2014, 25.08.2014, 10.09.2014, 11.09.2014, 26.09.2014 ja 31.12.2014 aktides oli märgitud töövõtja Autsec OÜ kontaktisikuks Raivo Lill ja AS X. esindajaks Indrek Süld, kuid allkirjastatud olid aktid M. R. poolt. Nii Indrek Süldi kui ka M. R. kinnitasid, et Indrek Süld kontrollis üle ka nende töövõtulepingute täitmise, mille puhul oli lepingute eest vastutavaks isikuks ka M. R.. Hanke algatamisega seotud dokumentidest ilmnes, et hankelepingute ettevalmistamise ettevõtte sisene menetlus ja hankelepingute täitmine olid Indrek Süldi ja M. R. vastutada. Indrek Süld kinnitas, et tema kontrollis üle nii hankelepingute täitmised, sh tööde vastuvõtmisele eelnevad testitulemused ning tööde üleandmise-vastuvõtmise aktid, mis olid arvete esitamise aluseks AS X. raamatupidamisele. Seega suunas Indrek Süld toiminguid ja otsuseid seoses töövõtulepingutega. Samuti on kõik tunnistajad kinnitanud, et Indrek Süld ei andnud teada, et on majanduslikult ja varaliselt seotud Autsec OÜ-ga ega saa huvide konflikti tõttu osaleda AS X. korraldatud infrastruktuuri hangete ettevalmistamisel, hankekomisjoni töös või tegeleda lepingute täitmise kontrollimisega. Samuti kattuvad eelnimetatud tunnistajate ütlused AS X. hankeosakonna juhi V. K.i ütlustega selles, et Indrek Süld ei avaldanud kordagi soovi taanduda huvide konflikti tõttu hanke ettevalmistamisest või hankekomisjoni tööst. Sama kinnitasid ka AS X. hankeosakonna töötajad L. T. ja K. V. ning AS X. riskijuhtimise- ja siseauditi osakonna juhataja T. S.. Kohtule ei ole põhjust kahelda tunnistaja ütlustes ning seega loeb kohus tunnistajate omavahel kattuvad ütlused usaldusväärseks. Asjaolu, et Indrek Süld jättis AS X. juhtkonna teavitamata huvide konflikti olukorrast tõendab ka Indrek Süldi poolt AS-ile X. 15.04.2015 ja 29.02.2016 esitatud ärihuvide deklaratsioon, milles on Indrek Süld jätnud kajastamata kõrvaltegevuse ja erahuvina tegevuse Autsec OÜ-s ja tulu saamise samalt ettevõttelt. Samuti jättis Indrek Süld deklareerimata Autsec OÜ-ga seotud huvide konflikti asjaolud riigihangetes nr x ja nr x. esitatud erapooletuse ja konfidentsiaalsuse deklaratsioonides. Vastupidi - Indrek Süld hoopis kinnitas deklaratsioonidega, et tal ei esine asjaolusid, mis võiksid tema sõltumatuse osapoolte silmis kahtluse alla seada ning isegi kui see oleks ilmnenud pidi see lõpetama tema hindamisprotsessis osalemise. Nii kirjalike tõenditega kui ja tunnistajate ütlustega on tõendatud, et Indrek Süld ei teavitanud enda seotusest Autsec OÜ-ga oma vahetut juhti AS-is X., ega hoidunud huvide konflikti vältimiseks tegevusest üheksa riigihanke korraldamisel, hankekomisjoni töös osalemisel ega hankelepingute täitmisel, millega rikkus KVS § 11 lg-s 2 sätestatud kohustust teavitada toimingupiirangu kohaldumise olukorras olles piirangust tingivast asjaolust oma vahetut juhti.

Objektiivsest küljest eeldab süütekoosseis toimingupiirangu rikkumist. Tuvastatud asjaoludest nähtub, et Indrek Süld rikkus KVS § 11 lg-s 1 p-des 1-3 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikult või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Indrek Süld jättis huvide konfliktist teavitama oma vahetu juhi ning AS X., rikkudes sellega KVS § 11 lg 2 sätestatud kohustust huvide konfliktist viivitamatult teavitada vahetut juhti või ametiisiku ametisse nimetaseõigusega isikut või organit. Seega leiab kohus, et käesoleval juhul on tuvastamist leidnud toimingupiirangu rikkumise objektiivse koosseisu realiseerimine süüdistatava poolt. Indrek Süldi kaitsja on asunud aga vastupidisele seisukohale ning leiab, et Indrek Süldi perioodilise kõrvaltegevuse sisustamine Autsec OÜ perioodiliste maksetega ehk autoritasudega ei täida KarS 3001 koosseisu, kuna X oli varasemalt valminud ja kui Autsec OÜ realiseeris Xe, siis selle eest saadud summadest maksti Indrek Süldile autoritasusid. Indrek Süld on avaldanud, et kokkuleppe kohaselt Autsec OÜ-ga pidi ta saama S.st laekuvatest summadest autoritasu ja prototüübi väljatöötmise eest 11%. Ehkki Autsec OÜ ja S. vahelisele lepingule on viidanud ütlustes nii Indrek Süld kui ka Raivo Lill ei ole mitte kumbki esitanud kohtule sellekohaseid tõendeid. Kuivõrd omapoolse versiooni esitamisega asus süüdistatav Indrek Süld aktiivsele kaitsele, siis pidi ta esitama oma väiteid tõendavaid tõendeid või andma kohtule võimalusi neid kontrollida. Indrek Süld on öelnud, et tema ei tea, kas S. ja Autsec OÜ vahelises lepingus kajastus tema autoriõiguse rahastamine, kuna ta ei olnud lepingu lõppversiooni juures. Väidetavalt on tal autorileping ka Autsec OÜ-ga, mida aga allkirjastada ei jõutud. Kuivõrd süüdistatav ei ole oma versiooni tõendamiseks tõendeid esitanud, on tegemist tõendamata väidetega ja need väited tuleb jätta tähelepanuta. Samuti on kohtu jaoks kummastav, et 300 000 euro suurune summa saamine tugines ainuüksi Autsec OÜ ja Indrek Süldi vahelisele suusõnalisele kokkuleppele. Lisaks on Indrek Süldi kaitsja märkinud, et 01.07.2009-01.04.2013 kehtis korruptsioonivastases seaduses § 21, mille lõige 2 sätestas, et ametiisik võib saada tulu ka autoritasuna, patendituluna, intressidena hoiustelt, rendile või teiste isikute kasutusse antud kinnisasjalt, honorarina trükis või elektroonilises ajakirjanduses avaldatud tööde eest, samuti muud tulu, mis ei eelda selle saaja töötamist teise isiku majandusliku kasu soodustamiseks, kui seaduses ei ole sätestatud teisiti. Kaitsja hinnangul korruptsioonivastase seaduse uue redaktsiooni jõustumisega 01.04.2013 kriminaliseeriti Indrek Süldi järjepidev käitumine, mis eelmise 7 aasta vältel oli seaduslik ning kehtiv § 3001 ei kuulu Indrek Süldi suhtes rakendamisele, kuna see raskendab Indrek Süldi olukorda. Kohus ei ole kaitsja seisukohaga nõus ning peab vajalikuks selgitada, et kuna tegemist oli jätkuva süüteoga, mis oli kantud ühtsest tahtlusest ja tegemist oli ajaliselt lähedaste tegudega sama objekti vastu, mis olid toime pandud sarnasel viisil, siis kui seadus muutub teo ajal, kohaldatakse seadust, mis kehtis teo lõpuleviimisel ajal, olenemata sellest, kas uus seadus kergendab või raskendab karistust (1-174243, p 13). Vastutus KarS § 3001 lg 2 järgi eeldab toimingupiirangu rikkumist suures ulatuses. Tegemist ei ole koosseisupärase tagajärjega, vaid rikkumise kvantitatiivse mõõtmega. 15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud karistusseadustiku rakendamise seaduse § 82 kohaselt hinnati korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumise ulatust suureks, kui tehtavate tehingute või otsuste maht ületas kehtivat palga alammäära ühes kuus sajakordselt. Tulenevalt Vabariigi Valitsuse 28.11.2013 määrusest nr 1666 „Töötasu alammäära kehtestamine“ oli 2014. aastal kuutasu alammääraks täistööajaga töötamise korral 355 eurot. Seega loeti 2014. aastal toimingupiirangu rikkumist suureks, kui süütegu ulatus üle 35 500 euro. Alates 01.01.2015 hinnatakse süüteo ulatust KarS § 121 p 2 järgi suureks, kui see ületab 40 000 eurot ja KarS § 121 p 3 järgi eriti suureks, kui see ületab 400 000 eurot. 15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 3001 lg 2 kohaselt karistati korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eest, kui see oli toime pandud ulatuses

üle 320 000 euro. Kehtiva KarS § 3001 lg 2 kohaselt on toimingupiirangu rikkumine toime pandud eriti suures ulatuses, kui ametiisik enda või temaga seotud isiku suhtes tehtud otsuse või toimingu sisu, ametiisiku enda või seotud isiku majanduslik või muu huvi või nende isikute korruptsiooniohu suurus ületab rahalises väljenduses 400 000 eurot. Eeltoodud tõenditega on tõendamist leidnud, et üheksa hanke maksumus ilma käibemaksuta moodustas kokku 2 259 190 eurot. Samuti on tõendatud, et Indrek Süld sai Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lille korraldusel nimetatud ettevõttest perioodil 2014. jaanuarist kuni 2016. jaanuari lõpuni tulu kokku summas 102 818 eurot. Seega rikkus Indrek Süld teadvalt korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu keeldu rahalises väljendus 2 362 008 euro ulatuses, s.o eriti suures ulatuses. KarS § 3001 subjektiivne koosseis eeldab süüdistatava otsest tahtlust objektiivse koosseisu tunnuste osas, milleks on korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumine. Indrek Süldi kaitsja leiab, et süüdistatava käitumises esines keelueksimus KarS § 17 näol ning Indrek Süld ei teadnud asjaolu, et olukorras kus tema ühetaoline käitumine 7. aasta jooksul oli seaduslik, kuid mis hetkel kehtiva korruptsioonivastase seaduse järgi on karistusõiguslikult etteheidetav. Kohtu hinnangul nähtub KarS § 3001 ja KVS § 11 lg 1 koostoimest, et ametiisik peab olema teadlik nn huvide konfliktist, s.t sellest, et tema otsus või toiming võib mõjutada tema enda või temaga seotud isiku majanduslikke või muid huve ja sellest tulenevalt esineb korruptsioonioht, mille tõttu on otsuse või toimingu tegemine keelatud. Kuivõrd Indrek Süld oli allkirjastanud AS X. juhatuse poolt vastuvõetud hankekorra kooskõlastamise lehe, oli ta teadlik, et seotus teise ettevõttega nii majanduslikult kui ka projektipõhiselt võib kahandada objektiivsust ametikohustuste täitmisel ning olla korruptiivse iseloomuga. Samuti eeldatakse ametikohustuste täitmisel isikute teadlikust enda ametit puudutavatest ja reguleerivatest õigusaktidest. Kui isik tegutseb teatud spetsiifilises valdkonnas, peab ta endale seda valdkonda reguleeriva normistiku piisavalt selgeks tegema. Seega ei ole eeltoodud põhjustel kohus Indrek Süldi kaitsjaga ühel arvamusel nagu võiks Indrek Süldi vastutuse välistada süüteokoosseisule vastava asjaolu mitteteadmine. Kohtu hinnangul oli süüdistatav Indrek Süld teadlik, et ta on AS X. side- ja turvanguameti juhataja, ning et ta osaleb AS-is X. töötava ametiisikuna toimingute ja otsuste tegemises ja nende suunamises temaga seotud juriidilise isiku Autsec OÜ suhtes. Samuti oli ta teadlik, et on seotud Autsec OÜ-ga suulise lepinguga, mis teenis tema majanduslikke ja rahalisi huve ning samal ajal osales ametiisikuna otsuste ja toimingute tegemises, mis vahetult mõjutasid temaga seotud ettevõtte Autsec OÜ majanduslikke huve. Samuti oli Indrek Süld teadlik, et KVS §-s 11 lg 1 p-de 1-3 märgitud otsuse või toimingu tegemine temaga seotud isiku kohta ja toiminguid ja otsuseid mõjutada võivad majandusliku või muu huvi korruptsiooniohu suurus rahalises väljenduses ületab 400 000 eurot. Seega on kohtu hinnangul tegemist otsese tahtlusega toime pandud süüteoga. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Seega pani Indrek Süld toime korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise eriti suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 3001 lg 2 alusel (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 3001 lg 2 järgi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise, kui see on toimepandud ulatuses üle 320 000 euro).

ulatuma välja selle objektiivse ning subjektiivse ebaõiguse kõige olulisemate elementideni vähemalt kaudse tahtluse tasemel. Kaasaaitamise objektiivsesse külge kuulub põhjuslik seos kaasaaitamisteo ja täideviimisteo vahel. Siiski ei pea see põhjuslik seos olema nii vahetu kui põhiteokoosseisu objektiivsesse külge kuuluv põhjuslik seos. Kaasaaitaja tegevus peab avaldama mõju põhjusliku seose ahela arengule ning toetama selle arengut. Kaasaaitamisteona käsitletakse mitte üksnes sellist tegu, mis on täideviimisteo absoluutseks eelduseks, vaid ka sellist tegu, mis vaid toetab ja kinnitab täideviija tahtlust. Raivo Lille kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste kohaselt oli tal Indrek Süldiga esimene kokkupuude X-iga 2000. aastate alguses seoses Ameerika veduritele X-i paigaldamisega AS X. tellimusel. Hiljem oli seos X-i väljatöötamisega S.le, kuidas süsteem välja näeb ja millist tehnoloogiat kasutada, mis materjalid ja komponendid sinna lähevad ning S. nõuetega arvestamine. S.s käis ta X kohal ning samuti käis seal ka Indrek Süld. X-i müüjatena S.le esines Indrek Süld autoriõiguse alusel realiseerides seda läbi Autsec OÜ. Indrek Süld sai selle eest Autsec OÜ-lt autoritasu. Tasumine Autsec OÜ poolt oli kokku lepitud nii, et kui vaja, siis OÜ Autsec maksab vastavalt sellele, et ei peaks korraga summat tasuma ja arvestama ka Indrek Süldi vajadustega kulude katmisel. Ülekandeid Indrek Süldi arvelduskontole tegi Raivo Lill. Nagu juba varasemalt kajastatud tõenditest nähtub sai Indrek Süld alates 01.07.2009 kuni 28.01.2016 väljaspool ametikohustusi Autsec OÜ-lt kõrvaltegevusest varalist tulu kokku summas 276 312,70 eurot, sh 2014. jaanuarist kuni 2016. jaanuari lõpuni sai Indrek Süld Autsec OÜ-lt tulu kokku summas 102 818 eurot. Indrek Süldi ja Raivo Lille vahelisest suhtlusest nähtub, et Autsec OÜ kandis raha Indrek Süldi kontole, siis kui viimane oli seda küsinud. Seega osutas Raivo Lill Indrek Süldile kaasabi, mis väljendus selles, et võimaldas Autsec OÜ juhatuse liikmena Indrek Süldil tegeleda Autsec OÜ kaudu väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusega ning sealjuures lõi Indrek Süldile tingimused ja võimalused teenida väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusest varalist tulu. Kinnitust on leidnud, et Raivo Lill esitas Autsec OÜ juhatuse liikmena perioodil 2014 kuni 2016 pakkumusi üheksal AS X. poolt välja kuulutatud X. infrastruktuuri majandamisega seotud X.automaatika seadmete projekteerimise, hankimise ja montaaži hankel. Samuti on tuvastatud, et Raivo Lill oli teadlik, et Indrek Süld kuulus AS X. side- ja turvanguameti juhatajana kõigil nimetatud üheksal riigihankel AS X. riigihanke komisjoni ja osales riigihangete dokumentide ettevalmistamises ning riigihangete menetlemisel otsuste tegemise ja otsuste sisulises suunamises ning toimingute tegemises ja toimingute sisulises suunamises, sh riigihanke tulemusel Autsec OÜ-ga sõlmitud hankelepingute täitmise üle järelevalve teostamisel ja tööde vastuvõtmisel Autsec OÜ-lt, keda esindas Raivo Lill. Riigihangetega seotud dokumentidest nähtub, et üheksa riigihanke eeldatavad maksumused moodustasid kokku 2 259 190 eurot ilma käibemaksuta, kusjuures riigihangetes AS X. ja Autsec OÜ vahel sõlmiti töövõtulepinguid kokku summas 620 418 eurot ilma käibemaksuta. Seega on ilmselge, et Indrek Süldil oli ametiseisundit kasutades võimalik oluliselt ja vahetult mõjutada Autsec OÜ huve AS X. riigihangetel osalemisel. Kohus on kindlaks teinud, et Indrek Süld rikkus teadvalt alates 01.04.2013 kehtiva korruptsioonivastase seaduse § 11 lg-s 1 kehtestatud toimingupiirangu nõudeid, mille kohaselt on ametiisikul keelatud toimingu või otsuse tegemine, kui otsus või toiming tehakse ametiisiku enda või temaga seotud isiku suhtes, ametiisik on teadlik tema enda või temaga seotud isiku majanduslikult või muust huvist, mis võib mõjutada toimingut või otsust ning ametiisik on teadlik korruptsiooniohust. Samuti on kinnitust leidnud, et Raivo Lill oli teadlik asjaolust, et ametiisik Indrek Süld, kes oli seotud Autsec OÜ-ga varaliste huvide kaudu ja kellele Raivo Lille korraldusel suuliste lepingute alusel perioodilist tasu maksti, osales AS-is X. töötava ametiisikuna otsuste ja toimingute tegemises, mis mõjutasid riigihankemenetlustes osaleva Autsec OÜ majanduslikke huve.

Seega on käesolevas kriminaalasjas üheselt tõendatud, et Raivo Lill korraldas Autsec OÜ kaudu Indrek Süldile väljaspool ametikohustusi kõrvaltegevusest laekuva varalise tulu kättesaadavaks tegemise. Raivo Lill kasutades Autsec OÜ rahalisi vahendeid ning tegi ettevõtte pangakontolt rahaülekandeid Indrek Süldi arvelduskontole suulise kokkuleppe alusel. Kaasaaitamise subjektiivsete koosseisutunnuste realiseerimiseks peab kaasaaitajal olema nn kahekordne tahtlus. Esiteks peab kaasaaitajal olema vähemalt kaudne tahtlus kaasaaitamisteo toimepanemiseks ning teiseks peab tal vähemalt kaudse tahtluse vormis olema tahtlus ka toimepanija poolt õigusvastase teo toimepanemise suhtes. Kohtu hinnangul oli Raivo Lill teadlik, et ta osutab kaasabi ametiisiku Indrek Süldi toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses, kuna üheksa riigihanke maksumus, milles Autsec OÜ pakkujana osales ja Indrek Süld ametiisikuna Autsec OÜ huvides otsuseid tegi ja neid suunas ning toiminguid tegi ja neid sisuliselt suunas, moodustas ilma käibemaksuta kokku 2 259 190 eurot. Tõendamist on leidnud ka asjaolu, et Raivo Lille korraldusel sai Indrek Süld Autsec OÜ-lt tulu kokku summas 276 312, 70 eurot. Kuna kuriteost osavõtt on täideviimise suhtes aktsessoorne, tuleb enne osavõtu tuvastamist kindlaks teha kas ja milline täideviimistegu on aset leidnud. Kogutud tõenditega on kindlaks tehtud, et Indrek Süld pani toime KarS § 3001 lg 2 järgi kvalifitseeritava korruptsioonivastase seaduses kehtestatud toimingupiirangu rikkumise eriti suures ulatuses. Seega on Indrek Süldi kui ametiisiku teole kaasabi osutamine Raivo Lille poolt kvalifitseeritav kaasaaitamisteona vaimse ja füüsilise kaasabi osutamise kaudu. Kohtu hinnangul pani Raivo Lill toime kaasaaitamisteo KVS-s kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele Indrek Süldi poolt eriti suures ulatuses otsese tahtlusega. Seega pani Raivo Lill toime kaasaaitamise korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadvale rikkumisele eriti suures ulatuses, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 22 lg 3 - 3001 lg 2 alusel (15.07.2013 kuni 01.01.2015 kehtinud KarS § 3001 lg 2 järgi korruptsioonivastases seaduses kehtestatud toimingupiirangu teadva rikkumise, kui see on toimepandud ulatuses üle 320 000 euro).

kahjustavat huvide konflikti ning kasutama rahalisi vahendeid säästlikult ning otstarbekalt. Sama sätestab ka AS X. juhatuse poolt 30.04.2013 (I kd tl 78-98) ning 07.10.2015 (I kd tl 143161) otsusega kinnitatud AS X. hankekord, et AS X. peab avalike ülesannete täitmise valdkonnaga seotud X.veo ja X.infrastruktuuri korraldamisel järgima RHS § 3 sätestatud põhimõtteid. 28.07.2014 AS-i X. juhatuse liikme-infrastruktuuridirektori kinnitatud side- ja turvanguameti juhataja ametijuhendi punkti 2 kohaselt oli Indrek Süldi side- ja turvanguameti juhataja, kelle ametikohustuste hulka kuulus lisaks ameti juhtimisele ka AS X. poolt infrastruktuuri valdkonna riigihangete ettevalmistamine ja korraldamises osalemine, sh hankekomisjonis osalemine ja töövõtulepingute üle järelevalve teostamine ning täidetud töömahtude kontroll. Indrek Süld korraldas side- ja turvanguameti riigihangete läbiviimist ning samuti osales riigihangete eduka pakkuja valimisel ning võttis vastu hangete raames teostatud tööd, kinnitades töövõtja esitatud aktid teostatud tööde kohta. Seega Indrek Süld, olles AS X. side- ja turvanguameti juhataja ning osaledes AS X. hangete läbiviimisel, olles seega ametiisik KarS § 288 lg 1 mõistes, oli kohustatud avalike ülesannete täitmisel järgima RHS § 1 (alates 01.09.2017 kehtima hakanud redaktsioonis § 2) põhimõtteid, s.o tagama rahaliste vahendite läbipaistev, otstarbekas ja säästlik kasutamine, isikute võrdne kohtlemine ja konkurentsi efektiivne ärakasutamine riigihankel. Riigihangete teostamise nõuete rikkumise (KarS § 300) puhul on tegu blanketse kuriteokoosseisuga, mis ei nimeta kõiki koosseisu tunnuseid, vaid tugineb riigihangete seadusele ja selle alusel välja antud õigusaktidele. Koosseisu rakendamiseks on vaja ära näidata, millise riigihangete seaduse sätete rikkumist toimepanijale ette heidetakse. Seejuures ei eelda tegu kahjuliku tagajärje põhjustamist. Karistusseadustiku § 300 kohaselt tuleb riigihanke menetluse nõuete all mõelda igasugust riigihangete seaduses või selle alusel antud õigusaktides reguleeritud menetlust, mille tulemuseks on riigihange RHS § lg 2 § 2 mõttes. Kuriteokoosseisu objektiivne külg on sõnastatud niivõrd laiaulatuslikult ning seega võib sellele vastav tegu kujutada endast sisuliselt mistahes riigihangete korraldamiseks mõeldud eeskirjade rikkumist. Koosseisu subjektiivset külge silmas pidades vastavad riigihanke menetluse nõuete rikkumisele KarS § 300 järgi kõige enam sellised teod, millega ei tagata kõigile pakkujatele võrdseid tingimusi pakkumuse esitamiseks või tekitatakse objektiivselt põhjendamatuid takistusi riigihangete avamisel konkurentsile. Samuti on eelise andmine osalejale sisuliselt vaadeldav hankemenetluse läbipaistvuse ja pakkujate võrdse kohtlemise printsiibi rikkumisena, kujutades endast diskrimineerimiskeelu eiramist. Riigihankes osalevate pakkujate valimine peab toimuma objektiivselt, mittediskrimineerival ja varem teada antud kriteeriumide alusel, et välistada hankija meelevaldsus. Eelise andmisena tuleb käsitleda olukorda, kus hankija kohtleb ühte või mitut pakkujat teistest pakkujatest paremini selleks, et tema pakkumus osutuks edukaks ja et nimelt temaga sõlmitaks hankeleping. Sel juhul ei saa kõik riigihankes osalejad oma pakkumusi vabalt esitada ega võrdsetel alustel läbipaistvas menetluses osaleda. Süüdistatav Raivo Lill keeldus kohtuistungil ütluste andmisest, mistõttu avaldati tema kohtueelsel menetlusel kahtlustatavana antud ütlused. 02.03.2016 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste kohaselt tunnistas Raivo Lill konkurentsi kahjustava kokkuleppe sõlmimisest X OÜ-ga. Nii Indrek Süld kui ka M. R. on tema sõnul andnud teavet eelseisvate AS X. korraldatavate hangete osas. Raivo Lill on enda sõnul pärast riigihangete keskkonnast hanke avaldamist küsinud hanke tehnilise poole osas küsimusi Indrek Süldi või M. R. käest, et saada teada, mida on silmas peetud. Samuti on Indrek Süld talle teada andnud, et pakkujad ülesõiduautomaatika hangetel on Y. OÜ ja X OÜ. Tema sõnul oli tal Indrek Süldiga juttu hankest nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ selles osas, et ka X OÜ teeb hankele pakkumuse. Tema sõnul oli sama hange juba varasemalt välja kuulutatud ning Autsec OÜ oli ainuke pakkuja esimesel korral. Seepeale tegi Indrek Süld talle teadaolevalt pakkumise X OÜ töötajale T. P., et ta hankest osa võtaks. Hanke osas suhtes ta T. P.ga. Raivo Lille sõnul pidi ta koostama T. P. riigihanke nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“

hinnad, millega X OÜ pakkumuse pidi esitama. Eesmärk oli hankele saada teine näiline pakkuja, et hange x teist korda läbi ei kukuks. Samuti pidi Autsec OÜ hanke võitma. Ta ei jõudnud hindasid koostada, kuna ta peeti 01.03.2016 Kaitsepolitseiameti poolt kinni. Ütluste kohaselt oli Indrek Süld teadlik, et riigihankega nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ seoses X OÜ ja Autsec OÜ kooskõlastavad hinnad, et hanke võidaks Autsec OÜ. Süüdistatav Raivo Lill kinnitab ütlustes, et riigihankes x ja x. leppis ta Indrek Süldi teadmisel T. P.ga kokku esitatavate pakkumuste hinnad. Ta andis alushindade tabeli T. P.le, mille alusel viimane koostas omapoolse pakkumise nimetatud hankele. Eesmärk oli näilise konkurentsiolukorra tekitamine. 06.04.2016 kahtlustatavana antud ütluste (IX kd tl 192-212) kohaselt omandas Autsec OÜ X M-Print printeri enne 2014 aastat ning printeri ostmisega tuli kaasa ka vastav litsents interneti kaudu. Kuni 2016. aastani kasutas Autsec OÜ AS X. omanduses olevat X CX-One tarkvara, mille sai Indrek Süldi kaudu. Umbes 2016. aastal omandas Autsec OÜ X CX-One tarkvara koos litsentsidega tulenevalt riigihanke nõudest, et firmal peab olema X CX-One tarkvara. Tema sõnul teatas Indrek Süld mingi hetk, et Autsec OÜ ei saa pidevalt riigihankeid võita ja X OÜ peab hakkama ka AS X. riigihankeid osaliselt võitma. See millise osa võidab X OÜ kujunes tema sõnul välja tema ja T. P. vahelisest suhtlusest, sest ei olnud vahet mis osa riigihankest võidab X OÜ, kuna töö pidi kokkuleppe kohaselt nagunii teostama Autsec OÜ. Kohtuistungil T. P. keeldus kohtus ütlusi andmast lähtuvalt asjaolust, et ta on käesolevast kriminaalmenetlusest eraldatud asjas 22.11.2017 Harju Maakohtu otsusega süüdi tunnistatud. Seega avaldati tema kohtueelsel uurimisel antud ütlused (IX kd tl 143-152; IX kd tl 153-176). 01.03.2016 kahtlustatavana ülekuulamisel seletas T. P., et 2015. aasta kevadel helistas talle Indrek Süld, kes selgitas, et Eesti X.l algavad riigihanked ja et sinna oleks vaja rohkem osalejaid. Indrek Süld tegi talle ettepaneku esitada X OÜ poolt hanke pakkumine. Tegemist oli hankega, mis toimus enne 29.09.2015 avaldatud hanget nr. x. Ta selgitas Indrek Süldile, et ei oska hanke pakkumust teha, mille peale Indrek Süld sõnas, et X OÜ võit ei ole hankes oluline, sest riigihanke peab võitma Autsec OÜ. X OÜ ülesanne on riigihankel osaleda teise pakkujana. Samuti selgitas Indrek Süld talle, et ta ei pea hindasid ega muid hanget puudutavaid detaile välja mõtlema, vaid et Raivo Lill saadab talle kõik vajalikud andmed meilile. T. P. sõnul saatiski Raivo Lill talle Riigihangete Registrist alla laetud Exceli tabeli, kus olid vastavad valemid vaikimisi sisse kantud, mis arvutasid lahtrite täitmisel töö- ja materjali maksumused. Ta sai aru, et ilmselget on Autsec OÜ hinnad X OÜ poolt pakutavates hindadest madalamad, mis oligi Indrek Süldi ja Raivo Lille vaheline kokkulepe. Samuti saatis Indrek Süld talle riigihankel osalemiseks ettevõttele vajalike sertifikaatide numbrid ja nimetused, milleks oli O. ja D.. Ta koostas AS X.ga seotud riigihankeks vajalikud dokumendid ja märkis. Wordi dokumendile Indrek Süldi poolt saadetud sertifikaatide andmed, mis justkui näitas, et X OÜ-l on need olemas. Avaldus riigihankel osalemiseks allkirjastas digitaalselt X OÜ nimel O. K. O. K tunnistajana antud ütluste kohaselt oli see 3-4 aastat tagasi, kui talle pakuti, et X OÜ võiks osaleda AS X. ülesõiduautomaatika hangetes. Tunnistaja leidis, et see on muu firma äritegevuse kõrval mahult suhteliselt väike summa ja tasuks proovimist ning otsustas volitada T. P. hankemenetlustega tegelema, sh pakkumusi esitama. Idee oli proovida riigihankemenetluses kõik läbi teha ja osaleda, et saada kogemust, sest firma käibes oli see protsendina väike summa. O. Ke sõnul oleks edukaks osutumise korral X OÜ kindlasti töövõtulepingu suutnud täita, kuna firma tegeleb sarnaste asjadega üldtööstusautomaatika valdkonnas. Tunnistaja sõnul esitasid nad paar esimest pakkumust AS X. korraldatud hangetes ära kuniks tal tekkisid tehnilised küsimused. Kuna X.l on ranged turvareeglid, siis tahtis ta natuke uurida tehnilist tausta, et kuidas seda integreerida olemasolevasse süsteemi ja küsida, kas saavad mingit abi, kui tekivad mingid probleemid ja et ei tekiks näiteks kunsttakistusi uue tulijana. Selleks organiseeriti kohtumine X OÜ hangetes osalemise teemal Lõuna-Itaalias ühes väikelinnas, kuhu sõitis Indrek Süld, T. P. ja ta ise. Itaalias arutati Indrek Süldiga tehnilisi küsimusi ja tekkida võivaid takistusi ja kas saame ise teha oma jõuga. Tunnistaja sõnul tegi Indrek Süld mitmetunnise loengu neile ja samuti julgustas teda hangetes osalema, lubades, et kunsttakistusi ei teki. Tunnistaja oli kindel, et kui X saab töö endale, ei teki probleemi selle tegemisega. O. K. sõnul

volitas X OÜ T. P. hankedokumente vormistama ja ette valmistama. Administratiivdokumente, mida pakkumusse vaja, aitas koguda ka juhatuse liige M. K. Seejuures T. P. ütles, mida on tarvis pakkumusse. Tunnistaja sõnul esitas T. P. talle allkirjastamiseks hangetes paki pabereid, mis ta üle vaatas ja allkirjastas, igasse lausesse ei süvenenud. X OÜ nimelt esitas pakkumuse AS-le X. volitatud isikuna T. P.. T. P. tegeles ka pakkumuses hindade koostamisega ja täitis referentside dokumendid. Tunnistaja sõnutsi ei ütelnud temale toona Autsec OÜ nimi midagi, ka mitte varasemate montaažitöödega seoses ja ei mäleta seda nime ka pakkumusdokumentidest seoses referentside näitamisega. Tunnistaja märkis, et mingeid montaažitöid eelnevalt nad teinud ei olnud. Tunnistaja kinnitas, et kui 2014-2016 X OÜ osales AS X. hangetel, siis Weidmuelleri litsentsi firmal ei olnud, kuna kasutati teist tootjat. Samuti ei olnud Xi litsentse ega X projekteerimistarkvara. Tunnistaja sõnul oli tema viga, et ta ei kontrollinud pakkumuse dokumente selles osas ja usaldas T. P. kirjapandut. Tema öeldu kohaselt osales X neljal või viiel korral AS X. hangetel. Mäletab, et mingil korral andis T. P.le volituse paluda ER hankeosakonnal pakkumuste esitamise tähtaega pikendada ja andis allkirja, aga hankeosakonnaga suhtles T. P.. Tunnistaja sõnutsi oli plaanis osaleda ka viimasel hankel (nr x), aga siis tuli Kaitsepolitseiamet ja pärast seda muidugi ei hakanud X OÜ osalema. T. P. hiljem vabandas juhtunu pärast. Tunnistaja sõnul sai ta T. P.st aru, et teda kasutati natuke ära AS X. poolt. Nagu eeltoodud tunnistaja T. P., O. K ja süüdistatav Raivo Lille ütlustest selgus tegi Indrek Süld enne 29.09.2015 ettepaneku, et AS X. planeeritavale riigihankele esitaksid pakkumused Autsec OÜ ja OÜ X . Seejuures kallutas Indrek Süld, et Raivo Lill ja T. P. kooskõlastaksid oma tegevusi ja teeksid koostööd ning lepiksid kokku hankes esitavate pakkumuste hinnad. Tunnistaja T. P. kohtueelses menetluses antud ütlustest nähtuvalt lubas Indrek Süld pakkumuste vormistamiseks edastada T. P.le vajalikud andmed riigihanke pakkumuse osalemiseks nõutud referentside ning litsentside kohta, mis OÜ-l X tegelikult puudusid. Indrek Süld vajalikud referentsid ja litsentsid T. P.le ka saatis. Seda tõendab 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli, mille kohaselt on 15.05.2014 kell 10:16 ja 12:56 Indrek Süld saatnud T. P.le e-kirja vahendusel litsentside koodid: xxx(VI kd tl 45, 47). Kirjas viitas Indrek Süld, et need on tema isiklikud litsentsid, mida saab kasutada. „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hange AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 289 punkti 1.2 (II kd tl 201-205) kohaselt otsustas juhatus 29.09.2015 korraldada e-menetlusega võrgustiku lihthanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ Tapa-Tartu X.liinil olemasolevate AFS-ide täiendavaks varustamiseks tõkkepuudega, eeldatava maksumusega 80 000 eurot. Hanke algatamise taotluse (Vorm I) (IV kd tl 199-201) kohaselt oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y. ja X OÜ. Hanke algatamise taotluse punkt 4 sätestas olulised kvalifitseerimistingimused ja põhjendused, milles oli märgitud, et pakkuja peab olema ajavahemikus 2011-2014 realiseerinud vähemalt ühe X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingu kogumaksumusega vähemalt 50 000 eurot ilma käibemaksuta. Samuti pidi nimetatud punkti järgi olema pakkujal X montaažitehnoloogia ning tarkvarapakettide xxx, xxx ja xxx kehtivad kasutuslitsentsid. Riigihanke aruande (VII kd tl 164-165) kohaselt avaldati 29.09.2015 riigihangete registris lihthange nr x. Pakkujate poolt esitatud pakkumuste dokumendid sisaldasid miinimumnõudeid (IV kd tl 163, 167), mille kohaselt pidi kvalifitseerimise tehnilise ja kutsealase pädevuse järgi pakkuja vastama järgmistele tingimustele: 1) olema viimase nelja aasta (2011-2014) jooksul olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 eurot X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas; 2) omama pakkumuse esitamise ajal x montaažitehnoloogia kasutuseõiguse kehtivat litsentsi ja 3) omama pakkumuse avamise hetkel xxx, xxx ja xxx kehtivad litsentse. Andmed nõutavate dokumentide kohta pidi pakkuja esitama koos pakkumusega.

04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Indrek Süld pöördus enne 02.09.2015 xxx esindaja X OÜ juhataja S. S. poole, et viimane koostaks dokumendi, mis kinnitaks, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X omavad X toodete litsentse ja kasutusõigust. 08.09.2015 saatis S. S. Indrek Süldi korraldusel X esindaja I. R. poolt 03.09.2015 allkirjastatud inglise keelse dokumendi, mis kinnitas, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X on tunnustatud X toodete ja lahenduste kasutajad ning omavad X eritarkavara M-Print PRO ja RailDesigner litsentse. 06.10.2015 kell 9:40 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirjaga X kinnituskirja (VI kd tl 124-126). Tunnistaja S. S. kohtuistungil antud ütluste kohaselt palus Indrek Süld X OÜ-le kinnituskirja, kuid tema sõnul ta nimetatud ettevõtet koolitanud ei ole. T. P. 01.03.2016 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ja kohtuistungil avaldatud ütluste (IX kd tl 143-152) kohaselt oli Indrek Süld talle seoses hankega nr x selgitanud, et hankel osalemiseks on vaja, et nelja viimase aasta jooksul oleks X OÜ eelnevalt teostanud töid X.signalisatsiooni seadmete montaažiga vähemalt 50 000 eurot eest. Ta selgitas Indrek Süldile, et X OÜ ei saa hankes osaleda, kuna on müünud Autsec OÜ-le seadmekappe 31 500 eurot. Indrek Süld oli talle öelnud, et ta saadab täiendava varasema töövõtulepingu andmed koos maksumusega 28 000 euro eest tehtud töödest. Indrek Süld need andmed ka saatis, kuid T. P. sõnul X OÜ reaalselt neid töid Autsec OÜ-le ei ole teostanud. Ta ei oska öelda, kas tööd teostas mõni teine ettevõte või olid andmed lihtsalt välja mõeldud. „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hange T. P. ütluste kohaselt oli 29.09.2015 avaldatud hange nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eelnevaga sarnane. Ka hankes nr x osalemise ettepanek tuli Indrek Süldi poolt ning hinnainfo sai ta ainult Raivo Lille kaudu. Ta pidi koostama pakkumise ja oluline oli, et riigihanke võidaks Autsec OÜ. Taaskord saatis Raivo Lill talle Exceli tabeli eeltäidetud andmetega. See on tõendatud 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt 13.10.2015 kell 12:10 Raivo Lill saatis e-kirjaga T. P.le riigihanke pakkumuse hinnatabeli, kus oli välja toodud riigihanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ materjalide maksumus 590 096 eurot, montaaži maksumus 22 440 eurot ning pakkumuse maksumus kokku 81 538 eurot (VI kd tl 144-145). Samal kuupäeval kell 13:40 saatis T. P. eelnevalt saadetud tabeli tagasi Raivo Lillele, kus oli välja toodud riigihanke materjali maksumus 62 055 eurot, montaaži maksumus 23 562 eurot ning pakkumuse maksumus kokku 85 617 eurot (VI kd tl 150-151). 13.10.2015 saatis T. P. kirja O. K. ja palus pakkumuse dokumendid digitaalselt allkirjastada (VI kd tl 148). Tema sõnul ei saatnud Indrek Süld talle hanke nr x korral enam eraldi riigihankel osalemiseks vajalike sertifikaatide andmeid, sest need olid samad, mis Indrek Süld oli talle juba varasemalt saatnud. Nii nähtub see ka 21.02.2017 asitõendi vaatlusprotokollist, mille kohaselt oli T. P. saatnud AS X. poolt väljakuulutatud hankele nr x X kinnituskirja. Kuivõrd OÜ X nimetatud dokument puudus, viitab see sellele, et tegemist on Indrek Süldilt 06.10.2015 saadud dokumendiga. Samuti nähtub asitõendi vaatlusprotokollist, et OÜ X oli pakkumuse HD Lisa 6 vormile märkinud järgmised andmed: „Alltöövõtt firmale Autsec OÜ markeerimistööd ja osaline X tüüpi automaatika montaaž, testimine“, lepingu kehtivuse aasta „2013“ ja lepingu maksumus „28 000 EUR“. Samuti nähtub T. P. poolt pakkumusse esitatud järgmised andmed: xxx (VIII kd tl 34-35, 48). T. P. ning O. K. eeltoodud ütluste kohaselt X OÜ märgitud töid ei olnud teostanud ning samuti ei omanud vastavaid litsentse. 21.02.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt esitas T. P. OÜ pakkumuse riigihankele maksumusega 85 617 eurot ning Raivo Lill Autsec OÜ esindajana esitas hankele pakkumuse maksumusega 81 538 eurot (VIII kd tl 13-33). 19.07.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on vaadeldud 01.03.2016 AS X. läbiotsimisel serverist L. kopeeritud Indrek Süldi e-kirjasid, millest nähtub, et 16.10.2015 saatis Indrek Süld hankeosakonnale e-kirja seoses hankega x ning milles Indrek Süld andis teada, et vaatas läbi

hankele nr x esitatud pakkumised firmadelt Autsec OÜ ja X OÜ ning esitas seisukoha mille kohaselt mõlema ettevõtte pakkumus vastas HD-s kirjeldatud nõuetele ning sellest tulenevalt ei esinenud põhjuseid pakkumisi mitte kvalifitseerida. Samuti märkis ta kirjas, et edukaks tunnistamise kriteeriumiks oli odavaim hind ning tulenevalt sellest, tegi ettepaneku tunnistada edukaks pakkujaks firma Autsec OÜ. Samuti nähtub kirjas ka M. R. seisukoht, mille kohaselt palus ta tunnistada Autsec OÜ pakkumus edukaks, kuna HD alusel oli määravavaks madalaim hind (IV kd tl 93-94). 16.10.2015 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti AS X. juhatusele ettepanek sõlmida leping Autsec OÜ-ga Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 81 538 euro (IV kd tl 202-203). 20.10.2015 AS X. juhatuse protokoll nr 292 punkt 1.4.2 (II kd tl 206-209) kohaselt otsustas AS X. juhatus edukaks tunnistada Autsec OÜ pakkumuse, kui madalaima maksumusega pakkumuse. „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ hange T. P. kohtueelsel uurimisel antud ütluste (IX kd 143-152) kohaselt 2015. aasta lõpus nädal enne jõule läks ta Indrek Süldi juurde AS X. kontorisse. Viibides tema kabinetis sõnas Indrek Süld talle, et tal on üks jutt varuks. Tema sõnul hakkas Indrek Süld rääkima, et riigihangete registris on üleval uus X. hange ja selgitas, et selle kaheosalise hanke puhul peab X OÜ lisaks osalemisele ühe osa ka võitma ja X saab tulevikus planeeritavate hangete jaoks referentsi. T. P. sõnul oli Indrek Süld öelnud, et X OÜ hankeosa võidu puhul peaks reaalselt tööd ära tegema Autsec OÜ. T. P. sõnul oli ta lubanud hanget vaadata ja otseselt ei keeldunud sellest. T. P. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt kallutas Indrek Süld, et T. P. ja Raivo Lill kooskõlastaksid ka nimetatud hanke korral oma tegevusi ja teeksid koostööd ning lepiksid kokku hankes esitatavate pakkumuste hinnad. Samuti nähtub, et Indrek Süld lubas T. P.le edastada vajalikud andmed referentside ning litsentside kohta, mis X OÜ-l puudusid. Mõned päevad hiljem saatis Raivo Lill talle andmed Exceli tabelite kujul. Tema sõnul esitas ta hankedokumendid, millesse tegi teadlikult kaks viga, et hankel läbi kukkuda. Raivo Lille poolt Exceli tabeli saatmist koos hindadega tõendab 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokoll, millest nähtub, et Raivo Lill saatis 12.01.2016 kell 16:54 T. P.le e-kirjaga riigihanke pakkumuse 1. ja

nähtub T. P. poolt pakkumusse esitatud järgmised andmed: xxx (VIII kd tl 87, 95, 104, 112, 118). 10.11.2015 AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 295 punkti 1.1 kohaselt otsustati korraldada e-menetlusena avatud hankemenetlusega rahvusvaheline riigihange „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ eeldatava kogumaksumusega 364 000 eurot (II kd tl 210-1214). Side-ja turvanguameti esitatud hanke algatamise taotluse (Vorm I) (III kd tl 182-185) kohaselt vastutasid hanke läbiviimise eest J. L., Indrek Süld, M. R., V. K. (asendaja R. L.), K. V. (asendaja L. T.). Hanke algatamise taotluses (Vorm I) olid kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y., X OÜ ja L. W. X AS (viimane oli suuliselt huvi tundnud). Hanke algatamise taotluse punktis 4, mis sätestas olulised kvalifitseerimistingimused ja nende põhjendused oli märgitud, et pakkuja peab olema vajavahemikus 2011-2014 realiseerinud vähemalt ühe X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingu kogumaksumusega vähemalt 50 000 eurot ilma käibemaksuta. Samuti pidi nimetatud punkti järgi olema pakkujal X montaažitehnoloogia ning tarkvarapakettide xxx, xxx ja xxx kehtivate kasutuslitsentsid. 23.11.2015 kell 13:45 tegi Indrek Süld telefonikõne Raivo Lillele ning teatas, et riigihanke pakkumuste esitamiseks ajaks tuleb 40 päeva ning et vaatamata puhkusele saab Autsec OÜ pakkumuse ära esitada (IX tl kd 54-55). 30.11.2015 avaldati riigihangete registris lihthange nr x. hanketeade (III kd tl 222-226). Hankedokumendid sisaldasid miinimumnõudeid (VII kd tl 32, 37), mille kohaselt pidi kvalifitseerimise tehnilise ja kutsealase pädevuse järgi pakkuja vastama järgmistele tingimustele: 1) pakkuja pidi viimase nelja aasta (2011-2014) jooksul olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 eurot X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas; 2) pakkuja pidi omama pakkumuse esitamise ajal X montaažitehnoloogia kasutuseõiguse kehtivat litsentsi; 3) pakkuja pidi omama pakkumuse avamise hetkel xxx, xxx ja xxx kehtivad litsentse. Andmed nõutavate dokumentide kohta pidi pakkuja koos pakkumusega. 28.03.2016 jälitustoimingu protokollist (IX kd tl 48-141) nähtub, et 18.12.2015 kell 12:41 helistas Indrek Süld Raivo Lillele ning ütles, et ta kohtus T. P.ning andis teada, et T. P. võtab seoses hankega Raivo Lillega ühendust. Raivo Lill sõnas Indrek Süldile, et kui T. P. võtab ühendust, „siis saame need asjad jälle korda“. 28.12.2015 kell 14:52 helistas T. P. Raivo Lillele ning teatas viimasele, et hanke pakkumus on keerulisem kui varasemad, kuna see tuleb teha kahes osas. Samuti lubas Raivo Lill oma numbrid kokku saada ja siis T. P.ga ühendust võtta. Sellest järeldub, et T. P. ja Raivo Lille eesmärgiks oli kooskõlastada omavahel riigihanke pakkumuste esitamised ja leppida kokku pakkumuste hinnad. 29.12.2015 kell 13:56 telefonikõnest nähtub et Indrek Süld aitas Raivo Lille Autsec OÜ pakkumuse koostamisel. 30.12.2015 kell 15:37 telefonikõnes ütles Raivo Lill Indrek Süldile, et on hakanud Autsec OÜ pakkumust riigihangete registrisse ülesse panema ning jätkab sellega järgmine aasta. 04.01.2016 kell 13:15 ja 07.01.2016 kell 10:34 telefonikõnedes aitas Indrek Süld T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust. 11.01.2016 kell 15:03 helistas T. P. Raivo Lillele ning sõnas, et nii nagu Indrek Süld varasemalt oli öelnud, siis X OÜ võidu korral hakkab riigihanget täitma Autsec OÜ ning X OÜ saab selle eest boonust. Samuti lubas Raivo Lill saata T. P. e-mailile Autsec OÜ koostatud riigihanke pakkumuse hinnatabeli. Telefonikõnedest nähtub, et Raivo Lill ja T. P. kooskõlastasid omavahel Autsec OÜ ja X pakkumusi ja leppisid kokku hanke nr x. pakkumuste hinnad. 13.01.2016 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 1. osa 146 270 EUR ja 2. osa 228 912 EUR (VIII kd tl 54-86). Esitatud pakkumustest on näha, et tulenevalt Indrek Süldi kallutamisest esitas X OÜ esindaja T. P. pakkumuses 1. osa (140 570 eurot) kõrgema ja 2. osa (245 072 eurot) madalama hinnaga kui konkurent Autsec OÜ ning

Raivo Lill omakorda esitas pakkumuses 1. osa madalama ja 2. osa kõrgema hinnaga kui konkurent X OÜ. 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld pakkumuste avamise protokolli (VII kd tl 29-41), mille kohaselt esitas hankele pakkumuse Autsec OÜ maksumusega 375 182 eurot (VII kd tl 29) ning OÜ X maksumusega 385 642 eurot (VII kd tl 29). Samal kuupäeval allkirjastas Indrek Süld ka protokolli, millega tunnistati vastavaks Autsec OÜ ja X OÜ esitatud pakkumused, kuna pakkumused vastasid hankedokumentides esitatud tingimustele (VII kd tl 42-47). Samal päeval otsustas hankekomisjon Indrek Süldi osalusel kvalifitseerida hankele Autsec OÜ pakkumuse, kuid mitte kvalifitseerida OÜ X pakkumus, sest pakkuja ei vastanud tingimusele, mille kohaselt pidi pakkuja aastatel 2011-2014 olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 EUR X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas. 18.01.2016 tunnistati hankekomisjoni poolt Autsec OÜ pakkumus edukaks. 19.01.2016 või enne seda on Indrek Süld andnud allkirja hanke tulemuste kinnitamise ettepanekule (Vorm II) (III kd tl 237-238), millega tehti ettepanek volitada infrastruktuuridirektori kohusetäitjat Ivo Lahte allkirjastama lepingut Autsec OÜ-ga TapaTartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaažiks ja materjalidel ostuks maksumusega 375 182 eurot. 28.03.2016 jälitustoimingu protokollist (IX kd tl 48-141) nähtub, 21.01.2016 kell 12:36 tehtud telefonikõnes informeeris Indrek Süld Raivo Lille, et X OÜ pakkumus ei vastanud kvalifitseerimistingimustele, sest T. P. oli märkinud pakkumuses kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste miinimumnõuete punkti kaks lepingut kogumaksumusega 50 000 mitte ühe 50 000 maksumusega lepingu ja hankedokumentide kohaselt ei saanud pakkumust kvalifitseerida. Indrek Süld ütles Raivo Lillele, et juristid ei lubanud hanke tulemusi heaks kiita hoolimata Indrek Süldi avaldatud soovist. Samuti andis Indrek Süld Raivo Lillele teada, et tuleb veel üks hange ja lubas ise T. P.ga sellest rääkida. 08.02.2016 kell 9:36 helistas Indrek Süld T. P.le ja informeeris viimast, et riigihanke nr x. kvalifitseerimistingimustesse oli M. R. ekslikult kirjutanud varasema referentsi nõude summas 50 000 EUR, mis aga X OÜ-l oli täidetud kahe lepinguga ning, et AS . X. hankekomisjoni jurist ei lubanud sel hankel OÜ-d X pakkujana kvalifitseerida. T. P. sõnas, et kõik riigihangete pakkumused on varasemalt sobinud, kuna ta on need eelnevalt Indrek Süldiga kooskõlastanud. 09.02.2016 toimunud AS .X. koosolekul otsustas AS . X. juhatus kinnitada avatud hankemenetlusega läbiviidud rahvusvahelise riigihanke „Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ tulemused, mille käigus kvalifitseerus Autsec OÜ ja ei kvalifitseerunud OÜ X , kuna pakkujal puudus 2011-2014 vähemalt üks leping maksumusega 50 000 eurot. Autsec OÜ pakkumused osadele 1 ja 2 tunnistati koosolekul vastavateks ja edukateks. Ühtlasi volitati infrastruktuuridirektori kohusetäitjat Ivo Lahte allkirjastama lepingut Autsec OÜ-ga Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaažiks ja materjalidel ostuks maksumusega 375 182 eurot (II kd tl 222-229). Kuna X OÜ 50 000 eurose töövõtu nõude puudumise tõttu ei kvalifitseerinud, siis helistas talle Indrek Süld ja lubas selle nõude summa vähendamise järgmise riigihanke puhul hankekomisjonis läbi suruda. 09.02.2016 kell 13:00 telefonikõnes (IX kd tl 119-121) informeeris Indrek Süld T. P., et riigihankel nr x. kuulutati edukaks Autsec OÜ pakkumus, sest juristid ei olnud nõus OÜ-d X kvalifitseerima referentsilepingu tõttu. Indrek Süld kinnitas, et järgmisel hankel lastakse OÜ X pärast referentside latti alla eesmärgiga, et OÜ X saaks kvalifitseeruda pakkujana. Indrek Süld ütles, et T. P. kohe kindlasti esitaks referentsi saamiseks pakkumuse järgmisel riigihankel. 25.04.2016 riigihangete registris avaldatud riigihanke aruandest (VII kd tl 63-66) nähtub, et ettenägematutel asjaoludel hankelepingu sõlmimine viibis ja hankija tegi 29.03.2016 Autsec OÜ-le ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks 60 päeva võrra. Autsec OÜ vastas keeldumisega. Sellest tulenevalt tunnistati hankemenetlus RHS § 29 lg 3 p 7 alusel

kehtetuks, kuna esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppes ja pakkuja ei olnud nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama. „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ hange 12.01.2016 koostatud AS . X. juhatuse koosoleku protokolli nr 302 (II kd tl 230-235) punkti 1.5 kohaselt korraldas juhatus e-menetlusena lihthanke „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“, eeldatava maksumusega 64 000 eurot. Samal päeval avaldati riigihangete registris lihthange nr x. hanketeade (VII kd tl 94-95). 03.02.2016 pakkumuste avamise protokolli (VII kd tl 67-78) kohaselt esitas hankele nr x. pakkumuse L. W. X AS maksumusega 77 785 eurot (1. osa 54 485 eurot ja 2. osa 23 300 eurot) ning OÜ Autsec maksumusega 81 200 eurot (1. osa 56 200 eurot ja 2. osa 25 000 eurot) (VII kd tl 67). 28.03.2016 jälitustoimingu protokollist (IX kd tl 48-141) nähtub, et 03.02.2016 kell 10:02 telefonikõnes (IX kd tel 109-110) selgitas M. R. Indrek Süldile, et hankele x. on teinud pakkumuse L. W. X AS ja Autsec ning kahest odavaim on L. W. X AS-i pakkumus. Samuti andis M. R. Indrek Süldile teada, et L. W. X AS-i pakkumuse hind võib ületada hanke eeldatava maksumuse. M. R. märkis, et „projekteerimisega hakkab jälle nalja saama“ ja „X on mõlemas osas...tipake odavam kui Autsec“. Seepeale teatas Indrek Süld alluvale, et sel juhul tuleks hange „känseldada“ ehk tühistada. 03.02.2016 kell 14:28 telefonikõnes (IX kd tel 111) ütles M. R. Indrek Süldile, et „on üks võimalus selle...K.i kottitõmbamiseks“, kuna L. W. X AS-l puudub MTR-is X. projekteerimise majandustegevuse teade, mis võimaldaks L. W. X AS-i hankel mitte kvalifitseerida. Sellepeale vastas Indrek Süld: „siis on puhtal kujul. Siis saabki kohe“. 19.07.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 01.03.2016 vaadeldud Indrek Süldi töökohast AS X., aadressilt xxx vaatluse käigus AS X. serverist „L.“ Kaitsepolitseiameti kõvakettale X kopeeritud Indrek Süldi e-kirju. 03.02.2016 kell 10:29 on M. R. saatnud V. K.ile ja AS X. hankeosakonnale e-kirja, mille koopiasse on lisatud Indrek Süld. M. R. märkis kirjas, et kvalifitseerumise ja muu kohta saadab arvamuse nõks hiljem, aga annab mõista, et L. W. X AS pakutav spetsialist K. on kapitaalselt hädas esimestegi Tapa-Tartu projektidega ja nii pole antud asjus suurt usalduskrediiti L. W. X AS suhtes. Ühe variandina pakkus kirjas teha uus hange ning veidi mahte üle vaadata. 03.02.2016 kell 11:26 sai M. R. K. V.lt vastuseks (IV kd tl 112) eelmisele kirjale, et juhinduma peab riigihangete seadusest ning pakkumuste menetlemisel tuleb tugineda ainult hankedokumentidele ja hanketeatele ning isiklikud kartused on nn tühi jutt. K. V. silmis mõlemad pakkujad kvalifitseerusid ja oletas, et ka vastavad tingimustele, samuti märkis, et ka hind on suhteliselt tasavägine. 03.02.2016 kell 22:40 saatis M. R. Indrek Süldile e-kirja, milles andis mõista, et neil on siiski võimalus L. W. X AS hankel mitte kvalifitseerida, kuna ettevõttel puudub X.rajatiste projekteerimise MTR teade. Kirjas tegi M. R. ettepaneku L. W. X AS-i mitte kvalifitseerida ning seejärel Raivo Lillega leping teha, et „asi liikuma saada“. 10.02.2016 kell 11:01 saatis Indrek Süld hankeosakonnale e-kirja (IV kd tl 129), milles märkis riigihankega x. seonduvalt, et nii Autsec OÜ kui ka AS L. W. X esitasid pakkumused mõlemale osale ja Autsec OÜ kvalifitseerub, kuna esitas kõik HD-s üldosa punktis 3.3 nõutud majandustegevusteated. L. W. X AS pakkumus tema hinnangul ei kvalifitseeru, kuna ettevõttel puudub MTR-s kehtiv majandustegevuseteade, mis HD üldosa punktis 3.3 on nõutud. Kirjas nähtub, et Indrek Süld tegi ettepaneku sõlmida OÜ-ga Autsec töövõtuleping. Samuti soovitas Indrek Süld kirjas, et kuna pakkumuse maksumus ületas eeldatud maksumust, pidada enne lepingu juhatusse andmist EVR side- ja turvanguameti kui tellija ja OÜ Autsec vahel läbirääkimisi tingimuste muutuse osas (hinna küsimus ja/või mõne 2017. aastasse kavandatud objekti väljajätmine). Kvalifitseerimise protokolli (VII kd tl 86-93) kohaselt kvalifitseeriti 10.02.2016 pakkujana ainult Autsec OÜ pakkumus ning samal kuupäeval tunnistati Autsec OÜ pakkumus madalaima hinna tõttu edukaks (VII kd tl 83-85).

18.07.2016 asitõendi vaatlusprotokolli (IV kd tl 136-141) kohaselt koostati hanke tulemuste kinnitamise ettepanek (Vorm II), et kinnitada „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ tulemused ning kvalifitseerida pakkuja Autsec OÜ ja mitte kvalifitseerida L. W. X AS, kuna pakkujal puudus MTR-is vajalik tegevusluba, registreering (IV kd tl 229-230). Tulenevalt riigihanke aruandest (VII tl 94-95) lükati Autsec OÜ pakkumised osadele 1 ja 2 tagasi, kuna nimetatud pakkumuste maksumused osas 1 – 56 200 eurot ja osas 2 – 25 000 eurot ületasid hankija poolt hankeks planeeritud rahalisi vahendeid (eeldatav maksumus osas 1 – 44 000 eurot ja osas 2 – 20 000 eurot. Hankemenetlus lõpetati pakkumuste tagasilükkamisega RHS §-is 49 sätestatud alustel. 19.02.2016 kell 14:44 telefonikõnes (IX tl kd 127-128) teavitas Indrek Süld Raivo Lille, et AS X. korraldab uue projekteerimistööde hanke, mille tingimused jäävad samaks, aga hanke mahtu vähendatakse. „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ hange T. P. kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt (IX tl 143-152) helistas talle nädal enne hanke X pakkumuste esitamise kuupäeva Indrek Süld ja teatas, et uus hange on Riigihangete Registris üleval. Järgmisel või ülejärgmisel päeval helistas ta Raivo Lillele ja ütles, et ta ei jõua pakkumist tähtajaks teha. Raivo Lill ei öelnud selle peale midagi ja neil ei olnud juttu ka Exceli tabelite vahendusel edastatavatest andmetest. 09.02.2016 helistas talle Indrek Süld, kes teatas, et ta olevat kuulnud, et T. P. ei taha pakkumist teha. T. P. sõnul selgitas ta Indrek Süldile, et ta ei jõua füüsiliselt oma põhitöö kõrvalt sellega tegeleda. Selle peale soovitas Indrek Süld saata tal AS X. hankeosakonda kiri tähtaja pikendamiseks. Selle peale valetas ta Indrek Süldile öeldes, et ta ei saa, sest sõidab nädalaks Lätti. Sellepeale ütles Indrek Süld talle, et ta saadaks kirja riigihankel osalemiseks vajalike dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks. Ta tegi kirja valmis ja saatis selle hankeosakonda umbes tund aega enne pakkumuse esitamise tähtaja saabumist. Seejärel helistas talle M. R., kes ütles, et nii hilja esitatud ettepanekuid ei ole võimalik aktsepteerida. 20.02.2016 kirjutas talle M. R. ja ta sai teada, et sama hange on uue pakkumuse tähtajaga uuesti Riigihangete Registris üleval. Enda sõnul hakkas ta hanke tarbeks hankedokumente ette valmistama. Hiljemalt enne 20.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ algatamise taotluse (Vorm I) (IV kd tl 246-250), mille kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 375 000 eurot ning potentsiaalsete pakkujatena oli Vorm I välja toodud Autsec OÜ, X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. 20.01.2016 koostatud AS X. juhatuse koosoleku protokolli nr 303 (II kd tl 235-241) punkti 1.2 kohaselt otsustas juhatus korraldada lihthanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 20162017“ jaotatuna kolmeks osaks, eeldatava maksumusega 375 000. Hankemenetluse läbiviimiseks moodustati komisjon, mille hääleõigusega liikmete koosseisu kuulusid STB projektijuht M. R., hankeosakonna juhataja V. K. ja hankeosakonna jurist L. T. (punkt 1.1.2). T. P. eeltoodud ütlusi kinnitab ka 28.03.2016 jälitustoimingu protokoll (IX kd tl 48-50), mis kajastab jälitustoiminguga kogutud teavet Indrek Süldi ja Raivo Lille tehtud kõnedest. Viidatud protokolli kohaselt helistas 08.02.2016 kell 9:36 Indrek Süld T. P.le (IX kd tl 111-113) ning kallutas teda, et OÜ X esitaks pakkumuse. Indrek Süld informeeris T. P., et uues hankes muudeti kvalifitseerimistingimusi selliselt, et kahest eraldi 25 000 euro maksumusega lepingust piisab pakkujana kvalifitseerumiseks. Indrek Süld ütles T. P.le, et Autsec OÜ esindaja Raivo Lill saadab taas OÜ X pakkumuse koostamiseks andmed. 08.02.2016 kell 9:45 telefonikõnes (IX kd tl 113-116) lubas Raivo Lill Indrek Süldi kallutamisel saata T. P.le AS X. riigihanke numbri ja nimetuse, millest peab OÜ X koos Autsec OÜ-ga veel osa võtma. Samuti andis Indrek Süld T. P.le teada, et hankel pakkumuse koostamiseks on aega jäänud kaks päeva, sest 10.02.2016 on pakkumuste esitamise tähtaeg. Raivo Lill teavitas OÜ X esindajat T. P., et tal

on Autsec OÜ kvalifitseerumiseks vajalikud dokumendid valmis, kuid kalkuleerib veel pakkumuse hinda. 08.02.2016 kell 10:42 telefonikõnes (IX kd tl 116-117) informeeris T. P. Raivo Lille, et ta ei jõua kahe päevaga OÜ X pakkumust riigihankele esitada ja põhjendas seda sellega, et Indrek Süld ei teavitanud teda erinevalt eelmistest hangetest piisavalt varakult hanke toimumisest. Raivo Lill andis T. P.le teada, et tema teadis Indrek Süldi edastatud info kaudu piisavalt varakult nimetatud hanke tulekust ette ja sai „vaikselt tegutseda“. 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 01.03.2016 T. P. töökohast X OÜ aadressilt xxx läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo ThinkPad, millest tehtud tõmmise kohaselt saatis Raivo Lill 08.02.2016 (VI kd tl 175-176) T. P.le info hanke nr X kohta, mis pärines ASst X.. Samuti nähtub, et T. P. valmistas 09.02.2016 ette pakkumust, edastades OÜ X juhatusele liikmele dokumente seoses hankega nr X (VI kd tl 178-180). Samuti nähtub, et T. P. palus 09.02.2019 (VI kd tl 181-192) koostada AS-ile X. kirja, et kas oleks võimalik seose töötajate haigestumisega lükata pakkumuse tähtaega edasi kahe nädala võrra. 09.02.2016 kell 12:40 telefonikõnes (IX kd tl 117-119) küsis Indrek Süld Raivo Lillelt, kas viimane on T. P.ga rääkinud. Raivo Lill teavitas Indrek Süldi, et T. P. ei jõua pakkumust liiga lühikese aja tõttu teha. Indrek Süld pakkus välja, et ta laseb T. P.l küsida hankel pakkumuse tegemiseks ühe nädala pikendust. 09.02.2016 kell 13:00 telefonikõnes (IX kd tl 119-121) pakkus Indrek Süld T. P.le välja, et viimane saadaks AS-i X. hankeosakonnale e-kirja, milles paluks seoses töötajate haigestumisega hankel OÜ X pakkumuse esitamise aeg ühe nädala võrra edasi lükata. T. P. väitis, et on terve järgmise nädala Lätis. Indrek Süld käskis seepeale taotleda kaks nädalat pikendust ja kinnitas, et esitamise tähtaja pikendamise taotlus edastatakse temale ja ta nõustub sellega. Indrek Süld kinnitas, et võrreldes eelmise hankega lasti referentside latti alla eesmärgiga, et OÜ X kvalifitseeruks pakkujana ja nõudis, et T. P. esitaks referentsi saamiseks pakkumuse. 10.02.2016 kell 09:50 telefonikõnes (IX kd tl 121-122) teatas T. P. Indrek Süldile, et saatis hommikul pakkumuse esitamise tähtaja pikendamiseks kirja ära, kuid talle teatati AS-st X., et see on hiljaks jäänud. Indrek Süld lubas T. P., et ta püüab veel AS X. juhatuse koosolekul antud otsust muuta. 29.08.2016 asitõendi vaatlusprotokolli (VII kd tl 25-28) kohaselt on vaadeldud Riigihangete Registrit ning millest nähtub, et 10.02.2016 allkirjastas hanke „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ pakkumuse avamise protokolli teiste seas Indrek Süld (VII kd tl 96-104). Ühtlasi nähtub nimetatud protokollist, et pakkumuse hankele „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ esitas ainuüksi Autsec OÜ kogumaksumusega 353 680 eurot. Pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollist nähtub, et Indrek Süld koos teistega on 10.02.2018 protokolli allkirjastanud ning seega tunnistanud Autsec OÜ esitatud pakkumuse vastavaks, kuna pakkumus vastas hankedokumentides esitatud tingimustele (VII kd 105-109). Samuti tulenevalt kvalifitseerimise protokollist (VII kd tl 114-119) kvalifitseeriti 10.02.2016 pakkujana ainult Autsec OÜ pakkumus (kõik kolm osa) ning samal kuupäeval tunnistati Autsec OÜ pakkumus ka madalaima hinna tõttu edukaks (VII kd tl 110-113). Nimetatud protokollid oli allkirjastanud ka Indrek Süld. Hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku (Vorm II) (IV kd tl 251-252) kohaselt allkirjastas Indrek Süld ettepaneku, millega ühtlasi tehti ettepanek AS X. juhatusele tuginedes HD punktile 10.3.7 lükata Autsec OÜ pakkumus osadele 1, 2 ja 3 tagasi, kuna igas osas esitati ainult üks pakkumus. 18.02.2016 AS X. juhatuse protokolli nr 307 (II kd tl 242-246) punktist 1.1 nähtub, et juhatus otsustas lükata Autsec OÜ poolt tehtud pakkumuse tagasi vastavalt HD punktile 10.3.7, kuna lihthankes „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ esitati osadele 1, 2 ja 3 ainult üks pakkumus. Samuti otsustas juhatus korraldada e-menetlusega lihthanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“, eeldatava maksumusega 375 000 eurot.

„AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ hange T. P. kohtueelsel menetlusel antud ütluste (IX tl 143-152) kohaselt asus ta hanke nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ hankedokumente ette valmistama ja eeldatavasti oleks vajalikud hinnad saanud taas Raivo käest. Vabariigi aastapäeva paiku saatis ta Raivo Lille töömeilile e-kirja HD Lisa 6-s nõutava OÜ Autsec alltöövõtu lepingu numbri saamiseks. Raivo Lill ei vastanud tema meilile, kuid telefonis rääkides ütles, et lepingunumbrit pole vaja panna. Samuti küsis Raivo Lill temalt ta isiklikku meiliaadressi, et sinna järjekordseid Exceli tabeleid hindadega saata. T. P. sõnutsi saatis ta Raivo Lillele oma isikliku meiliaadressi xxx T. P. 28.03.2017 kohtueelsel menetlusel antud ütluste (IX tl kd 153-176) kohaselt suhtles ta riigihanke 17153 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ pakkumuse osas nii Indrek Süldi kui ka Raivo Lillega telefoni teel. Indrek Süld tahtis, et X OÜ võidaks ühe osa pakkumusest ning hanke hinnad pidi ta saama Raivo Lill käest. Ta mäletab, et leppis Raivo Lillega kokku, et viimane saadab konspiratsiooni eesmärgil riigihanke 17153 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ hinnad tema erameilile, kuid sinna Raivo Lill pakkumuse hindasid ei jõudnud saata, kuna Kaitsepolitseiamet tuli vahele. Raivo Lille 06.04.2016 kohtueelses menetluses antud ütluste (IX kd tl 192-212) kohaselt oli Indrek Süld öelnud, et ka X OÜ peab osaliselt riigihankeid võitma. 02.03.2016 kohtueelses menetluses Raivo Lille ütluste kohaselt (IX kd tl 183-191) oli Indrek Süld teadlik, et hankes x kooskõlastatakse hinnad. 19.02.2016 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x hanketeade. Riigihange oli jagatud kolmeks osaks (VII kd tl 156-158). Uuest riigihankest teavitas Indrek Süld ka Raivo Lille sõnades, et T. P. saab ka uuest hankest osa võtta (IX kd tl 127-128). 22.02.2016 kell 9:20 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirja riigihanke x alustamisest ning kirjutas: „nüüd peaks X kvalifitseerumine olema võimalik“. Teate ülesõidukohtade automaatikakappide montaaži kordushanke nr 171359 kohta edastas M. R. ka xxx ja Autsec OÜ meiliaadressile (VI kd tl 193-194). 22.02.2016 kell 15:44 ja 15:55 telefonikõnedest nähtub, et Indrek Süld aitas T. P.l täita riigihankele nr x X OÜ poolt esitatavat pakkumust, sh pakkumuse Lisa 6 andmeid alltöövõtu kohta firmale Autsec OÜ, mis tegelikkuses oli näilik, kuna töid ei olnud teostatud. Indrek Süldi soovitusel pidi T. P. pakkumusse alltöövõtu lepingu osas objekti aadressiks märkima V. või Autsec OÜ ning lepingu numbrit pidi T. P. küsima Raivo Lillelt. Samuti küsis T. P. Indrek Süldilt, kuidas pakkumuse jaoks maksutõendit saada ning vastutava isiku CV-d esitada. (IX 130-133). 23.02.2016 23.02.2016 kell 10:53 saatis T. P. e-kirja Raivo Lillele (VI kd tl 198-199), milles T. P. palus Raivo Lillel täita riigihanke pakkumuse lisa 6 „teostatud tööde nimekiri“ tabeli osa, mis puudutas alltöövõttu OÜ-le Autsec 2013. aastal 28 000 euro ulatuses. T. P. kirjutas: „Ennem pole projekti numbrit ja aadressi vaja olnud, nüüd on. Indrek arvas, et saad mind aidata“ . Samuti kirjutas T. P., et Raivo Lill saadaks talle mingil ajal tabelid. 29.02.2016 kell 10:10 telefonikõnest (IX kd tl 134-139) nähtub, et Raivo Lill aitas T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust ning täita selle lisasid 6 ja lisa 9. Raivo Lill ja T. P. arutasid varasemat kokkulepet Indrek Süldiga, et ühe osa hankest peaks võitma OÜ X . Selleks tuli T. P. ja Raivo Lille arvates hankes nr x Autsec OÜ pakkumust muuta. Kõnest nähtub, et T. P. ja Raivo Lill leppisid kokku, et pakkumuste hinnakokkulepe arutatakse Indrek Süldiga üle ja seejärel edastab Raivo Lill T. P.le andmed OÜ X pakkumuse koostamiseks. Samuti märkis Raivo Lill viidatud kõnes, et ta ei taha läbi telefoni Indrek Süldiga rääkida, sest ümberringi kuulatakse pealt ja mida tehakse, et see on nihukene kuradi kahtlane teema ja selles mõttes ta väga telefonijutte palju ei tahagi ka ajada. Raivo Lill andis mõista, et ka meilitsi samamoodi jäävad jäljed maha. Kõnes uuris Raivo Lill T. P.lt, kas oleks selline postkast, mida niisama ei kasuta. Telefonikõnest nähtub, et Raivo Lill muretses maha jäävate jälgede pärast ja palus saata T. P.l mingi eranumbri, millele hinnad saata. Raivo Lill sõnas: „Et ma võtaks ise ja saadaks ka kuskilt mingi x-koha pealt, tead, et ei jääks niimoodi otseselt kohe jälgi maha, sest kunagi ei

tea, kui pikalt nad seal jälgivad või teevad, et alati on kadedus, mis siis mängima hakkab“. Konkurentsi varjamise eesmärgist lähtuvalt saatis T. P. 29.02.2016 kell 10:23 sõnumi Raivo Lillele ning edastas meiliaadressi xxx(IX kd tl 139). 29.02.2016 kell 11:24 telefonikõnes (IX kd tl 139-140) ütles Indrek Süld Raivo Lillele, et OÜ X saaks ühe hanke osa võita ning Autsec OÜ ei pea eelmisele hankele tehtud pakkumuse hindu muutma ning kokkuleppe saavutamiseks peaks OÜ X esitama sel korral Autsec OÜ-st odavama pakkumuse. Seejuures selgitas Indrek Süld, et antud riigihange ongi sellel eesmärgil jaotatud osadeks, sest AS-i X. nõukogule on raske põhjendada olukorda, kui on liiga vähe pakkujaid. 05.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli (V kd tl 46-59) kohaselt on X OÜ-st läbiotsimise käigus äravõetud T. P. kasutuses olev sülearvuti, millest leitud riigihangetega seotud dokumendid. Dokumentidest nähtub, et T. P. oli mustanditena valmistanud ette X OÜ pakkumust riigihanke nr x jaoks ning täitis selleks muuhulgas järgmisi dokumente: pakkujat esindava isiku volikiri (HD Lisa 11), ühispakkujate volikiri (HD Lisa 12), pakkuja kinnitused hankemenetlusest kõrvaldamise asjaolude kohta (HD Lisa 8), andmed netokäibe kohta (HD Lisa 5), teostatud tööde nimekiri (HD Lisa 6), nõuded pakkujale – kvalifitseerimistingimused, hankemenetluses osalemise avaldus (HD Lisa 9) (V 145-201). Mustanditelt nähtub, et X OÜ juhatuse liikme allkirjastamise ajaks oli märgitud 29.02.2016. Eeltoodud T. P. ütluste kohaselt oli X OÜ plaanis hankes nr x osaleda, kuid pakkumus jäi esitamata põhjusel, et T. P. peeti Kaitsepolitseiameti poolt kahtlustatavana kinni 01.03.2016. 04.03.2016 pakkumuse avamise protokollist (VII kd tl 122-135) nähtub, et pakkumuse hanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ kolmele osale esitas Autsec OÜ maksumusega 182 207 eurot, 151 017 eurot ja 16 210 eurot ning L. W. X AS esitas pakkumuse riigihanke kolmele osale maksumusega 116 906 eurot, 97 751 eurot ja 35 014 eurot. X OÜ pakkumust tähtajaks ei esitanud. 25.04.2016 pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli (VII kd tl 145-147) kohaselt tunnistati L. W. X AS pakkumus edukaks riigihanke 1. ja 2. osas. Vastavalt HD üldosa punktile 10.3.5 lükati Autsec OÜ pakkumus tagasi, kuna hankemenetluse toimumise ajal sai hankijale teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad hankija jaoks ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise HD-s esitatud tingimustel ning lepingu sõlmimine etteantud ja hankemenetlus käigus väljaselgitatud tingimustel ei vasta muutunud asjaolud tõttu enam hankija varasematele vajadustele. Indrek Süldi kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli tema hinnangul üks potentsiaalsetest tegijatest tulevikus X OÜ, kes tegeles ülesõiduautomaatikale analoogsete asjadega ja sellepärast ta soovis X OÜ-st kasvatada ülesõiduautomaatika hangetele veel üks tegija (pakkuja/konkurent). Selleks sõitis ta koos T. P. ja X OÜ juhatuse liikme O. Kega Itaaliasse ning tegi seal presentatsiooni sellest, mida kujutab endast X.automaatika, mida kujutab ohutusseadmete tootmine, missugused on riskid, missugune on vastutus. Ütluste kohaselt oli ta absoluutselt veendunud, et X OÜ ajapikku võib selle kompetentsi omandada, kuna nad on juba eelnevalt ühte kui teist teinud. Süüdistatav Indrek Süldi sõnul on ülesõidu tootmiseks vaja tarkvara, kuna tegemist on väga spetsiifilise tehnoloogiaga ja et saada ajutised kasutuslitsentsid tuli vastavas veebikeskkonnas käia läbi pikk protseduur, et saada kuu aega kehtivad koodid. Sellepärast aitas ta T. P. ja saatis iga hanke kohta ajutised koodid referentside jaoks. Süüdistatava ütluste kohaselt olid Autsec OÜ ja X OÜ nö tema poolt „kättpidi toodud“ ülesõiduautomaatika hangetele. Ta arvas, et OÜ X võiks asuda täitma Y.st jäänud tühja kohta, kuna sai Siemensilt teada, et Saksa Automaatika tarnib neile seadmeid ja X OÜ esindaja T. P. on ka R. firma esindaja, mida kasutab X. seadmekappidena ning T. P. oli ka enne firmas, mis tegeles R. kappidega. Ta pakkus T. P. ja O. K. tulla osalema hangetel ja omandada tehnoloogia, kuid hoiatas, et tuleb teha investeeringuid. Süüdistatava ütluste kohaselt andsid O. K ja T. P. nõusoleku hangetel konkureerimiseks ja temal tekkis veendumus, et nad võivad täiemahuliselt tulla konkureerima hangetele. See veendumus baseerus O. K. professionaalsusel, kes on erialalt automaatik ja tööstuskontrollerite projekteerija ja programmeerija, seejuures X OÜ hangete kontaktisikuks pidi saama T. P., keda O. K usaldas. Indrek Süld seletas ära

kutsekvalifikatsioonid ja standardid ja selle, et AS X. kasutab W. montaažitehnoloogiat. Samuti andis süüdistatav Indrek Süld mõista, et X OÜ peab tegema investeeringu selleks. Enda sõnul ütles ta T. P.le korduvalt, et teha tuleb selline pakkumus, et X ikka võidaks ka, mitte ainult, et teevad pakkumisi. Indrek Süldi sõnul ütles ta T. K., et ta suhtleks ise litsentside osas X esindajaga. AS X. hanke algatamise taotlusesse Vorm I märkis ta võimaliku pakkujana X OÜ lootes, et litsentsidega on kõik korras. Litsentside olemasolu ta kontrollida ei jõudnud, kuna tal ei olnud aega, sest muud tööd oli vaja teha. Ühe kuu pikkustest litsentsidest pidas ta tarvilikuks rääkida, et vähendada potentsiaalset kulu pakkujatele ja et neil oleks võimalik tutvuda tarkvaraliste lahendustega enne kui investeeringu teevad. Tema sõnul sai X OÜ litsentsi koodid W. kohta temalt. Süüdistatava sõnutsi tegi ta selle töö, mis seisneb kuuajalise tarkvara saamises T. P. eest ära ja saatis talle need koodid, millega nad otseselt saavad käivitada seda tarkvara, et kergendada T. P. tööd, kuna T. P. ei olnud asjaga kursis ja tal oli raskusi vahel. Süüdistatava sõnutsi saatis ta T. P.le aktiveerimiskoode enne esimest hanget, kus X OÜ osales ja tegi seda korduvalt meilitsi, sest tahtis aidata, et oleks lihtsam keskkonda sulanduda. Enda sõnul saatis ta T. P.le aktiveerimiskoode umbes kahel-kolme korral. Samuti saatis ta neid enda sõnul ka L. W.ile. Süüdistatava sõnutsi need, kes temalt küsisid, koodid ka said. Samuti seletas ta, et võis telefonitsi abistada ka teisi pakkujaid, sest on kohustus aidata inimesi. Kui oli vaja midagi selgitada hangete osas, nt skeemidest või funktsioonidest, siis seda sai teha telefonitsi nt elektriskeemide osas ja need küsimused tulid kõik otse talle. Enda sõnul otsustas ta ise, kui pärast hanke avaldamist tulid küsimused, kas edastab need hankeosakonnale või vastab ise. Tema arvates oleks tehniline konsultatsioon olnud koormav hankeosakonnale ja kui info oli sellise iseloomuga, mis tema arvates oli kõigile vajalik, võis see käia läbi hankeosakonna. Kui küsimus oli väga spetsiifiline, siis ta ei pidanud vajalikuks edastada infot hankeosakonda, ka pisiasju ta ei edastanud. Süüdistatava sõnul on ta andnud ka hanke maksumuse kohta pakkujatele teavet ning ka X OÜ-d tuli aidata ja selgitada spetsifikatsioone, komponente, lõpphinda. Konkreetsete hangete puhul kui ülesõidu tüüp valiti, selgitas ära algul T. K. Itaalias, hiljem konkreetsetes spetsifikatsioonides T. P.le, kellel tekkis hästi palju küsimusi kogu aeg kui hange oli välja kuulutatud. Hankeosakonda ei saatnud süüdistatav T. P. küsimusi seetõttu, et hankeosakond oleks kohe need nagunii temale vastamiseks saatnud. Süüdistatava sõnutsi ei olnud T. P. riigihangetel osalemise kogemust ja seetõttu oli süüdistava sõnul teda vaja aidata. K M. R. oli T. P. aidanud. Süüdistatava ütluste kohaselt helistas T. P. talle korduvalt, et nõu küsida pakkumuste koostamisel. Süüdistatav Indrek Süldi sõnul on ta saatnud T. P.le ka eelmise perioodi Autsec OÜ pakkumuse maksumuse, et selgitada materjalide maksumust ja nii, et T. P.l jääks pakkumuses lisada ainult oma töö maksumus sinna tabelisse, sest see oli äärmiselt keeruline tabel. Samuti soovitas ta T. P. suhelda ka Raivo Lillega, kuna Autsec OÜ oli varasemalt hangetel osalenud, siis oskasid nad sel teemal konsulteerida. Süüdistatav ei näinud enda sõnul enda käitumises vastuolu konkurentsiseadusega ega võrdse kohtlemise põhimõttega, kuna T. P. tundis Raivo Lille juba pikemat aega ja kuna Raivo Lillel olid eelnevad ülesõidu hangete tabelid olemas, siis võis ta temaga konsulteerida, kuna see ei olnud saladus. Samuti ei olnud Autsec OÜ ja X OÜ tol hetkel konkurendid, kuna nad alles kasvatasid teist tegijat. Indrek Süldi sõnul korraldati ka hankeid, mis olid osadeks jaotatud. Nii tekkis võimalus, kus mingi osa võidab üks ettevõte ja teise osa teine ettevõte. Indrek Süldi sõnul tuli ka osadeks jaotatud hangete puhul T. P.le selgitada, mida see osadeks jaotamine tähendab ja kuidas seda esitada, kuna muudeti hanke sisu ning muutusid ka spetsifikatsioonid ja kõik see protsess tuli jälle algusest peale läbi teha. Süüdistatav Indrek Süldi kohaselt ta ei mäleta, kas T. P. helistas talle siis, kui ise samal ajal pakkumusdokumente koostas. Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava Indrek Süldi poolt KarS § 300 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemisest. Riigihanke menetluse nõuete rikkumine AS X. korraldatud riigihangetes nr x, nr x., nr X ja nr x Indrek Süldi poolt on tõendatud nii tunnistajate, süüdistatava Indrek Süldi ja Raivo Lille ütlustega ning muude kirjalike tõenditega. AS X. korraldatud X.automaatika seadmete projekteerimise, seadmete hankimise ja montaažiga seotud hangete eest vastutavaks isikuks ja hangete ettevalmistajaks ning korraldajaks oli AS X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld. Indrek Süld korraldades AS X. hangete läbiviimist

osales ka hankekomisjonis, sh edukate pakkujate väljaselgitamisel ning teostas järelevalvet töövõtulepingute täitmise üle. Tõendikogum kinnitab, et 2015. aastal võttis T. P.ga ühendust Indrek Süld, kes selgitas, et AS X. on algamas riigihanked, kuhu on vaja osalejaid ning seega tegi T. P.le ettepaneku esitada X OÜ poolt hanke pakkumine. Kuna kunagi varasemalt ei olnud X OÜ hangetel osalenud, vastas T. P. Indrek Süldile, et ei oska hange pakkumist teha. Indrek Süld andis mõista, et X OÜ võit hankel ei ole üldsegi oluline, kuna võitma pidi Autsec OÜ. Samuti selgitas Indrek Süld talle, et ta ei pea hindasid ega muid hanget puudutavaid detaile välja mõtlema, vaid et Raivo Lill saadab talle kõik vajalikud andmed meilile. T. P. sõnul saatiski Raivo Lill talle Riigihangete Registrist alla laetud Exceli tabeli eeltäidetud andmetega. Raivo Lille kirjade saatmist tõendavad asitõendite protokollid, mis kajastasid esitatavate riigihangete pakkumuste hinnatabelit ning mille T. P. pidi aluseks võtma X AS pakkumuse koostamisel. Ka Raivo Lill ise on tunnistanud, et riigihankes x ja x. leppis ta Indrek Süldi teadmisel T. P.ga kokku esitatavate pakkumuste hinnad ning andis alushindade tabeli T. P.le, mille alusel viimane koostas omapoolse pakkumise nimetatud hankele. Riigihanked nr x, nr x., nr X ja nr x nõuded sisaldasid tingimust, et pakkuja peab omama X montaažitehnoloogia ning tarkvarapakettide xxx, xxx ja xxx kehtivaid kasutuslitsentse. X OÜl litsentsid puudusid, kuid riigihankeks vajalikud dokumendid saatis Indrek Süld T. P. märkides Wordi dokumendile sertifikaatide andmed. Sertifikaatide andmete saatmist tõendab 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokoll mille kohaselt on Indrek Süld saatnud T. P. e-kirja vahendusel litsentside koodid: xxx. Indrek Süld põhjendas T. P.le litsentside saatmist sooviga X OÜ-d aidata, et neil oleks lihtsam keskkonda sulanduda, kuna T. P. ise asjaga kursis ei olnud. Samuti on leidnud tõendamist, et Indrek Süld pöördus X Eesti esindaja S. I. OÜ juhataja S. S. poole, et viimane koostaks dokumendi, mis kinnitaks, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X omavad X toodete litsentse ja kasutusõigust. Indrek Süldi sai S. S. X esindaja I. R. poolt 03.09.2015 allkirjastatud inglise keelse dokumendi, mis kinnitas, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X on tunnustatud X toodete ja lahenduste kasutajad ning omavad X eritarkavara M-Print PRO ja RailDesigner litsentse. S. S. on tunnistanud et tema X OÜ-d koolitanud ei ole ning temal palus kinnituskirja Indrek Süld. Samuti oli hanke nr x. ja nr x üheks tingimuseks, et pakkuja peab olema ajavahemikus 20112014 realiseerinud vähemalt ühe X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingu kogumaksumusega vähemalt 50 000 eurot ilma käibemaksuta. Kuna X OÜ ei olnud sellises mahus töid teinud, saatis Indrek Süld T. P.le täiendavad varasema töövõtulepingu andmed koos maksumusega 28 000 tehtud töödest. Tegelikult X OÜ neid töid teostanud ei olnud. Eeltoodust tulenevalt on Indrek Süld rikkunud võrdse kohtlemise põhimõtet. Tõendid kinnitavad, et Indrek Süldi eesmärgiks oli Autsec OÜ võit ning selleks suhtles ta tihedalt nii Raivo Lille kui T. P., kes olid teadlikud, et tegelikult ei toimu pakkujate vahel mingisugust konkurentsi ning X OÜ osalemine hankel oli näitlik. Samuti olid Indrek Süldilt saadud litsentsid saadetud vaid põhjusel, et hangetel osalejad vastaks kvalifitseerimisnõuetele ja hange osalejate puuduse tõttu läbi ei kukuks. Seejuures tuleneb tõenditest, et isegi juhul, kui hanke võidaks X OÜ, teeks töö ära ikkagi Autsec OÜ. Indrek Süldi enda ütlustest ilmnes, et kvalifitseerimise eelduseks nõutava tarkvara kasutamiseks kasutatav ja ER-le kuuluv printer oli Autsec OÜ laos. Pelgalt litsentside ja tarvara juurdepääsukoodidega ei ole võimalik töid teostada, kuivõrd peale tarkvara on vajalik ka sellega töötav riistvara. X OÜl aga vajalikud seadmed puudusid. Seega isegi juhul, kui X OÜ oleks hanke võitnud, siis seadmete puudumisel saanuks töid teostada ikkagi vaid Autsec OÜ. Tegelikkuses ei soovinudki Indrek Süld luua kõigile võrdseid võimalusi. Tõendite alusel on leidnud kinnitust, et AS X. korraldatud riigihangetes nr x, nr x., nr X ja nr x kihutas Indrek Süld X OÜ-d ja Autsec OÜ-d sõlmima riigihangetel konkurentsidevahelisi kokkuleppeid ja tegutsema kooskõlas, mille tulemusena määrati AS X. suhtes kindlaks riigihanke hind. Samuti juhendas ja nõustas Indrek Süld Autsec OÜ ja X esindajaid Raivo Lille ja T. P. ning hankis Autsec OÜ-le ja X OÜ-le riigihankes osalemiseks vajamineva X kinnituskirja.

Lisaks kinnitab eeltoodud tõendikogum seda, et AS X. poolt korraldatud riigihankes nr x., milles esitas hinnalt soodsama pakkumuse L. W. X AS, proovis Indrek Süld koos enda alluva M. R.ga otsida lahendusi, kuidas mitte kvalifitseerida L. W. X AS või hange tühistada, et tagada Autsec OÜ edu kordushankes. Nimetatud riigihankes otsustati L. W. X AS jätta X. projekteerimise majandustegevuse teate puudumise tõttu kvalifitseerimata. Eemaldades ühe pakkumuse esitaja teise eelistamise eesmärgil võtab see osalejatelt võimaluse pakkumusi võrdsetel alustel läbipaistvas menetluses esitada ning samuti kahjustab konkurentsi, kui kaks või enam ettevõtet on sisuliselt võimelised konkureerima. Hankemenetluse mis tahes etapis tuleb kohelda pakkujaid võrdselt, konkurentsi kahjustamata ning lubatud ei ole ühte ettevõtet eelistada teisele. Samuti tuleb konkurentsi efektiivselt ära kasutada. Konkurents mitme pakkuja vahel aitab selgitada, milline neist on võimeline parimatel tingimustel pakkumuse esitama. Hankega nr x. seotud asjaolud viitavad Indrek Süldi poolt konkurentsi efektiivse ärakasutamise põhimõtte rikkumisele. Samuti näitavad tõendid, et Indrek Süld oli pidevas suhtluses nii Raivo Lille kui ka T. P.ga. Raivo Lill on enda sõnul pärast riigihangete keskkonnast hanke avaldamist küsinud hanke tehnilise poole osas küsimusi Indrek Süldi või M. R. käest, et saada teada, mida on silmas peetud. Indrek Süld kinnitas ka ise, et võis telefonitsi abistada ka teisi pakkujaid, sest on kohustus inimesi aidata. Kui oli vaja midagi selgitada hangete osas, siis seda sai teha telefonitsi ja ta vastas neile. Enda sõnul otsustas ta ise, kui pärast hanke avaldamist tulid küsimused, kas edastab need hankeosakonnale või vastab ise. Tema arvates oleks tehniline konsultatsioon olnud koormav hankeosakonnale ja kui info oli sellise iseloomuga, mis tema arvates oli kõigile vajalik, võis see käia läbi hankeosakonna. Sama seisukohta Indrek Süldiga ei jaganud K. V., kelle sõnul toimus peale hanke registris avaldamist suhtlus pakkujatega seoses hankedokumentatsiooniga läbi riigihangete registri või kui riigihangete register veel ei toiminud, siis tuli pöördumine saata hankeosakonna üld e-maili aadressile. Sisuosakonna hankekomisjoni liikmetele oli selgitatud, et kui keegi huvitatu helistab või kirjutab, siis tuleb alati küsimus edastada hankeosakonnale. Oli oluline, et kõik küsimused ja vastused käiksid hankeosakonnast läbi ning see oli teada ka ülesõiduautomaatika hankekomisjoni liikmetele, samuti oli see kirjas ka hankedokumentide põhjades. Seega nähtub, et Indrek Süld rikkus enda tegevusega RHS § 3 p-is 3 sätestatud võrdse kohtlemise põhimõtet. Nagu näha, jagas Indrek Süld informatsiooni valikuliselt ning jagas seda neile, kes olid talle endale kõige kasulikumad. Võrdne kohtlemine peaks soodustama hankemenetluses osalevate ettevõtjate vahelise terve ja tegeliku konkurentsi arengut. Kui ühele pakkujale on informatsioon vajalik ja kättesaadav, siis peaks see samamoodi olema ka kõigile teistele. Hankijate kohustus kogu hankemenetlus dokumenteerida tagab selle kontrollitavuse igas etapis. Kohus leiab, et eeltoodud tõenditega on tuvastatud, et Indrek Süld tegutses eesmärgil, mis andis Autsec OÜ-le eelise hangetes osalemisel ning parima pakkumuse esitamiseks ettevõttele, mille juhatuse liige oli Raivo Lill. Sellega võttis Indrek Süld osalejatelt võimaluse pakkumusi võrdsetel alustel läbipaistvas menetluses esitada. Taolise käitumisega rikkus süüdistatav Indrek Süld riigihanke menetluse nõudeid, s.o riigihanke korraldamise üldpõhimõtteid, milleks on RHS § 3 lg 2 p 3 (alates 01.09.2017 kehtima hakanud redaktsioonis § 3 p 1 ja 2) sätestatud läbipaistvuse, kontrollitavuse ja isikute võrdse kohtlemise põhimõte ning RHS § 3 lg 4 ja 5 (alates 01.09.2017 kehtima hakanud redaktsioonis § 3 p 3 ja 4) sätestatud hankija poolt riigihankel olemasoleva konkurentsi efektiivse ärakasutamise ja hankijana konkurentsi kahjustava huvide konflikti. Subjektiivsest küljest eeldab KarS § 300 lg 2 süüteokoosseis vähemalt kaudset tahtlust. Lisaks kaudsele tahtlusele teo suhtes nõuab kuriteokoosseisu subjektiivne külg toimepanijalt täiendavalt ühele või mitmele riigihankemenetluses osalejale eelise andmise eesmärgi olemasolu ehk kavatsetust KarS § 16 lg 2 mõttes. Kohus on seisukohal, et Indrek Süld pani süüteo toime kavatsetult, kuna tegutsedes eesmärgipäraselt eelistas teadlikult viies riigihanke menetluses Autsec OÜ-d ja X OÜ-d, s.o kohtles neid teadlikult teistest pakkujatest paremini, eesmärgiga, et nende pakkumused või üks pakkumustest osutuks edukaks ja sõlmitaks

hankeleping. Samuti Indrek Süld side- ja turvanguameti juhatajana, s.o AS X. korraldatud ülesõiduautomaatika projekteerimise, seadmete ja montaaži hangetel hankemenetluse ettevalmistamise ja korraldamisega oli töökohustuste tõttu ametiisikuna teadlik tema tööd reguleerivatest õigusaktidest ja AS X. kehtestatud sisekordadest, sh hankekorrast, mis olid talle täitmiseks kohustuslikud. Tuvastanud riigihangete teostamise nõuete rikkumise, eeldab vastutus KarS § 300 järgi ka seda, et teoga on tekitatud oluline varaline kahju. Süüdistuses esitatud viie riigihanke maksumus kokku moodustas 1 258 000 eurot. KarS § 121 p 3 järgi on eriti suur kahju või süüteo ulatus, mis ületab 400 000 eurot. Seega ületas süüdistuses märgitud viie riigihanke maksumus, mille menetluse nõudeid menetluses osalejatele eelise andmise eesmärgil Indrek Süld rikkus, kogumis eriti suurt ulatust.

Tõdemus, et üksnes ühte liikmesriiki mõjutava ettevõtjatevahelise koostegutsemise hindamisel ei pea liikmesriigi õiguskaitseasutused kohaldama Euroopa Liidu õigust, ei tähenda siiski, et Euroopa Liidu konkurentsiõiguse põhimõtete järgimine poleks lubatud. Euroopa Liidu õiguse järgimine ka ühe liikmesriigi kaubandust mõjutava ettevõtjate koostöö analüüsil välistab olukorra, kus ühes riigis kehtivad teineteise kõrval kaks erinevat konkurentsiõigust reguleerivat õiguskorda. Seetõttu tuleb KarS § 400 tõlgendamisel arvestada lisaks konkurentsiseadusele ka ELTL art-t 101 isegi juhul, kui kriminaalmenetluse esemeks on üksnes Eesti piiresse jääv ettevõtjatevaheline koostöö. Seda kinnitab ka kehtiv konkurentsiseadus, mille regulatsioon lähtub olulisel määral Euroopa Liidu konkurentsiõigusest. Kui aga seadusandja on üksnes Eesti sisest kaubandust mõjutavat ettevõtjatevahelist koostööd reguleerides sätestanud Euroopa Liidu konkurentsiõigusest erinevaid norme, tuleb juhinduda üksnes neist Eesti seadusandluses kehtivatest konkurentsieeskirjadest. Käesoleva kriminaalmenetluse esemeks on ettevõtete võimalik kokkulepe riigihankemenetluse raames, mistõttu tuleb võtta seisukoht ka selle kohta, kas konkurentsiõigus reguleerib riigihankemenetluses toimuvat ettevõtjatevahelist koostööd. Konkurentsiõiguse üks peamisi eesmärke on tarbijate heaolu suurendamine sel teel, et vältida ettevõtjate poolt tarbijat kahjustava vaba turukonkurentsi piiramist. Ka riigihangete raames koostööd tegevad pakkujad võivad moonutada konkurentsisituatsiooni riigihankemenetluses. Riigihanke puhul tuleb võimaliku kahju kannatava tarbijana konkurentsiõiguse tähenduses näha hankijat riigihangete seaduse § 10 tähenduses. Et hankija tegutseb tulenevalt nimetatud paragrahvist avalikes huvides, võib lõppastmes näha kahju kandvate isikutena ka riigi elanikke. Seega keelab konkurentsiõigus konkurentsi piirava ettevõtjatevahelise koostöö ka riigihankemenetluses. See tähendab, et KarS § 400 on kohaldatav ka riigihankemenetluses tehtava ettevõtjatevahelise koostöö korral. Viimast kinnitab otsesõnu ka KarS § 400 lg 2, mis kõneleb muuhulgas riigihankes osalemisest. Tulenevalt KarS § 400 objektiivsest koosseisust, peab ettevõtjavahelise koostöö keelatust hindama mitmes etapis. Esiteks tuleb KonkS § 4 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 1 juhindudes selgitada, kas koostöö näol on tegu ettevõtjatevahelise kokkuleppe, kooskõlastatud tegevuse või ettevõtjate ühenduse otsusega, mille eesmärgiks või tagajärjeks on konkurentsi kahjustamine või konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise, otsuse tegemise või kooskõlastatud tegevusega. Kuivõrd viidatud normid on suunatud ettevõtjaile, tuleb kõigepealt tuvastada, kas Autsec OÜ, X OÜ, Raivo Lill ja T. P. näol on tegemist ettevõtjatega konkurentsiõiguse tähenduses. KonkS § 2 lg 1 kohaselt on ettevõtja äriühing, füüsilisest isikut ettevõtja või muu majandusvõi kutsetegevuses osalev isik või juriidiliseks isikuks mitteolev ühendus või ettevõtja huvides tegutsev isik. Äriseadustiku § 1 järgi on ettevõtja füüsiline isik, kes pakub oma nimel tasu eest kaupu või teenuseid ning kellele kaupade müük või teenuste osutamine on püsiv tegevus, ning äriseadustikus sätestatud äriühing. Autsec OÜ (äriregistri kood 10051174) on asutatud 15.07.1996 (I kd tl 3-7). Autsec OÜ on äriühing, mille liigiks on osaühing. Osaühing on loetletud ÄS § 2 lg-s 1 ja äriühing on kantud äriregistrisse. Seega on Autsec OÜ ettevõtjaks nii äriseadustiku kui ka konkurentsiseaduse tähenduses. Alates Autsec OÜ asutamisest on juhatuse liikmed Raivo Lill ja R. V.. ÄS § 180 lg 1 kohaselt on juhatus osaühingu juhtorgan, mis esindab ja juhib osaühingut. Raivo Lille kohtuistungil avaldatud ütluste ning R. V. kohtus antud ütluste kohaselt tegeles AS X. korraldatud X.automaatika hangete pakkumuste ettevalmistamise ja esitamisega Raivo Lill. Seega tegutses Raivo Lill Autsec OÜ huvides ja on seega ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses. Raivo Lill oli juriidilise organi liige ja pädev esindaja KarS § 14 lg 1 mõttes. X OÜ (äriregistri kood xxx) on asutatud 22.08.2001 (I kd tl 26-29). X OÜ on äriühing, mille liigiks on osaühing. Osaühing on loetletud ÄS § 2 lg-s 1 ja äriühing on kantud äriregistrisse. Seega on Autsec OÜ ettevõtjaks nii äriseadustiku kui ka konkurentsiseaduse tähenduses. Äriregistri kohaselt on X OÜ tegevusalaks mh automaatika süsteemide projekteerimine,

programmeerimine, konsultatsioonid, valmistamine, ümberehitamine, remont ja hooldus. X OÜ juhatuse liikmeks on alates 30.04.2003 olnud O. K ja alates 08.05.2014 M. K. T. P. ja X OÜ vahel sõlmitud töölepingu TL-X014 kohaselt töötab T. P. alates 01.06.2010 X OÜ-s müügijuhina (IX kd tl 178-179). O. K kohtuistungil antud ütluste kohaselt oli T. P. töökohustuseks muuhulgas olla X OÜ kontaktisikuks ja pädevaks esindajaks AS X. poolt korraldatavatel hangetel. O. K ja T. P. on andnud riimuvaid ütlusi selles osas, et T. P. oli X OÜ juhatuse liikmete poolt volitatud ette valmistama AS X. hangetes osalemiseks esitatavad dokumendid. Kooskõlastamiseks ja allkirjastamiseks esitas T. P. dokumendid juhatuse liikmele O. K. Samuti oli T. P. volitatud pakkumused AS X. hankeosakonnale esitama, kinnitades need X OÜ nimel T. P. allkirjaga. Seega tegutses T. P. X OÜ huvides ja on seega ettevõtja KonkS § 2 lg 1 tähenduses. T. P. oli juriidilise organi liige ja pädev esindaja KarS § 14 lg 1 mõttes. Järgmisena tuleb kindlaks teha, kas ettevõtjad olid omavahel konkurendid. Mõiste "konkurendid" hõlmab nii tegelikke kui ka võimalikke konkurente. Kahte äriühingut käsitatakse tegelike konkurentidena, kui nad tegutsevad samal asjaomasel turul (Suunised ELTL art 101 kohta horisontaalkoostöö suhtes, p 10). Otsustamaks, kas praegusel juhul kujutasid ettevõtjad endast tegelikke konkurente, tuleb seega välja selgitada, kas X OÜ ja Autsec OÜ tegutsesid ühel asjaomasel turul. Riigikohtu kriminaalkolleegium on seisukohal (04.05.2011. a otsus nr 3-1-1-12-11, p 18.2), et asjaomase turu kindlakstegemisel lähtutakse vastava tooteturu ja geograafilise turu mõistetest, millest moodustubki asjaomane turg konkurentsiõiguse tähenduses (Euroopa Komisjoni teatis "Asjaomase turu mõiste kohta ühenduse konkurentsiõiguses" (edaspidi: Teatis asjaomase turu mõiste kohta) (97/C 372/03), p 9). Asjaomane tooteturg hõlmab kõiki neid tooteid ja teenuseid, mis tarbijate seisukohast oma iseloomulike tunnuste, hindade ja otstarbekohase kasutuse põhjal on omavahel vahetatavad ja asendatavad (Teatis asjaomase turu mõiste kohta, p 7). Asjaomane geograafiline turg hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja hankimisega (Teatis asjaomase turu mõiste kohta, p 8). Et asjaomane tooteturg kui üldmõiste võib endas peale toodete hõlmata ka teenuseid, tulebki käesoleval juhul välja selgitada, kas selleks teenuseturuks võib pidada X. ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turgu. Sellele vastamiseks tuleb lähtuda nõudluse asendatavuse kriteeriumist. Nõudluse asendatavuse hindamiseks tuleb selgitada, kas kõnealuste teenuste näol on tegemist teineteisega asendatavate teenustega. Teenus on teisega asendatav, kui hüpoteetiliselt toimuva ühe teenuse väikese, kuid püsiva hinnatõusu tõttu võtavad teenuse tarbijad kasutusele teise teenuse (Teatis asjaomase turu mõiste kohta, p 15-17). Käesoleva kriminaalasja kontekstis tuleb seega küsida, kas riigihanke korraldanud AS X. oleks võinud Autsec OÜ pakkumuse asendada X OÜ pakkumusega või vastupidi. Kohtu hinnangul tuleb sellele vastata jaatavalt, kuna mõlemad nimetatud ettevõtjad osutasid riigihanke raames sama teenust. Samuti oli riigihanke tingimuste kohaselt valiku tegemise kriteeriumiks kõigi X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete hankimise ja montaaži hangetel madalaim hind, seega oli teenuste vastastikuse asendatavuse tõttu nõudlus omavahel asendatav. Seega on asjaomaseks teenuseturuks X. ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turg. Asjaomane geograafiline turg hõlmab konkurentsitingimustelt üsna sarnast ja naaberaladest eelkõige märgatavalt erinevate konkurentsitingimuste tõttu eristatavat ala, kus kõnealused ettevõtjad tegelevad kaupade ja teenuste pakkumise ja hankimisega (Teatis asjaomase turu mõiste kohta, p 8). Kohus leiab, et geograafilise turuna tuleb antud juhul käsitleda Eesti Vabariiki, kuna tegemist on riigi korraldatud hankemenetlusega. Riigihankemenetluses on tarbijaks avalikes huvides tegutsev hankija ning tulenevalt riigihangete seaduse mõttest, tähendab avalik huvi avalikku huvi Eesti Vabariigi jaoks. Seetõttu tuleb geograafiliseks turuks pidada Eesti Vabariiki. Kuivõrd mõlemad ettevõtjad tegutsesid Eesti Vabariigi X.

ülesõidukohtade automaatikaseadmete ja materjali hankimise ja montaaži teenuste turul kui samal asjaomasel turul, on nad käsitletavad tegelike konkurentidena. Raivo Lille ja Autsec OÜ kaitsja on seisukohal, et äriühingut käsitatakse mõne teise äriühingu võimaliku konkurendina juhul, kui kokkuleppe puudumisel on tõenäoline, et suhteliste hindade väikese, kuid püsiva tõstmise korral teeb esimene äriühing lühikese aja jooksul vajalikud lisainvesteeringud või muud üleminekukulutused, et siseneda sellele asjaomasele turule, kus tegutseb teine äriühing. Selline hinnang peab põhinema mõistlikel alustel ning pelgalt teoreetilisest turule sisenemise võimalusest ei piisa. Arvestades, et X OÜ ei olnud varasemalt mitte kordagi AS X. poolt korraldatud X.automaatika seadmete projekteerimise, materjali ja seadmete hankimisel osalenud ega ole seda ka kunagi soovinud, siis saab teha järelduse, et Autsec OÜ ja X OÜ ei ole tegelikud konkurendid, kuivõrd nad ei ole samal asjaomasel turul kunagi tegutsenud. Kaitsja arvates üksnes asjaolust, et mõlemad ühingud osalesid oma pakkumistega hankel, ei saa teha järeldust turul osalemise kohta, vaid üksnes hüpoteetilist võimalust osaleda samal turul. X OÜ-d võiks eeltoodust tulenevalt pidada Autsec OÜ võimaliku konkurendina, kuivõrd asjaomasele turule sisenemine tähendaks teatud lisainvesteeringute tegemist, näiteks muuhulgas sertifikaatide taotlemist. X OÜ-l puudus reaalne võimekus AS X. X.automaatika teenuse- ja kaubaturul osalemiseks. Kohus ei saa antud juhul kaitsja seisukohtadega nõustuda. X OÜ on AS X. X.automaatika hangetel osalenud alates 2015. aasta kevadest. Süüdistatav Indrek Süld on kinnitanud, et X OÜ oli potentsiaalne tegija, kes tegeles X. ülesõiduautomaatikale analoogsete ning sarnaste asjadega ning see oli ka põhjuseks, miks ta kutsus X OÜ hangetel osalema. Selleks sõitis ta koos T. P. ja X OÜ juhatuse liikme O. Kega Itaaliasse ning tegi seal presentatsiooni sellest, mida kujutab endast X.automaatika. Ütluste kohaselt oli ta absoluutselt veendunud, et X OÜ ajapikku võib selle kompetentsi omandada, kuna nad on juba eelnevalt ühte kui teist teinud. Samuti on O. K kinnitanud, et X OÜ oleks pakkumuste edukuse korral olnud võimeline hankelepinguid täitma. Tõendatud on, et X OÜ osales neljal AS X. poolt korraldatud hankel pakkumuse esitamisega ning kolmes riigihankes loeti ettevõtja pakkumused kvalifitseerimistingimustele vastavateks. Lisaks ei muuda asja ka see, et ettevõtjaid kallutas koostööle Indrek Süld. Nimelt on kokkuleppe olemasoluks vajalik vähemalt kahe ettevõtja poolt vastastikuselt ühise tahte väljendamine, kusjuures kokkuleppe vorm ei ole oluline, kui see kujutab endast poolte kavatsuste tõest väljendust. Järelikult võib ka surve all tehtud kokkulepe täita KonkS § 4 lg 1 ja ELTS artikkel 101 lg 1 tingimused. Seega ei viita kohtu hinnangul mitte miski sellele, et eraldi hankepakkumused esitanud ettevõtjad ei oleks olnud eraldi pakkumuste esitamiseks võimelised. Eeltoodud põhjustel on kohus seisukohal, et süüdistatavad on käsitletavad tegelike konkurentidena. Järgnevalt on KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 kohaldatavuse hindamiseks välja selgitada, kas Autsec OÜ koostöö X OÜ-ga ja vastupidi kujutas endast ettevõtjatevahelist kokkulepet või kooskõlastatud tegevust. 2014. aastal täpselt tuvastamata ajal, kuid enne 07.05.2014, võttis Indrek Süld OÜ X esindajaga T. P. ühendust ning tegi talle ettepaneku, et OÜ X osaleks pakkujana AS-i X. korraldataval X.automaatika hankel. 01.03.2016 T. P. kahtlustatavana ülekuulamisel öeldu kohaselt ütles Indrek Süld, et X OÜ võit ei ole hankes oluline, sest riigihanke peab võitma Autsec OÜ. Samuti selgitas Indrek Süld talle, et ta ei pea hindasid ega muid hanget puudutavaid detaile välja mõtlema, vaid et Raivo Lill saadab talle kõik vajalikud andmed meilile. 07.05.2014 allkirjastas Indrek Süld taotluse hanke algatamiseks (Vorm 1), milles oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 384 000 eurot. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind (III kd tl 32-34). 13.05.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ hanketeade. 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt saatis Indrek Süld samal päeval kell 13:26 T. P.le e-kirja riigihanke

nr x hankedokumendid (VI kd tl 25-44). 15.05.2014 kell 10:16 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirja koos manusega, mis sisaldas varasemalt Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lillega kooskõlastatud riigihanke „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ pakkumuse hinnatabeli. E-kirjas kirjutab Indrek Süld T. P.le: „HD punkti 5 kohaselt pane juurde oma kahe viimase aasta käibenumbrid. Alltöövõtt 2013 aastal firmale Autsec OÜ: markeerimistööd ja osaline X tüüpi automaatika montaaž, testimine. xxx.“ Samuti on Indrek Süld märkinud, et koodid on tema isiklikud litsentsid, mida saab kasutada. E-kirjale juurde pandud manus „Plaan.xls“ sisaldab 16. ülesõidu pakkumuste materjalide ja montaaži summasid, mille kogumaksumuseks on 254 600 eurot ilma käibemaksuta (VI kd tl 45-46). Mõni tund hiljem saatis Indrek Süld uuesti T. P.le kirja, mille märgib, et T. P.l on ühte koodi veel vaja ning kirjutanud järgmise koodi: xxx (VI kd tl 47). Indrek Süldi poolt saadetud tabeli kohaselt pidi OÜ X pakkumuse hind riigihankele olema kogusummas 254 600 € käibemaksuta. 05.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt on 01.03.2016 T. P. töökohast läbiotsimisel ära võetud T. P. sülearvuti ning vaadeldud dokumente, millest nähtub, et X arvutis on kataloogist Pakkumised/Eesti X./ leitud fail nimetusega: Plaan.xlsx, milles tabel 16 ülesõidu nimega, kus toodud välja iga ülesõidu pakkumuse summa eraldi materjalidele ning montaažile ning pakkumuse kogusumma käibemaksuta. Faili metaandmetest nähtub, et faili autor on Indrek Süld ja fail on loodud 15.05.2014 kell 10:02 ja viimane muutja on P. (V kd tl 46). Tõenditest nähtub, et T. P. koostas Indrek Süldilt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse ja lasi pakkumuse dokumendi allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. Kel. Seejärel esitas T. P. Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 254 600 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus (III kd tl 53-66). 20.05.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 242 480 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus (III kd tl 43-52). 26.05.2014 allkirjastas Indrek Süld 21.05.2014 pakkumuste avamise koosoleku protokolli, milles tuvastati, et hankele „Tapa-Narva ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“ esitas pakkumused X OÜ, Y. OÜ ja Autsec OÜ. Nimetatud kuupäeval allkirjastas Indrek Süld ka pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli, millega tunnistati edukaks Autsec OÜ pakkumus hinnaga 242 480 eurot, kuna nimetatud pakkumus oli kõige madalama maksumusega (III kd tl 37-41). Samuti allkirjastas Indrek Süld 26.05.2014 hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku – Vorm II, millega tehti AS X. juhatusele ettepanek sõlmida hankeleping Autsec OÜ-ga (III kd tl 42). AS X. (esindaja infrastruktuuridirektor A. S.) sõlmis 11.07.2014 töövõtulepingu nr xxx ettevõttega Autsec OÜ (esindaja juhatuse liige Raivo Lill) summas 242 480 eurot ilma käibemaksuta (II kd tl 278-288). Eeltoodust nähtub, et T. P. OÜ X esindajana ja Raivo Lill Autsec OÜ esindajana nõustusid Indrek Süldi ettepanekuga esitada riigihankele pakkumused kooskõlastatult vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele. 28.03.2017 kahtlustatav T. P. ülekuulamise protokolli kohaselt koostas tema riigihanke x pakkumuse ning dokumendid allkirjastas X OÜ poolt O. K. Enda sõnul ei tahtnud ta pakkumust teha, kuid Indrek Süldile ta seda välja ei öelnud, kuna Indrek Süld veenas teda, et X OÜ peab pakkumuse tegema, kuna tegemist oli X. turvavaldkonnaga ning kõik „lüpsjad“ või „laudaelektrikud“ ei tohtinud tulla pakkumust tegema Autsec OÜ-le konkurentsiks. Mäletab, et suhtles Indrek Süldiga telefonitsi peale mida hakkas pakkumust koostama. Raivo Lillega suhtles pakkumuse hinna faasis, mille Raivo Lill talle edastas. T. P. sõnul pidi hankes nr x X OÜ osalema, aga mitte võitma, kuna Raivo Lill saatis X OÜ pakkumuse hinna talle ette. Hanke

nr x koostamisel kasutas ta eelmise riigihanke nr x pakkumuse andmeid litsentside kohta, mis oli talle Indrek Süld varasemalt edastanud. T. P. tõdeb, et tellis Indrek Süldi käest saadud andmetele tuginevalt Saksa firmast R. montaažikapid enne kui oli teada, milline firma AS X. riigihanke võidab. Asjaolu on tõendatud ka 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt saatis Indrek Süld 11.07.2014 kell 12:22 ja 12:35 T. P.le e-kirja, milles teeb viimasele ettepaneku ning märgib: „Saad sa võtta ka nüüd sellele 14 kapile uue hinna? Tean palju hanke maksumus siis tuleb. Võid ka põhimõtteliselt ära tellida, läheb kiiremini. Tahan panna selle hanke ülejärgmisel teisipäeval juhatusse.“ T. P. vastas 11.07.2014 kell 12:26: „Juba saatsin päringu ära.“ Seega on tõendatud, et Indrek Süld tegi enne hanke nr x väljakuulutamist OÜ X juhtivtöötajale T. P.le ettepaneku küsida R.i 14 kapi hinnapakkumist eesmärgiga saada teada enne riigihanke väljakuulutamist hanke maksumus. Kuivõrd Indrek Süld soovitas T. P.l nimetatud kapid kohe ära tellida, näitab see seda, et Indrek Süld oli teadlik, et osutab hanke algatamise taotluses OÜ-le X kui võimalikule pakkujale. 15.07.2014 kell 10:44 saatis T. P. e-kirja Indrek Süldile R. kappide pakkumisega ning palus Indrek Süldil vaadata kogused üle, eriti x ja x osas, kuna ilmselt läheb neid vähem. Samal päeval kell 10:56 vastas Indrek Süld T. P.le, et kogused sobivad ning informeeris, et järgmisel teisipäeval on hange üleval ja lubas saata hankedokumendid T. P. tutvumiseks (VI kd tl 52-54). 19.08.2014 avaldati riigihangete registris lihthanke nr x teade (III kd tl 75-78). Hanketeate avaldamisega sama päeval, s.o 19.08.2014 saatis Indrek Süld e-kirjaga Raivo Lillele ja T. P.le riigihanke hankedokumendid, mille Lisa 1 punkti 2.5 (VI 54-74) kohaselt pidi edukas pakkuja vastavalt näidisspetsifikatsioonile tarnima firma R. 14 seadmekappi vastavalt kapi spetsifikatsioonile, mis pidid sisaldama mh montaažiprofiile x ja x. Tegemist oli samade kappidega, mis T. P. oli eelnevalt Indrek Süldi korraldusel tellinud. Indrek Süldi poolt allkirjastatud hanke „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ algatamise taotluses Vorm 1 oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ ja X OÜ ning hanke eeldatavaks maksumuseks 235 690 €. Hanke hindamiskriteeriumiks oli madalaim hind. Hanke objekti hulka kuulus 14 seadmekapi monteerimine ning hankimine (III kd tl 67-68). 21.08.2014 kell 8:23 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirja, milles edastas konkureeriva firma Autsec OÜ riigihanke nr x pakkumuse andmed: „xxx Ühtlasi informeeris Indrek Süld e-kirjas T. P., et riigihanke eeldatav maksumus on 241 000 €, millest riigihanke pakkumuse maksumus üle ei tohi minna ning lisas, et riigihanke pakkumuses Tapa, Jõhvi, Kohtla, Vaivara jaama kapid on võrreldes teistega suuremad ning seetõttu võivad seal hinnad erineda. Samuti edastas Indrek Süld T. P.le firma Autsec OÜ juhatuse liikme Raivo Lille mobiiltelefoni numbri, märkides, et vajadusel T. P. saaks Raivo Lillega pakkumuse sisu osas konsulteerida ja kooskõlastada hinnad (VI kd tl 76, V kd tl 220). 25.08.2014 kell 14:20 saatis Raivo Lill e-kirja, milles kirjutas, et saadab natuke andmeid. Manusena lisas kaasa tabeli, millest nähtub, et see on koostatud riigihanke nr x hankedokumentide lisale 3 vastavalt ning kus oli välja toodud 14 jaama pakkumuse hind materjalile ja montaažile ning pakkumuse kogusummaks on arvutatud 251 000 eurot (VI kd tl 77-78). 25.08.2014 kell 15:06 saatis T. P. e-kirja Indrek Süldile riigihanke number x pakkumuse kooskõlastamiseks faili nimetusega „xxx“, milles oli pakkumus materjalile summas 191 480 € ja montaažile summas 49 500 €, kokku 240 980 €. Viidatud e- kirjast nähtub, et teema real oli märgitud „RE:R.“ ja e-kirjas uuris T. P. Indrek Süldilt, et kas nii sobib. E-kirja manus sisaldas viidatud faili nimetusega „x“ hindadega, milles märgitud 14 rida jaamade kirjetega ja pakkumuse summad. Seejuures nähtub failist, et tabeli loomise andmete kohaselt oli faili loonud Raivo Lill ja viimasena seda muutnud T. P. (V kd tl 216, 220-221).

Samuti 25.08.14 kell 10:57 saadetud kirjas kooskõlastas T. P. konkurent Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega kvalifitseerimisel ettenähtud töid ajavahemikus 2011-2013, saates Raivo Lillele e-kirja, milles pealkirjas märgitud „X.“ ja e-kirjas tekst: „Alltöövõtt 2013 aastal firmale Autsec OÜ: markeerimistööd ja osaline CJ tüüpi automaatika montaaž, testimine. Maksumus 28 000.“ (V kd tl 219). 28.08.2014 allkirjastas hanke „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ pakkumuse avamise protokolli teiste seas Indrek Süld (III kd tl 69-70). Ühtlasi nähtub nimetatud protokollist, et pakkumuse hankele „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ esitasid Autsec OÜ, X OÜ ja Y. OÜ. Indrek Süldi poolt 29.08.2014 allkirjastatud pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontroll ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli (III kd tl 71-72) kohaselt tunnistati Autsec OÜ ja Y. OÜ esitatud pakkumused vastavateks, kuna pakkumused vastasid hankedokumentides esitatud tingimustele. Edukaks tunnistati Autsec OÜ poolt esitatud pakkumus maksumusega 235 500 eurot, kuna pakkumus oli kõige madalama maksumusega. Eeltoodud tõendikogumi kohaselt koostas T. P. Indrek Süldi kallutamisel kooskõlastatult Raivo Lillega OÜ X pakkumuse vastavalt kokkulepitud hindadega ja lasi 27.08.2014 pakkumuse dokumendi allkirjastada OÜ X juhatuse liikmel O. K.. Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 240 980 €, mis oli teadlikult ja eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 25.08.2014 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 235 500 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P. teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus (III kd tl 79-105). AS X. juhatuse koosoleku protokoll nr 289 punkti 1.2 (II kd tl 201-205) kohaselt otsustas juhatus 29.09.2015 korraldada e-menetlusega võrgustiku lihthanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“, eeldatava maksumusega 80 000 eurot. Hanke algatamise taotluse (Vorm I) (IV kd tl 199-201) kohaselt oli kvalifitseerimistingimustele vastavate ja hanke potentsiaalsete pakkujatena märgitud OÜ Autsec, OÜ Y. ja X OÜ. T. P. 01.03.2016 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (IX kd tl 143-152) kohaselt oli Indrek Süld talle seoses hankega nr x selgitanud, et hankel osalemiseks on vaja, et nelja viimase aasta jooksul oleks X OÜ eelnevalt teostanud töid X.signalisatsiooni seadmete montaažiga vähemalt 50 000 eurot eest. Ta selgitas Indrek Süldile, et X OÜ ei saa hankes osaleda, kuna on müünud Autsec OÜ-le seadmekappe 31 500 eurot. Indrek Süld oli talle öelnud, et ta saadab täiendava varasema töövõtulepingu andmed koos maksumusega 28 000 euro eest tehtud töödest. Indrek Süld need andmed ka saatis, kuid T. P. sõnul X OÜ reaalselt neid töid Autsec OÜ-le ei ole teostanud. Ta ei oska öelda, kas tööd teostas mõni teine ettevõte või olid andmed lihtsalt välja mõeldud. T. P. ütluste kohaselt tuli hankes nr x osalemise ettepanek Indrek Süldi poolt ning hinnainfo sai ta ainult Raivo Lille kaudu. Ta pidi koostama pakkumise ja oluline oli, et riigihanke võidaks Autsec OÜ. Taaskord saatis Raivo Lill talle Exceli tabeli eeltäidetud andmetega. See on tõendatud 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga, mille kohaselt on 13.10.2015 kell 12:10 Raivo Lill saatnud e-kirjaga T. P. riigihanke pakkumuse hinnatabeli, kus on välja toodud riigihanke „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ materjalide maksumus 59 098 eurot, montaaži maksumus 22 440 eurot ning pakkumuse maksumus kokku 81 538 eurot (VI kd tl 144-145). Samal kuupäeval kell 13:40 saatis T. P. eelnevalt saadetud tabeli tagasi Raivo Lillele, kus oli välja toodud riigihanke materjali maksumus 62 055 eurot, montaaži maksumus 23 562 eurot ning pakkumuse maksumus kokku 85 617 eurot (VI kd tl 150-151). Eeltoodud tõendikogumi kohaselt koostas T. P. kooskõlastatult Raivo Lillega OÜ X pakkumuse vastavalt kokkulepitud hindadega ja lasi 13.10.2015 pakkumuse dokumendid digitaalselt allkirjastada X OÜ juhatuse liikmel O. Kel. T. P. sõnul kasutas ta pakkumuse koostamisel Indrek Süldi poolt varem elektrooniliselt edastatud W. liidese litsentsi numbrit,

mida X OÜ tegelikult ei omanud. Samuti ei omanud X x litsentsi ega ka projekteerimistarkvara X 5.0 litsentsi. Ta märkis selle pakkumusse ning sõnas, et oli selle varem Indrek Süldi käest saanud (IX kd tl 153-176). Seejärel esitas T. P. hankija AS X. esindaja Indrek Süldi kallutamisel ja kooskõlastatult konkurendi Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega 13.10.2015 OÜ X pakkumuse riigihankele maksumusega 85 617 €, mis oli teadlikult eelnevalt kokkulepitud kõrgema hinnaga kui konkurendi Autsec OÜ pakkumus. 13.10.2015 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 81 538 €, mis oli vastavalt kokkuleppele hankija AS X. esindaja Indrek Süldiga ja konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus (VIII kd tl 13-53). Kvalifitseerimise protokolli (IV kd tl 173-180) kohaselt kvalifitseeriti 15.10.2015 Autsec OÜ ja OÜ X pakkumus ning samal kuupäeval tunnistati Autsec OÜ pakkumus madalaima hinna tõttu edukaks (IV kd tl 170-172). 19.07.2016 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldi 01.03.2016 AS Eesti X. läbiotsimisel serverist L. kopeeritud Indrek Süldi e-kirjasid, millest nähtus, et 16.10.2015 saatis Indrek Süld hankeosakonnale e-kirja seoses hankega x ning milles Indrek Süld andis teada, et vaatas läbi hankele nr x esitatud pakkumised firmadelt Autsec OÜ ja X OÜ ning esitas seisukoha mille kohaselt mõlema ettevõtte pakkumus vastas HD-s kirjeldatud nõuetele ning sellest tulenevalt ei esinenud põhjuseid pakkumisi mitte kvalifitseerida. Samuti märkis ta kirjas, et edukaks tunnistamise kriteeriumiks oli odavaim hind ning tulenevalt sellest, tegi ettepaneku tunnistada edukaks pakkujaks firma Autsec OÜ. Samuti nähtub kirjas ka M. R. seisukoht, mille kohaselt palus ta tunnistada Autsec OÜ pakkumus edukaks, kuna HD alusel oli määravavaks madalaim hind (IV kd tl 93-94). 16.10.2015 allkirjastas Indrek Süld hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku, millega tehti ASi X. juhatusele ettepanek sõlmida leping Autsec OÜ-ga Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 81 538 euro (IV kd tl 202-203). 23.10.2015 allkirjastasid AS X. (esindaja infrastruktuuridirektori ülesannetes R. V.) ja Autsec OÜ juhatuse liige Raivo Lill töövõtulepingu nr x. summas 81 538 € ilma käibemaksuta (II kd tl 298-308). T. P. kohtueelsel uurimisel antud ütluste (IX kd 143-152) kohaselt 2015. aasta lõpus nädal enne jõule läks ta Indrek Süldi juurde AS X. kontorisse. Viibides tema kabinetis sõnas Indrek Süld talle, et tal on üks jutt varuks. Tema sõnul hakkas Indrek Süld rääkima, et riigihangete registris on üleval uus Eesti X. hange ja selgitas, et selle kaheosalise hanke puhul peab X OÜ lisaks osalemisele ühe osa ka võitma ja X saab tulevikus planeeritavate hangete jaoks referentsi. T. P. sõnul oli Indrek Süld öelnud, et X OÜ hankeosa võidu puhul peaks reaalselt tööd ära tegema Autsec OÜ. T. P. sõnul oli ta lubanud hanget vaadata ja otseselt ei keeldunud sellest. T. P. kohtueelses menetluses antud ütlused tõendavad, et Indrek Süld kallutas T. P. ja Raivo Lille kooskõlastama ka hanke nr x. korral oma tegevusi ja koostööd tegema ning kokku leppima hankes esitatavate pakkumuste hinnad. Samuti nähtub, et Indrek Süld lubas T. P.le edastada vajalikud andmed referentside ning litsentside kohta, mis OÜ-l X puudusid. Enne 10.11.2015 allkirjastas Indrek Süld hanke algatamise taotluse (Vorm I), mille kohaselt oli hanke eeldatavaks maksumuseks 364 000 eurot ning kvalifitseerimistingimustele vastavate ja potentsiaalsete pakkujatena nimetatud ettevõtted Autsec OÜ, Y. OÜ, X OÜ ja suuliselt oli huvi tundud L. W. X AS (III kd tl 182-185). 23.11.2015 kell 13:45 tegi Indrek Süld telefonikõne Raivo Lillele ning teatas, et riigihanke pakkumuste esitamiseks ajaks tuleb 40 päeva ning et vaatamata puhkusele saab Autsec OÜ pakkumuse ära esitada (IX tl kd 54-55). 30.11.2015 avaldati riigihangete registris lihthange nr x. hanketeade (III kd tl 222-226). 28.03.2016 jälitustoimingu protokollist (IX kd tl 48-141) nähtub, et 18.12.2015 kell 12:41 helistas Indrek Süld Raivo Lillele ning ütles, et ta kohtus T. P.iga ning andis teada, et T. P.

võtab seoses hankega Raivo Lillega ühendust. Raivo Lill sõnas Indrek Süldile, et kui T. P. võtab ühendust, „siis saame need asjad jälle korda“. 28.12.2015 kell 14:52 (IX kd tl 71-73) helistas T. P. Raivo Lillele ning teatas viimasele, et hanke pakkumus on keerulisem kui varasemad, kuna see tuleb teha kahes osas. Samuti lubas Raivo Lill oma numbrid kokku saada ja siis T. P.ga ühendust võtta. Sellest järeldub, et T. P. ja Raivo Lille eesmärgiks oli kooskõlastada omavahel riigihanke pakkumuste esitamised ja leppida kokku pakkumuste hinnad. 29.12.2015 kell 13:56 telefonikõnest (IX kd tl 73-74) nähtub et Indrek Süld aitas Raivo Lille Autsec OÜ pakkumuse koostamisel. 30.12.2015 kell 15:37 telefonikõnes (IX tl 75) ütles Raivo Lill Indrek Süldile, et on hakanud Autsec OÜ pakkumust riigihangete registrisse ülesse panema ning jätkab sellega järgmine aasta. 04.01.2016 kell 13:15 ja 07.01.2016 kell 10:34 telefonikõnedes (IX kd tl 76-78) aitas Indrek Süld T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust. 11.01.2016 kell 15:03 helistas T. P. Raivo Lillele (IX tl kd 80-81) ning sõnas, et nii nagu Indrek Süld varasemalt oli öelnud, siis X OÜ võidu korral hakkab riigihanget täitma Autsec OÜ ning X OÜ saab sellest eest boonust. Samuti lubas Raivo Lill saata T. P. e-mailile Autsec OÜ koostatud riigihanke pakkumuse hinnatabeli. 12.01.2016 kell 15:12 telefonikõnes (IX kd tl 84-85) arutasid Raivo Lill ja T. P. Autsec OÜ ja OÜ X pakkumuste hindasid. Seejuures leppisid Raivo Lill ja T. P. kokku, et konkureerivate ettevõtete pakkumuste maksumuste erinevused ei tohi olla liiga suured ning OÜ X boonuseks hankel osalemise eest võiks olla 3% hanke pakkumuse summast. Raivo Lill ja T. P. otsustasid, et lähtuvalt eelnevalt kokkulepitud tingimustest, arvutab Raivo Lill kokku ettevõtete pakkumuste summad ja saadab need T. P.le. Telefonikõnedest nähtub, et Raivo Lill ja T. P. kooskõlastasid omavahel Autsec OÜ ja X pakkumusi ja leppisid kokku hanke nr x. pakkumuste hinnad. 01.03.2016 kohtueelses menetluses kahtlustatavana ülekuulatud T. P. sõnul sai ta hanke nr x. pakkumuse tarvis hinnad Raivo Lill käest elektroonselt. T. P. sõnu kinnitab 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokoll, mille kohaselt saatis Raivo Lill 12.01.2016 kell 16:54 T. P.le ekirjaga riigihanke pakkumuse 1. ja 2. osa hinnatabeli. E-kirja teemareal oli „Lisa“ ja manuseks „Lisa.zip“ tabel, milles välja toodud riigihanke „Tapa-Tartu X.liini 13 ülesõidu automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ 1. ja 2. osa maksumused. 1. osas oli tabeli kohaselt materjalide maksumuseks 104 170 eurot, montaaži maksumus 36 400 eurot ning kogumaksumuseks on märgitud 140 570 eurot. 2 osas oli tabeli kohaselt materjalide maksumus 172 272 eurot, montaaži maksumus 72 800 eurot ja kogumaksumuseks märgitud 245 072 eurot (VI kd tl 162-166). 13.01.2016 kell 09:00 telefonikõnes (IX kd tl 85-86) leppisid T. P. ja Raivo Lill kokku, et T. P. kasutab Raivo Lille poolt temale edastatud riigihanke pakkumuse hindade tabelit OÜ X nimelt pakkumuse e-riigihangete registrisse esitamiseks. Samuti hoiatas Raivo Lill T. P., et viimane tema poolt edastatud hindade esitamisel OÜ X pakkumuses edastatud andmed ise ümber kopeeriks, et vältida Raivo Lille poolt koostatud faili metaandmete sattumist OÜ X pakkumusse, sest „siis on näha, kelle poolt on loodud see asi“. 13.01.2016 kell 09:24 telefonikõnes (IX kd tl 86-88) nõustas Raivo Lill T. P., kuidas OÜ X pakkumust Exceli tabelis koostada. Kahtlustatav T. P. kohtueelses menetluses antud ütluste kohaselt (IX kd tl 143-152) koostas tema hanke nr x. pakkumuse, kuid pakkumuse dokumendid allkirjastas digitaalselt X OÜ poolt O. K. Seda kinnitab 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokoll, milles on vaadeldud 01.03.2016 T. P. töökohast läbiotsimise käigus ära võetud sülearvutist leitud e-kirju. T. P. koostas Raivo Lillelt saadud andmete põhjal OÜ X pakkumuse ja edastas selle 13.01.2016 allkirjastamiseks X OÜ juhatuse esimehele O. K. (VI kd tl 167-174). 13.01.2016 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana ning T. P. X OÜ esindajana hankele pakkumused. Esitatud pakkumustest on näha, et tulenevalt Indrek Süldi kallutamisest esitas X OÜ esindaja T. P. pakkumuses 1. osa (140 570 eurot) kõrgema ja 2. osa (245 072 eurot) madalama hinnaga kui konkurent (VIII kd tl 87-131). 13.01.2016 esitas Raivo Lill Autsec OÜ esindajana hankele pakkumuse maksumusega 1. osa 146 270 € ja 2. osa 228 912 €, mis oli

vastavalt kokkuleppele konkurent OÜ X esindaja T. P.ga teadlikult 1. osas kõrgema ja 2. osas madalama hinnaga kui konkurendi OÜ X pakkumus (VIII kd tl 54-86). 18.01.2016 allkirjastas Indrek Süld pakkumuste avamise protokolli (VII kd tl 29-41), mille kohaselt esitas hankele pakkumuse Autsec OÜ maksumusega 375 182 eurot (VII kd tl 29) ning OÜ X maksumusega 385 642 eurot (VII kd tl 29). Samal kuupäeval allkirjastas Indrek Süld ka protokolli, millega tunnistati vastavaks Autsec OÜ ja X OÜ esitatud pakkumused, kuna pakkumused vastasid hankedokumentides esitatud tingimustele (VII kd tl 42-47). Samal päeval otsustas hankekomisjon Indrek Süldi osalusel kvalifitseerida hankele Autsec OÜ pakkumuse, kuid mitte kvalifitseerida OÜ X pakkumus, sest pakkuja ei vastanud tingimusele, mille kohaselt pidi pakkuja aastatel 2011-2014 olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 EUR X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas. 18.01.2016 tunnistati hankekomisjoni poolt Autsec OÜ pakkumus edukaks. 19.01.2016 või enne seda andis Indrek Süld allkirja hanke tulemuste kinnitamise ettepanekule (Vorm II) (III kd tl 237-238), millega tehti ettepanek volitada infrastruktuuridirektori kohusetäitjat Ivo Lahte allkirjastama lepingut Autsec OÜ-ga Tapa-Tartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaažiks ja materjalide ostuks maksumusega 375 182 eurot. 25.04.2016 riigihangete registris avaldatud riigihanke aruandest (VII kd tl 63-66) nähtub, et ettenägematutel asjaoludel hankelepingu sõlmimine viibis ja hankija tegi 29.03.2016 Autsec OÜ-le ettepaneku pakkumuse jõusoleku tähtaja pikendamiseks 60 päeva võrra. Autsec OÜ vastas keeldumisega. Sellest tulenevalt tunnistati hankemenetlus RHS § 29 lg 3 p 7 alusel kehtetuks, kuna esitatud pakkumuse jõusoleku tähtaeg lõppes ja pakkuja ei olnud nõus pakkumuse jõusoleku tähtaega pikendama. T. P. kohtueelsel uurimisel antud ütluste kohaselt (IX tl 143-152) helistas talle nädal enne hanke X pakkumuste esitamise kuupäeva Indrek Süld ja teatas, et uus hange on Riigihangete Registris üleval. Järgmisel või ülejärgmisel päeval helistas ta Raivo Lillele ja ütles, et ta ei jõua pakkumist tähtajaks teha. Raivo Lill ei öelnud selle peale midagi ja neil ei olnud juttu ka Exceli tabelite vahendusel edastatavatest andmetest. 09.02.2016 helistas talle Indrek Süld, kes teatas, et ta olevat kuulnud, et T. P. ei taha pakkumist teha. T. P. sõnul selgitas ta Indrek Süldile, et ta ei jõua füüsiliselt oma põhitöö kõrvalt sellega tegeleda. Selle peale soovitas Indrek Süld saata tal AS X. hankeosakonda kiri tähtaja pikendamiseks. Selle peale valetas ta Indrek Süldile öeldes, et ta ei saa, sest sõidab nädalaks Lätti. Sellepeale ütles Indrek Süld talle, et ta saadaks kirja riigihankel osalemiseks vajalike dokumentide esitamise tähtaja pikendamiseks. Ta tegi kirja valmis ja saatis selle hankeosakonda umbes tund aega enne pakkumuse esitamise tähtaja saabumist. Seejärel helistas talle M. R., kes ütles, et nii hilja esitatud ettepanekuid ei ole võimalik aktsepteerida. Hiljemalt enne 20.01.2016 allkirjastas Indrek Süld hanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ algatamise taotluse (Vorm I) (IV kd tl 246-250), mille kohaselt oli hanke eeldatav maksumus 375 000 eurot ning potentsiaalsete pakkujatena oli Vorm I välja toodud Autsec OÜ, X OÜ, L. W. X AS ja G. OÜ. 28.03.2016 jälitustoimingu protokolli (IX kd tl 48-50) kohaselt helistas 08.02.2016 kell 9:36 Indrek Süld T. P.le ning informeeris T. P., et uues hankes muudeti kvalifitseerimistingimusi selliselt, et kahest eraldi 25 000 euro maksumusega lepingust piisab pakkujana kvalifitseerumiseks. Indrek Süld ütles T. P., et Autsec OÜ esindaja Raivo Lill saadab taas OÜ X pakkumuse koostamiseks andmed. 08.02.2016 kell 9:45 telefonikõnes (IX kd tl 113-116) lubas Raivo Lill Indrek Süldi kallutamisel saata T. P.le AS X. riigihanke numbri ja nimetuse, millest peab OÜ X koos Autsec OÜ-ga veel osa võtma. Samuti andis Indrek Süld T. P.le teada, et hankel pakkumuse koostamiseks on aega jäänud kaks päeva, sest 10.02.2016 on pakkumuste esitamise tähtaeg. Raivo Lill teavitas OÜ X esindajat T. P., et tal on Autsec OÜ kvalifitseerumiseks vajalikud dokumendid valmis, kuid kalkuleerib veel pakkumuse hinda. 08.02.2016 kell 10:42 telefonikõnes (IX kd tl 116-117) ütles T. P. Raivo Lillele, et ta ei jõua kahe päevaga OÜ X pakkumust riigihankele esitada ja põhjendas seda sellega, et Indrek Süld

ei teavitanud teda erinevalt eelmistest hangetest piisavalt varakult hanke toimumisest. Raivo Lill andis T. P.le teada, et tema teadis Indrek Süldi edastatud info kaudu piisavalt varakult nimetatud hanke tulekust ette ja sai „vaikselt tegutseda“. 09.02.2016 kell 12:40 telefonikõnes (IX kd tl 117-119) küsis Indrek Süld Raivo Lillelt, kas viimane on T. P.ga rääkinud. Raivo Lill teavitas Indrek Süldi, et T. P. ei jõua pakkumust liiga lühikese aja tõttu teha. Indrek Süld pakkus välja, et ta laseb T. P.l küsida hankel pakkumuse tegemiseks ühe nädala pikendust. 09.02.2016 kell 13:00 telefonikõnes (IX kd tl 119-121) pakkus Indrek Süld T. P.le välja, et viimane saadaks AS-i X. hankeosakonnale e-kirja, milles paluks seoses töötajate haigestumisega hankel OÜ X pakkumuse esitamise aeg ühe nädala võrra edasi lükata. T. P. väitis, et on terve järgmise nädala Lätis. Indrek Süld käskis seepeale taotleda kaks nädalat pikendust ja kinnitas, et esitamise tähtaja pikendamise taotlus edastatakse temale ja ta nõustub sellega. Indrek Süld kinnitas, et võrreldes eelmise hankega lasti referentside latti alla eesmärgiga, et OÜ X kvalifitseeruks pakkujana ja nõudis, et T. P. esitaks referentsi saamiseks pakkumuse. 10.02.2016 kell 09:50 telefonikõnes (IX kd tl 121-122) teatas T. P. Indrek Süldile, et saatis hommikul pakkumuse esitamise tähtaja pikendamiseks kirja ära, kuid talle teatati AS-st X., et see on hiljaks jäänud. Indrek Süld lubas T. P.le, et ta püüab veel AS X. juhatuse koosolekul antud otsust muuta. Pakkumuse hankele „X.ülesõidukohtade automaatsignalisatsioonid projekteerimistööd 2016“ esitas ainuüksi Autsec OÜ kogumaksumusega 353 680 eurot. Pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollist nähtub, et Indrek Süld koos teistega on 10.02.2018 protokolli allkirjastanud ning seega tunnistanud Autsec OÜ esitatud pakkumuse vastavaks, kuna pakkumus vastas hankedokumentides esitatud tingimustele (VII kd 105-109). Samuti tulenevalt kvalifitseerimise protokollist (VII kd tl 114-119) kvalifitseeriti 10.02.2016 pakkujana ainult Autsec OÜ pakkumus (kõik kolm osa) ning samal kuupäeval tunnistati Autsec OÜ pakkumus ka madalaima hinna tõttu edukaks (VII kd tl 110-113). Nimetatud protokollid oli allkirjastanud ka Indrek Süld. Hanke tulemuste kinnitamise ettepaneku (Vorm II) (IV kd tl 251-252) kohaselt allkirjastas Indrek Süld ettepaneku, millega ühtlasi tehti ettepanek AS X. juhatusele tuginedes HD punktile 10.3.7 lükata Autsec OÜ pakkumus osadele 1, 2 ja 3 tagasi, kuna igas osas esitati ainult üks pakkumus. 18.02.2016 AS X. juhatuse protokolli nr 307 (II kd tl 242-246) punktist 1.1 nähtub, et juhatus otsustas lükata Autsec OÜ poolt tehtud pakkumuse tagasi vastavalt HD punktile 10.3.7, kuna lihthankes „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017“ esitati osadele 1, 2 ja 3 ainult üks pakkumus. Samuti otsustas juhatus korraldada e-menetlusega lihthanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“, eeldatava maksumusega 375 000 eurot. T. P. kohtueelsel menetlusel antud ütluste (IX tl 143-152) kohaselt asus ta hanke nr x „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ hankedokumente ette valmistama ja eeldatavasti oleks vajalikud hinnad saanud taas Raivo käest. Vabariigi aastapäeva paiku saatis ta Raivo Lille töömeilile e-kirja HD Lisa 6-s nõutava OÜ Autsec alltöövõtu lepingu numbri saamiseks. Raivo Lill ei vastanud tema meilile, kuid telefonis rääkides ütles, et lepingunumbrit pole vaja panna. Samuti küsis Raivo Lill temalt ta isiklikku meiliaadressi, et sinna järjekordseid Exceli tabeleid hindadega saata. T. P. sõnutsi saatis ta Raivo Lillele oma isikliku meiliaadressi xxx T. P. 28.03.2017 kohtueelsel menetlusel antud ütluste (IX tl kd 153-176) kohaselt suhtles ta riigihanke 17153 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ pakkumuse osas nii Indrek Süldi kui ka Raivo Lillega telefoni teel. Indrek Süld tahtis, et X OÜ võidaks ühe osa pakkumusest ning hanke hinnad pidi ta saama Raivo Lill käest. Ta mäletab, et leppis Raivo Lillega kokku, et viimane saadab konspiratsiooni eesmärgil riigihanke 17153 „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ hinnad tema erameilile, kuid sinna Raivo Lill pakkumuse hindasid ei jõudnud saata, kuna Kaitsepolitseiamet tuli vahele. Raivo Lille 06.04.2016 kohtueelses menetluses antud ütluste (IX kd tl 192-212) kohaselt oli Indrek Süld öelnud, et ka

X OÜ peab osaliselt riigihankeid võitma. 02.03.2016 kohtueelses menetluses Raivo Lille ütluste kohaselt (IX kd tl 183-191) oli Indrek Süld teadlik, et hankes x kooskõlastatakse hinnad. 12.02.2016 kell 11:32 telefonikõnes (IX kd tl 123-124) selgitas Indrek Süld M. R.le, et uue AFS seadmete riigihanke pakkumuste esitamise tähtaeg tuleb määrata selline, et ka OÜ X saab pakkumuse esitada. 12.02.2016 kell 13:50 telefonikõnes (IX kd tl 124-125) andis Indrek Süld Raivo Lillele teada, et riigihankemenetlus tuleb uuesti läbi teha, kuna OÜ X ei jõudnud eelmisel hankel pakkumust teha ja AS-i X. nõukogu ei luba ühe pakkujaga hangel lepingut sõlmida. Samuti teatas Indrek Süld Raivo Lillele, et uus hange on vajalik, et OÜ X saaks referentse, mis lihtsustab neil tulevikus hangetel osalemist. Indrek Süld kinnitas Raivo Lillele, et Autsec OÜ pakkumus eelmisele hankele oli sobilik ja ta peaks Autsec OÜ uues pakkumuses vaid uued kuupäevad panema. 19.02.2016 kell 14:44 telefonikõnes (IX kd tl 127-128) ütles Indrek Süld Raivo Lillele, et toimub uus riigihange ning et ka T. P. saab OÜ X nimel pakkumuse esitada. 22.02.2016 kell 9:20 (IV kd tl 134-135) saatis Indrek Süld T. P.le e-kirja riigihanke nr x alustamisest ning kirjutas: „nüüd peaks X kvalifitseerumine olema võimalik“. 22.02.2016 kell 15:44 ja 15:55 telefonikõnedest nähtub, et Indrek Süld juhendades T. P. OÜ X riigihanke nr x pakkumuse koostamisel ning tegi ettepaneku leppida kokku pakkumuse koostamisel OÜ X pakkumuse maksumuse andmed Autsec OÜ esindaja Raivo Lillega. 23.02.2016 kell 10:53 saatis T. P. e-kirja Raivo Lillele (VI kd tl 198-199), milles T. P. palus Raivo Lillel täita riigihanke pakkumuse lisa 6 „teostatud tööde nimekiri“ tabeli osa, mis puudutas alltöövõttu OÜ-le Autsec 2013. aastal 28 000 euro ulatuses. T. P. kirjutas: „Ennem pole projekti numbrit ja aadressi vaja olnud, nüüd on. Indrek arvas, et saad mind aidata“ . Samuti kirjutas T. P., et Raivo Lill saadaks talle mingil ajal tabelid. 29.02.2016 kell 10:10 telefonikõnest (IX kd tl 134-139) nähtub, et Raivo Lill aitas T. P.l koostada OÜ X riigihanke pakkumust ning täita selle lisasid 6 ja lisa 9. Raivo Lill ja T. P. arutasid varasemat kokkulepet Indrek Süldiga, et ühe osa hankest peaks võitma OÜ X . Selleks tuli T. P. ja Raivo Lille arvates hankes nr x Autsec OÜ pakkumust muuta. Kõnest nähtub, et T. P. ja Raivo Lill leppisid kokku, et pakkumuste hinnakokkulepe arutatakse Indrek Süldiga üle ja seejärel edastab Raivo Lill T. P.le andmed OÜ X pakkumuse koostamiseks. Samuti märkis Raivo Lill viidatud kõnes, et ta ei taha läbi telefoni Indrek Süldiga rääkida, sest ümberringi kuulatakse pealt ja mida tehakse, et see on nihukene kuradi kahtlane teema ja selles mõttes ta väga telefonijutte palju ei tahagi ka ajada. Raivo Lill andis mõista, et ka meilitsi samamoodi jäävad jäljed maha. Kõnes uuris Raivo Lill T. P.lt, kas oleks selline postkast, mida niisama ei kasuta. Telefonikõnest nähtub, et Raivo Lill muretseb maha jäävate jälgede pärast ja palub saata T. P.l mingi eranumbri või era, millele hinnad saata. Raivo Lill sõnas: „Et ma võtaks ise ja saadaks ka kuskilt mingi x-koha pealt, tead, et ei jääks niimoodi otseselt kohe jälgi maha, sest kunagi ei tea, kui pikalt nad seal jälgivad või teevad, et alati on kadedus, mis siis mängima hakkab“. Konkurentsi varjamise eesmärgist lähtuvalt saatis T. P. 29.02.2016 kell 10:23 sõnumi Raivo Lillele ning edastas meili aadressi xxx(IX kd tl 139). 29.02.2016 kell 11:24 telefonikõnes (IX kd tl 139-140) ütles Indrek Süld Raivo Lillele, et OÜ X saaks ühe hanke osa võita ning Autsec OÜ ei pea eelmisele hankele tehtud pakkumuse hindu muutma ning kokkuleppe saavutamiseks peaks OÜ X esitama sel korral Autsec OÜ-st odavama pakkumuse. Seejuures selgitas Indrek Süld, et antud riigihange ongi sellel eesmärgil jaotatud osadeks, sest AS-i X. nõukogule on raske põhjendada olukorda, kui on liiga vähe pakkujaid. Kohtu hinnangul on see selge kallutamine konkurentsi kahjustavat kokkulepet sõlmima. 04.03.2016 pakkumuse avamise protokollist (VII kd tl 122-135) nähtub, et pakkumuse hanke „AFS seadmete montaaž ja materjalid 2016-2017 II“ kolmele osale esitas Autsec OÜ maksumusega 182 207 eurot, 151 017 eurot ja 16 210 eurot ning L. W. X AS esitas pakkumuse riigihanke kolmele osale maksumusega 116 906 eurot, 97 751 eurot ja 35 014 eurot. X OÜ pakkumust tähtajaks ei esitanud.

Pakkumuste vastavaks tunnistamise protokollist nähtub, et nii Autsec OÜ kui ka L. W. X AS esitatud pakkumused tunnistati hankedokumentides esitatud tingimustele vastavaks hanke kõigis kolmes osas (VII kd 136-141). Tulenevalt kvalifitseerimise protokollist (VII kd tl 148155) kvalifitseeriti 30.03.2016 pakkujana nii Autsec OÜ pakkumus 1., 2. ja 3. osa kui ka L. W. X AS 1., 2. ja 3. osa. Eelnimetatud kuupäeval tunnistati pakkumuste edukaks tunnistamise protokollis edukaks L. W. X AS pakkumus riigihanke 1. ja 2. osas ning Autsec pakkumus riigihanke 3. osas. 25.04.2016 pakkumuse edukaks tunnistamise protokolli (VII kd tl 145-147) kohaselt tunnistati L. W. X AS pakkumus edukaks riigihanke 1. ja 2. osas. Vastavalt HD üldosa punktile 10.3.5 lükati Autsec OÜ pakkumus tagasi, kuna hankemenetluse toimumise ajal sai hankijale teatavaks andmed, mis välistavad või muudavad hankija jaoks ebaotstarbekaks hankemenetluse lõpuleviimise HD-s esitatud tingimustel ning lepingu sõlmimine etteantud ja hankemenetlus käigus väljaselgitatud tingimustel ei vasta muutunud asjaolud tõttu enam hankija varasematele vajadustele. Eeltoodust tulenevalt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud, et X OÜ ja Autsec OÜ kooskõlastasid enda tegevusi riigihangetel osalemisel, mis väljendus selles, et nimetatud ettevõtjad esitasid pakkumused varem kokkulepitud tingimustel ning samuti jagasid teineteisele kvalifitseerimist puudutavat informatsiooni. Tõenditega on tuvastatud, et T. P. ja Raivo Lill leppisid Indrek Süldi kallutamisel kokku, millise hinnaga kumbki äriühing riigihankel pakkumuse esitab, tagades niimoodi madalama hinnaga pakkumuse parimaks tunnistamise. Pakkumused vastavalt omavahel kokkulepitud tingimustele esitati hangetel nr x, nr x, nr x ja nr x.. Kooskõlastatult planeeriti esitada pakkumused ka hangetel nr 17030 ja nr x. Konkurentsi kahjustav koostöö AS X. korraldatud riigihangetel leidis Raivo Lille ja T. P. vahel aset meilivahetuse ja telefoni teel ning samuti ka Indrek Süldi poolt kallutatud ja vahendatud suhtluse kaudu, mis viis konkurendid ühisele arusaamale, millise hinnaga OÜ X ja Autsec OÜ pakkumused riigihangetel esitavad. Konkurentsi kahjustavate kokkulepete ja kooskõlastatud tegevuse juures täitis olulist rolli ka Indrek Süld, kes suunas Autsec OÜ esindajat Raivo Lille juhendama X OÜ esindajat T. P. riigihangetes pakkumuste koostamisel ning edastama talle andmeid hindade kohta riigihankele pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Eeltoodust tulenevalt leiab kohus, et tegemist on ettevõtjatevahelise koostööga KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 mõttes. Et ettevõtjatevahelist koostööd käesolevas kriminaalasjas saaks lugeda KonkS § 4 lg-ga 1 või ELTL art 101 lg-ga vastuolus olevaks, peab sellel olema ka konkurentsi kahjustav eesmärk või tagajärg. Tegemist on alternatiivsete, mitte kumulatiivsete tingimustega. Konkurentsi kahjustava eesmärgi tuvastamisel ei ole vaja täiendavalt hinnata, kas kokkuleppel on ka konkurentsi kahjustav tagajärg. Sama kehtib ka vastupidi – kui tuvastatakse konkurentsi kahjustav tagajärg, siis ei ole oluline, et kokkuleppel on konkurentsi kahjustav eesmärk. Käesolevas kohtuasjas on esitatud süüdistus KarS § 400 lg 2 järgi, mille puhul on tegemist kvalifitseeritud koosseisuga ning mis käsitleb kolme nn räiget konkurentsipiirangut. Tõendikogum kinnitab, et Raivo Lill ja T. P. leppisid kokku riigihanke pakkumustes esitatava hinna ning kokkulepitu kajastus pakkumuste esitamisel hankedokumentides. Niisugusega tegevusega määrasid konkurendid Autsec OÜ ja X OÜ kindlaks teenuse hinna ka tarbija, s.o AS X. jaoks. Järelikult oli kahe nimetatud ettevõtja koostööl konkurentsi kahjustav eesmärk. Hindade kooskõlastamine tähendab KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 p (a) rikkumist ning seda tuleb pidada konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostööks KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 tähenduses. Riigikohus on lahendis 3-1-1-12-11 punktis 21.1 asunud seisukohale, et olukorras, kui on tuvastatud kokkuleppe konkurentsivastane eesmärk, ei ole vaja uurida selle kokkuleppe tegelikku või võimalikku mõju turule, kuna ELTL art 101 lg 1 punktis (a) toodud hinna kooskõlastamine omab ülimalt tõenäoliselt negatiivseid mõjusid turule. Samuti sisalduvad juba olemuslikult negatiivse koostöö vormid KonkS § 4 lg 1 punktides 1-6 toodud loetelus.

Nimetatud vormides tehtavat koostööd tuleb pidada konkurentsi kahjustava eesmärgiga koostööks. Riigikohtu lahendi 3-1-1-12-11 punkti 21.3 kohaselt viivad hinnakokkulepped pakkumise langemiseni ja hindade tõusuni ning lõppastmes ressursside väärjaotuseni, kuivõrd tarbijate nõutavad teenused jäetakse osutamata (Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 21). Seega väheneb ka tarbijate heaolu. Seejuures hõlmab KonkS § 4 lg 1 p 1 ja ELTL art 101 lg 1 p (a) igasugust hinna-alast koostööd, kuna hinnalangus lühiajalises perspektiivis võib viia ettevõtjate mõju sedavõrd suure kasvuni, et pikemas perspektiivis tuleb tarbijaid siiski pidada kaotajateks. See tähendab ühtlasi, et süüdistatavate vastutust ei välista asjaolu, et nad leppisid kokku võimalikult madala hinna. Kooskõlastatud tegevuseks loetakse ettevõtjatevahelist tegevuse kooskõlastamist, mis ei vasta kõigile kokkuleppe tunnustele, kuid mille tulemusena ettevõtjad asendavad konkurentsiriskid teadlikult ettevõtjatevahelise praktilise koostööga. Kohtu hinnangul on tõendamist leidnud, et Autsec OÜ ja OÜ X tegid riigihangetes teadlikult kostööd, kontakteerudes pidevalt nii telefonitsi kui ka meili teel riigihangetel osalemise, pakkumuste koostamise ja esitamisega seotud asjaolude kooskõlastamiseks, seejuures juhendas konkurent Autsec OÜ esindaja Raivo Lill T. P. hankedokumentide koostamisel ja sisustamisel, sealhulgas näiteks kvalifitseerimiseks vajalike referentside ja varasemate tööde osas. Seega on tuvastatud, et Raivo Lill ja Autsec OÜ osalesid konkurentsi kahjustava eesmärgiga ettevõtjatevahelisel kooskõlastatud tegevusel ning Indrek Süld omakorda kallutas neid kirjeldatud tegevusele. Eeltoodust tuleneb, et Autsec OÜ koostöö X OÜ-ga vastab KonkS § 4 lg 1 p-le 1 ja ELTL art 101 lg 1 (a) tunnustele. Ühtlasi tähendab eelöeldu seda, et Autsec OÜ koostöö X OÜ-ga täidab ka KarS § 400 lg 2 p 1 koosseisu. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis 3-1-1-12-11 punktis 25, 25.1 ja 25.2 juhtinud tähelepanu asjaolule, et mõningate konkurentsi piiravate kokkulepete lubatavus võib ilmneda KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3. Konkurentsi piiravatel kokkulepetel võib üldise efektiivsuse tõusu tõttu olla ka konkurentsi edendavaid mõjusid. Juhul kui need kaaluvad üles konkurentsi pärssivad mõjutused, on kokkulepe konkurentsi soodustav ja kooskõlas konkurentsiõiguse eesmärkidega. Selliste kokkulepete sisuline mõju on konkurentsi edasiviiv, kuivõrd konkurentidest paremate toodete ja madalamate hindade abil püütakse kliente juurde võita (Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 33). Nii sisaldavad KonkS § 6 lg 1 ja ELTL art 101 lg 3 tingimusi, mille üheaegse esinemise korral on ettevõtjatevaheline koostöö hoolimata vastavusest KonkS § 4 lg 1 ja ELTL art 101 lg 1 tingimustele ikkagi lubatav. Kriminaalkolleegiumi hinnangul kujutab KonkS § 6 lg-s 1 ja ELTL art 101 lg-s 3 sätestatu endast karistusõiguslikus mõttes õigusvastasust välistavat asjaolu KarS § 27 tähenduses. Tulenevalt KarS § 2 lg-st 2 on isiku vastutuselevõtmise üheks eelduseks peale teo koosseisupärasuse aga ka õigusvastasust välistavate asjaolude puudumine. Teatud juhtudel ei saa konkurentsiõiguse puhul hoolimata KarS § 400 (ja KonkS § 4 lg 1 ning ELTL art 101 lg 1) koosseisu realiseeritusest aset leidnud ettevõtjatevahelist koostööd lugeda õigusvastaseks, kuna sellega kaasnevad olulised vaba konkurentsi jaoks positiivsed KonkS § 6 lg-le 1 ja ELTL art 101 lg-le 3 vastavad kaasmõjud. Juhul, kui üheaegselt esinevad kõik ELTL art 101 lg-s 3 toodud asjaolud, vabanevad isikud vastutusest ELTL art 101 lg-le 1 vastava koostöö tegemise eest nii olukorras, kus koostööl on konkurentsile kahjulik tagajärg, kui ka situatsioonis, kus koostööl on konkurentsi kahjustav eesmärk (Suunised EÜA art 81 lg 3 suhtes, p 20). Ka KonkS § 6 lg 1 eelduste täidetuse korral vabanevad KonkS § 4 lg-le 1 vastava kokkuleppe sõlminud isikud vastutusest. Seetõttu tuleb järgnevalt analüüsida, kas käesoleval juhul on ettevõtjatevaheline koostöö lähtuvalt KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3 õiguspärane. KonkS § 6 lg 1 sätestatud 3 kumulatiivset tingimust, mis peavad olema täidetud selleks, et kokkuleppe või kooskõlastatud tegevuse osas saaks kohaldada erandit, mille sisuks on koostööga kaasnevate konkurentsi kahjustavate negatiivsete tagajärgede ületamine koostööga kaasnevate positiivsete mõjudega eeldusel, et positiivsed mõjud ka olulises ulatuses lõpptarbijani jõuavad, on järgmised: 1) kokkulepe või tegevus aitab parandada kaupade

tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa; 2) kokkulepe või tegevus ei kehtesta kokkulepet sõlmivatele, kooskõlastatult tegutsevatele või otsust vastuvõtvatele ettevõtjatele piiranguid, mis ei ole hädavajalikud 1. tingimuses nimetatud eesmärkide saavutamiseks; 3) kokkulepet sõlmivatel, kooskõlastatult tegutsevatel või otsust vastuvõtvatel ettevõtjatel ei ole võimalust kõrvaldada konkurentsi kaubaturu olulise osa suhtes. Viidatud KonkS § 6 lg 1 punkti 1 kohaselt peaks ettevõtjatevaheline konkurentsi kahjustav koostöö aitama parandada kaupade tootmist või turustamist või edendada tehnilist või majanduslikku progressi või kaitsta keskkonda, võimaldades tarbijatel saada sellest tulenevast kasust õiglase osa. Vastav tingimus on täidetud, kui koostööga kaasneb objektiivne efektiivsuse kasvust tulene kasu. Kohus on seisukohal, et Autsec OÜ ja OÜ X hinnaalastest kokkulepetest ja koostööst AS X. korraldatud X.automaatika seadmete projekteerimise, seadmete hankimise ja montaaži riigihangetel ei tulenenud efektiivsuskasu, sealhulgas ei tõusetunud kokkuhoiu ega kvaliteedi parandamises väljenduvat kasu ning sellega ei kaasnenud ei positiivset mõju ega objektiivseid eelised, mis tasandaksid koostöö negatiivseid aspekte. Kuivõrd koostöö ainsaks majanduslikuks sisuks oli määrata riigihankes kolmandate isikute suhtes kindlaks riigihangete pakkumuse hinnad, siis ei aidanud see kaasa AS X. poolt Eesti Vabariigis korraldatud X.automaatika seadmete hankimise ja vastavate teenuste osutamise turu parandamisele. Konkurentsi kahjustavast koostööst said käeoleval juhul kasu üksnes koostöös osalevad Autsec OÜ ja OÜ X . Kohtule ei ole esitatud ka tõendeid, mis annaksid aluse asuda teistsugusele seisukohale. Eelmärgitud põhjustel pole täidetud KonkS § 6 lõikes 1 sätestatud esimene eranditingimus ning puudub ka vajadus hinnata konkurentsi kahjustava koostöö vastavust kahele ülejäänud tingimusele. Seega käesoleval juhul ei ole ettevõtjatevaheline koostöö lähtuvalt KonkS § 6 lg-st 1 ja ELTL art 101 lg-st 3 õiguspärane. Tulenevalt eeltoodust on Autsec OÜ juhatuse liige ja pädev esindaja Raivo Lill toime pannud KarS § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o riigihangetel konkurentsi kahjustava konkurentidevahelise kokkuleppe sõlmimise ja osalemise kooskõlastatud tegevuses, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. KarS § 400 subjektiivne koosseis eeldab tahtlust kõigi objektiivse külje asjaolude suhtes. Võttes arvesse Raivo Lille tegevusvaldkonda, sh pikaajalist kogemust riigihangetel osalemisel pidi ta teadlik olema, et hinnaalased kokkulepped ja nende elluviimiseks kooskõlastatud tegevus konkurendiga on keelatud ja karistatav kriminaalkorras. Süüdistatava teadlikkust kinnitavad kogumis uuritud tõendid, sh ka süüdistatava enese kohtueelses menetluses antud ja kohtuistungil avaldatud ütlused, hindade koostamisest T. P.le ja näiliste pakkumiste esitamisest ning jälitustoimingutega talletatud konkurendi esindaja T. P. ja Indrek Süldiga suhtlemisest. Suhtlemisest nähtub, et omavahel suheldes kahtlustatakse, et neid võidakse pealt kuulata ja püütakse vältida telefoni teel suhtlemist. Lisaks sellele hakatakse vältima ka äriühingu elektroonilist posti ja informatsiooni vahetus suunatakse isiklikule elektronpostile, et vältida omavahelise suhtluse tuvastamist. Seega on Raivo Lill toime pannud KarS § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o osalenud riigihangetes kooskõlastatud tegevuses ja sõlminud hinnakokkuleppeid otsese tahtlusega. Samuti on tõendatud, et Autsec OÜ-d esindas hangetes juhatuse liige Raivo Lill, kes oli juriidilise isiku organi liige ja pädev esindaja KarS § 14 lg 1 tähenduses. KarS § 14 lg 1 kohaselt vastutab juriidiline isik seaduses sätestatud juhtudel teo eest, mis on toime pandud tema organi, selle liikme, juhtivtöötaja või pädeva esindaja poolt juriidilise isiku huvides. Käesolevas asjas on tõendatud, et Autsec OÜ sõlmis oma esindaja Raivo Lille kaudu konkurentsi kahjustavad hinnakokkulepped ja kooskõlastas tegevusi konkurendi OÜ X esindaja T. P.ga. Seejuures on tuvastatud, et Raivo Lill ei tegutsenud riigihangetes konkurentsi kahjustavat koostööd tehes mitte enda isiklikust huvist lähtuvalt, vaid Autsec OÜ esindajana äriühingu nimel ja huvides. Juriidilise isiku vastutuse eelduseks on füüsilise isiku koosseisupärase, õigusvastase ja süülise teo tuvastamine, mis on toime pandud selle juriidilise isiku huvides. Käesolevas menetluses on

tuvastatud, et Raivo Lille tegu oli koosseisupärane, õigusvastane ja süüline. Eeltoodu alusel saab Raivo Lille toimepandud teod omistada juriidilisele isikule Autsec OÜ. Autsec OÜ teos ei esine õigusvastasust välistavaid asjaolusid. KarS § 37 kohaselt on süüvõimeline õigusvõimeline juriidiline isik. Juriidiline isik saab õigusvõime vastavasse registrisse sissekandmisest. Seega kohtus tuvastatu kohaselt on äriregistrisse kantud Autsec OÜ käesoleval ajal õigusvõimeline ja seega ka süüvõimeline. Seega on tuvastatud, et Autsec OÜ pani juriidilise isikuna toime KarS § 400 lg 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o sõlmis riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. Indrek Süldile on esitatud süüdistus KarS § 22 lg 2 ja KarS § 400 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises, s.o kihutamises konkurentsi kahjustatavale kokkuleppele ja kooskõlastatud tegevusele. Kuna kuriteost osavõtt on täideviimise suhtes aktsessoorne, tuleb enne osavõtu tuvastamist kindlaks teha kas ja milline täideviimistegu on aset leidnud. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et Raivo Lill ja Autsec OÜ ning T. P. ja X OÜ panid toime KarS § 400 lg 2 p 1 ja KarS § 400 lg 4 kirjeldatud kuriteod. KarS § 22 lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes tahtlikult kallutab teise isiku tahtlikule õigusvastasele teole, seejuures on kihutamine raskuse poolest loetav võrdseks täideviimisega. Kihutamise puhul ei ole oluline, mil viisil kallutamine toimus, st kas ähvardamise, meelitamise, äraostmise või palumisega. Samas ei piisa kihutamise tuvastamiseks lihtsalt teise isiku õigusvastase teo toetamisest ehk soodustamisest, kuna viiM. nimetatud juhul on tegu KarS § 22 lg 3 sätestatud kaasaaitamisega kuriteole. Kihutamine on tahtlik tegu, mis peab olema täideviimisteoga põhjuslikult seotud, st kihutaja peab olema tekitanud teo täideviijas tahtluse õigusvastast tegu toime panna. Eelnevalt käsitletud tõenditest ilmneb, et Indrek Süld kallutas AS-i X. korraldatud riigihangetel 2014. jaanuarist kuni 2016. veebruarini konkureerivate ettevõtjate OÜ X pädevat esindajat T. P. ja OÜ-d X ning Raivo Lille Autsec OÜ juhatuse liiget ja Autsec OÜ-d sõlmima konkurentidena konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid, leppides kokku AS-i X. poolt korraldatavatel hangetel esitatavate pakkumuste hinnad X.automaatika seadmete ja materjalide hankimise ja teenuste teostamise turul. Seejuures kallutas AS X. side- ja turvanguameti juhataja Indrek Süld Autsec OÜ esindajat Raivo Lille juhendama ja abistama OÜ X esindajat T. P. riigihangetes pakkumuste koostamisel ning edastama talle andmed hindade kohta riigihankele pakkumuse koostamiseks ja esitamiseks. Vastavalt eelnevalt kokkulepitud tingimustele esitasid Autsec OÜ ja X OÜ eelnevalt kooskõlastatud pakkumused AS X. korraldatud riigihangetele. Tõenditest nähtub, et Indrek Süld kallutas T. P. ja Raivo Lille konkurentsi kahjustavatele kokkulepetele ja kooskõlastatud tegevusele nii korralduste andmisega, veenmise, abistamisega kui ka juhendamisega, kasutades ära oma ametiülesannetest tulenevat pädevust osaleda otsuste ja toimingute tegemises ja neid suunata. Eelnevalt käsitletud tõenditest nähtub, et nii Raivo Lill kui ka T. P. arvestasid Indrek Süldi korralduste ja juhendamisega konkurentsi kahjustavate kokkulepete sõlmimisel ja riigihangetes tegevuste kooskõlastamisel ning tegid seda kuuel AS Eesti X. korraldatud ülesõiduautomaatika hankel. Tõenditest nähtub, et just Indrek Süldi initsiatiiv ja kallutamine oli see, mis tingis konkureerivate ettevõtjate OÜ X esindajat T. P. ja OÜ-d X ning Raivo Lille Autsec OÜ juhatuse liikmena ja Autsec OÜ-d sõlmima konkurentidena konkurentsi kahjustavaid kokkuleppeid ja kooskõlastama tegevusi eeltoodud riigihangetes ja tõenditest nähtuvatel asjaoludel. Seega on Indrek Süldi kihutamisteod põhjuslikus seoses T. P. ja seeläbi X OÜ ning Raivo Lille ja seeläbi Autsec OÜ poolt toime pandud KarS § 400 lg 2 p 1 ja KarS § 400 lg 4 järgi kvalifitseeritavate täideviimistegudega. Kihutamine võib olla pandud toime mis tahes tahtluse vormis ja peab ulatuma lõpuleviidud kuriteoni. Kogutud tõenditest nähtub, et Indrek Süld kihutas kavatsetult T. P. ja seeläbi X OÜd ning Raivo Lille ja seeläbi Autsec OÜ-d riigihankel konkureerivate ettevõtjatena sõlmima

konkurentidevahelisi kokkuleppeid ja osalema kooskõlastatud tegevuses, millega määrati otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind. Seega sõlmis Raivo Lill riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määrati otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 400 lg 2 p 1 alusel. Seega sõlmis Autsec OÜ juriidilise isikuna riigihangetel konkurentsi kahjustavad konkurentidevahelised kokkulepped ja osales kooskõlastatud tegevustes, millega määratakse otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 400 lg 4 alusel. Seega kihutas Indrek Süld riigihankel konkureerivaid ettevõtjaid sõlmima konkurentidevahelisi kokkuleppeid ja osalema kooskõlastatud tegevuses, millega määrati otseselt või kaudselt kolmandate isikute suhtes kindlaks hind, mis on kvalifitseeritav kuriteona KarS § 22 lg 2 - § 400 lg 2 p 1 alusel.

litsentside ning teostatud tööde kohta, saatis 15.05.2014 kell 10:16 ja 12:56 Indrek Süld ekirjaga, mille sisu oli järgmine: „xxx.“ Samuti on Indrek Süld kirjas märkinud, et koodid on tema isiklikud litsentsid, mida saab kasutada. Lisaks oli Indrek Süld kirjale juurde lisanud tabeli nimetusega x, milles kajastusid 16 X. ülesõidukoha nimed, ülesõidu pakkumuse summa materjalidele ning montaažile ning pakkumuse kogusumma ilma käibemaksuta (VI kd tl 4546). Kell 12:56 samal kuupäeval edastas Indrek Süld e-kirjaga T. P.le riigihankel pakkumuse esitamisel vajaminevate täiendavate litsentside andmed: X (VI kd tl 47). Indrek Süldilt saadud andmete põhjal koostas T. P. OÜ X OÜ pakkumuse hankele ning märkis pakkumusele järgmise andmed: „Ajavahemikus 2011-2013 täidetud automaatsete foorisignaalide montaažitööde lepingute nimekiri koos maksumuste ja kuupäevadega. Alltöövõtt 2013 aastal firmale Autsec OÜ: markeerimistööd ja osaline X tüüp automaatika montaaž, testimine. Maksumus: 28 000 EUR. Juuli 2012“ (III kd tl 65). „X montaažitehnoloogia kasutusõiguse, OMRPN CX-ONE ja x 5.0 tarkvara litsentside koopiad. W. liidese kood xxx. X Cx-One litsensikood xxx“ (III kd 66). Pakkumuse dokumendid, sh ebaõigeid andmeid sisaldavad leheküljed allkirjastas X OÜ juhatuse liige O. K. T. P. kui ka O. K on öelnud, et ning OÜ-l X ei olnud X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X Ltd., CX-One täispaketi litsentsi ning X 5.0 tarkvara litsentsi. Samuti ei olnud OÜ X aastatel 2011-2013 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid. 26.05.2014 allkirjastas Indrek Süld hankekomisjoni liikmena pakkujate kvalifitseerimise tingimustele vastavuse kontrolli ja pakkumuste vastavuse kontrollimise, hindamise ning edukaks tunnistamise protokolli. Hankekomisjon otsustas, tuginedes T. P. poolt OÜ X esindajana esitatud võltsitud dokumentidele, et OÜ X pakkumus vastab kvalifitseerimise tingimustele ja tunnistas pakkumuse vastavaks (III kd tl 39-41). 28.03.2017 kahtlustatava T. P. ülekuulamise protokolli (IX kd tl 153-176) kohaselt koostas tema riigihanke x pakkumuse ning dokumendid allkirjastas X OÜ poolt O. K. Indrek Süld veenas teda, et X OÜ peab pakkumuse tegema, kuna tegemist on X. turvavaldkonnaga ning kõik „lüpsjad“ või „laudaelektrikud“ ei tohi tulla pakkumust tegema Autsec OÜ-le konkurentsiks. Mäletab, et suhtles Indrek Süldiga telefonitsi peale mida hakkas pakkumust koostama. Ütluste kohaselt pidi X OÜ hankes osalema, kuid mitte võitma. Lisaks sisaldasid pakkumuse kutsedokumendid ISO9001 nõuet, kuid seda X OÜ-l ei olnud. Indrek Süld ütles, et T. P. koostaks dokumendi ning kirjutaks, et ISO 9001 sertifikaat on vormistamisel. T. P. sõnul kasutas ta riigihanke nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“ pakkumuse koostamisel Indrek Süldi poolt varem elektrooniliselt edastatud W. liidese litsentsi numbrit, mida X OÜ tegelikult ei omanud. Samuti ei omanud X OÜ X CX-One litsentsi ega projekteerimistarkvara X 5.0 litsentsi, mille märkis pakkumusse, mille oli eelnevalt Indrek Süldi käest saanud. Hanke nr x hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuete punkti 5.2. kohaselt pidi pakkuja omama lepingu täitmiseks kehtivat X montaažitehnoloogia x kasutusõigust, X 5.0 projekteerimistarkvara kasutusõigust ning CX-One tarkvara kasutusõigust. Vastavalt punktile 5.2.1. pidi pakkuja esitama punktis 5.2 toodud kehtivad tarkvara litsentside aktiveerimiskoodid (VI kd tl 56-62). 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et 25.08.2016 kell 14:20 saatis Raivo Lill T. P.le kirja, mis sisaldas manusena faili nimetusega „x“. Manusena kirja juurde lisatud tabel oli koostatud riigihanke nr x hankedokumentide lisale 3 vastavalt, kus oli välja toodud 14 jaama pakkumuse hind materjalile ja montaažile ning pakkumuse kogusummaks märgitud 251 000 eurot (VI kd tl 77-78). Indrek Süldilt saadud andmete põhjal koostas T. P. OÜ X OÜ pakkumuse hankele ning märkis pakkumusele järgmise andmed: „xxx sertifikaadi kohta esitas T. P. dokumendi sõnastusega: „Käesoleval hetkel on EVS-EN ISO 9001 vormistamisel“. Pakkumuse dokumendid, sh ebaõigeid andmeid sisaldavad leheküljed allkirjastas X OÜ juhatuse liige O. K.

Tegelikkuses ei olnud X OÜ-l X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X CXOne täispaketi litsentsi ega X 5.0 tarkvara litsentsi. T. P. 01.03.2016 kahtlustatavana ülekuulamisel antud ütluste (IX kd tl 143-152) kohaselt oli Indrek Süld talle seoses hankega nr x selgitanud, et hankel osalemiseks on vaja, et nelja viimase aasta jooksul oleks X OÜ eelnevalt teostanud töid X.signalisatsiooni seadmete montaažiga vähemalt 50 000 eurot eest. Ta selgitas Indrek Süldile, et X OÜ ei saa hankes osaleda, kuna on müünud Autsec OÜ-le seadmekappe 31 500 eurot. Indrek Süld oli talle öelnud, et ta saadab täiendava varasema töövõtulepingu andmed koos maksumusega 28 000 euro eest tehtud töödest. Indrek Süld need andmed ka saatis, kuid T. P. sõnul X OÜ reaalselt neid töid Autsec OÜ-le ei ole teostanud. Ta ei oska öelda, kas tööd teostas mõni teine ettevõte või olid andmed lihtsalt välja mõeldud. T. P. sõnul kasutas ta pakkumuse koostamisel Indrek Süldi poolt varem elektrooniliselt edastatud W. liidese litsentsi numbrit, mida X OÜ tegelikult ei omanud. Samuti ei omanud X X CX-one litsentsi ega ka projekteerimistarkvara X 5.0 litsentsi. Ta märkis selle pakkumusse ning sõnas, et oli selle varem Indrek Süldi käest saanud (IX kd tl 153-176). Hanke nr x hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuete punkti 5.1. kohaselt pidi pakkuja viimase nelja aasta (2011-2014) jooksul olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 EUR X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas. Vastavalt punktile 5.1.1. pidi pakkuja esitama LISA 6 vormil pakkuja poolt viimase nelja aasta jooksul täidetud X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingute loetelu koos lepingu maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja infoga lepingu täitmise asukoha osas ning Tellija(te) kohta. Punkti 5.3. kohaselt pidi pakkuja omama pakkumuse esitamise ajal X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi; punkti 5.3.1. kohaselt pidi pakkuja esitama kasutusõiguse tõendamiseks vastava dokumendi koopia pakkumuse koosseisus; punkti 5.4. kohaselt pidi pakkuja omama hanke pakkumuste avamise hetkel tarkvarapakettide x, x ja x kehtivaid litsentse. Vastavalt punktile 5.4.1. pidi pakkuja esitama vastavate dokumentide koopiad pakkumuse koosseisus (IV kd tl 161-164). 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollist nähtub, et Indrek Süld pöördus enne 02.09.2015 X esindaja S. I. OÜ juhataja S. S. poole, et viimane koostaks dokumendi, mis kinnitaks, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X omavad X toodete litsentse ja kasutusõigust. 08.09.2015 saatis S. S. Indrek Süldi korraldusel X Baltikumi esindaja I. R. poolt 03.09.2015 allkirjastatud inglise keelse dokumendi, mis kinnitas, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X on tunnustatud X toodete ja lahenduste kasutajad ning omavad X eritarkavara M-Print PRO ja RailDesigner litsentse. 06.10.2015 kell 9:40 on Indrek Süld saatnud T. P.le e-kirjaga X kinnituskirja (VI kd tl 124-126). Vastavate litsentside puudumist X OÜ-l kinnitavad samuti S. S. 30.08.2018. a kohtus antud ütlused, kes S. I. ettevõttes tegeles X elektrikilbi komponentide maaletoomise ja hulgimüügiga. Litsentside väljastamine toimus koos riistvaraga ja kinnitusi litsentside kohta said need kliendid, kes olid S. I. kaudu riistvara soetanud. Info edastati tehasele ja sealt tuli litsentsi kinnitus, praktikas on neid kordi olnud väga vähe, kaks kuni kolm. Esindus paikneb Lätis. Tunnistaja sõnul on tal Indrek Süldiga äriline kontakt ning temale teadaolevalt ei ole X OÜ-l W. litsentsi. Kohtuistungil esitati S. S.le tutvumiseks tema poolt kasutatavale elektronpostiaadressile (xxx) laekunud kirja sisu: „organiseeri palun vajalikud dokumendid, pakkuja peab omama pakkumuse esitamise ajal X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi, nõutav dokument pakkuja esitab vastava dokumendi koopia pakkumuse koosseisus, pakkuja peab omama hankepakkumuste avaldamise hetkel kehtivaid X X kontrollorite programmeerimise ja X montaažimaterjalide sortimentidega ühilduvate tarkvara pakketide kasutuslitsentse“. Kirja alla oli initsiaalina lisatud R. S. S. kohtuistungil antud selgituste kohaselt edastastas ta kirja alusel kinnituse taotluse Läti esindusse. Samuti pöördus tunnistaja sõnul tema poole Indrek Süld, kes küsis ta käest, et kas AS-il X. ja Autsec OÜ-l on vastavat väljaõpet ning tarkvarasid ning kas tehas X saaks väljastada vastava kinnituse. Lätist tuli kinnitus, kus oli lisaks Autsec OÜ-le ja AS-ile X. ka X OÜ kohta kinnitus. Tunnistaja sõnul oli tõenäoliselt Indrek Süld palunud kinnituskirja kirjutada sisse ka X OÜ nimelise firma, kuid tunnistaja kinnitab, et tema pole seda ettevõtet koolitanud.

13.10.2015 esitas OÜ X pakkumuse AS X. hankekomisjonile ning märkis pakkumusse järgmised andmed: „Alltöövõtt firmale Autsec OÜ markeerimistööd ja osaline X tüüpi automaatika montaaz, testimine“, lepingu kehtivuse aasta „2013“ ja lepingu maksumus „28 000 EUR“. Samuti märkis T. P. pakkumusse järgnevad andmed: xxx (VIII kd tl 33-55). Pakkumuse dokumendid, sh ebaõigeid andmeid sisaldavad leheküljed allkirjastas digitaalselt X OÜ juhatuse liige O. K. Tegelikkuses ei olnud X OÜ-l X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X CXOne täispaketi litsentsi ega X 5.0 tarkvara litsentsi. Samuti ei olnud X OÜ aastatel 2011-2013 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid. AS X. avatud rahvusvaheline hange nr automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“

x. „Tapa-Tartu liini

13 ülesõidukoha

T. P. kohtueelsel uurimisel antud ütluste (IX kd 143-152) kohaselt 2015. aasta lõpus nädal enne jõule läks ta Indrek Süldi juurde AS X. kontorisse. Viibides tema kabinetis sõnas Indrek Süld talle, et tal on üks jutt varuks. Tema sõnul hakkas Indrek Süld rääkima, et riigihangete registris on üleval uus Eesti X. hange ja selgitas, et selle kaheosalise hanke puhul peab X OÜ lisaks osalemisele ühe osa ka võitma ja X saab tulevikus planeeritavate hangete jaoks referentsi. Indrek Süldi ja T. P. vaheline suhtlus seoses hanke nr x. on tõendatud ka 18.12.2015 kell 12:41 telefonivestlusega (IX kd tl 68-69), milles Indrek Süld informeeris Raivo Lille, et ta kohtus X OÜ esindaja T. P.iga ning andis teada, et T. P. võtab seoses hankega Raivo Lillega ühendust. Samuti Raivo Lille ja T. P. 28.12.2015 telefonikõnes (IX kd tl 71-73), ütles T. P. Raivo Lillele, et käis hankest nr x. Indrekuga rääkimas. 30.11.2015 avaldati riigihangete registris lihthange nr x. hanketeade (III kd tl 222-226). Sarnaselt eelmisele hankele oli ka hanke nr x. hankedokumentides sätestatud pakkujate kvalifitseerimise tehniliste ja kutsealaste tingimuste miinimumnõuded, mille punkt 5.1. kohaselt pidi pakkuja viimase nelja aasta (2011-2014) jooksul olema täitnud vähemalt ühe töövõtulepingu maksumusega vähemalt 50 000 EUR X. signalisatsiooniseadmete montaažitööde osas. Vastavalt punktile 5.1.1. pidi pakkuja esitama LISA 6 vormil pakkuja poolt viimase nelja aasta jooksul täidetud X. signalisatsiooniseadmete montaaži töövõtulepingute loetelu koos lepingu maksumuse, sõlmimise kuupäeva ja infoga lepingu täitmise asukoha osas ning Tellija(te) kohta. Punkti 5.3. kohaselt pidi pakkuja omama pakkumuse esitamise ajal X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi; punkti 5.3.1. kohaselt pidi pakkuja esitama kasutusõiguse tõendamiseks vastava dokumendi koopia pakkumuse koosseisus; punkti 5.4. kohaselt pidi pakkuja omama hanke pakkumuste avamise hetkel tarkvarapakettide X x, x ja x kehtivaid litsentse. Vastavalt punktile 5.4.1. pidi pakkuja esitama vastavate dokumentide koopiad pakkumuse koosseisus (IV kd tl 161-164). 13.10.2015 esitas OÜ X pakkumuse AS X. hankekomisjonile ning märkis pakkumusse järgmised andmed: „Alltöövõtt firmale Autsec OÜ markeerimistööd ja osaline X tüüpi automaatika montaaz, testimine“, lepingu kehtivuse aasta „2013“ ja lepingu maksumus „28 000 EUR“. Samuti märkis T. P. pakkumusse järgnevad andmed: „xxx (VIII kd tl 33-55). Samuti lisas T. P. pakkumuse juurde Indrek Süldilt 06.10.2015 e-kirja teel saadud X kinnituskirja, mis oli samuti üheks kvalifitseerimise miinimumnõudeks (VI kd tl 124-126). 13.01.2016 edastas T. P. pakkumuse, sh ebaõigeid andmeid sisaldavad dokumendid allkirjastamiseks X OÜ juhatuse esimehele O. K.(VI kd tl 167-174). T. P. esitas hankele nr x. pakkumuse, kuid oli samal ajal teadlik, et dokumentides esitatud andmed ei vastava tegelikkusele ega ole tõesed. Nii näiteks ei omanud X OÜ X montaažitehnoloogia kasutusõiguse kehtivat litsentsi X CX-One täispaketi litsentsi ega X 5.0 tarkvara litsentsi. Samuti ei olnud X OÜ aastatel 2011-2013 teostanud Autsec OÜ-le markeerimistöid ja X tüüpi automaatika montaažitöid. X OÜ-l puudus ka X kinnituskiri, kuna X OÜ ei oma kinnituskirjas märgitud pädevust.

Kohus leiab, et ülalnimetatud tõendikogum annab aluse rääkida süüdistatava Indrek Süldi poolt KarS § 22 lg 2 § 344 lg 1 ja KarS § 22 lg 2 - § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava süüteo toimepanemisest. T. P. kohtueelses menetluses 01.03.2016 ja 28.03.2018 antud ütluste kohaselt puutus tema juba 2002. a Eesti X.st kokku Indrek Süldiga kellega käidi ühisel reisil Itaalias, kus osales ka X OÜ juhatuse liige O. K. Indrek pakkus reisil O.ile, et temal ja tõenäoliselt ka Autsec OÜ-l oleks võimalik konsulteerida X OÜ-d, misläbi oleks X OÜ-l võimalik teostada erinevaid X. automaatikaseadmete alaseid projekte. 2015 aasta kevadel võttis Indrek Süld ühendust T. P.ga ning informeeris viimast, et AS X. algavad riigihanked ja sinna on vaja rohkem osalejaid, mistõttu X OÜ võiks esitada pakkumuse. T. P. selgituse peale, et X OÜ-l puuduvad AS X. riigihankel osalemiseks ISO sertifikaat ning varasem kogemus, kinnitas Indrek Süld, et see pole oluline, kuna võitma peab X OÜ. Tunnistaja ütluste kohaselt saatis Indrek Süld riigihankel nr x osalemiseks ettevõttele vajalike sertifikaatide numbrid ja nimetused, milliseid X OÜ-l tegelikkuses ei olnud. Lisaks edastas Indrek Süld T. P.le andmed varasemalt tehtud tööde kohta, mis oli fiktiivsed. Selle alusel koostas T. P. kõik ER seotud riigihankeks vajalikud dokumendid, justkui X OÜ-l oleksid need olemas. Dokumendid allkirjastas X OÜ juhatuse liige O. K. Kogu eelnev kordus ka riigihangete nr x, x, x. puhul – pakkumuste koostamisel kasutas T. P. varasemalt Indrek Süldi poolt edastatud litsensiandmeid (X x; x liidese litsents, X 5.0), mida X OÜ-l ei olnud. Vastavate litsentside puudumist X OÜ-l kinnitavad samuti S. S. 30.08.2018. kohtus antud ütlused. Tema sõnul toimus litsentside väljastamine koos riistvaraga ja kinnitusi litsentside kohta said need kliendid, kes olid S. I. kaudu riistvara soetanud. Info edastati tehasele ja sealt tuli litsentsi kinnitus. Tunnistajale teadaolevalt ei ole X OÜ-l W. litsentsi ning Indrek Süldiga on tal äriline kontakt. Tunnistaja ütluste kohaselt on tõenäoliselt Indrek Süld palunud kinnituskirja kirjutada sisse ka X OÜ nimeline firma, kuid kinnitab, et ta pole X OÜ ettevõtet koolitanud. S. S. ütlusi kinnitab 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokolli, millest nähtub, et Indrek Süld on enne 02.09.2015 pöördunud X Eesti esindaja S. I. OÜ juhataja S. S. poole, et viimane koostaks dokumendi, mis kinnitaks, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X omavad X toodete litsentse ja kasutusõigust. 08.09.2015 saatis S. S. Indrek Süldi korraldusel X Baltikumi esindaja I. R. poolt 03.09.2015 allkirjastatud inglise keelse dokumendi, mis kinnitas, et AS X., Autsec OÜ ja OÜ X on tunnustatud X toodete ja lahenduste kasutajad ning omavad X eritarkavara MPrint PRO ja RailDesigner litsentse. 06.10.2015 kell 9:40 saatis Indrek Süld T. P.le e-kirjaga X kinnituskirja (VI kd tl 124-126). Seega kinnitab eeltoodud tõendikogum, et võltsitud on AS X. hankel nr x „Tapa-Narva X.liini ülesõiduautomaatika montaaž ja materjalid“, AS X. lihthankel nr x „CTC Neman seadmete montaaž ja materjalid“; AS X. lihthankel nr x „Tamsalu, Rakke ja Betooni ülesõidukohtade automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“; AS X. avatud rahvusvahelisel hankel nr x. „TapaTartu liini 13 ülesõidukoha automaatikaseadmete montaaž ja materjalid“ X OÜ poolt esitatud pakkumuste dokumentatsioone, sh nimetatud hangete kvalifitseerimistingimustes nõutud vajalike litsentside olemasolu fakti ning konkreetsete litsentside viiteid ning kvalifitseerimistingimusi varasemate teostatud tööde puhul, millised ei vasta tegelikkusele. Dokument on kirjalik akt, mis sisaldab inimese mõtteväljendust, mis on mõeldud õiguskäibes tõendama juriidilise tähtsusega asjaolusid ning millest selgub selle väljaandja. Võltsimine omakorda on dokumendi järeletegemine või ümbertegemine. Eristatakse intellektuaalset ja materiaalset võltsimist. Intellektuaalne võltsimine tähendab dokumendi koostajana näidatud ja koostamiseks õigustatud isiku poolt selliste andmete kandmist dokumenti, mis ei ole sisult õiged. Riigikohus on lahendi 3-1-1-96-16 punktides 9 ja 21 tõdenud, et KarS § 345 kohaselt on dokumentidena käsitletavad muuhulgas ka hinnapakkumised. Kohtu hinnangul on AS X. riigihangetel esitatud pakkumused kirjalikud aktid, mis sisaldavad mõtteväljendust ja olid nende esitamisel mõeldud tõendama õiguslikult relevantseid asjaolusid. Seejuures on pakkumustele märgitud ka nende väljaandja.

Riigikohus on lahend 3-1-1-93-15 punktis 123 asunud seisukohale, et KarS § 344 järgi on karistatav üksnes sellise dokumendi võltsimine, millega on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Ehkki õigus KarS § 344 mõttes peab olema tegelik, peetakse selle omandamise võimaluse all kõnealuses kuriteokoosseisus silmas esmajoones õiguse näiliku omandamise võimalikkust. Nimelt ei saa võltsitud dokumendiga enamasti õigust tegelikult omandada, vaid saab luua üksnes õigusnäivuse sellise õiguse olemasolu kohta. Osutatud olukorra vältimine ongi KarS § 344 eesmärk. KarS §-s 344 peetakse silmas dokumenti, mis selle ehtsuse korral võimaldaks õigusi omandada või kohustustest vabaneda. Seega on kuriteokoosseis täidetud ka juhul, kui võltsitakse dokument, mis võimaldab näiliselt omandada mõne tegeliku õiguse. Eeltoodust tulenevalt on Riigikohtu otsuse valguses vaja tuvastada, kas käesoleval juhul teenis võltsimine õiguste omandamise või kohustustest vabanemist. Hangete läbiviimisel lähtus AS X. Hankekorrast (viimane jõustus 07.10.2015) ja AS X. Hankekäsiraamatust. Pakkumuste kvalifitseerumise ja vastavaks lugemise tingimused tulenesid konkreetsete hangete tingimustest, mis seadsid pakkujatele nõuded ning mille täitmine võimaldas pakkujate kvalifitseerumist. Tegemist oli vajaliku kompetentsiga, millise puudumisel jäeti riigihankel osaleja kvalifitseerimata. Seega on tõendatud, et tegemist oli võltsimisega, mis teenis õiguste omandamise eesmärki – X OÜ esitades pakkumuses võltsitud andmeid, omandas seeläbi hankija AS X. hankekomisjoni jaoks kvalifitseerumistingimustele vastavuse. Samuti on täidetud KarS § 344 objektiivne koosseis dokumendi võltsimise mõttes, kuna võltsiti dokumenti, milles sisalduvad andmed olid võltsitud ning nende alusel oli võimalik omandada õigusi. Lisaks on täidetud ka KarS § 345 lg 1 sätestatud objektiivne koosseis, mille puhul eeldab koosseis võltsitud dokumenti, selle alusel võimalust õigusi omandada ning selle dokumendi kasutamist, mis antud juhul väljendub pakkumuste esitamises. Seega on tõendatud X OÜ poolt dokumentide võltsimine ning võltsitud dokumentide kasutamine AS X. poolt korraldatud riigihangetel. KarS § 22 lg 2 kohaselt on kihutaja isik, kes kallutab teise isiku õigusvastasele teole. Kallutamine tähendab tahtluse tekitamist. Ei ole võimalik kallutada isikut, kellel on põhiteo tahtlus juba olemas. Seega tuleb tuvastada, kas Indrek Süld tahtlikult kallutas X OÜ esindaja T. P. dokumendi võltsimisele ja võltsitud dokumendi kasutamisele. Juba varasemalt analüüsitud T. P. ütlustest ilmnes, et X OÜ-l tekkis hangetel osalemise huvi Indrek Süldi ettepanekust. Reisil Itaaliasse pakkus Indrek Süld O. K., et temal ja Autsec OÜ-l oleks võimalik konsulteerida X OÜ-d ja nii oleks X OÜ-l võimalik teostada erinevad X.automaatikaseadmete alaseid projekte. T. P. sõnu kinnitavad ka O. K. kohtuistungil antud ütlused, mille kohaselt kuulis ta T. P. võimalusest osaleda riigihankel. Käesoleval juhul ei saa jätta tähelepanu ka mitmete tunnistajate ütlusi selle kohta, et side- ja turvanguameti hangetel oli probleemiks pakkujate vähesus. Tunnistaja P. J.i ütluste kohaselt ei olnud pädevaid hankel osalejaid Eestis palju, kuid piiri tagant pakkujate võtmine ei olnud ka keelatud. Tunnistaja V. K.i ütluste kohaselt hankeid kuulutati ka nurjunuks, näiteks siis kui ainult üks pakkuja esitas pakkumuse. Tunnistaja I. L ütluste kohaselt tõusetus ka tema ametis oleku ajal pakkujate vähesuse probleem. Tema sõnul põhjendas Indrek Süld seda sellega, et ülesõiduautomaatika valdkonna turg Eestis on väga väike ja sellepärast on ka pakkujaid vähe. Samuti oli asi ka litsentsides, mida nõuti ülesõiduautomaatika projekteerimisel. Firmadel puudusid litsentsid, kuna turg oli väike. Samuti on piiratud konkrentsi probleemi ütlustes nimetanud tunnistaja T. S. Väheste pakkujate probleemi toonitas ka tunnistaja T. V., kelle sõnul on tegemist spetsiifilise valdkonnaga, kus ongi pakkujaid keeruline leida. Diskussioon pakkujate vähesuse üle pidavat olema tema sõnul regulaarne. Indrek Süld on ka ise tõdenud, et X. ülesõiduautomaatika hangete pakkujaid on vähe. Kohtuistungil antud ütluste kohaselt ei ole selles valdkonnas Eestis piisavalt tegijaid ja neid tuli juurde otsida. Olude sunnil pidi tegijaid hakkama sõna otseses mõttes nullist üles kasvatama ja kättpidi tooma sest, et valdkond on ebaatraktiivne ja kasumimarginaal, mis sealt

ülesõiduautomaatikast üldse võimalik saada on, on niivõrd väike. Indrek Süldi sõnul oli üks potentsiaalsetest tegijatest tulevikus X , kes analoogsete asjadega tegeles ja eeldus oli, et kasvatavad veel ühe tegija, et maandada riske kuna Autsec OÜ oli esialgu ainukene tegija. Indrek Süldi sõnul oli enne veel Y. OÜ tegija, aga paraku tema loobus nendest töödest ja nii jäigi ainult Autsec. Autsecile tuli hakata otsima ja kasvatama kedagi veel juurde. Seega on Indrek Süld ise rääkinud X OÜ kaasamisest, juurde kasvatamisest, mis tõenäoliselt on ka tihega suhtluse põhjuseks X OÜ-ga, kui potentsiaalse pakkujaga. Asjaolusid, et nimetatud suhtlus seisnes muuhulgas õigusvastasele teole kallutamises kinnitavad eelpool analüüsitud Indrek Süldi teod, milleks oli T. P.le tegelikkusele mittevastavate litsentside ja referentside edastamine. Subjektiivsest küljest on Indrek Süld temale etteheidetavad KarS § 22 lg 2 - § 344 lg 1 ja KarS § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritavad kuriteod toime pannud kavatsetult, mis tähendab süüteokoosseisule vastava asjaolu teostamise eesmärgiks seadmist, s.t mingi taotletav eesmärk ongi isiku liikumapanevaks jõuks (RK 3-1-1-141-04, p 10.2). Eespool analüüsitud tõenditega on tuvastatud Eesti X. side- ja turvanguameti hangete pakkujate vähesus, mis eeldas süüdistatava Indrek Süldi ütluste kohaselt pakkujate juurdekasvatamist, kinnitades vajadust saada hangetele uusi pakkujaid. See, kogumis asjaoluga, et X OÜ ei omanud hangetel osalemiseks vastavaid kvalifitseerumistingimusi ja Indrek Süld edastas pakkumuste vormistamiseks T. P.le vajalikke andmeid, mis puudutasid X OÜ-l puuduvate, osalemiseks nõutud referentside ning litsentside kinnitusi, annavad aluse järelduseks, et Indrek Süld seadis süüteokooseisudele vastavate asjaolude teostamise eesmärgiks. Seega pani Indrek Süld toime KarS § 22 lg 2 ja § 344 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise dokumendi võltsimisele, mille alusel on võimalik omandada õigusi või vabaneda kohustustest. Samuti pani Indrek Süld toime KarS § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o kihutamise teadvalt võltsitud dokumendi kasutamisele eesmärgiga omandada õigusi või vabaneda kohustustest. II.

KARISTUSE MÕISTMINE

Vastavalt KarS § 56 lg-le 1 on karistamise aluseks isiku süü. Karistuse mõistmisel kohtu poolt arvestatakse kergendavaid ja raskendavaid asjaolusid, võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest ja õiguskorra kaitsmise huvisid. Indrek Süld Seadusandja on KarS § 3001 lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 300 lg 2 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse, KarS § 22 lg 2 - § 400 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistuse, KarS § 22 lg 2 - § 344 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse ja KarS § 22 lg 2 - § 345 lg 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. KarS § 56 lg 2 sätestab, et vangistust võib mõista ainult siis, kui karistuse eesmärke ei ole võimalik saavutada kergema karistusega. Kui karistusseadustiku eriosa paragrahv võimaldab vangistuse kõrval mõista ka muid, kergemaid karistusi, peab kohus vangistuse mõistmist põhjendama. Kuivõrd tegemist on alternatiivselt sätestatud karistusliikidega, kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Nii KarS § 3001 kui ka § 300 süüteo toimepanemisega rikkus Indrek Süld avaliku võimu korrakohast toimimist, olles ise samal ajal ametiisikuks. Samuti pani Indrek Süld süüteod toime mitme aasta vältel. KarS § 400 süüteo toimepanemisele kihutamisega rikkus Indrek Süld vaba konkurentsi ja ausa ettevõtluse

toimimist. KarS § 344 ja § 345 ettenähtud süütegude toimepanemisele kihutamisega rikkus ta aga dokumentidega seotud õiguskäibe usaldusväärsust. Karistusliigi osas peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavale inkrimineeritakse mitme erineva süüteo toimepanemist pikema aja vältel. Seejuures on süüdistatav toime pannud süütegusid, mis rikuvad erinevaid õigushüvesid ja mis oma iseloomult seadsid kahtluse alla riigi äriühingu toimimse usaldusväärsuse, vaba konkurentsi ja ausa ettevõtluse võimalikkuse riigile olulise ja elutähtsa infrastruktuuri töötamise ja arendamise tagamisel. Lisaks eelviidatule loetakse omaksvõetud kohtupraktika kohaselt süüd reeglina keskmisest suuremaks kui süüdistatava ühe või mitme teoga on täidetud mitme kuriteo koosseisud. Arvestades süütegude ulatust, iseloomu ja toimepanemise pikaajalisust leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei täidaks mõistetava karistuse eesmärki ning näitaks riigi põhjendamatult leebet suhtumist toimepandusse, mistõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatava kaitsja asus seisukohale, et süüdimõistmise korral oleks tegemist ideaalkogumiga ning kohaldamisele tuleks vaid üks koosseis, mis hõlmab endas kogu juhtumi ebaõiguse. Kogu väidetav ebaõigus neljas hankemenetluse episoodis sisaldub riigihanke teostamise nõuete väidetavas rikkumises ja see on hõlmatud süüdistusega KarS § 22 lg 2 ja § 400 lg 2 p 1 järgi, kuivõrd ojektiivse teokoosseisu sisuks olevad teod on olulisel määral kokkulangevad. Seejuures on üks väidetav süütegu KarS § 300 lg 2 järgi tervikuna teise väidetava süüteo KarS § 22 lg 2 ja § 400 lg 2 p 1 toimepanemisel kvalifitseerivaks asjaoluks. Riigikohtu 18.06.2018 otsuse nr 1-17-7206 kohaselt on Riigikohus asunud seisukohale, et kuritegude ideaal- ja reaalkogumi piiritlemine KarS § 63 tähenduses on oluline süüdistatavale karistuse mõistmisel. Kui tegemist on ühe teoga, mis vastab mitmele kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 1), siis mõistetakse isikule üks karistus seaduse alusel, mis näeb ette raskeima karistuse. Kui tegemist on mitme teoga, mis vastavad mitmele eri kuriteokoosseisule (KarS § 63 lg 2), ja isikut ei ole nendest ühegi teo eest varem karistatud, mõistetakse eraldi karistus iga teo eest ning liitkaristus KarS § 64 lg 1 järgi. Kõnealune küsimus tuleb lahendada nn teoühtsuse põhimõttest lähtuvalt. Riigikohtu maksva praktika kohaselt on ühe teoga teoühtsuse mõttes tegemist siis, kui mitu olemuselt sarnast käitumisakti on kantud ühisest tahtlusest ja nad on ajalis-ruumilise läheduse tõttu sellisel määral seotud, et kogu käitumine on kolmandale isikule objektiivselt vaadeldav ühtse, kokkukuuluva teona. Teisisõnu tähendab see, et õiguslikus mõttes on ühe teoga tegemist siis, kui koosseisu realiseerimisele suunatud osateod kujutavad endast objektiivse kõrvaltvaataja jaoks loomuliku elukäsitluse järgi ühtset käitumist. Kohtu arvates käesoleval juhul ei saa KarS § 300 ja § 400 järgi inkrimineeritud süütegude puhul siiski rääkida kui ühtest ja kokkukuuluvast teost. Indrek Süldile on inkrimineeritud nii KarS § 300, § 3001, § 400, § 344 ja § 345 ettenähtud kuritegude toimepanemine. Seejuures asuvad KarS § 300 ja § 3001 ettenähtud süüteod KarS 17. peatükis, mis sätestab vastutuse ametialaste süütegude toimepanemise eest. Seevastu KarS § 400 asub KarS 21. peatükis, mis sätestab vastutuse majandusalaste süütegude toimepanemise eest, nähes täpsemalt ette vastutuse konkurentsialaste süütegude toimepanemise eest. Kuriteokoosseisude asetsemine erinevates eriosa peatükkides ei ole iseenesest veel ideaalkogumit välistavaks asjaoluks, kuid arvestama peab kohtu arvates ka muude asjaoludega. Kuigi esmapilgul saaks väita, et tegemist on süütegudega, millest ühe toimepanemine võib olla eelduseks teise süüteo toimepanemisele, ei ole tegemist olukorraga, kus üks tegu on teise teo osateoks, veel vähem kvalifitseerivaks tunnuseks. Kohus leiab, et ametialaste süütegude toimepanemine on ette heidetav vaid ametiisikule, konkurentsialaste süütegude toimepanijaks on aga ettevõtja, kelleks süüdistatav süütegude toimepanemise ajal ei olnud. Lisaks sellele peab kohus oluliseks asjaolu, et kui KarS § 300 ja 3001 järgi kvalifitseeritavad teod on inkrimineeritavad Indrek Süldile endale kui täideviijale, siis KarS § 400 lg 2 p 1, § 344 lg 1 ja § 345 lg 1 järgi inkrimineeritavad teod on toime pandud mitte täideviijana, vaid kuriteost osavõtjana, s.o kihutajana. Seejuures kihutas ta kuritegusid toime panema erinevaid isikuid. Seega kihutas Indrek Süld kuritegusid toime panema teisi isikuid, kes said olla nende süütegude täideviijad. Seejuures ei olnud KarS § 400,

§ 344 ja § 345 ettenähtud kuriteod KarS § 300 või § 3001 ettenähtud kuritegude koosseisu realiseerimiseks suunatud osategudeks ega vastupidi, vaid need kuriteod olid iseseisvad teod. Seetõttu leiab kohus, et KarS § 63 lg 1 alusel saab Indrek Süldile karistuse mõista vaid ametialaste süütegude, s.o KarS § 300 lg 2 ja § 3001 lg 2 ettenähtud kuritegude toimepanemise eest, mõistes karistuse raskeimat karistust ette nägeva sätte, so KarS § 300 lg 2 sanktsiooni järgi. Teiste süütegude eest tuleb karistused mõista KarS § 63 lg 2 sätete kohaselt. Omaksvõetud kohtupraktika kohaselt tuleb karistuse mõistmisel võtta lähtepunktiks karistusseadustiku eriosa normi sanktsiooni keskmine määr. Seejärel tuvastatakse süüdistatava süü suurus ja karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud, mille põhjal saadakse süüdlase süü suurusele vastav karistuse määr. (Vt nt RKKKo 3-1-1-6-17, p 9.) Andes hinnangu süü suurusele, tuleb esmajoones lähtuda süüteo toimepanemise asjaoludest, mis võivad iseloomustada näiteks tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (vt nt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 12. detsembri 2012. a otsus asjas nr 3-1-1-113-12, p 9.1). Lisaks isiku süüle tuleb KarS § 56 kohaselt arvestada eri- ja üldpreventiivseid kaalutlusi, s.o võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest, ning õiguskorra kaitsmise huvisid (vt nt RKKKo 3-1-1-52-13, p 19). (p 28) Süü suuruse osas asub kohus seisukohale, et kuivõrd süüdistatavale inkrimineeritakse erinevalt kvalifitseeritavate süütegude toimepanemist, mis muudab süüdistatava süü suuremaks, leiab kohus, et süü suurusest tulenev karistus ei pea tulenema mitte üksikkaristustest, vaid liitkaristusest, mistõttu ei pea kohus vajalikuks mõista erinevate kuritegude toimepanemise eest karistusi ettenähtud sanktsiooni keskmises määras või keskmis määra ületavana, vaid mõistab süü suurusest tulenevalt liitkaristuse määras, mis ületab raskeima sanktsiooni keskmist määra. Kriminaalasja kohtueelses ega ka kohtulikus menetluses ei ole tuvastatud kergendavaid või raskendavaid asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise või raskendamise suunas, mistõttu nende asjaolude puudumine ei saa ka karistust mõjutada. KarS § 300 lg 2 ja § 3001 lg 2 ettenähtud süütegude toimepanemise eest peab kohus KarS § 63 lg 1 ja § 300 lg 2 alusel mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuivõrd ühe teoga on realiseeritud kahe erineva kuriteokoosseisu tunnused ja süüdistatavale inkrimineeritud õigusvastane käitumine on olnud pikaajaline, mis välistab karistuse mõistmise oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra või ettenähtud sanktsiooni alammäära lähedases määras. Puutuvalt KarS § 22 lg 2 ja § 400 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritud kuriteosse peab kohus karistuse määra valikul vajalikuks lähtuda süüteo toimepanemisel üles näidatud aktiivsusest ja riive eesmärgist ning intensiivsusest, samuti tagajärgedest. Seetõttu peab kohus võimalikuks mõista karistuse mõningal määral alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra, kuid süüteo toimepanemisel üles näidatud aktiivsus välistab kohtu arvates karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni alammääras. KarS § 22 lg 2 ja § 344 lg 1 ettenähtu kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel peab kohus küll oluliseks süüdistatava aktiivsust ja eesmärki, kuid arvestades samas teo tagajärgi leiab kohus, et süüdistatavale võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. KarS § 22 lg 2 ja § 345 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel peab kohus samuti nagu ka KarS § 22 lg 2 ja § 344 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmisel oluliseks süüdistatava aktiivsust ja eesmärki, kuid samuti tagajärge arvestades leiab kohus, et ka selle kuriteo toimepanemise eest on võimalik mõista karistus oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmise määra. Puutuvalt karistuse mõistmisse kuritegude kogumi eest, siis on kohus juba eelpool märkinud, et süütegude kogumit ja sellest kogumist tuleneva süü suurust arvestades peab kohus vajalikuks mõista karistuse, mis ületab raskeima kuriteo eest ette nähtud karistuse keskmist määra, kuid kohus ei pea vajalikuks mõsita karistust ettenähtud sanktsiooni ülemmäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik

karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel pikaajalise vangistuse täies ulatuses ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samuti arvestades kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku, s.o viimasest teost möödunud 3 aastat, siis leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kuriteo menetlemise vastu on langenud ning vangistuse reaalne ärakandmine ei ole antud juhul otstarbekas. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetav karistus tuleb jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Arvestades süüdistatava karistusandmeid, õigemini nende andmete puudumist leiab kohus, et süüdistatava allutamine käitumiskontrollile ei ole vajalik ning süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid, kohaldades katseaga mõningal määral keskmisest kestusest pikemana. Raivo Lill Seadusandja on KarS § 400 lg 2 p 1 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistuse või ühe- kuni kolmeaastase vangistuse ning KarS § 22 lg 3 - § 3001 lg 2 rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Nagu kohus ülapool viitas KarS § 56 lg 2 sätetele, mille kohaselt peab kohus sanktsioonis ettenähtud alternatiivsete karistuste puhul kaaluma esmalt kergema karistusliigi kohaldamise võimalikkust, siis kujundab kohus enne süüdistava süü suuruse hindamist seisukoha selle kohta, kas süüdistatava suhtes on võimalik kohaldada sanktsioonis ettenähtud kergemaliigilist karistust rahalise karistuse näol. Karistusliigi osas peab kohus vajalikuks märkida, et süüdistatavale inkrimineeritakse kahe erineva süüteo toimepanemist, mis muudab süüdistatava süü suuremaks. Seejuures on süüdistatav toime pannud konkurentsialase süüteo ja ametialasele kuriteole kaasaaitamise. Arvestades kahe erineva õigushüve olulist riivet nii riikliku ja elutähtsa struktuuri usaldusväärsuse kui ka ettevõtluse ausa konkurentsi mõttes ja süütegude toimepanemise pikaajalisust ning eesmärke leiab kohus, et rahalise karistuse kohaldamine ei täidaks mõistetava karistuse eesmärki ning kergemaliigilise karistuse kohaldamine ei kannaks endas ei eripreventiivsei ega ka üldpreventiivseid eesmärke ega annaks üldsusele signaali ausa konkurentsi ja ettevõtluse olulisusest. Seetõttu peab kohus vajalikuks kohaldada süüdistatava suhtes isiku vabadust piiravat karistust. Süüdistatavat süüdistatakse konkurentsialase süüteo toimepanemises, mille toimepanemise realiseerumiseks oli oluline roll Indrek Süldil. Seetõttu leiab kohus, et süüdistatava süüd saab hinnata keskmiseks, mis vastavalt omaksvõetud kohtupraktikale tingib ka KarS § 400 lg 2 p 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest karistuse mõistmise ettenähtud sanktsiooni keskmises määras. KarS § 22 lg 3 ja § 3001 lg 2 ettenähtud kuriteo puhul on tegemist kaasaaitamisteoga, mis võrreldes täiedeviija süüga on kohtu arvates oma intensiivsuselt väiksem. Seetõttu leiab kohus, et KarS § 3001 lg 2 ettenähtud kuriteo toimepanemisele kaasaaitamise eest võib karistuse mõista alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra. Kuivõrd ei kohtueelsel menetlusel ega ka kohtulikul menetlusel ei ole süüdistatava käitumises tuvastatud ei kergendavaid ega raskendavaid asjaolusid, leiab kohus, et ei ole ka tuvastatud asjaolusid, mis mõjutaks karistuse mõistmist kas siis karistuse kergendamise või raskendamise suunas.

KarS § 64 lg 1 alusel kuritegude kogumi eest liitkaristust kohaldades leiab kohus, et kuivõrd ühe süüteo puhul on tegemist täideviimisteo ja teise süüteo puhul kaasaaitamisteoga, võib kohaldada karistuste liitmisel süüdlasele soodsamat viisi, lugedes kergema karistuse kaetuks raskeima üksikkaristusega. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine tuleb kõne alla eelkõige siis, kui isikul puuduvad varasemad kriminaalkaristused. Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel pikaajalise vangistuse täies ulatuses ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Samuti arvestades kuritegude toimepanemisest möödunud ajavahemikku, s.o viimase teo toimepanemisest 3 aasta möödumist, siis leiab kohus, et avalik menetlushuvi selle kuriteo menetlemise vastu on langenud ning vangistuse reaalne ärakandmine ei ole antud juhul otstarbekas. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetava karistuse võib jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Seega peab kohus võimalikuks jätta süüdistatava tema isikuandmete tõttu käitumiskontrollile allutamata ja kohaldada KarS § 73 lg 1 ja 3 sätteid. Võrreldes Raivo Lille ja Indrek Süldi süü suurust ja kuritegude toimepanemise intensiivsust leiab kohus, et Raive Lillele võib katseaja määrata lühemana, s.o alla keskmise kestuse. Autsec OÜ Seadusandja on KarS § 400 lg 4 järgi inkrimineeritava kuriteo toimepanemise eest ette näinud rahalise karistusega 5 kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest. Kehtiv KarS-i redaktsioon, näeb sanktsioonina juriidilistele isikutele § 400 lg-s 4 sätestatud kuriteo toimepanemise eest ette rahalise karistuse 5-10% juriidilise isiku käibest. Ehkki kehtiv seadus määratleb küll nii rahalise karistuse alam- kui ülemmäära, on sealjuures siiski piiranguks KarS-i üldosast tulenev rahalise karistuse ülempiir, milleks kehtiva KarS § 44 lg 8 kohaselt on juriidilise isikule mõistetava rahalise karistuse puhul 16 000 000 eurot. Esmalt peab märkima, et seaduse sanktsioonis on kirjas 5 kuni 10 protsenti juriidilise isiku käibest. Seega aluseks tuleb võtta kogu juriidilise isiku käive, mitte ainult nende toodete käive, mille osas hinnakokkulepe ja kooskõlastatud tegevus toime pandi. Seejuures, vatamata KarS § 44 lg 8 sätestatud juriidilisele isikule kohaldatavale rahalise karistuse piirmäärale sätestab KarS § 44 lg 9, et karistusseadustiku eriosas sätestatud juhtudel võib kohus juriidilisele isikule mõista rahalise karistuse, mille suurus arvutatakse protsendina juriidilise isiku käibest kriminaalmenetluse alustamise aastale vahetult eelneval aastal. Seejuures ei või mõistetava karistuse ülemmäär ületada KarS § 44 lg 8 sätestatud rahalise karistuse ülemmäära. Autsec OÜ 2014. aasta konsolideeritud majandusaasta aruandest nähtub, et Eesti Vabariigis oli juriidilise isiku müügitulu ehk käive 678 574 eurot, millest 5% on 33928, 7 eurot ja 10% 67857, 4 eurot. Hinnates Autsec OÜ süü suurust KarS § 400 lg 4 järgi kvalifitseeritava õigusvastase teo toimepanemisel, osutab kohus, et Autsec OÜ sõlmis oma esindaja Raivo Lille kaudu konkurentsi kahjustavad hinnakokkulepped ja kooskõlastas tegevusi konkurendi X OÜ esindaja T. P.ga. Seejuures on tuvastatud, et Raivo Lill ei tegutsenud riigihangetes konkurentsi

kahjustavat koostööd tehes mitte enda isiklikust huvist lähtuvalt, vaid Autsec OÜ esindajana äriühingu nimel ja huvides. Kohtu hinnangul arvestades süüteo asjaolusid on süüdistatava süü keskmine. Karistust kergendavaid või raskendavaid asjaolusid kriminaalmenetluse vältel tuvastatud ei ole, mistõttu ei ole ka asjaolusid, mis mõjutaks karistust kergendamise või raskendamise suunas. Lisaks eeltoodule arvestab kohus karistuse määra valikul ka eripreventiivseid kaalutlusi ehk võimalust mõjutada süüdlast edaspidi hoiduma süütegude toimepanemisest. Karistusregistri väljavõtte kohaselt on Autsec OÜ kriminaalkorras karistamata. Seega on juriidiline isik olnud varasemalt õiguskuulekas ning hoidunud konkurentsialaste süütegude toimepanemisest. Eeltoodust lähtuvalt leiab kohus, et eripreventsiooni tõttu on võimalik Autsec OÜ-le mõistetavat karistust, mõnevõrra vähendada, mistõttu leiab kohus, et juriidilisele isikule mõistav karistus võib jääda suhteliselt oluliselt alla keskmise määra, kuid kohus ei pea võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsiooni, s.o käibest 5 protsendimäära lähedases määras. III.

MENETLUSKULUD

KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatava Indrek Süldi menetluskuludeks on määratud kaitsja tasud kohtueelses menetluses ning süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Menetletavas kriminaalasjas on süüdistatavate Raivo Lille ja Autsec OÜ menetluskuludeks süüdimõistva otsusega kaasnev sundraha teise astme kuriteo toimepanemise eest. Kohtule ei ole esitatud tõendeid selle kohta, et kohtuotsusega väljamõistetavate summade tasumine käiks Indrek Süldile, Raivo Lillele ja Autsec OÜ-le ilmselt üle jõu. Seaduse kohaselt ei tule menetluskulude väljamõistmisel silmas pidada mitte ainult isiku faktilist maksevõimet, vaid ka süüdimõistetu resotsialiseerumise väljavaateid. Senise kohtupraktika kohaselt tuleb menetluskulude vähendamise korral esmajoones silmas pidada selle meetme võimalikku positiivset eripreventiivset toimet. Isiku poolt toimepandud süütegu võib olla n.ö juhuslikku laadi ning kui menetluskulude riigi kanda jätmine annab täiendava positiivse tõuke isiku seaduskuulekusele, on alust selle põhimõtte rakendamiseks. Käesoleval juhul tuleb seda aga eitada, kuna süüdistatavatele inkrimineeritud kuritegude rohkus ja pikaajalisus viitavad üheselt sellele, et inkrimineeritud kuritegude toimepanemist ei saa hinnata juhuslikku laadi üksikuks eksimuseks, vaid tegemist oli süsteemse õigusvastase käitumisega. Samuti ei tuvastanud kohus asjaolusid, mis tingiksid menetluskulude vähendamise. Seega tuleb kõik menetluskulud süüdistatavatelt välja mõista täies mahus. Samas leiab kohus, et arvestades menetluskulude summa suurust ning asjaolu, et nii Indrek Süldil kui ka Raivo Lillel on püsiv sissetulek ning juriidilisest isikust süüdistatav on senini tegutsev äriühing, siis asub kohus seisukohale, et puuduvad alused KrMS § 180 lg 3 sätete kohaldamiseks, so menetluskulude hüvitamise määramiseks pikema aja jooksul ning seetõttu tuleb hüvitatav menetluskulu tasuda kohtuotsuse jõustumisest 30 päeva jooksul. IV.

ASITÕENDID

Kriminaalasjad materjalidest nähtuvalt on kriminaalmenetluse käigus ära võetud erinevaid esemeid ning neid on ka vaadeldud. KrMS § 306 lg 1 p 13 kohaselt peab kohus lahendama küsimuse, kuidas toimida asitõendite ja kriminaalmenetluses äravõetud, arestitud või konfiskeerimisele kuuluvate muude objektidega. Seega peab kohus võtma seisukoha esemete osas, milliste kohta ei ole kohtueelse menetluse lõpule viimisel menetlusotsustust tehtud, mis on kas kriminaaltoimikus või hoiustatud kohtueelse menetleja juures. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on kriminaalasjas ära võetud erinevaid asitõendeid, mis asuvad Kaitsepolitseiameti andmehoidlas ja Kaitsepolitseiameti asitõendite hoidlas. 01.03.2016 Indrek Süldi töökohast AS X. läbiotsimisel xxx, 02.03.2016 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised: lauaarvuti HP Compaq Pro 6200 s/n xxx, turvaplomm nr xxx, tõmmist

vaadeldud 19.07.2016 vaatlusprotokollis; USB mälupulk Kingston DataTraveler, maht. 16 GB, turvakleebis nr xxx; USB mälupulk Enyse, maht. 8 GB, turvakleebis nr xxx;USB mälupulk, „L. W.“, maht. 4 GB, turvakleebis nr xxx; Sülearvuti Dell Latitude E5550 s/n XXX, turvakleebis nr xxx, minetavad kohtuotsuse jõustumise järgselt oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 01.03.2016 Indrek Süld töökohast AS X., aadressilt xxx, vaatluse käigus AS X. serverist „L.“ Kaitsepolitseiameti kõvakettale X (seeria xxx) kopeeritud e-kirjade konteinerfailid: xxx minetavad kohtuotsuse jõustumise järgselt oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 18.07.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 01.03.2016 Indrek Süldi töökohas AS X., aadressil xxx, teostatud vaatluse käigus AS X. serverist „L.“ Kaitsepolitseiameti kõvakettale X (seeria xxx) kopeeritud failid, minetavad kohtuotsuse jõustumise järgselt oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 01.03.2016 läbiotsimisel Indrek Süldi elukohast xxx 02.03.2016 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised (esemed tagastatud peale kopeerimist): Sülearvuti Dell Latitude E5420 s/n XXX, turvaplomm nr xxx; Tahvelarvuti Samsung CE0168 s/n XXX, nr xxx, xxx, xxx ja xxx; USB mälupulk Verbatim, maht. 1 GB, USB mälupulk Siemens, maht. 4 GB, USB mälupulk SanDisk Cruzer, maht. 2 GB ja USB võrgukaart Sharp s/n xxx turvakleebised nr xxx; USB mälupulk, mahtuvusega 8 GB, turvakleebis nr xxx; XD mälukaart Olympus, mahtuvusega 1 GB, USB mälupulk Intenso, mahtuvusega 8 GB ja USB mälupulk SanDisk Cruzer, mahtuvusega 8 GB turvakleebis nr xxx; Väline kõvaketas Thermaltake 5G, maht. 500 GB, turvakleebis nr xxx; Väline kõvaketas Samsung s/n XXX, maht. 2 TB, turvakleebised nr xxx ja xxx, minetavad kohtuotsuse jõustumise järgselt oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 01.03.2016 OÜ Autsec Raivo Lille töökohast läbiotsimisel xxx 02.03.2016 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised (esemed tagastatud peale kopeerimist): USB mälupulk SP, mahtuvusega 8 GB, turvaplomm nr 00013153; Väline kõvaketas „ICY BOX“ s/n xxx, turvaplomm nr xxx; Väline kõvaketas Integral, mahtuvusega 250 GB, turvaplomm nr xxx; Kõvaketas WD s/n XXX, maht. 500 GB, turvaplomm nr xxx; Kõvaketas Maxtor s/n XXX, maht. 80 GB, turvaplomm nr xxx; Kõvaketas WD s/n XXX, maht. 1 TB, turvaplomm nr xxx; Kõvaketas Seagate s/n xxx, maht. 160 GB, turvaplomm nr xxx; Kõvaketas Seagate s/n xxx, maht. 400 GB, turvaplomm nr xxx; Kõvaketas Samsung s/n XXX, maht. 400 GB, plomm nr xxx; Kõvaketas Maxtor, maht. 20 GB, turvaplomm nr xxx; Kõvaketas Seagate s/n xxx, maht. 1 TB, turvaplomm nr xxx; Kõvaketas Seagate s/n XXX, maht. 4 GB, turvaplomm nr xxx; Serverarvuti ML s/n xxx turvakleebis nr xxx, minetavad kohtuotsuse jõustumise järgselt oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 01.03.2016 läbiotsimisel Raivo Lille elukohast xxx, 02.03.2016 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised (esemed tagastatud peale kopeerimist): Kõvaketas HGST s/n xxx, maht. 1 TB, turvakleebis nr xxx; Sülearvuti Dell ATG s/n XXX, turvakleebis nr xxx, tõmmist vaadeldud 07.08.2016 vaatlusprotokollis; Miniarvuti Intel, mudel D54250WYK, turvakleebis nr xxx; Kõvaketas Samsung s/n XXX, maht. 400 GB, turvakleebis nr xxx; Väline kõvaketas Hitachi s/n XXX, maht. 500 GB, turvakleebis nr xxx, minetavad kohtuotsuse jõustumise järgselt oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 01.03.2016 vaatluse käigus Autsec OÜ raamatupidamisest aadressil xxx Kaitsepolitseiameti andmekandjale kopeeritud ostuarved, turvakleebis xxx, minetavad kohtuotsuse jõustumise järgselt oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. 01.03.2016 läbiotsimisel T. P. töökohast X OÜ aadressilt xxx, 02.03.2016 vaatlusprotokollis kajastatud tõmmised (esemed tagastatud peale kopeerimist): Sülearvuti Lenovo Thinkpad Yoga 14 s/n xxx, turvakleebised nr xxx ja xxx, tõmmist vaadeldud 04.04.2016, 05.04.2016 ja 20.04.2016 vaatlusprotokollides; 01.03.2016 läbiotsimise käigus T. P. töökohast X OÜ

aadressilt xxx ära võetud T. P. e-kirjad aadressilt xxx, mis salvestati Kaitsepolitseiameti CDplaadile Maxell turvakleebistega xxx ja xxx, minetavad kohtuotsuse jõustumise järgselt oma tõendusliku väärtuse ja tuleb seetõttu hävitada KrMS § 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtusetud asjad. Teabekandjatele kopeeritud teabe hävitamise puhul asub kohus seisukohale, et teabekandjaid ei pea füüsiliselt hävitama, vaid piisab teabekandjatele talletatud informatsiooni kustutamisest, võimaldamaks teabekandjate uuesti kasutamist muudes menetlustes. 07.07.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid, mis on 01.03.2016 vaatlusega ära võetud Indrek Süldi töökohast AS-st X., aadressilt xxx - turvaplommid XXX ja XXX kuulusid Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 08.07.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid, mis on 01.03.2016 vaatlusega ära võetud Indrek Süldi töökohast AS-st X., aadressilt xxx, turvaplomm XXX kuulusid Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 15.07.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid, mis on 01.03.2016 vaatlusega ära võetud Indrek Süldi töökohast AS-st X. ja suletud turvaplommidega järgmiselt: dokumendid 39-lehel, turvaplomm nr XXX; dokumendid 46-lehel turvaplomm nr XXX, Hankedokumentide juures kolm CD plaati, mis suletud turvakleebisega nr xxx ja xxx; dokumendid 51- lehel, turvaplomm nr XXX; kaks CD plaati asuvad kilekotis, mis suletud turvakleebisega nr xxx ja xxx; dokumendid 65-lehel, turvaplomm nr XXX; dokumendid 111-l lehel, turvaplomm nr XXX kuulusid Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 22.06.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 01.03.2016 Indrek Süldi töökohast aadressilt xxx läbiotsimise käigus ära võetud 2010, 2011, 2012, 2013, 2014, 2015, 2016 kalendermärkmikud – turvaplommid xxx, xxx ja xxx kuulusid Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 21.07.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 01.03.2016 Indrek Süldi töökohast AS X. aadressil xxx läbiotsimise käigus ära võetud dokumendid turvaklamber nr xxx ja xxx; dokumendid turvaklamber nr xxx, xxx ja xxx kuulusid Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 01.03.2016 asitõendi vaatlusprotokolliga Indrek Süldi töökohast AS-st X. ära võetud kinnitatud koopiad dokumentidest 10-l lehel, mis on suletud turvaplommiga nr xxx kuulusid Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 01.03.2016 läbiotsimise käigus Indrek Süldi töökohast AS-ist X. ära võetud dokumendid turvaklamber nr xxx, xxx, xxx,xxx, nr xxx, xxx, xxx, xxx; nr xxx kuulusid Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 19.08.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid, mis on 01.03.2016 läbiotsimise käigus ära võetud Indrek Süldi elukohast aadressilt xxx- turvaplomm nr xxx kuulusid Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 01.03.2016 läbiotsimise käigus Indrek Süldi elukohast aadressilt xxx ära võetud dokumendid: garaažist arved, turvakleebised xxx ja xxx; garaažist põrandalt arve ja liiklusõnnetuse dokumendid, turvakleebis xxx; garaažist musta mapi vahelt erinevad arved 11-l lehel, turvaplomm nr xxx; eeskoja kummutist dokumendid 7-l lehel, turvaplomm nr xxx kuulusid

Indrek Süldile. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Indrek Süldile. 08.09.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid, mis on 01.03.2016 läbiotsimisega ära võetud OÜ-st Autsec, Raivo Lille kabinetist - turvaplommid nr x, nr x, nr x ning arhiiviruumist turvaplomm nr x kuulusid Raivo Lillele. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel Raivo Lillele. 01.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud dokumendid, mis on 01.03.2016 läbiotsimise käigus ära võetud T. P. töökohast X OÜ aadressilt xxx:A4 formaadis dokument 1-l lehel, turvakleebised nr xxx ja xxx; dokumendid 14 lehel, turvaplomm nr xxx; dokumendid, 23 lehel, turvaplomm nr xxx kuulusid T. P. . Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel T. P.le. 30.03.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 01.03.2016 läbiotsimise käigus ära võetud T. P. töökohast X OÜ aadressilt xxx 2014 aasta kalendermärkmik - turvakleebised xxx ja xxx kuulusid T. P. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel T. P.le. 30.03.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 01.03.2016 läbiotsimise käigus ära võetud T. P. töökohast X OÜ aadressilt xxx 2014 aasta kalendermärkmik - turvakleebised xxx ja xxx kuulusid T. P.. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel T. P.le. 30.03.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 01.03.2016 läbiotsimise käigus ära võetud T. P. töökohast X OÜ aadressilt xxx 2014 aasta kalendermärkmik - turvakleebised xxx ja xxx kuulusid T. P. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel T. P.le. 01.03.2016 läbiotsimise käigus T. P. töökohast X OÜ aadressilt xxx ära võetud: Märkmepaber, turvakleebis xxx; dokumendid, turvaplomm xxx; ruuduliste lehtedega 36 lehega vihik, turvakleebised xxx ja xxx kuulusid T. P. Kuivõrd asjade omanik on teada, tuleb need kohtuotsuse jõustumise järgselt tagastada KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel T. P.le. Kriminaaltoimikus on järgmised andmekandjad: 30.11.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud pankade vastuskirjad koos vaadeldud pangakontodega, mis on kopeeritud CD-le (IX kd tl 182); 05.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 01.03.2016 T. P. töökohast X OÜ, aadressilt xxx läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo Thinkpad Yoga14, s/n xxx, KAPO turvakleebised xxx ja xxx, tõmmise xxx failid, mis on kopeeritud CD-le (IX kd tl 181); 04.04.2016 asitõendi vaatlusprotokollis vaadeldud 01.03.2016 T. P. töökohast X OÜ, aadressilt xxx läbiotsimisel ära võetud sülearvuti Lenovo Thinkpad Yoga14, s/n xxx, KAPO turvakleebised xxx ja xxx, tõmmise xxx failid, mis on kopeeritud CD-le (IX kd tl 180); 28.03.2016 jälitustoimingu protokoll, lisa DVD nr 1916, mis tuleb KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja juurde (IX kd tl 142). V. JÄLITUSTOIMINGUTEGA SAADUD TÕENDITE SEADUSLIKKUSE

KONTROLL

Kaitsjad taotlesid, et kohus kontrolliks jälitustoimingutega tõendite saamise seaduslikkust. Kohus kontrollis jälitustoimikut, kuigi jälitustoimiku olulised dokumendid esitati kohtule ka kohtuistungil. Omaks võetud kohtupraktika kohaselt on kriminaalasja lahendav kohus õigustatud ja kohustatud kontrollima, kas prokuratuuri määratud jälitustoiminguga tõendi saamisel on järgitud seaduse nõudeid, s.h jälitustoimingu lubatavuse eeldusi. Seejuures peab kohus eeluurimiskohtuniku loa olemasolust hoolimata jälitustoiminguga kogutud tõendi lubatavust hinnates poole taotlusel kontrollima, kas tõendi kogumisel järgiti seaduse nõudeid ja tuvastama kas konkreetse jälitustoimingu puhul olid jälitustoimingu tegemise materiaalsed eeldused täidetud.

Kohtule esitatud jälitustoimingu loa taotlusest nähtuvalt on kriminaalasjas menetlust alustatud 17.11.2015 KarS § 294 lg 2 p 1 tunnustel ja saadud informatsiooni kohaselt olid seotud isikuteks AS X. STA juhataja Indrek Süld ja OÜ Autsec juhatuse liige Raivo Lill. Kogutud informatsioon andis aluse arvata, et Indrek Süld võib olla toime pannud KarS § 294 lg 2 p 1, § 300 ja § 3001 ettenähtud kuritegusid ja Raivo Lill KarS § 298 ettenähtud kuriteo. Jälitustoimingu loa taotlus esitati maakohtu eeluurimiskontunikule 19.11.2015 ning taotluses taotleti luba KrMS § 1265 ning § 1267 sätestatud jälitustoimingute läbiviimiseks. Kuivõrd nii KrMS § 1265 ja § 1267 sätestatud jälitustoimingud olid omavahel seotud, tuli jälitustoiminguks taotleda eeluurimiskohtunikult luba nii KrMS § 1264 lg 1 kui ka lg 5 alusel. 19.11.2015 maakohtu eeluurimiskohtunik ka sellise loa kuni kaheks kuuks andis ning luba kehtis alates 20.11.2015 kuni 20.01.2016. Sellele järgnevalt esitati maakohtu eeluurimiskohtunikule loa pikendamise taotlus 19.01.2016 ja maakohtunik andis loa jälitustoimingute läbiviimiseks ajavahemikul 20.01.2016 kuni 21.03.2016. KrMS § 1262 lg 2 on esitatud ammendav loetelu karistusseadustiku eriosas sätestatud kuriteokoosseisudest, milliste puhul võib teha jälitustoiminguid ning sellesse loetellu kuuluvad nii Indrek Süldi suhtes tõusetunud esialgne kahtlustus, so KarS § 294, § 300 ja § 300 1 järgi kvalifitseeritud kuritegude toimepanemises, kui ka Raivo Lille suhtes tõusetunud kahtlustus KarS § 298 ettenähtud kuriteo toimepanemises. Kohtule esitatud jälitustoimingute protokollidest nähtuvalt ei ole jälitustoiminguid läbi viidud loast tuleneva ajavahemiku väliselt. Tõendite kogumise järgselt on nii Indrek Süldile, Raivo Lillele kui ka Autsec OÜle esitatud süüdistus ka KarS § 400 ettenähtud kuriteo toimepanemises, milline kuriteokoosseis samuti kuulub eelmärgitud ammendavasse loetellu, milliste kuriteokooseisude esinemisel võib jälitustoiminguid teha. KrMS § 1261 lg 2 sätete kohaselt on jälitustoiming kriminaalmenetluse seadustikus sätestatud alustel lubatud kui andmete kogumine muude toimingutega või tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik, ei ole õigel ajal võimalik või on oluliselt raskendatud või kui see võib kahjustada kriminaalmenetluse huve. Jälitustoiminguteks loa andmisel on eeluurimiskohtunik oma 19.11.2015 määruses asunud seisukohale, et isikutele süüks arvatavate kuritegude toimepanemist iseloomustab kõrge konspiratiivsuse tase – kuriteo tõendamist võimaldavate ülestähenduste vältimine ja viivitamatu hävitamine, asjaolu, et kuriteo toimepanemisest on teadlikud üksnes selle vahetud toimepanijad, ütluste andmiseks valmis olevate tunnistajate eelduslik puudumine, samuti asjaolu, et tegemist on nn kannatanuta süüteoga. Samuti puudub mõistlik põhjus eeldada, et pooltevaheline võimalik korruptiivne suhe oleks käesolevaks ajaks fikseeritud viisil, mis võimaldaks selle kontrollimist teiste tõendikogumisviisidega. Seetõttu võib antud juhul väita, et käesoleval ajal tõendite kogumine muude menetlustoimingutega ei ole võimalik või on oluliselt raskendatud. Tõendite kogumine jälitustoimingutega on käesoleval ajal kooskõlas ultima ratio põhimõttega, kuna altkäemaksu võtmise ja andmise kohta tõendite kogumine avalike menetlustoimingutega on käesolevas menetlusstaadiumis võimatu. Välistatud on avalike menetlustoimingute läbiviimine, sest see viiks olukorrani, mis võib väga suure tõenäosusega kaasa tuua nii Indrek Süldi ja Raivo Lille ja teiste kuriteo toimepanemises osalevate kuid veel tuvastamata isikute suhtes teostatava uurimise asjaoludest teadasaamise ning süvendada sellega isikute kooskõlastatust kuritegude toimepanemisel ning juba toimepandu varjamisel, samuti muudatusi inimeste käitumises ja tegevuses viisil, et edasiste tõendite kogumine osutub keeruliseks või võimatuks. Kontrollides kohtuliku arutamise ajal kohtule esitatud jälitustoimikut ning võrrelnud nii prokuröri taotlusi kui ka eeluurimiskohtunike määrusi, samuti prokuröri luba muude, kuid eeluurimiskohtuniku loba mittevajavate jälitustoimingute läbiviimiseks kohtule kohtuistungil esitatud kriminaaltoimiku materjalidega, mida kohtuistungil vahetult uuriti, asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute teostamine käesolevas kriminaalasjas oli nii vajalik kui ka vältimatu. Kui kriminaalmenetluse alustamisel oli tekkinud kahtlus kahe isiku suhtes aususe kohustuse rikkumise osas ja võimalikud kahtlused riigihangete teostamise ning toimingupiirangu rikkumise osas, siis jälitustoimingute läbiviimise tulemusena langesid ära kahtlustused KarS § 294 ja § 298 järgi kvalifitseeritavate süütegude osas, kuid saadi kinnitust KarS § 300, § 3001 järgi kvalifitseeritavate kuritegude toimepanemise kohta ning koguti

tõendeid ka KarS § 400, § 344 ja § 345 ettenähtud kuritegude toimepanemise kohta, milliste kuritegude kohta ei oleks avalike menetlustoimingute mingit informatsiooni saadud. Jälitustoimingute tegemata jätmisel ei oleks neid tõendeid olnud võimalik koguda. Seejuures oli just jälitustoimingute tulemusena võimalik kindlaks teha kuritegude toimepanemisega seotud isikute konkreetne ring, kuritegude toimepanemise ajavahemik ja ulatus ning iga isiku osavõtu aste ja roll kuritegude toimepanemisel. Avalike menetlustoimingutega ei oleks olnud võimalik selliseid tõendeid koguda. Kohtule esitatud tõenditest saab järeldada, et just jälitustoimingute tulemusel saadud informatsiooni tõttu oli võimalik välja selgitada ka võimalikud tunnistajad, kes saavad anda ütlusi teatud asjaolude kohta, kuid sedagi vaid jälitustoimingute alusel kogutud informatsiooni kinnitamiseks. Tunnistajaid kui selliseid, kes teavad täpselt tõendamiseseme asjaolu, ehk kuritegu ennast või selle tehiolusid, tuvastada ei olnud võimalik, kuivõrd selliseid tunnistajaid süüdistatavatele inkrimineeritud süütegude toimepanemisel ei olnud ja isikute ring piirdus süüdistatavatega käesolevas asjas ja süüdimõistetuga teises kriminaalasjas. Seega oli tegemist suletud isikute ringiga, kes oma tegemistesse kedagi teist ei pühendanud. Seejuures nähtub jälitustoimingutest sedagi, et omavahel on aeg-ajalt kasutatud kokkuleppelisi väljendeid, antud mõista, et see ei ole telefoni jutt ja on vahetatud ka suhtluskanaleid, et suhtluse jälgi varjata. Seega näitasid jälitustoimingutel saadud andmed ka seda, et omavahel püüti suhelda varjatult. Väliselt jäi Indrek Süldi ja Raivo Lille ning hiljem jälitustoiminguga tuvastatud T. P. käitumine tavalise hankemenetluse raamidesse ega osutanud sellele, et tegemist oleks õigusvastase käitumisega. Ka menetluse alustamise tingis kahtlus, et Indrek Süld ja Raivo Lill on seotud arusaamatute rahaliste vahenditega, mida Indrek Süld hankemenetluses osalevalt äriühingult on saanud, mistõttu avalike menetlustoimingutega isikute käitumise õigusvastasuse ilmsikstulek ning kuriteo tõendamine oleks olnud ilmselgelt ebatõenäoline. Seejuures ei olnud enne jälitustoimingute läbiviimist üldse võimalik T. P. kuritegude toimepanemisega seostada. Kriminaalmenetluses üle kuulatud tunnistajate ütlused on oma sisult pigem süüdistusversiooni toetavad isikulised tõendiallikad ja annavad informatsiooni vaid üksikute asjaolude ja ajaperioodide kohta, kuid mitte süütegude konkreetsete asjaolude kohta, mistõttu pelgalt tunnistajate ütlustele tuginedes ei oleks saanud kuritegude toimepanemise asjaolusid tõendada. Ka süüdistatavate juures läbi viidud läbiotsimised kui avalikud menetlustoimingud sai läbi viia vaid tänu jälitustoimingutega saadud informatsioonile ning just jälitustoimingutega saadud informatsioon andis läbiotsimisel leitud tõenditele tähenduse ja omavahelise seose. Menetluse alustamise ajal kogutud tõendid andsid informatsiooni võimalikust õigusvastasest käitumisest, kuid nende tõendite alusel ei oleks olnud võimalik ei kuriteo kahtlust kõrvaldada ega ka kuriteo toimepanemist tõendada. Jälitustoimingu lubade taotlustes ja nende läbiviimiseks antud lubadest nähtub üheselt põhjendatud kahtlus KrMS § 1262 lg 2 märgitud kuritegude toimepanemise kohta ning jälitustoiminguid tegemata ei oleks olnud võimalik kuriteokahtluse kontrollimiseks tõendeid koguda. Seejuures just tänu jälitustoimingutele kõrvaldati esialgne kuriteokahtlus ja saadi kinnitus teise kuriteokahtluse paikapidavuse kohta ning lisandus uus kuriteokahtlus ja tuvastati õigusvastaselt käitunud konkreetsed isikud. Seetõttu leiab kohus, et tõendite kogumine muude menetlustoimingutega kui jälitustoimingutega ei olnud võimalik ja alustades avalike menetlustoimingutega oleks ilmselgelt kahjustatud alustatud kriminaalmenetluse huve ja olulised tõendid oleks jäänud kogumata. Eeltoodust tulenevalt asub kohus seisukohale, et jälitustoimingute läbiviimise eeldused olid täidetud, jälitustoimingud oli seaduslikud ja jälitustoimingutega saadud tõendid on lubatavad.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.