Eesistuja Pavel Gontšarov, liikmed Ivi Kesküla ja Meelika Aava
I.S-i süüdistuses KarS § 423 järgi
Apelleeritud kohtuotsus
Harju Maakohtu 29. novembri 2018. a otsus lühimenetluses
Apellatsiooni esitajad Prokurör
Süüdistatav ja tema kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa Alan Rüütel I.S Ik XXX, eluk XXX,XXX, XXX, töök XXX, kriminaalkorras karistatud, viimati Harju Maakohtu 17.11.2016.a otsusega KarS § 199 lg 2 p 8, 9, § 202 lg 2 p 1, 2 ja § 4231 järgi vangistusega 2 aastat ja 6 kuud, KarS § 68 lg 1 alusel vangistusega 2 aastat 5 kuud ja 27 päeva, millest koheselt kuulus ärakandmisele vangistus 3 kuud ja 14 päeva ning vangistus 2 aastat 2 kuud ja 13 päeva jäeti KarS § 73 alusel tingimisi 3 aasta pikkuse katseajaga täitmisele pööramata, karistus kustumata
Süüdistatav
Kaitsja
Vandeadvokaat Anti Aasmaa
Asja lahendamise viis
Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Harju Maakohtu 29. novembri 2018. a kohtuotsus I.S-i suhtes jätta muutmata ning süüdistatava ja tema kaitsja apellatsioonid jätta rahuldamata.
2.Määrata Advokaadibüroole Anti Aasmaa (reg. number 11912313) seoses advokaat Anti Aasmaa poolt süüdistatavale apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamisega makstavaks tasuks 120,00 (sada kakskümmend) eurot (s.h. käibemaks).
3.Välja mõista I.S-ilt Eesti Vabariigi kasuks 120 (sada kakskümmend ) eurot määratud kaitsjale vandeadvokaat Anti Aasmaa makstud tasu katteks apellatsioonimenetluses riigi õigusabi osutamise eest.
Summa tuleb tasuda Maksu- ja Tolliameti arveldusarvele kas Swedbank AS-is (a/a EE502200221014193355), AS SEB Pank (a/a EE351010052031000004), Luminor Bank AS (a/a EE873300333499990003 või a/a EE401700017002872300). Summa tasumiseks vajalik viitenumber edastatakse eraldi makseinfos. Selgitusse märkida lahendi number ning isik, kelle eest tasutakse ning nõude liik. Nõue tasuda 30 päeva jooksul ringkonnakohtu otsuse jõustumisest arvates. Edasikaebe kord Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval ja kannatanul on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.
ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK
1.I.S on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema olles 04.01.2018 (tegu 14.12.2017) ning 05.02.2018 (tegu 17.01.2018) karistatud Põhja Prefektuuri poolt LS § 201 lg 2 järgi kvalifitseeritava väärtegude toimepanemise eest, juhtis tahtlikult uuesti 27.11.2018.a kella 13:10 ajal Harjumaal, Lääne -Harju vallas, Paldiski linnas, Pakri tänaval s.o süstemaatiliselt mootorsõidukit Audi A6 Avant registreerimismärgiga XXXXXX omamata vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigust, millega rikkus süstemaatiliselt LS § 94 lg 1 /mootorsõidukit võib juhtida isik, kellel on vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõigus ning kelle juhtimisõigust ei ole peatatud, ära võetud või kehtetuks tunnistatud või keda ei ole juhtimisel kõrvaldatud/ nõuet. Seega I.S pani toime mootorsõiduki juhtimise vastava kategooria mootorsõiduki juhtimisõiguseta isiku poolt süstemaatiliselt s.o KarS § 4231 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohtu otsus 1 järgi ja
2.Harju Maakohtu 29. novembri 2018.a. otsusega tunnistati I.S KarS § 423 mõisteti karistuseks 4 (neli) kuud vangistust. Vähendati KrMS § 238 lg 2 kohaselt I.S-ile mõistetavat karistust ühe kolmandiku võrra, mõistes ärakandmisele kuuluvaks karistuseks vangistuse 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva. KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 17.11.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistuse - vangistus 2 aastat 2 kuud ja 13 päeva – võrra ning liitkaristuseks mõisteti 2 (kaks) aastat 5 (viis) kuud ja 3 (kolm) päeva vangistust. Kohaldati I.S-i suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni või karistusaja täitumiseni tõkendina vahistamist ja määrati, et karistuse algust arvatakse alates tema kinnipidamisest 27.11.2018.a.
ESITATUD APELLATSIOON
3.Apellatsiooni esitas süüdistatava kaitsja vandeadvokaat Anti Aasmaa , kes vaidlustab maakohtu otsuse täies ulatuses. Kaitsja leiab, et Harju Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. KrMS § 339 lg 1 p 3 kohaselt kriminaalmenetlusõiguse rikkumine on oluline, kui kaitsja ei ole kohtumenetluses osalenud, kuigi kaitsja osavõtt oli kohustuslik. KrMS § 341 lg 1 kohaselt tuvastades kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise käesoleva seadustiku § 339 lõike 1 punkti 3 järgi, tühistab ringkonnakohus kohtuotsuse ja saadab kriminaalasja maakohtule uueks arutamiseks teises kohtukoosseisus. Kaitsja leiab, et k uivõrd käesoleval juhul arutati asja kiirmenetluse vormis tuleb kriminaalasi saata prokuratuurile kohtueelse menetluse läbiviimiseks.
2(6)
3.1.KrMS § 45 lg 4 p 2 kohaselt kaitsja osavõtt kohtumenetlusest on kohustuslik, välja arvatud teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses, sealhulgas käesoleva seadustiku §-des 233–238 sätestatud korras kiirmenetluse vormis toimetatavas lühimenetluses, kui süüdistatav on kaitsjast loobunud ja kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik. Kaitsja leiab, et nimetatud normi kohaldamise eeldused ei olnud käesoleval juhul täidetud. Käesoleva asja materjalide pinnalt ei saa teha järeldust, et kaitsja osalemine ei olnud õigusemõistmise huvides vajalik. Kaitsja on seisukohal, et ennekõike saab lühimenetlust ilma kaitsja osavõtuta läbi viia, kui vaidluse all on lihtsakoeline õiguslik küsimus. Käesoleval juhul ei omanud süüdimõistetu piisavalt arusaama, et mõistetavale karistusele liidetakse eelnev Harju Maakohtu 17.11.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Sellele on ta viidanud 21.12.2018.a esitatud dokumendis, mida ringkonnakohus tõlgendas üksnes kaitsja määramise taotlusena. Olemuselt on tegemist ka puudustega apellatsioonkaebusega, millest nähtub üheselt soov 29.11.2018.a Harju Maakohtu otsuse vaidlustamiseks. Seeläbi saab kohus nimetatud menetlusdokumendis esitatud väiteid hinnata ka sisuliselt apellatsioonkaebusi lahendades. Kuivõrd asja arutati lühimenetluses siis puudus süüdimõistetul võimalus täiendavaid dokumentaalseid tõendeid esitada. Õigusemõistmise huvides ei olnud, et süüdimõistetu ei mõistnud, et vajalik on täiendavate dokumentaalsete tõendite esitamine oma perekonnaseisu, töökoha ja sissetulekute kohta. Viidata tuleb sellele, et I.S on ise esitanud oma apellatsioonkaebusele lisaks dokumentaalseid tõendeid, milles soovib eelmises lauses viidatud asjaolusid tõendada. Sellega võeti süüdistatavalt ära võimalus esitada tõendeid, mis omasid tähendust karistuse mõistmisel eripreventiivsete eesmärkide kaalumisel. Kokkuvõtvalt saab asuda seisukohale, et kaitsja osalemisel oleks eelduslikult süüdistatav soovinud ka maakohtule esitada asjaolusid, mida saanuks arvestada karistuse mõistmisel. Samuti omanuks ta arusaama, et vangistuse mõistmisel liidetakse karistusele eelneva otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Seeläbi saanuks ta kaaluda, kas nõustuda lühimenetlusega kiirmenetluse vormis. Üldjuhul tuleb eeldada, et kaitsja osalemine menetluses on õigusemõistmise huvides vajalik. Üksnes juhul kui menetluses ei saa hüpoteetiliselt tõusetuda olulisi isiku vabadusõigusi piiravaid või keerukaid õiguslike küsimusi saab süüdistatav menetleja nõusolekul kaitsjast loobuda. Käesolevalt ei kohtueelne menetleja ega kohtunik ei selgitanud süüdistatavale eelnevalt, et tema liitkaristuseks võib saada pikaajaline vangistus.
3.2.KarS § 423 1 näeb sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni 1-aastase vangistuse. Juhul kui kohus ei nõustu kaitsja põhitaotlusega, leiab kaitsja alternatiivselt, et otsus tuleb tühistada I.S-ile mõistetud karistuse osas ja mõista I.S-ile rahaline karistus. Kaitsja on veendumusel, et karistuse eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ka rahalise karistuse mõistmisega. Süüdimõistetul on perekond, ta saab lähiajal isaks ning oma töökohta ning seeläbi ka sissetulekut. Kaitsja palub tühistada Harju Maakohtu 29.11.2018. a otsus ja saata kriminaalasi prokuratuurile kohtueelse menetluse läbiviimiseks. Alternatiivselt mõista I.S-ile rahaline karistus.
4.Apellatsiooni esitas ka süüdistatav I.S , kes vaidlustab maakohtu otsuse temale mõistetud karistuse osas. Süüdistatav palub temale mõistetud reaalne karistus asendada elektroonilise valve või ÜKT -ga. Apellant toob välja, et ta on võtnud kindla suuna eneseparandamisele, tal on perekond, lapsed ning ta lubab asuda tööle. Süüdistatav märgib, et talle lubati kasituseks 2 kuud tingimisi, kuid ilma kaitsjata liideti veel ärakandmata karistus eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud karistusega. Ta ei osanud sellega arvestada ning palub karistuse mõistmist, mis ei ole seotud reaalse vangistusega.
PROKURATUURI VASTUS ESITATUD APELLATSIOONILE
3(6)
5.Prokuratuur ei nõustu apellatsioonis esitatud seisukohtadega ning on seisukohal, et maakohtu otsus on seaduslik ning selle tühistamiseks puudub alus. Prokuröri hinnangul on maakohus õigesti leidnud, et I.S-i tuleb karistada reaalse vangistusega. Ei saa nõustuda kaitsja seisukohaga, et Harju Maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust, sest arutas kriminaalasja ilma kaitsja osavõtuta. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 45 lg 4 p 2 järgi ei ole teise astme kuriteo menetlemisel lühimenetluses kaitsja osavõtt kohustuslik, kui süüdistatav on kaitsjast loobunud ja kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusemõistmise huvides vajalik. Kaitsja arusaama kohaselt ei saanud I.S aru, et mõistetavale karistusele liidetakse eelnev Harju Maakohtu 17.11.2016.a otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Prokurör ei saa sellise käsitlusega kindlasti nõustuda. Kui vaadata kohtuistungi protokolli, siis sealt nähtub, et kohtunik küsis I.S-i käest: “kui 2016. a oli kohtotsus, kas otsuse kuulutamisel selgitati, mis saab siis, kui kaitseaja kestel panete toime uue tahtliku kuriteo?“, millele I.S vastas: „ Jah, selgitati“. Seega on kohus istungil tuvastanud, et I.S sai väga hästi aru, mis juhtub siis, kui ta katseajal paneb toime uue kuriteo ning kaitsja argument on paljasõnaline väide. Samuti ei nõustu prokurör kaitsja arvamusega, et juhul kui menetluses ei saa hüpoteetiliselt tõusetuda olulisi isiku vabadusõigusi piiravaid või keerukaid õiguslike küsimusi saab süüdistatav menetleja nõusolekul kaitsjast loobuda. Asjaolu, et isikut ähvardab reaalne vangistus ei ole kindlasti põhjus alati kaitsja määramiseks. Kui isikule on selgitatud tema õigust kaitsjale ja ta siiski otsustab, et ta ei vaja kohtusse kaitsjat, siis ei näe prokurör vajadust inimesele sundkorras täiendavaid menetluskulusid tekitada Kaitsja on alternatiivselt palunud muuta I.S-ile mõistetud karistust ning karistada teda rahalise karistusega. Prokuröri hinnangul ei ole rahalise karistuse mõistmine põhjendatud.
Arvestada tuleb asjaolu, et I.S-i on varasemalt KarS § 423 järgi karistatud, uus tegu on toime pandud katseajal. Oluline on märkida ka ära, et I.S-il on 6 kehtivat väärteokaristust, viimased kaks juhtimisõiguseta väärteokaristust on olnud rahatrahvid ning need mõlemad on maksmata, seega ei ole mitte kuidagi põhjendatud isikule kriminaalasjas rahalise karistuse mõistmine, kui tal on varasemad väärteokaristused täitmata. Eeltoodust tulenevalt leiab prokurör, et Harju Maakohtu 29.11.2018.a otsus on seaduslik ning piisavalt põhjendatud. Prokurör palub jätta maakohtu otsuse muutmata.
RINGKONNAKOHTU PÕHJENDUSED JA SEISUKOHT
6.Kohtukolleegium, tutvunud kriminaaltoimiku materjalide, kaitsja ja süüdistatava apellatsioonide s toodud väidetega, leiab, et apellatsiooni de argumendid kohtuotsuse tühistamiseks alust ei anna, sest maakohtu otsus on seaduslik ja põhjendatud.
7.Ringkonnakohus ei nõustu kaitsja apellatsiooni põhiargumendiga, e t käesoleva asja materjalide pinnalt ei saa teha järeldust, et kaitsja osalemine ei olnud õigusemõistmise huvides vajalik, seega arutanud kriminaalasja ilma kaitsja osavõtuta rikkus maakohus oluliselt kriminaalmenetlusnorme. Kaitsja ise toob apellatsioonis välja, et lühimenetlust saab läbi viia ilma kaitsja osavõtuta, kui vaidluse all on lihtsakoeline õiguslik küsimus. Ringkonnakohus leiab sarnaselt maakohtuga, et sõiduki süstemaatiline juhtimine juhtimisõiguseta isiku poolt on piisavalt lihtsakoeline süüdi stus, et nõustuda süüdistatava taotlusega arutada krimi naalasja ilma kaitsja osavõtuta. 28.11.2018 selgitati I.S-ile kirjalikult õigust saada kaitsja abi, kaitsja saamise tingimusi ja kaitsja taotlemata jätmise tagajärgi. Kahtlustatav kinnitas, et ta on teadlik kaitsjast loobumise tagajärgedest ning kinnitas, et vabatahtlikult ei taotle käesolevas kriminaalasjas kaitsja osavõttu kohtueelsest menetlusest ega kohtumenetlusest (tlk 26). 29.11.2018 toimunud kohtuistungil selgitas kohtunik veelkord süüdistatavale tema õigusi ja kohustusi KrMS § 35 lg 2 järgi, muu hulgas ka
4(6)
õigust kaitsja abile. Oma avaldust kaitsjast loobumisest kordas I.S ka süüdistatavana kohtuistungil (tlk 34). Menetletav kriminaalasi on üheepisoodiline ja õiguslikult lihtsakoelin e, süüdistatavale on korduvalt selgitatud tema õigusi kriminaalmenetluses. Seejuures süüdistatav tunnistas end täielikult süüdi talle inkrimineeritud kuriteo toimpanemises. Sarnaselt maakohtuga puuduvad kohtukolleegiumil igasugused alused arvata, et süüdis tatav ei saanud täiel määral aru menetlustoimingute tähendusest ja nende sisust ega olnud võimeline ennast ise kaitsma. Põhjendamatu on kaitsja ja süüdistatava seisukoht sellest, et I.S ei omanud piisavalt arusaama, et mõistetavale karistusele liidetakse eelnev Harju Maakohtu 17.11.2016. a otsusega mõistetud ärakandmata karistus. Nähtuvalt kohtuistungiprotokollist veendus maakohus, et I.S mõistab ning talle eelnevalt selgitati, et uue kuriteo toimepanemisel katseaja kestel eelmise kohtuotsuse järgi mõistetud ärakandmata vangistuse osa liidetakse uue mõistetava karistusega (tlk 34 pöördel). Kohtukolleegium on seisukohal, et nähtuvalt kohtuistungi protokollist lootis süüdistatav siiski, et teda on võimalik karistada leebema karistuseliigiga, mõis tetavat vangistust asendada või sellest tingimisi vabastada. Selline süüdistatava lootus aga ei tähenda, et süüdistatav ei mõistnud katseaja jooksul uue kuriteo toimepanemise kõiki võimalikke tagajärgi. KrMS § 45 lg 4 p 2 kohaselt kaitsja osavõtt ei ole kohustuslik, kui arutamisel on teise astme kuritegu lühimenetluses ning kui süüdistatav on kaitsjast loobunud ning kaitsja osalemine ei ole menetleja hinnangul õigusmõistmise huvides vajalik . Kohtukolleegium leiab, et nimetatud põhjustel on põhjendamatu kaitsja apellatsiooni põhitaotlus kohtuotsuse tühistamiseks põhjusel, et kriminaalasja kohtlik arutamine toimus ilma kaitsja osavõtuta.
8.Kaitsja toob esitatud apellatsioonis välja, et süüdistatav soovis esitada täiendavaid dokumentaalseid tõendeid oma perekonnaseisu, töökoha ja sissetulekute kohta, mida ta on ka teinud koos apellatsiooni esitamisega. Kaitsja märgib, et lühimenetluses selline võimalus menetlusliigi omapära tõttu aga süüdistataval puudus. Kohtukolleegium märgib, et I.S-ile selgitati mitmel korral tema õiguse id lühimenetluses ning lühimenetluse kohald amist taotles kriminaalasjas I.S ise (tlk 28). Oma lühimenetluse kohaldamise taotluse juurde jäi süüdistatav ka kohtuistungil (tlk 34). Maakohtu istungiprotokollist ei nähtu, et süüdistatav oleks soovinud mingeid täiendavaid dokumentaalseid tõendeid esitada. Selles osas jääb kaitsja seisukoht süüdistatava poolt maakohtus täiendavate tõendite esitamise soovist paljasõnaliseks. Kuivõrd täiendavaid tõendeid ei ole võimalik lühimenetluses esitada ka apellatsioonimenetluses, siis jäävad süüdistatava poolt koos apellatsiooniga esitatud dokumendid tähelepanuta. Kohtukolleegium leiab, et põhjendamatu on seega kaitsja seisukoht, et maakohus on oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust ning kohtuotsus kuulub tühistamisele KrMS § 339 lg 1 p 3, § 341 lg 1 kohaselt.
9.Alternatiivse taotlusena palub süüdistatava kaitsja tühistada maakohtu otsus I.S-ile mõistetud karistuse osas ja mõista I.S-ile rahaline karistus. Kaitsja on veendumusel, et karistuse eripreventiivsed eesmärgid on täidetud ka rahalise karistuse mõistmisega. Kohtukolleegium kaitsja sellise seisukohaga ei nõustu ning märgib, et maakohus on I.S-ile mõistetava karistuse liigi ja määra valikut ammendavalt põhjendanud ning muuhulgas on asjakohaselt välja toonud, et I.S-i on korduvalt karistatud rahatrahvidega, mis on valdavalt
tasumata. Ka on I.S korduvalt kriminaalkorras karistatud, sealhulgas KarS § 423 järgi. Maakohus järeldas õigesti, et kergemaliigiline karistus ei täida karistuse eesmärke olukorras, kus süüdistataval on samaliigilise teo eest kehtiv kriminaalkaristus, seega karistuse eripreventiivset eesmärki silmas pidades ei ole põhjendatud sellise isiku karistamine rahalise karistusega. Kohtukolleegium lisab sedagi, et kohtupraktikas kinnistunud arusaama kohaselt, kui isiku käitumisele pole senised karistused mõju avaldanud ja normi rikkumisele on vaja reageerida rangemalt, et kinnistada keelunormi kehtivust, on täiesti põhjendamatu valida võrreldes eelmise
5(6)
karistusega leebem karistusliik või -määr. Samal põhjusel jääb tagajärjetuks süüdistatava apellatsioonis toodud taotlus mõistetud vangistusest tingimisi vabastamiseks KarS § 74 kohaselt või selle asendamiseks KarS § 69 järgi.
10.Õigusabi osutanud kaitsja on taotlenud kulude hüvitamist koos käibemaksuga summas 240 eurot. Menetlustoiminguks on taotluses märgitud Harju Maakohtu otsuse terviktekstiga tutvumine, e-toimikus nähtavaks tehtud kohtueelse menetluse materjalidega tutvumine, I.S-i apellatsioonikaebusega tutvumine, apellatsiooni koostamine ning ajakuluks on näidatud 4 tundi. Kohtukolleegium sedastab esmalt, et tasutaotluses kaitsja ekslikult märgib, et taotlus on esitatud üldmenetluse korras arutatava kriminaalasja raames. Tegemist on lühimenetlusega. Ringkonnakohus osutab Justiitsministri määruse (edaspidi Määrus) „Riigi õigusabi osutamise eest makstava tasu arvestamise alused, maksmise kord, tasumäärad, riigi õigusabi osutamisega kaasnevate kulude hüvitamise ulatus ja kord ning taotluse esitamise tingimused“ § 6 lg 4, mille kohaselt määratud kaitsja tasu riigi õigusabi osutamise eest kriminaalasja kohtulikul arutamisel lihtmenetluses, välja arvatud kohtuistungil osalemine, on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid kokku mitte üle 100 euro ühes kohtuastmes. Kohtukolleegium märgib, et Määruse § 2 lg 1 sätestatud juhtudel võib advokaadi põhjendatud taotluse alusel kohus tasu suurendada, kuid käesoleval juhul advokaat sellist põhjendatud taotlust tasu suurendamiseks kohtule esitanud ei ole. Seega maksimaalseks hüvitamisele kuuluvaks tasu suuruseks võib olla 100 €, millele lisandub käibemaks. KrMS § 185 lg 2 sätestab, et kui apellatsioonimenetluses jätab ringkonnakohus esimese astme kohtuotsuse muutmata, siis jäävad menetluskulud selle isiku kanda, kellel need on tekkinud. Seega jääb kaitsjatasu I.S-i kanda.
11.Kuna kohtukolleegium ei ole tuvastanud ühtegi apellatsioonides nimetatud rikkumist ega KrMS § 338 ettenähtud kohtuotsuse tühistamise alustest, siis juhindudes KrMS § 337 lg 1 p 1, § 344 -345 lg 1, 2 jätab ringkonnakohus Harju Maakohtu 29.11.2018. a otsuse I.S-i suhtes muutmata ja esitatud apellatsioonid rahuldamata.
allkirjastatud digitaalselt
6(6)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.