Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

ajavahemike

järel

3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks

ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

läheneda N. L. lähemale kui 50 meetrit;

-

suhelda N. L. elektrooniliste sidevahendite abil või muul viisil;

-

läheneda N. L. a eluruumile xxx lähemale kui 100 meetrit.

Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib esitada kirjaliku apellatsiooni Tartu Ringkonnakohtule viieteistkümne päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavaks tegemisest, s.o alates 25. aprillist 2019. Apellatsiooni võib esitada vaid juhul, kui on tegemist kokkuleppemenetluse sätete rikkumisega (KrMS 9. peatüki 2. jao sätted) või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 mõttes. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe.

PÕHIOSA

2 (4)

Süüdistus Kokkuleppe järgi süüdistatakse F.U-d selles, et tema ähvardas 22.03.2019.a kell 19.40 paiku, xxx alevikus xxx korteri köögis, enda elukaaslast N. L. sellega, et haaras kulbi ning hoidis seda paremas käes löögi asendis ja ütles, et ma löön sul sellega pea lõhki ja lisas samas olukorras, et ma peksaksin sul pea lõhki selle kulbiga. Antud teoga tekitas F.U N. L. kartust ja ohtu tema enda elu ja tervise pärast. N. L. on alust karta ähvarduse täideviimist, sest F.U on teda kogu kooselu jooksul vaimselt ja füüsiliselt väärkohelnud. F.U tarvitab ka pidevalt alkoholi, mille tulemusena on ta ettearvamatu käitumisega oma elukaaslase suhtes. ...selles, et tema ähvardas ka 11.04.2019.a täpsustamata kellaajal, xxx korteris, enda elukaaslast N. L. sellega, et ütles talle – kui sa mu maha jätad, siis ma tapan su ära. Antud teoga tekitas F.U N. L. kartust ja ohtu tema enda elu ja tervise pärast. N. L. on alust karta ähvarduse täideviimist, sest F.U on teda kogu kooselu jooksul vaimselt ja füüsiliselt väärkohelnud. F.U tarvitab ka pidevalt alkoholi, mille tulemusena on ta ettearvamatu käitumisega oma elukaaslase suhtes. Tervisekahjustuse tekitamise ja tapmisega ähvardamisega, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, pani F.U toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Kokkuleppe sisu Süüdistatava F.U , tema kaitsja Andres Veski ja prokurör Valdo Gerassimovi vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt on F.U-le mõistetavaks karistuseks KarS § 120 lg-s 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest 6 kuu pikkune vangistus. KarS § 68 lg 1 alusel arvatakse kahtlustatavana kinnipidamise aeg 23.–25. aprill 2019, s.o 3 päeva karistusaja hulka ja kandmisele kuuluvaks karistuseks mõistetakse 5 kuud ja 27 päeva vangistust. KarS § 74 lgte 1 ja 3 alusel jäetakse mõistetud vangistus täielikult täitmisele pööramata, kui F.U ei pane 18-kuulise katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab talle KarS §-s 75 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid ja kohustusi. F.U peab: -

elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määratakse, et F.U on käitumiskontrolli ajal kohustatud mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 8 alusel kohustatakse F.U-d käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis kriminaalhooldusametniku äranägemisel, mis soovitatavalt on sõltlastele mõeldud programm. KarS § 75 lg 4 alusel kohustatakse F.U-d registreerima ennast hiljemalt 1 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele ühes järgnevatest raviasutusest: Lõuna-Eesti Haigla; Põhja-Eesti Regionaalhaigla; Pärnu Haigla; Tartu Ülikooli Kliinikum; Viljandi Haigla ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. KrMS § 310 1 lg 1 kohaselt kohaldatakse F.U-le lähenemiskeeldu 18 kuuks N. L. (ik xxx) suhtes, millega keelatakse F.U-l läheneda talle lähemale kui 50 meetrit, 3 (4)

suhelda temaga elektrooniliste sidevahendite abil või muul viisil ning läheneda N. L. eluruumile xxx lähemal kui 100 meetrit. F.U-le selgitatakse, et lähenemiskeelu rikkumine on karistatav KarS § 3312 alusel. Kohtu seisukoht F.U on end talle inkrimineeritavas kuriteos täies mahus süüdi tunnistanud. Isiku poolt toimepandud kuritegu on kohtueelse uurimise käigus leidnud täielikku tõendamist ka asjas kogutud muude tõenditega. Seega esinevad kõik KrMS §-s 2561 toodud kiirmenetluse ja §-s 239 toodud kokkuleppemenetluse kohaldamise alused. Süüdistatav kinnitas kohtuistungil, et ta nõustub kiirmenetluse kohaldamisega, on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi kohtuistungil kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal leiab kohus, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Süüdistatava tegu on õigesti kvalifitseeritud. Seetõttu tuleb F.U KarS § 120 lg 1 järgi süüdi mõista. Kuivõrd kokkuleppes märgitud karistus vastab süüdistatava süüle, tuleb talle mõista kokkuleppekohane karistus. KrMS § 310 1 lg 1 alusel ning lähtudes kannatanu N. L. poolt esitatud taotlustest, tuleb kohaldada F.U-le lähenemiskeeldu 18 kuuks N. L. (ik xxx) suhtes ning keelata F.U-l läheneda talle lähemale kui 50 meetrit, suhelda temaga elektrooniliste sidevahendite abil või muul viisil, samuti keelata tal läheneda kannatanu eluruumile xxx lähemale kui 100 meetrit. Selgitada F.U Vidiingule, et lähenemiskeelu rikkumine on karistatav KarS § 3312 alusel. Menetluskuludeks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha 1,5 palga alammäära suuruses summas, s.o 810 eurot, mida vähendada KrMS § 256 5 lg 2 alusel poole võrra, s.o 405 euroni, ja esindajatasu 177,36 eurot, kokku 582,36 eurot, mille mõistab kohus vastavalt kokkuleppele ja KrMS § 180 lg-le 1 välja süüdistatavalt. Tulenevalt kokkuleppest ja KrMS § 180 lg 3 tuleb menetluskulud tasuda süüdistataval ositi 12 kuu jooksul alates otsuse jõustumisest. /allkirjastatud digitaalselt/ kohtunik Roman Levin

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.