Dokumendid, mis nimetavad selles lahendis osalenud ettevõtteid.
Tartu Maakohus
Otsuse tegemise aeg ja koht
03. aprill 2019, Viljandi kohtumaja
Kriminaalasja number
1-19-1171 (19284000001)
Kohtunik
Aivar Hint
Kohtuistungi sekretär
Kätlin Lumi
Kriminaalasi
J.R süüdistuses KarS § 200 lg 1 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
abiprokurör Lily Sandel
Süüdistatav
J.R (isikukood: XXX; elukoht: xxxxxxxxx xxxx xxxx x-x xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx
Juhindudes kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 248 lg 1 p 5 ja § 249 kohus otsustas:
(kuuskümmend) eurot riigi kasuks. Määrata kriminaalmenetluse kulud 1410 (üks tuhat nelisada kümme) eurot tasumisele ositi aasta jooksul järgmiselt: 1) alates 2019.a. aprillikuust igakuise menetluskulu osa 117 (ükssada seitseteist) eurot 50 senti tasumine, kuni menetluskulude täieliku tasumiseni; 2) igas kuus tasutava menetluskulu osa tasumistähtaeg kuu 25. kuupäev; 3) tähtaegselt kohtu määratud menetluskulu osa tasumata jätmisel või kokkuvõttes tasumise graafikujärgse võlgnevuse korral, lugeda tähtaeg saabunuks menetluskulu tasumisele tervikuna.
Süüdistus Süüdistusest nähtuvalt on J.R toime pannud kuriteona võõra vallasasja äravõtmise selle ebaseadusliku omastamise eesmärgil, mis on toime pandud vägivallaga KarS § 200 lg 1 järgi, mis seisnes selles, et tema 01.01.2019. a kella 15.00 ajal Viljandi linnas Tallinna 22 asuva Centrumi Selveri kauplusest võttis vara hõivamise eesmärgil müügisaalist ühe pudeli Laua Viina väärtusega 7,49 eurot, pani selle pükste taskusse ja möödus kassadest, jättes kauba eest tasumata. J.R hakkas kauplusest väljuma, kui turvatöötaja Uno Vares ta peatas ning toimetas turvaruumi, kus J.R turvatöötajale kallale tungis, lüües Uno Varest korduvalt rusikate ja jalgadega näo- ja kehapiirkonda. Seejärel võttis J.R turvaruumi põrandalt eelpool nimetatud Laua Viina pudeli ning väljus kauplusest. Oma tegevusega põhjustas J.R Uno Varesele füüsilist valu ja tervisekahjustuse – vasaku kulmu turse ja marrastuse, parema kõrva marrastuse ning mõlema küünarliigese marrastuse. Selver AS-ile põhjustas J.R varalise kahju summas 7,49 eurot. Kriminaalasjas sõlmitud kokkulepe Prokuratuur ja süüdistatav on nõustunud kriminaalasja lahendamisega kokkuleppemenetluses. Prokurör, süüdistatav ja süüdistatava kaitsja on sõlminud kokkuleppe süüdistatava süüdimõistmiseks KarS § 200 lg 1 järgi ja mõista karistuseks 2 aastat vangistust. Tulenevalt KarS § 68 lg 1 arvata mõistetava karistuseaja hulka J.R poolt eelvangistuses viibitud aeg perioodil 01.01.2019. a – 02.01.2019. a, s.o 2 päeva vangistust, ja ärakandmisele kuuluvaks karistuseks määrata 1 (üks) aasta, 11 (üksteist) kuud ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. KarS § 73 lg 1 alusel määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.R ei pane 3 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu. Põhjendused süüdimõistmises Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustus vastavalt kokkuleppele süüdimõistmises ning karistamises ja tekitatud kahju heastamises. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel
on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Lähtudes KrMS §-st 306 ei tekkinud kohtul kohtuotsuse tegemisel lahendatavates küsimustes kahtlusi, mis oleks tinginud kokkuleppemenetlusest keeldumise ja prokuratuurile kriminaaltoimiku tagastamise vastavalt KrMS § 248 lg 1 p-le 2. Kohus tuvastas, et kriminaalasja menetlemisel on tõendamiseseme asjaolud selged, vastavuses õigusliku kvalifikatsiooniga ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Põhjendused karistuse mõistmisel KarS § 200 lg 1 näeb ette süüdlase karistamise kahe- kuni kümneaastase vangistusega. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, mis välistaksid süüdistatava karistamise kokkuleppemenetluses. Süüdistatavat tuleb karistada vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Tsiviilhagi lahendamine KrMS § 310 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse puhul teeb kohus otsuse tsiviilhagis. Võlaõigusseaduse (VÕS) § 1043 kohaselt teisele isikule (kannatanu) õigusvastaselt kahju tekitanud isik (kahju tekitaja) peab kahju hüvitama, kui ta on kahju tekitamises süüdi. Selver AS on esitanud kriminaalasjas tekitatud ja heastamata kahjude hüvitamiseks tsiviilhagi 7,49 eurot. Tsiviilhagi tuleb rahuldada ning välja mõista J.R-ilt 7,49 eurot Selver AS kasuks. Kohtu põhjendused kriminaalmenetluse kulude hüvitamiseks KrMS § 175 lg 1 p 9 kohaselt on menetluskuluks süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha. Sundraha määr tuleneb Vabariigi Valitsuse 13. detsembri 2018 määrusest nr 117 (Töötasu alammäära kehtestamine), millega on kehtestatud töötasu alammääraks 540 eurot kuus. KrMS § 179 lg 1 kohaselt on sundraha esimese astme kuriteo puhul 2,5 kuupalga alammäära, s.o 1350 eurot. KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt on menetluskuluks määratud kaitsjale määratud tasu ja kulud kuni nende põhjendatud ja vajalikus ulatuses. Süüdistatava J.R kaitsja esinemise eest kohtueelsel uurimisel on määratud hüvitamisele kuuluvaks summaks riigi õigusabi tasuna 60 eurot. KrMS § 189 lg 1 kohaselt kohtueelses menetluses kriminaalmenetluse kulude hüvitamine otsustatakse uurimisasutuse või prokuratuuri määrusega. Kohtumenetluses otsustatakse kriminaalmenetluse kulude hüvitamine kohtumääruse või kohtuotsusega (KrMS § 189 lg 2). KrMS § 180 lg 1 kohaselt süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Seejuures arvestatakse KrMS §-s 182 sätestatud erandeid. KrMS § 180 lg 3 kohaselt menetluskulusid määrates arvestab kohus süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. Kriminaalmenetluses on süüdistatavale arvestuslikult menetluskuludeks kokku 1410 eurot: sundraha 1350 eurot ja riigi õigusabi tasu 60 eurot. Kohus ei tuvastanud asjaolusid, et kriminaalasjas menetluskulude hüvitamine oleks süüdimõistetul üle jõu käivaks kohustuseks. Arvestades süüdimõistetu majanduslikku olukorda määrata tal menetluskulude tasumine ositi aasta jooksul, igakuiste võrdsete osade kaupa. Kohtu muud põhjendused ja eelvangistusaja arvestus Süüdistatavale tõkendina kohaldatud elukohast lahkumise keeld tuleb tühistada. J.R on kahtlustatavana kinni peetud 01.-02.01.2019, seega on J.R viibinud eelvangistuses 2 päeva. KarS § 68 lg 1 kohaselt arvatakse eelvangistus karistusaja hulka, kusjuures ühele eelvangistuspäevale vastab üks vangistuspäev.
Kriminaalasja juures olev asitõend DVD plaat Centrum Selveri turvaruumi 01.01.2019 videosalvestusega, tuleb jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 408 lg 2 kohaselt kohtuotsus jõustub, kui apellatsiooni esitamise tähtaeg on möödunud. KrMS § 412 lg 2 kohaselt süüdimõistev kohtuotsus pööratakse täitmisele selle jõustumisest või kriminaalasja apellatsiooni- või kassatsioonikohtust tagastamisest alates kolme päeva jooksul. (allkirjastatud digitaalselt) Aivar Hint Kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.