Pärnu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht 24. aprill 2019.a. Pärnu Kuninga tn kohtumaja Kriminaalasja number
1-19-3270 (19267000338)
Kohtukoosseis
Kohtunik Rubo Kikerpill
Istungisekretär Prokurör Kriminaalasi Süüdistatav
Jaanika Lusti Abiprokurör Pille Juhkov P.L süüdistuses KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses kiirmenetluse korras P.L Isikukood või sünniaeg: XXX Isikusamasus tuvastatud: kriminaaltoimiku põhjal Karistatus: kehtivad kriminaalkaristused puuduvad Tõkend: ei ole kohaldatud, kahtlustatavana kinni peetud 23.04.2019 kell 12:10 Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5, § 249, kohus otsustas:
Süüdi tunnistada P.L KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista talle karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata P.L 23.04.2019-24.04.2019 eelvangistuses viibitud aeg, s.o 2 päeva, karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust.
Lk 1 / 4
KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täies ulatuses täitmisele pööramata, kui P.L 1 (ühe) aasta pikkuse katseaja jooksul ei pane toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab talle katseajaks kooskõlas KarS §-ga 75 lg 1 p 1-6 pandud kontrollnõudeid ja kohustusi: 1) elab kohtu määratud ning käesoleva otsuse päises märgitud alalises elukohas; 2) ilmub kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) allub kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitab talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata P.L-ile käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. Katseaja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Menetluskulud. Välja mõista P.L-ilt menetluskuluna KrMS § 179 lg 1 p 2 ja § 256 5 lg 2 alusel riigituludesse sundraha 405 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 90 eurot, kokku 495 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades P.L-i varalise seisundiga võimaldada tal menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul alates maist 2019.a kuni aprillini 2020.a iga kuu 15. kuupäevaks mitte vähem kui 41,25 eurot. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Luminor Pank, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99919700021258. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Maksegraafiku mittetäitmisel loetakse kõigi makseosade tähtaeg saabunuks ja suunatakse kogu nõue täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis.
Lk 2 / 4
Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.
P.L-i süüdistatakse selles, et tema 23.04.2019 ajavahemikul kella 06.00-12.00 Pärnu linnas X omavahelise konflikti käigus lõi ühel korral rusikaga X parema silma piirkonda ning ühel korral jalaga kõhupiirkonda, põhjustades oma tahtliku tegevusega X füüsilist valu ja tervisekahjustusena verevalumi ning nahamarrastuse näopiirkonnas. Seega P.L, tahtliku teoga, so teise inimese tervise kahjustamisega ja valu tekitava kehalise väärkohtlemisega, kui see on toime pandud lähisuhtes, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav kaitsja juuresolekul on sõlminud kokkuleppe, mille kohaselt nõuab prokurör kohtus P.L süüdi tunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning karistamist 4 kuulise vangistusega. KarS § 68 lg 1 alusel arvata eelvangistusaeg 23.04-24.04.2019 karistusaja hulka, seega kuulub kandmisele 3 (kolm) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 74 lg 1,3 alusel jätta vangistus tingimuslikult täies ulatuses täitmisele pööramata, kui süüdistatav ei pane 1 (ühe) aastase katseaja jooksul toime uut kuritegu ja täidab KarS § 75 lg 1 p 16 sätestatud kontrollnõudeid kriminaalhooldaja järelevalve all. KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõuded on järgmised: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata lisakohustus mitte tarvitada alkoholi käitumiskontrolli ajal. Kannatanut on kohtuistungi toimumise ajast ja kohast teavitatud.
Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et süüdistatava süüditunnistamine ja kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lk 3 / 4
Tema käitumises teo õigusvastasust ja süüd välistavad asjaolud puuduvad. Karistust kergendava asjaoluna esineb süü puhtsüdamlik kahetsus, raskendavad asjaolud puuduvad. Süüdistatav tuleb süüdi tunnistada ning mõista karistus vastavalt kokkuleppele. Tsiviilhagi ei ole. Tõkendit ei ole kohaldatud. Asitõendeid ei ole. Kriminaalmenetluse seadustiku § 173 lg 2 sätestab, et menetluskulud hüvitab kohustatud isik menetleja määratud ulatuses. Seega tuleb süüdlaselt välja mõista KrMS § 179 lg 1 p 2, § 175 ja § 180 lg 1 alusel riigituludesse sundraha 405 eurot ning tasu riigi õigusabi eest 90 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades isiku majanduslikku seisundit, võimaldada süüdlasel menetluskulude tasumine ositi 12 kuu jooksul.
Rubo Kikerpill Kohtunik
Lk 4 / 4
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.