1-19-2939
Kohus
Harju Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-19-2939 (18231502324)
Kohtunik
Liina Pohlak
Kohtuistungi sekretär
Thea Tikenberg
Tõlk
Ines Üprus
Kriminaalasi
X.A süüdistatuna KarS § 121 lg 2 p 2 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Janar Pilve
Süüdistatav
X.A – isikukood XXX, elukoht xxx, Eesti Vabariigi kodakondsus, keskeriharidus, emakeel vene keel, töökoht xxx OÜ, varem kriminaalkorras karistatud
Süüdi tunnistada X.A KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja mõista karistuseks vangistus 1 aasta. KarS § 73 sätteid kohaldades määrata, et karistust ei pöörata täitmisele, kui X.A ei pane 3-aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise kuupäev. Tõkend elukohast lahkumise keeld tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Välja mõista X.A-lt KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810 eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 120 eurot riigituludesse. Kohustada X.A-lt tasuma väljamõistetud sundraha ja kaitsjatasu 12 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest igakuiselt vähemalt 77,5 eurot.
121 lg 2 p 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 1 aasta. Kui X.A ei pane 3 (kolme) aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 73 lg- te 1 – 3 jätta mõistetud karistus täielikult tingimisi täitmisele pööramata, KrMS § 3101 lg 1 ja VÕS § 1055 lg 1 alusel kohaldada K M (ik x) isikuõiguste kaitseks X.A-le lähenemiskeeldu ja keelata tal läheneda: K Mle isiklikult ja avalikes kohtades lähemale kui 50 meetrit, v.a tulevikus aset leidvatel kohtuistungitel ja ühiste lastega kohtumisel; K Mle elukohale aadressil x lähemale kui 100 meetrit; K Mle juhuslikel kohtumistel, kohustades X.A viivitamatult eemalduma K Mst siseruumides vähemalt 5 meetri kaugusele ning muudel juhtudel vähemalt 50 meetri kaugusele; K M töökohale lähemale kui 50 meetrit; keelata X.A võtta K Mga ühendust telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu, v.a ühiste lastega seonduvates küsimustes. Määrata lähenemiskeelu tähtajaks 3 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Asitõendid KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p-st 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi- CD- plaadi, mis asub pakituna ümbrikus kriminaalasja materjalide juures - jätta kriminaalasja materjalide juurde. Menetluskulud KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 810 eurot, KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu 120 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-1-7-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „29. märtsil 2015 jõustunud KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt kuuluvad kokkuleppe esemesse ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud. Seetõttu peavad prokurör, süüdistatav ja kaitsja jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. Võimaldamaks kohtul kontrollida kokkulepitud summa väljamõistmise seaduslikkust, peab KrMS § 180 lg 3 kohaldamise korral nähtuma kokkuleppest ka riigi kanda jäetavate menetluskulude suurus.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada.
Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.