Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

koostatavas makseinfos märgitud Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele, märkides makseinfos leiduva kohustusliku viitenumbri ja selgituse: „Marje Meister, 1-19-2059, menetluskulud, ositi tasumine“. Makseinfo koos viitenumbriga edastatakse kohtuistungil kätteandmise võimatusel Marje Meistrile tema elukoha aadressile tavapostiga. Määratud maksetähtaja mittetäitmisel loetakse maksetähtaeg saabunuks ja kogu nõue suunatakse täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Asitõend: sündmuskohalt xxx kaasa võetud läbipaistvast klaasist tühi 0, 5 liitrine viinapudel Katyusha Vodka, mis asub asitõendite laos Tallinn, Rahumäe tee 6/1 (akt 2019386) ja millel puudub kohtuotsuse jõustumise järgselt tõenduslik väärtus, konfiskeerida KarS § 83 lg 1 alusel kui tahtliku süüteo toimepanemiseks kasutatud vahend ja hävitada KrMS 126 lg 3 p 4 alusel kui väärtuseta asi.

Edasikaebamise kord Kohtuotsusele võivad KrMS § 318 lg 1, 2, 3 p 2 ja § 319 alusel süüdistatav, tema kaitsja ja kannatanu 15 päeva jooksul esitada apellatsiooni, mille kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist võib teatada ka elektrooniliselt. Kui üks kohtumenetluse pool on nimetatud tähtaja jooksul teatanud apellatsiooniõiguse kasutamise soovist ega ole sellest loobunud, on ülejäänud kohtumenetluse pooltel apellatsiooniõigus olenemata sellest, kas nad ise on apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatanud. Apellatsioon esitatakse ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni 15 päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast. Apellatsioon jäetakse läbi vaatamata ja tagastatakse kohtumääruse alusel, kui apellatsioonitähtaeg on mööda lastud. Menetluskulusid on võimalik vaidlustada vastavalt KrMS § 189 lg-le 3 kohtuotsusest eraldi, s.o määruskaebemenetluse korras vastavalt KrMS § 387 lg-le 1, esitades määruskaebuse 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama, vaidlustatava kohtumääruse teinud kohtule.

24.02.2019 kella 16:00-17:00 paiku xxx asuvas korteris R Au kallal füüsilise vägivalla kasutamine Marje Meistri poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise kui ka muude kirjalike tõenditega. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu R Au ülekuulamise protokolli (tl 8-9) kohaselt avaldas R A, et tunneb Marje Meistrit umbes 20 aastat ning nad elavad koos juba 4-5 aastat. Aeg ajalt toimuvad nende vahel tülid ja tavaliselt just siis, kui nad mõlemad purjus on. 24.02.2019 oli kannatanu sõnul tema sünnipäev, mida ta enda kodus aadressil xxx tähistas. Nende juures oli naabrinaine H S koos tütrega. Kuskil kella 16:00-17:00 ajal istusid nad kõik laua ääres, kui Marje muutus millegipärast tema peale vihaseks ja lõi teda mingi esemega vastu pead. Löögist tundis valu, kuid ei kaotanud teadvust. Tal tuli peast verd ja tekkisid xxx. Põrand ja laud oli klaasikilde täis. Naabrinaine koos tütrega jooksis kohe koju. Pärast küsis ta Marje käest, millega ta lõi ja miks. Marje oli öelnud, et lõi morsiklaasiga või morsikannuga. Kiirabi kohale ei kutsunud ja meditsiinilise abi järgi ei pöördunud. Tunnistaja J Bi (tl 1-3) sõnul olles 26.02.2019 koos Kesklinna politseijaoskonna patrullpolitseinikuga D L autopatrullis said nad kell 12:38 juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile xxx. Kohale jõudes kella 12.44 paiku selgus, et korteris, aadressil xxx viibivad tugeva joobe tunnustega meesterahvas ja naisterahvas. Naisterahvaks osutus Marje Meister ja meesterahvaks tema elukaaslane R A. Korteris suures toas oli laual 0, 5 l viina pudel Katjuša, mis oli pooleldi täis ja kaks napsiklaasi. Küsimusele, „Kas Teie koos tarvitate alkoholi?“ mõlemad isikud vastasid jaatavalt. Isikute joobe tõttu oli jutt segane, kuid naise jutust sai aru, et ta kutsus politsei kuna mees joob ja ei käi tööl. Samas naine rääkis, et mees oli varem kasutanud tema suhtes füüsilist vägivalda, kuid nähtavad kehavigastused naisel puudusid. R A hakkas eitama, et ta kunagi oli kasutanud naise suhtes füüsilist vägivalda, vaid vastupidi naine peksis teda. Vesteldes R Auga väitis ta, et 24.02.2019 lõi Marje teda klaasiga pea piirkonda. Meesterahval oli näha peapiirkonnas vasakul pool värsked xxx. Marje Meistri kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 18-19) kohaselt on R A tema elukaaslane, keda tunneb 19 aastat ja on temaga koos elanud 5 aastat. Tema sõnul oli xxx Rl sünnipäev, mida pidasid nende ühises kodus xxx. Külas oli neil veel H koos tütrega, kes elavad xxx kõrvalmajas esimesel korrusel. Ta palus Rl panna plaat mängima, kuna tahtis muusikat kuulata. R keeldus seda tegemast ja seetõttu sai ta R peale vihaseks. Võttis laua pealt morsiklaasi ja viskas R suunas. Klaas tabas Rt vastu pead ja peast tuli verd. Naabrinaise tütar hakkas selle peale nutma ja nad läksid minema. Kiirabi nad ei kutsunud ning suutsid iseseisvalt verejooksu peatada. Ta palus R käest vabandust. Tunnistab enda süüd. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava poolt kannatanu löömist ja tervisekahjustuste tekitamist 24.02.2019 isiku läbivaatuse protokoll (tl 4-6), millelt nähtuvad R Aul paremal peapiirkonnas juuksepiiril erinevad punased kriimud. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav n.t löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu R Au ülekuulamise protokolli kohaselt tundis ta füüsilist valu, kui süüdistatav teda mingi esemega (süüdistatava sõnul morsiklaasiga) vastu pead lõi, mille tagajärjel klaas purunes ja tal hakkas peast verd jooksma. Vaadates isiku läbivaatuse protokolli nähtuvad kannatanul süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustused, s.o paremal peapiirkonnas juuksepiiril erinevad

kriimud. Isiku läbivaatuse protokolli ning süüdistatava ning kannatanu ütlusi lugedes puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav morsiklaasiga vastu pead lüües kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o punased kriimud parema peapiirkonna juuksepiirile. Järgmisena peab kohus hindama Marje Meistri tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Süüdistatav tahtis oma elukaaslast vastu pead lüüa, kuivõrd elukaaslane keeldus tema nõuet täitmast. Samuti ta teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus ja tekivad tervisekahjustused. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on eesmärgipärase, s.o kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2 alusel, s.o kuriteo toimepanemine lähisuhtes. Kuna kannatanu on süüdistatava elukaaslane ja nad elasid koos, siis on tegemist lähisuhtega ja süütegu tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2 järgi. Prokurör on kahtlustatavale süüdistuse esitanud ka KarS § 121 lg 2 p 3 alusel, s.o teise inimese tervise kahjustamises ja valu tekitavas kehalises väärkohtlemises korduvalt. Kohus võtab seisukoha korduvuse osas episoodi 26.02.2019 lõpus. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud. Episood 26.02.2019 26.02.2019 kella 12:54 paiku xxx asuvas korteris R Au kallal füüsilise vägivalla kasutamine Marje Meistri poolt on kohtu hinnangul tõendamist leidnud nii kannatanu ütluste, süüdistatava süü tunnistamise kui ka muude kirjalike tõenditega. Sellisele seisukohale asumist põhjendab kohus järgmiselt. Kannatanu R Au ülekuulamise protokolli (tl 8-9) kohaselt 26.02.2019 jõi ta koos enda elukaaslase Marje Meistriga kodus viina. Nende vahel tekkis sõnelus. Marje hakkas küsima, millal ta tööle läheb, kuna raha hakkas otsa sama. Mingit vägivalda nende vahel ei olnud. Marje ütles, et kutsub politsei talle. Marje palus, et politsei R kainestusmajja viiks. Selle peale ütles ta Marjele, et kui Marje ta kodust välja viskab, siis valab ta viina välja ja ei jäta talle midagi. Ta jõudis ühe pudeli prügikasti välja valada. Pärast seda võttis Marje enda kätte tühja pudeli ja lõi teda ühe korra vastu otsmikku. Tal oli valus ja tekkis muhk. Politseinikud sekkusid ja pidasid Marje kinni. Tunnistaja J Bi (tl 1-3) sõnul olles 26.02.2019 koos Kesklinna politseijaoskonnas patrullpolitseinikuga D L autopatrullis said nad kell 12:38 juhtimiskeskuselt väljakutse aadressile xxx, kus toimus peretüli. Teataja oli naisterahvas, kelle sõnul mees jõi ja skandaalitses. Kella 12:44 paiku kohale jõudes selgus, et korteris aadressil xxx viibivad tugeva joobe tunnustega meesterahvas ja naisterahvas. Naisterahvaks osutus Marje Meister ja meesterahvaks oli tema elukaaslane R A. Korteris suures toas laual oli 0,5l viinapudel Katyusha, mis oli pooleldi täis ja kaks napsiklaasi. Tunnistaja küsimusele, kas nad koos tarvitavad alkoholi vastasid mõlemad isikud jaatavalt. Alkoholi tarvitamist tõendavad ka indikaatorvahendi kasutamise protokollid, mille kohaselt tuvastati kannatanul indikaatorvahendiga väljahingatavas õhus alkoholi 1,26 milligrammi ühe liitri kohta (tl 7) ning süüdistataval väljahingatavas õhus alkoholi 1,32 milligrammi ühe liitri kohta (tl 12). Mõlema isiku jutt oli joobe tõttu segane, kuid naise jutust sai ta aru, et naine kutsus politsei, kuna mees joob ja ei käi tööl. Samuti rääkis naine, et mees oli varem kasutanud naise suhtes füüsilist vägivalda, kuid nähtavad kehavigastused naisel puudusid. R A eitas naise suhtes füüsilise

vägivalla kasutamist ning ütles, et hoopis naine peksab teda. R A ütles, et ta kohe lahkub ema juurde, kes elab xxx, kuid enne seda ta valab viina prügikasti, mis ta ise enda raha eest ostis. R hakkas politsei juuresolekul viina prügikasti valama. Marje Meister nähes seda haaras meesterahvalt pudeli käest ja lõi tühja viinapudeliga meesterahvast pea piirkonda, mille tagajärjel mehel tekkis vasaku ja parema kulmu vahele xxx. Marje Meistri kahtlustatava ülekuulamise protokolli (tl 18-19) kohaselt 25.02.2019 ja 26.02.2019 tarvitasid nad koos R Auga kodus alkoholi – jõid viina. Mingi hetkel jõi R ennast täis ja hakkas tema peale karjuma. Talle see ei meeldinud ja helistas politseisse, et politsei R kainestusmajja viiks. Kui politsei tuli, ütles R, et valab viinajäägid välja, võttis viinapudeli ja valas prügikasti. Talle see ei meeldinud, ta haaras R käest tühja pudeli ja lõi Rle ühe korra vastu otsmikku. Kahetseb toimepandut väga. Lisaks eeltoodud tõenditele tõendab süüdistatava poolt kannatanu löömist ja tervisekahjustuste tekitamist 26.02.2019 isiku läbivaatuse protokoll (tl 4-6), millelt nähtub R Aul parema ja vasaku kulmu vahel xxx. Puutuvalt süüdistatavale inkrimineeritavale teole õigusliku hinnangu andmisse kohus selgitab, et valu põhjustanud kehaline väärkohtlemine on inimese keha mõjutamine viisil, mis ei ole normaalsetes inimestevahelistes suhetes aktsepteeritav nt löömine, peksmine, kägistamine, hammustamine juustest kiskumine (RKKK 3-1-1-48-04 p 8). Valulävi ehk vähim mõjutaja, mida isik suudab tunda valuna, on subjektiivne nähtus, mis on inimeste puhul erinev. Seetõttu tuleb § 121 lg 1 koosseisu kontekstis piirsituatsioonides täiendavalt küsida, kas kannatanule valuaistingu tekkimine on süüdistatavale tema teo tagajärjena objektiivselt omistatav. Olukorras, kus objektiivse kõrvalseisja seisukohast ei oleks valu hinnatav süüdistatava teo tüüpilise tagajärjena, tuleb sellele küsimusele vastata eitavalt (RKKK 3-1-1-50-13 p 12). Kannatanu R Au ülekuulamise protokolli kohaselt tundis ta füüsilist valu, kui süüdistatav teda viinapudeliga vastu otsmikku lõi, mille tagajärjel tekkis tal muhk. Vaadates isiku läbivaatuse protokolli nähtub kannatanul süüdistatava poolt tekitatud tervisekahjustus, s.o parema ja vasaku kulmu vahel xxx. Isiku läbivaatuse protokolli ning süüdistatava ja kannatanu ütlusi lugedes puudub kohtul alus kahelda kannatanu poolt valu tundmises, samuti tundub see reaalne ka keskmisele mõistlikule kõrvalseisjale. Seetõttu asub kohus seisukohale, et süüdistatava käitumises on tuvastatud KarS § 121 lg 1 ettenähtud süüteo koosseisu mõlema koosseisualternatiivi objektiivsed tunnused, s.o teise inimese tervise kahjustamine ja samuti valu tekitav kehaline väärkohtlemine. Seega on eeltoodud ja omavahel riimuvate tõenditega tõendamist leidnud, et oma tegevusega põhjustas süüdistatav viinapudeliga vastu pead lüües kannatanule valu ja tervisekahjustuse, s.o muhu parema ja vasaku kulmu vahele. Järgmisena peab kohus hindama Marje Meistri tegevuses KarS § 121 lg 1 kirjeldatud süüteokoosseisu subjektiivse külje tunnuste esinemist. Kuriteo asjaoludest, süüdistatava ja kannatanu ütlustest lähtuvalt leiab kohus, et süüdistatav pani süüteo toime teadlikult ja tahtlikult. Kannatanu löömine viinapudeliga vastu pead näitab seda, et süüdistatav oli teadlik oma tegevusest. Samuti ta teadis, et selle tagajärjel on kannatanul valus ja tekivad tervisekahjustused. Eeltoodust tingituna on alust väita, et tegemist on eesmärgipärase, s.o kavatsetusega toime pandud teoga. Kohtueelsel menetlusel on süüdistatava käitumine kvalifitseeritud KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 alusel, s.o kuriteo toimepanemine lähisuhtes ning korduvalt. Kuna kannatanu on süüdistatava elukaaslane ja nad elasid koos, siis on tegemist lähisuhtega. Samuti on tuvastamist leidnud, et süüdistatav pani toime kokku kaks kehalise väärkohtlemise episoodi. Sellest tulenevalt on süüdistatava poolt käesolevas kriminaalasjas süüdistatavale inkrimineeritud süüteod toime pandud korduvalt ning süüdistatava käitumine tuleb kvalifitseerida KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi, s.o teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisena, mis on toime pandud korduvalt ning lähisuhtes. Süüd välistavaid ja õigusvastasust välistavaid asjaolusid kohus ei tuvastanud.

Seega pani Marje Meister toime KarS § 121 lg 2 p 2 ja 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt.

siiski oluliselt alla ettenähtud sanktsiooni keskmist määra, kuid süütegude toimepanemise viisi ja tehiolusid arvestades ei pea kohus võimalikuks mõista karistust ettenähtud sanktsioonimäära alammäära lähedases määras. Riigikohus on väljendanud seisukohta, et alles pärast seda, kui kohus on otsustanud, milline peaks olema toimepandud konkreetse teo eest sellele konkreetsele süüdistatavale mõistetav karistus, saab järgmise sammuna hakata kaaluma, kas kõne alla võiks tulla ka tema tingimuslik karistusest vabastamine. Karistuse kohaldamise ja karistusest vabastamise selgepiirilise eristamise vajalikkus kohtu tegevuses lähtub kohtupraktikas korduvalt toonitatud asjaolust, et karistusest tingimuslik vabastamine ei ole karistuse liik. Kohtupraktikas on seejuures asutud seisukohale, et vaid erandlikud süüteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase isik on aluseks karistuse kandmisest tingimisi vabastamise vaagimiseks. Vähemalt ühte neist asjaoludest peab iseloomustama nn märkimisväärne eripära (RK otsus nr 3-1-1-99-06). Karistusest tingimisi vabastamine on üksnes põhikaristuse üks võimalikest individualiseerimise viisidest. Erinevalt karistuse mõistmisest, kus karistuse mõistmise alusena prevaleerib isiku süü, on karistusest tingimisi vabastamise korral aluseks kuriteo toimepanemise asjaolud ning süüdlase isik, mis kas iseseisvalt või ka koostoimes teevad põhikaristuse reaalse ärakandmise ebaotstarbekaks (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-40-04). Arvestades seda, et süüdistatav on varem kohtu poolt karistamata isikuks, samuti süütegude toimepanemise asjaolusid ja ka kannatanu seisundit ning vähemalt ühes episoodis ka mingil määral provotseerivat käitumist, leiab kohus, et mõistetava karistuse ärakandmine ei ole põhjendatud, kuivõrd esmakordsel süüdimõistmisel vangistuse ärakandmine võib vähendada süüdistatava resotsialiseerumise väljavaateid. Seega arvestades eeltoodut leiab kohus, et mõistetav karistus tuleb jätta täies ulatuses täitmisele pööramata tingimusel, et süüdistatavale määratava katseaja jooksul ei pane süüdistatav toime uut tahtlikku kuritegu. Kuivõrd süüdistataval kehtivad karistused puuduvad, leiab kohus, et süüdistatava suhtes võib kohaldada KarS § 73 sätteid ning jätta süüdistatava käitumiskontrollile allutamata. Süüdistatavale määratud katseaeg peaks olema piisav vahend, et süüdistatav ei paneks toime uut tahtlikku kuritegu. Vastasel juhul pööratakse karistus täitmisele.

Märt Toming Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.