Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Seega ähvardas Denis Simonov KarS § 120 lg 1 tähenduses tahtlikult oma elukaaslast I Ti tapmise ja tervisekahjustuse tekitamisega, mille täideviimist oli kannatanul alust karta. Denis Simonov 22.10.2018.a kell 22.30 Tallinnas xxx juures juhtis joobeseisundis (alkoholijoove 1,04 mg/l, laiendmääramatusega +/- 0,10 mg/l; lõplik tulemus 0,94 mg/l) mootorsõidukit xxx registreerimismärgiga xxx. Kirjeldatud teoga rikkus süüdistatav liiklusseaduse § 69 lg 1 nõuet, mille kohaselt ei tohi mootorsõiduki juht olla joobeseisundis. Korrakaitseseaduse § 36 lg 1 defineerib joobeseisundit kui mh alkoholi tarvitamisest tulenevat terviseseisundit, mis avaldub väliselt tajutavas häiritud või muutunud kehalistes või psüühilistes funktsioonides ja reaktsioonides. Liiklusseaduse § 69 lg 2 p 1 kohaselt loetakse, et mootorsõiduki juht on alkoholijoobes, kui juhi ühes grammis veres on vähemalt 1,50 milligrammi alkoholi või tema väljahingatavas õhus on alkoholi 0,75 milligrammi ühe liitri kohta või rohkem. Sellega pani Denis Simonov toime KarS § 424 lg 1 sätestatud kuriteo, st juhtis tahtlikult joobeseisundis mootorsõidukit. Sõlmitud kokkulepe ning kohtuliku arutamise järeldused Süüdistatava, kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör D. Simonovi süüditunnistamist KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ning tema karistamist vangistusega 6 kuud. KarS § 120 lg 1 järgi 2 kuud ja KarS § 424 järgi vangistusega 7 kuud ning KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuseks 1 aasta ja 3 kuud, millest eelvangistusena on ära kantud 4 päev. Vangistust 1 aasta 2 kuud ja 26 päeva ei pöörata KarS § 73 alusel täitmisele, kui D. Simonov 2-aastase katseaja kestel ei pane toime uut tahtlikku kuritegu. Hüvitada tuleb ka menetluskulud kogusummas 930 eurot ning selle tasumist võimaldada osade kaupa 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kohtuistungil süüdistatav D. Simonov tunnistas oma süüd, kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud, on selle allkirjastanud vabatahtlikult kaitsja juuresolekul ja nõustub sellega täies ulatuses. Kaitsja osavõttu kohtuistungist ta ei soovinud. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde ning palus kohtul kokkulepe otsusega kinnitada. Kohtuliku arutamise põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kannatanud on andnud oma nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks ja oma õigustest on ta teadlik. Kohus leiab, et õigesti on kvalifitseeritud D. Simonovi käitumine, tema süü talle inkrimineeritud kuritegude toimepanemises on tõendamist leidnud kriminaalasjas kogutud kirjalike tõenditega ning ta tuleb süüdi tunnistada ja teda karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Õigusvastasust või süüd välistavaid asjaolusid ei ole kohus tuvastanud. Samuti tuleb süüdistatavalt välja mõista menetluskulud kokkuleppes näidatud suuruses ja viisil. Kui 12 kuu jooksul ei ole menetluskulud vabatahtlikult tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

Jõustunud otsuse täitmise käigus mõjuvate põhjuste olemasolu korral võib süüdimõistetu elukoha järgse maakohtu täitmiskohtunik KrMS § 424 alusel süüdimõistetu taotlusel oma määrusega pikendada või ajatada menetluskulude tasumist kuni ühe aasta võrra või määrata selle tasumine kindlaksmääratud tähtaegadel osade kaupa. Menetlusnormid, millest kohus juhindub otsuse tegemisel, on KrMS §-d 175, 179, 180, 248 lg 1 p 5, 249, 311, 313.

Külli Iisop Kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.