Liiklussüüteod

Muus osas jätta Harju Maakohtu otsus muutmata.

Kaitsja apellatsioon rahuldada, süüdistatava apellatsioon rahuldada osaliselt.

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

lg-te 1-3 alusel jäeti ülejäänud osas karistus tingimisi täitmisele pööramata. Sellest hoolimata pani E.-M. Korberg uuesti toime samalaadse kuriteo. Lisaks nähtub karistusregistrist, et tal on kaks kehtivat väärteokaristust liiklusalaste õigusrikkumiste eest. Süüdistatav teadis, et korduv joobeseisundis sõiduki juhtimine on karistatav ainult vangistusega, kuid sellegipoolest asus ta sõidukit juhtima. Kohus leidis, et seega ei ole varasem šokivangistus süüdistatavale mõju avaldanud; vanglas juba viibinud isikule uue šokivangistuse kohaldamine ei ole otstarbekas ega kooskõlas karistuse mõistmise eesmärkidega. E.-M. Korbergi taotlust asendada vangistus üldkasuliku tööga ei pidanud maakohus võimalikuks rahuldada. Kohus leidis, et E.-M. Korberg ei sobi üldkasulikku tööd tegema. Menetluse esemeks olev tegu näitab, et E.-M. Korberg tegutseb kuritegude toimepanemisel spontaanselt: ta läks purjuspäi autoga sõitma, sest soovis näidata sõbrale uut autot. Seda tehes oli ta teadlik, et on samasuguse teo eest karistatud. E.-M. Korbergi on varem karistatud vangistusega, mis pöörati täitmisele osaliselt. Kuigi karistusest osa kandmisest vabastati süüdistatav tingimisi, kohaldades talle käitumiskontrolli, ei avaldanud see piisavat mõju, et ära hoida uute kuritegude toimepanemist. Samuti leidis kohus, et üldkasuliku töö tegemise tõhusust võib kahjustada E.-M. Korbergi alkoholisõltuvus, mida süüdistatav kohtuistungil ka tunnistas. Kohus märkis, et KarS § 424 lg 4 p 2 kohaselt tuleb kohaldada lisakaristusena juhtimisõiguse äravõtmist. Süü suurusest lähtuvalt pidas kohus põhjendatuks mootorsõiduki juhtimise õiguse äravõtmist üheks aastaks. Tõkendi kohta märkis maakohus: „Egert-Martin Korbergile mõisteti käesoleva kohtuotsusega karistuseks kaheksa kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldab kohus tõkendit vahistamine ning vahistab Egert-Martin Korbergi kohtusaalist. Tõkend tühistada kohtuotsuse jõustumisel või mõistetud karistuse tähtaja saabumisel.“ Menetluskulude kohta märkis kohus, et KrMS § 175 lg 1 p 9, § 179 lg 1 p 2, § 180 lg 1 ja § 2565 lg 2 alusel tuleb mõista E.-M. Korbergilt riigi kasuks välja pool teise astme kuriteos süüdimõistmisega kaasnevast sundrahast 810 eurost ehk 405 eurot. Kohus lisas: „Arvestades menetluskulude summa suurust ja asjaolu, et isik kannab karistust kinnipidamisasutuses, siis võimaldab kohus KrMS § 180 lg 3 4. lause alusel tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul.“ Konfiskeerimist põhjendas kohus järgnevalt. KarS § 83 lg 1 kohaselt võib kohus konfiskeerida tahtliku süüteo toimepanemise vahendi. Süüdistatav pani juba teist korda toime joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise. Eelmisel korral konfiskeeriti talle kuuluv sõiduk, kuid see ei avaldanud E.-M. Korbergile piisavat mõju. Uue kuriteo pani E.-M. Korberg toime just sõiduki omaduste näitamise soovist tingitult. Seetõttu võib sõiduki konfiskeerimine olla süüdistatava jaoks piisavalt oluline mõjutusvahend, motiveerimaks teda tulevikus kuritegude toimepanemisest hoiduma, ning tagamaks, et süüdistataval ei ole ka praktiliselt võimalik süütegusid toime panna.

Maakohtu otsuse peale esitasid apellatsiooni süüdistatav ja tema kaitsja.

2.1 E.-M. Korberg taotleb esitatud apellatsioonis maakohtu mõistetud vangistuse asendamist elektroonilise valvega. Süüdistatav kinnitab, et on oma teo tõsidust ja kahetseb toimepandud tegu. Samuti tunnistab ta, et tal on alkoholisõltuvus. E.-M. Korbergi kinnitusel on ta otsustanud alkoholi tarvitamisest täielikult loobuda. Ta leiab, et karistuse kandmine elektroonilise valvega täidab oma eesmärki paremini kui vanglas viibimine. Tal ärevushäired ja paanikahood. Elektroonilise valve all viibides elaks ta oma vanemate järelevalve all ja saaks minna tagasi tööle. Ta mõistab elektroonilise valvega kaasnevaid reegleid ja lubab neid mitte rikkuda.

2.2 Kaitsja taotleb maakohtu otsuse tühistamist E.-M. Korbergile mõistetud karistuse osas. Kaitsja palub asendada E.-M. Korbergile mõistetud vangistus üldkasuliku tööga või kohustusega alluda elektroonilisele valvele aadressil XXX, Tallinn. Samuti taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist E.-M. Korbergile kohaldatud tõkendi osas ja süüdistatava vabastamist vahi alt. Veel taotleb kaitsja maakohtu otsuse tühistamist menetluskulusid puudutavas osas ning uue otsustuse tegemist, millega määrata, et menetluskulud 405 eurot tuleb tasuda 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja leiab, et asenduskaristuse kohaldamata jätmisel kohtuotsuses toodud motiividel on kohus valesti kohaldanud materiaalõigust – KarS §-i 69. Samuti on kohus rikkunud kohtuotsuse põhjendamise kohustust, kuivõrd üldkasuliku töö kohaldamata jätmise põhjendused ei ole veenvad. Kaitsja hinnangul ei ole põhjendused, millega maakohus keeldus süüdistatavale asenduskaristuse kohaldamisest, ei ole kooskõlas seadusega ega asenduskaristuse kohaldamise eesmärgiga. Asenduskaristuse kohaldamise eesmärk on vähendada vabaduskaotuse kui kõige kahjulikuma karistusliigi osa karistuspoliitikas. Asjaolu, et isikut on varem kuriteo toimepanemise eest šokivangistusega karistatud, ei ole seadusest tulenevalt iseenesest asenduskaristuse kohaldamata jätmise aluseks. KarS § 74 lg 5 kohaselt võimaldab seadus karistusena mõistetud vangistust asendada üldkasuliku tööna isegi juhul, kui isik paneb uue tahtliku kuriteo toime katseajal, kui talle on kohaldatud käitumiskontrolli nõudeid. Seda enam oleks põhjust kaaluda vangistuse asendamist üldkasuliku tööga juhul, kui isik ei ole tegu toime pannud katseajal. Kuigi süüdistatavat on varem karistatud samalaadse süüteo eest šokivangistusega, on kaitsja arvates isiku süü suurust arvestades võimalik asendada vangistus üldkasuliku tööga – nimelt leidis maakohus ise, et E.-M. Korbergi süü jääb alla keskmise. Kaitsja peab põhjendamatuks maakohtu seisukohta, et asenduskaristust ei saa kohaldada, kuna E.-M. Korbergil on alkoholisõltuvus. Kaitsja leiab, et asenduskaristuse kohaldamata jätmiseks ei ole põhjust, kui isik probleemi olemasolu tunnistab ning on nõus raviga. Süüdistatav on kohtuistungil selgesõnaliselt väljendanud soovi, et kohus suunaks teda alkoholismivastasele ravile. KarS §-st 69 lg 4 võimaldab panna isikule KarS §-s 75 sätestatud kohutusi, sh on võimalik kohustada isikut tema nõusolekul alluma ettenähtud ravile.

Kaitsja märgib, et süüdistatav käib igapäevaselt tööl, mis näitab, et süüdistatav oleks võimeline täitma ka üldkasuliku töö kohustust. Kaitsja leiab, et kohus on rikkunud õiglase kohtupidamise põhimõtet ning KrMS §-s 306 lg 1 p-s 7 sätestatud kohustust selgitada välja, kas süüdistatav tuleb karistusest vabastada või tuleb talle kohaldada asenduskaristust. Nimetatud kohustust rikkus maakohus kaitsja hinnangul sellega, et ei selgitanud välja karistuse elektroonilise valvega asendamise võimalikkust. Kaitsja leiab, et KrMS §-s 306 lg 1 p 7 kohaselt peab kohus kohtuliku arutamise käigus välja selgitama karistuse kohaldamisel kõne alla tulevad alternatiivid. Muuhulgas tuleks kohtuliku arutamise käigus välja selgitada, kas eksisteerivad asjaolud, mis võimaldaksid kaaluda võimaliku asenduskaristusena KarS 691 alusel elektroonilise valve kohaldamist. Praegusel juhul kohus seda teinud ei ole. Kaitsja hinnangul rikkus maakohus õiglase kohtupidamise põhimõtet sellega, et ei informeerinud kaitsjata süüdistatavat elektroonilise valve kohaldamise eeldustest. Kuna süüdistataval ei olnud apellatsioonimenetluse alguseni kaitsjat, ei osanud süüdistatav ise elektroonilise valve kohaldamise võimalikkust kaaluda ega vastavat soovi kohtule avaldada. Kaitsjale on süüdistatav avaldanud, et soovib, et võimalusel kohaldataks talle elektroonilist valvet tema vanemate elukohas. Sellega on nõus ka E.-M. Korbergi vanemad. Kaitsja märgib, et kohtuotsus on menetluskulu käsitlevas osas vastuoluline. Kohtuotsuse põhiosas on kohus öelnud, et süüdistatav peab sundraha tasuma ositi 12 kuu jooksul, otsuse resolutsioonis on aga kohus märkinud, et menetluskulud tuleb tasuda ositi 5 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kaitsja leiab, et sellise vastuolu puhul on tegemist menetlusõiguse olulise rikkumisega KrMS § 339 lg 1 p 8 tähenduses. Veel heidab kaitsja maakohtule ette seda, et kohus on kohaldanud otsusega E.-M. Korbergi suhtes tõkendina vahistamist. KrMS §-st 312 p 7 tuleb kohtuotsuses tõkendi kohaldamisel tõkendi kohaldamise motiivid esitada, kuid maakohus ei ole E.-M. Korbergi vahistamist kuidagi põhjendanud.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Kohtukolleegium leiab, et kaitsja etteheited maakohtu otsusele on osaliselt põhjendatud.

maakohtu argumentidest tulenevalt ei ole põhjendatud vangistuse üldkasuliku tööga asendamata jätmine. Maakohtu keskne argument vangistuse asendamata jätmisel oli see, et toimepandud tegu näitab, et eelmine karistus ei ole mõju avaldanud ja E.-M. Korberg võib spontaanselt panna toime uusi samalaadseid kuritegusid. Ringkonnakohus nõustub maakohtu hinnanguga, et praeguse menetluse esemeks olevat tegu iseloomustab spontaansus. Eelmise karistuse mõju hindamisel tuleb võtta aga arvesse ka eelmise teo toimepanemisest möödunud aega ja eelmise otsusega kohaldatud katseaja kulgu. Kuriteo, milles ta mõisteti süüdi Harju Maakohtu 8. aprilli 2016 otsusega, pani E.-M. Korberg toime 12. veebruaril 2016, seega ca 3 aastat tagasi. Uue kuriteo pani ta toime pärast eelmisest otsusest tuleneva katseaja lõppu, andmeid selle kohta, et M. Korberg oleks katseajal rikkunud kontrollnõudeid või kohustusi, ei ole. Sellest tulenevalt ei saa ringkonnakohtu hinnangul öelda, et E.-M. Korberg ei ole kriminaalhoolduseks sobiv. Oletuslik on maakohtu seisukoht, et E.-M. Korbergi alkoholisõltuvus võib kahjustada üldkasuliku töö tegemise tõhusust. Nagu kaitsja on välja toonud, oli E.-M. Korbergil olemas töökoht, mis näitab, et ta on võimeline tööd tegema. Tõendeid selle kohta, et E.-M. Korbergil oleks olnud alkoholisõltuvuse tõttu tööülesannete täitmisel probleeme, kohtule esitatud ei ole. Ringkonnakohtu hinnangul tuleb arvestada veel sedagi, et E.-M. Korbergi süü on väike, samuti seda, et kohus konfiskeeris E.-M. Korbergi auto. Riigikohtu üldkogu juhtnööride kohaselt tuleb konfiskeerimise ja mõistetud karistuse mõju süüdistatavale hinnata kogumis (Riigikohtu üldkogu 12. juuni 2008 otsus kriminaalasjas nr 3-1-1-37-07, p 23). Ringkonnakohus leiab, et kuivõrd eelmise katseaja jooksul E.-M. Korberg süütegusid toime ei pannud ning üldkasuliku töö tegemise ajal on isik allutatud kriminaalhooldusele, on põhjendatud vangistuse, täpsemalt selle ärakandmata osa asendamine üldkasuliku tööga. Kuna E.-M. Korberg peeti kinni 3. veebruaril 2019 ja vahistati järgmisel päeval, tuleb KarS § 68 lg 1 alusel tuleb Egert-Martin Korbergile mõistetud vangistusest eelvangistuses viibitud aja arvel lugeda kantuks 2 kuud 21 päeva vangistust. Ärakandmata on seega 5 kuud 9 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuse päevale üks tund üldkasulikku tööd. Sellest tulenevalt vastab 5 kuule 9 päevale vangistusele 159 tundi üldkasulikku tööd. Kuna üldkasuliku töö maht ei ole väga suur, määrab ringkonnakohus KarS § 69 lg 3 alusel üldkasuliku töö tegemise ajaks ühe aasta. KarS § 69 lg 4 alusel kohustab ringkonnakohus E.-M. Korbergi järgima üldkasuliku töö tegemise ajal KarS § 75 lg-s 1 sätestatud kontrollnõudeid. Kuna apellatsioonides märgiti, et E.-M. Korberg asuks vabanemisel elama oma vanemate juures aadressil XXX, Tallinn, kohustab ringkonnakohus teda katseajal elama sel aadressil. E.-M. Korbergi kuriteo iseloomu tõttu keelab ringkonnakohus E.-M. Korbergil KarS § 75 lg 2 p 2 alusel katseajal alkoholi tarvitamise. Kuivõrd ringkonnakohus rahuldas kaitsja taotluse asendada E.-M. Korbergi vangistus üldkasuliku tööga, ei pea ringkonnakohus vajalikuks käsitleda küsimust, kas maakohus oleks pidanud kaaluma E.-M. Korbergi vangistuse asendamist elektroonilise valvega.

Korbergile mõisteti käesoleva kohtuotsusega karistuseks kaheksa kuu pikkune vangistus. Karistuse kandmise alguseks loeti tema kahtlustatavana kinnipidamise aeg. Kohtuotsuse täitmise tagamiseks kohaldab kohus tõkendit vahistamine ning vahistab Egert-Martin Korbergi kohtusaalist.“ Seega on kohus küll väitnud, et vahistab E.-M. Korbergi kohtuotsuse täitmise tagamiseks, kuid ei ole esitanud ühtegi põhjendust, miks ta peab kohtuotsuse täitmise tagamiseks E.-M. Korbergi vahistamist vajalikuks. Ainuüksi fakt, et E.-M. Korbergi karistati kaheksa kuu pikkuse vangistusega, ei tähenda, et karistuse täitmise tagamiseks tuleb süüdistatav vahistada. Ammugi ei ole vahistamise põhjendusena käsitatav see, et kohus luges karistuse kandmise alguseks tema kinnipidamise aja. Vahistamine ei sõltu sellest, millisest ajast arvestab kohus karistuse algust, vaid karistuse kandmise algus võib sõltuda sellest, kas kohus on pidanud vajalikuks isik vahistada. Ringkonnakohus ei näe asjaolusid, mis annaks alust pidada E.-M. Korbergi jätkuvalt karistuse täitmise tagamiseks vahi all. Seega tuleb kaitsja taotlus rahuldada, maakohtu otsus tõkendi kohaldamise osas tühistada ja E.-M. Korberg viivitamatult vahi alt vabastada.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.