Isikuvastased süüteod › Eluvastased süüteod

EDASIKAEBAMISE KORD: Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Viru Maakohtu otsusega mõisteti Dmitry Shuparov KarS § 113 lg 1 järgi õigeks ning ta tunnistati süüdi KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. Karistuseks mõisteti talle 1 aasta ja 6 kuud vangistust. Rahuldati kaitsja taotlus ning hüvitati S.S. le valitud kaitsjale makstud kaitsja sõidukulud summas 450 eurot ja 630 eurot, kokku 1080 eurot. Mõisteti S.S. kasuks välja valitud kaitsjale makstud õigusabikuludest pool, s.o summas 2235 eurot. Kaitsja taotlus mõista Eesti Vabariigilt Dmitry Shuparovi kasuks temale vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks, jäeti rahuldamata. KarS § 180 lg 1,3 ja § 181 lg 1 alusel jäeti pool kaitsja tasust, s.o 84 eurot, pool valitud kaitsja õigusabikuludest, s.o 2235 eurot, tunnistajate sõidukulud 8+8 eurot, kokku 16 eurot, ekspertiisitasud 483+7125+255+380 eurot (kokku 8243 eurot) riigi kanda. Sundraha 750 eurot, pool määratud kaitsjatasust s.o 84 eurot, ja pool valitud kaitsja õigusabikuludest, s.o 2235 eurot, jäeti Dmitry Shuparovi kanda. Välja mõisteti süüdistatavalt 750+84, kokku 834 eurot ning kohus võimaldas nimetatud kulu tasuda süüdistataval 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Kannatanu J.M. (M. ) tsiviilhagist loobumise tõttu lõpetati selles osas menetlus.

Kõhtu ja rindkeresse peksmise ajal asetses kannatanu selili asendis. Lisaks muljus süüdistatav käega kannatanu kaela, tekitades keeleluu ja kilpkõhre murru verevalumiga ümbritsevas koes. Kannatanule tekitatud vigastused koosvõetuna ohustasid tema elu nende tekitamise momendil ning tõid kaasa kannatanu surma. Kannatanu surma vahetuks põhjuseks oli süüdistatava löökidest põhjustatud kõhu kinnine tömp trauma, millega kaasnes maksa rebend järgneva massiivse sisemise verejooksuga. Eelkirjeldatud valimatul viisil kannatanut käte ja jalgadega elutähtsatesse piirkondadesse pekstes pidi D. Shuparov pidama võimalikuks ja möönma mistahes tagajärje, s.h surma saabumist. D. Shuparov pani toime teise inimese tapmise KarS § 113 lg 1 järgi.

MAAKOHTU OTSUSE PÕHIMOTIIVID

lõhutud ja verine huul, mida kannatanu kattis temale süüdistatava poolt antud käterätikuga või kaltsuga. Nimetatud järelduse tegemisel tugines kohus süüdistatava ja tunnistaja V.K. i ütlustele. 3.5 Kohus märkis, et vaidlus puudub selles, et kannatanul tuvastati rohked kehavigastused näol, peas, rindkerel, kõhul ja kaelal ning kannatanu suri sündmuskohal. Seega ei ole vaidlust selles, et KarS § 113 lg 1 kuriteokoosseisu tagajärg –kannatanu surm saabus 24.06.2017. Kannatanu surma põhjus ei ole samuti menetluspoolte vaidlusobjektiks. 3.6 Kohus sedastas, et kannatanu surma hetk on jäänud süüdistuses kindlaks määramata. Tuvastamaks kannatanu surma aega, analüüsis kohus surnu ekspertiisiaktis toodud eksperarvamust. Selle tulemusena jõudis kohus järeldusele, et kuna kohus ei tohi väljuda süüdistuse piiridest, siis saab asuda seisukohale, et kannatanu surm saabus 24.06.2017 ajavahemikul kella 10-st kuni kella 12:40-ni. 3.7 Maakohus märkis, et olulisemaks vaidlusküsimuseks kriminaalasjas on see, kas kõik kannatanul tuvastatud kehavigastused on tekitatud süüdistatava poolt. Kuna süüdistatav lõi kannatanut ühel korral käega vastu pead ja mitmel korral rindkere piirkonda, siis haakuvad need löögid tuvastatud verevalumitega näol, verevalumitega ja haavaga kannatanu huule limaskestal ning verevalumitega rindkere pehmetes kudedes. Ülejäänud kehavigastused ja tervisekahjustused ei ole kohtu arvates põhjuslikus seoses süüdistatava tegudega. Nimetatud järeldust toetavad kogutud tõendid. Süüdistatava riietelt tuvastatud kannatanu veri on saadud kannatanu huulevigastusest tekkinud verejooksust. Seega jäi tõendamata süüdistuse versioon, et kannatanu kõhu kinnise trauma tekitas süüdistatav. Kohtu arvates tekitas kannatanule ülejäänud vigastused, s.h kõhu kinnise trauma keegi tuvastamat isik pärast süüdistatava ja tunnistaja V.K. i lahkumist kannatanu korterist. 3.8 Edasi analüüsib kohus tõendeid selle kohta, et kannatanu korteris olustik pärast süüdistatava lahkumist oli muutunud, keskendudes olulisel määral korteris asunud veekeetjale. Kohus järeldas, et nimetatud eset ei ole süüdistatav kannatanu löömisel kasutanud. Kohtu arvates saab väita, et veekeetja lõhkus keegi tuvastamata isik. Lisaks viitab kohus veel tunnistaja V.P. ütlustele, mille kohaselt nägi ta kannatanut maja ees kella 12 paiku. Koostoimes teiste tõenditega süvendas tunnistaja V.P. poolt räägitu kohtu veendumust, et süüdistatava tegudes puudub tapmise teokoosseis ja ta tuleb selles õigeks mõista. 3.9 Edasi analüüsis kohus D. Shuparovi tegevuses KarS § 121 lg 2 p 3 teokoosseisu esinemist. Maakohus järeldas, et süüdistatava tahtlus oli suunatud kannatanule valu tekitamisele ja tervise mitteeluohtlikult kahjustamisele. Kohtu arvates oli põhjendatud kaitsja osundus, et kuriteo pani süüdistatav toime hädakaitseseisundis, aga ületas selle piire. Kohus analüüsis KarS § 28 lg 1 kohaldumist antud kriminaalasjas ning järeldas, et kannatanu löömise ajaks langes ära süüdistataval varem tekkinud hädakaitseseisund, hädakaitsena alanud süüdistatava tegevus kasvas ole vastastikuseks kakluseks. Seega oli süüdistatava tegu õigusvastane. Kohtu hinnangul pani süüdistatav D. Shuparov toime kannatanu A.S. i kehalise väärkohtlemise s.o kuriteo KarS § 121 lg 2 p 3 järgi. 3.10 Süüdistatavale karistuse mõistmisel võttus kohus aluseks KarS § 56 lg-s 1 sätestatu. Kohtu hinnangul tuleb süüdistatavat karistada vangistusega, sest varem on ta toime pannud samalaadse kuriteo. Kuna süüdistatava süü vastab keskmisele määrale ning tema poolt

kannatanule tekitatud vigastused ei olnud rasked, mõistis kohus talle karistuseks 1 aasta ja 6 kuu pikkuse vangistuse. Prokuratuuri taotletud lisakaristust - Eestist väljasaatmist koos sissesõidukeeluga kohus ei kohaldanud, sest selle kohaldamine ei ole vältimatult vajalik ning see ei vasta toimepandu teo iseloomule ja süü raskusele. Kohus möönis, et tapmises süüdimõistmise korral oleks selle kohaldamine võinud kõne alla tulla. 3.11 Kuna kannatanu J.M. kohtuistungil loobus esitatud tsiviilhagist, võttis kohus selle vastu ja lõpetas menetluse. 3.12 Menetluskulude osas tegi kohus järgmised otsustused. Kohus nõustus kaitsja taotlusega selles, et valitud kaitsja sõidukulud 450 eurot ja 630 eurot, kokku 1080 eurot, tuleb hüvitada S.S. le. Kuna kohus mõistis süüdistatava tapmises õigeks ning süüdi kergemas kuriteos, siis mõistis kohus süüdistatavalt välja kaitsja poolt kantud õigusabikuludest pool (s.o pool kohtueelses menetluses kantud kuludest ja pool kohtumenetluses kantud kuludest).Ülejäänud pool kaitsjakuludest jääb riigi kanda. Ülejäänud menetluskulude osas otsustas kohus, et võttes arvesse süüdistatava varalist seisu (enne vahistamist ei töötanud) ja resotsialiseerumisväljavaateid, on otstarbekas vabastada süüdistatav ekspertiisikulude (483+7125+255+380 eurot) ja tunnistajatele makstud sõidukulude (8+8=16 eurot) hüvitamisest. Ülejäänud osas, s.o pool määratud kaitsja tasust 84 eurot ja sundraha 750 eurot, tuleb välja mõista süüdistatavalt D. Shuparovilt. Kohus võimaldas süüdistataval tasuda temalt väljamõistetud menetluskulud (834 eurot) ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. 3.13 Kaitsja esitas maakohus taotluse D. Shuparovile vahistamisega tekitatud kahju hüvitamiseks süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse alusel. Kohtu arvates puudus kaitsja taotluseks nii materiaalne kui ka menetluslik alus. Süüdistatavat kriminaalvastutusest ei vabastata, sest ta mõistetakse süüdi. Süüdistatava poolt vahi all oldud aeg arvestatakse mõistetud karistuse hulka. Veel osundas kohus, et vastav taotlus tuleb maakohtule esitada enne kohtuliku uurimise lõppemist. Antud juhul esitas kaitsja taotluse kohtuvaidlustes, seega hilinenult.

KAITSJA APELLATSIOON

10, siis lähtuvalt KrMS § 7 lg-st 3 tuleb asuda seisukohale, et süüdistatav lahkus kannatanu korterist enne kella 10-t. Kohus rikkus eeltoodud asjaolu arvestamata jätmisega KrMS § 7 lg-s 3 sätestatut. Selle rikkumise tõttu rikkus kohus ka KrMS § 268 lg 1 nõuet, sest kriminaalasjas kohtulik arutamine toimub süüdistatava suhtes ainult süüdistusakti järgi. 4.2 Apellant on arvamusel, et maakohus, tunnistades D. Shuparovi süüdi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, väljus esitatud süüdistuse raamest. Uuritud tõenditega ei ole ümber lükatud kaitseversioon, et lööke ja kehavigastusi tekitas D. Suparov kannatanule enne kella 10:00, peale mida ta kannatanu korterist lahkus. Eeltoodud rikkumine tõi kaebaja hinnangul kaasa ebaseadusliku süüdimõistmise, mis on vaadeldav kriminaalmenetluse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 mõttes. Kaebaja rõhutab, et süüdistatav tuleb õigeks mõista seetõttu, et 24.06.2017 ajavahemikul kella 10:00-st kella 12:40-ni ta ei viibinud A.S. i korteris ja järelikult ei saanud tekitada kannatanule sel ajal kehavigastusi KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi. 4.3 Kuna süüdistatav tuleb mõista õigeks, tuleb hüvitada ka kõik lepingulisele kaitsjale S.S. poolt tasutud õigusabikulud, kokku 5550 eurot. Nimetatud summa tuleb süüdistatava õigeksmõistmise tõttu jätta riigi kanda. Kuna maakohus rahuldas kaitsja taotluse pooles ulatuses, tuleb kohtuotsus selles osas tühistada ning hüvitada S.S. le eelnimetatud kulu täies ulatuses. 4.4 D. Shuparov viibis vahi all alates 27.06.2017. Vaidlustatud kohtuotsuse kohaselt tuleb süüdistatav vahi alt vabastada mõistetud karistuse ärakandmisel, s.o 27.12.2018. Seega viibib süüdistatav vahi all kokku 549 päeva. Süüteomenetluses tekitatud kahju hüvitamise seaduse § 11 lg 4 kohaselt tuleb seoses vabaduse võtmisega Eesti Vabariigil D. Shuparovile hüvitada eelmärgitud päevade eest 24172,47 eurot.

PROKURATUURI APELLATSIOON

Kohus on põhjendamatult jätnud kõrvale V.K. i ütlused selle kohta, kuhu ja millega süüdistatav kannatanut peksis (peksis kannatanut jalaga rinna piirkonda ja võis ka vastu pead lüüa. Noaga ei löönud, ainult käte ja jalgadega). Tunnistaja ütlused selles osad langevad kokku surnu ekspertiisiaktiga. Kuivõrd tunnistaja aga ei näinud kogu konflikti ei ole välistatud, et süüdistatav võis kannatanule tekitada ka ülejäänud vigastused, mis olid tuvastatud ekspertiisiaktiga ja mille tagajärjel kannatanu suri. 5.3 Prokuröri hinnangul on maakohus teinud ekslikke järeldusi tunnistaja V.K. i ütlustest selle kohta, et kannatanul pea ja näo piirkonnas nähtavaid vigastusi ei olnud. Tunnistaja selgitas, et nende korterist lahkumisel oli kannatanul rätik näol, mistõttu ei olnudki tunnistajal võimalik vigastusi seal näha. Samuti ei võinud tunnistaja teada, milliseid sisemisi vigastusi võis süüdistatava peksmise tagajärjel kannatanu saada ja kas neist võis tuleneda oht elule. Süüdistatava ütlused selle kohta, et kannatanu ründas teda noaga on prokuratuuri hinnangul usaldusväärsed ja langevad kokku tunnistaja V.K. i ütlustega. Muus osas aga süüdistatava ütlused tunnistajaga kokku ei lange ja on seetõttu ebausaldusväärsed (kes kaklust alustas, kuhu ja millega kannatanut lõi). 5.4 Puutuvalt sündmuskohal leitud veekeetjasse (ka kann oli enne terve või katki), on kohus taaskord asunud süüdistatava positsioonile (lõhutud hiljem tundmatu isiku poolt), mis on ebaõige ja teiste tõenditega toetamata. 5.5 Apellant leiab, et kohus on oletuslikult asunud eluliselt mitteusutavale seisukohale, et peale süüdistatava ja tunnistaja lahkumist võis keegi tuvastamata isik tekitada kannatanule vigastused, mis põhjustasid tema surma. Ei ole eluliselt usutav, et kui kannatanu jäi tunnistaja ja süüdistatava lahkumise järel diivanile pikali valu kätte oigama, oleks ta olnud võimeline kellelegi sissekäigu ust minna avama. Samuti ei ole usutav, et sissekäiku sattusid tuvastamata isikud, kes sisenesid kannatanu lukustamata korterisse ja nähes valudes lamavat kannatanut, omakorda peksid teda ning põhjustasid tema surma. 5.6 Apellandi hinnangul tundub tõenäolisem, et teekann oli katki juba tunnistaja ja süüdistatava lahkudes, mis võis puruneda eelneva rüseluse käigus. Kohtu arvamus, et veekeetjat kasutati kuriteovahendina, on meelevaldne, sest ei tugine ühelegi tõendile. Kannatanu asendisse puutuvalt, ei ole välistatud, et kannatanu võis ise mõne minuti jooksul diivani ja laua vahele kukkuda. 5.7 Kohus on valesti hinnanud ka tunnistaja V.P. ütlusi. Kohus on lubamatult tuginenud tunnistaja ütlustele selle kohta, et kannatanu oli kella 11 ja 12 paiku maja ees jalgratast parandamas ja tapmise pani toime tuvastamata isik. Prokuratuur leiab, et eluliselt ei ole usutav, et kannatanu, kes jäi süüdistatava ja tunnistaja V.K. i lahkumise järel diivanile valust oigama, oleks olnud võimeline mõne aja pärast remontima maja ees jalgratast. 5.8 Kui ringkonnakohus nõustub prokuratuuri argumentidega ning tunnistab süüdistatava süüdi tapmises KarS § 113 lg 1 järgi, tõusetub lisakaristuse mõistmise küsimus. Apellant palub süüdistatavale kohaldada KarS § 54 lg 1 alusel lisakaristusena Eesti Vabariigist väljasaatmist ja sissesõidukeeldu 10 aastaks.

PROKURATUURI VASTUS KAITSJA APELLATSIOONILE

Prokurör leiab, et kaitsja apellatsioon on põhjendamatu ja ei kuulu rahuldamisele.

Kohus ei ole süüdimõistvat kohtuotsust tehes rikkunud KrMS § 268 lg-t 1. Usaldusväärseks saab lugeda tunnistaja V.B. i ütlusi selle kohta, et ta nägi süüdistatavat koos V.K. iga oma akna all kella 10-11 ajal. Samuti tunnistas süüdistatav asjaolu, et kannatanul külas olles lõi ta kannatanut, kuid mitte süüdistuses kirjeldatud viisil. Seega leiab prokurör, et KarS § 7 lg 3 kohaldamine süüdistatava kasuks seetõttu, et täpselt ja usaldusväärselt on tõendamata süüdistatava ja tunnistaja V.K. i kannatanu korterist lahkumise aeg, ei ole põhjendatud. KrMS § 268 lg 5 kohaselt, süüdistatavat süüdi tunnistades ei või kohus tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest. Antud juhul moodustavad D. Shuparovile esitatud süüdistuses kuriteokoosseisu kannatanule 24.06.2017 vahemikus kell 10-12:40 peksmise tagajärjel tekitatud kehavigastuste järgselt saabunud kannatanu surm. Määravaks ei ole seega sündmuste täpne kellaaeg süüdistuses märgitud päeval. Eeltoodust tuleneb, et S.S. le õigusabikulude väljamõistmine täies ulatuses ning süüdistatavale vahistamisega tekitatud kahju hüvitamine ei ole põhjendatud.

KAITSJA VASTUS PROKURATUURI APELLATSIOONILE

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT JA JÄRELDUSED

protokoll (1 kd, lk 109-115). Samuti puudub vaidlus asjaolus, et süüdistatav lõi kannatanut.

süüdistatav oleks kannatanut ka kõhtu löönud. Kohtu hinnangul ei ole see asjaolu tõendatud. 20.6 Ringkonnakohus arvates tuvastamaks asjaolu, kas süüdistatav tekitas kannatanule kõik surnu ekspertiisiaktis kirjeldatud vigastused, või tekitas vaid kolm vigastust (üks huulele, kaks rindkeresse), kuid kindlasti mitte ei löönud kannatanut kõhtu, ei saa piirduda vaid süüdistatava ja tunnistaja ütlustega. Mõistetavalt püüab D. Shuparov end distantseerida kannatanu surma põhjustanud vigastuse tekitamisest, võttes omaks kolm lööki. 20.7 Surnu ekspertiisiaktis tuvastas ekspert A.S. il hulgaliselt vigastusi näol ja peas, mis tekkisid korduvatest löökidest käte ja jalgadega, vigastused rindkerel (mh roiete hulgimurrud), mis on saadud kannatanu asumisel tõenäoliselt selili lamavas asendis, vigastused kõhupiirkonnas (mh maksarebend), mis on saadud tõenäoliselt kannatanu asumisel selili lamavas asendis, vigastused kaelapiirkonnas (mh keeleluu ja kilpkõhre murd), mis võisid tekkida ilmselt kaela muljumisest käega, vigastused paremal käel (haav parema labakäe pihkmisel pinnal), mis on ilmselt saadud noatera lõikeservast. Ekspert järeldas, et kõik tuvastatud vigastused olid koosvõetuna elu ohustavad tekitamise momendil ning põhjustavad eluohtliku tervisekahjustuse. Kõik sedastatud vigastused on elupuhused ning tekitati veidi enne surma saabumist. Surma põhjustas kõhu kinnine tömp trauma, millega kaasnes maksarebend järgneva massiivse verejooksuga, mis oligi vahetuks surma põhjuseks. Kannatanu surm saabus mitte enam kui 6 tundi enne surnukeha vaatlust sündmuskohal. (1 kd, lk 33jj). Ekspertiisiaktis sedastatud asjaoludes vaidlust ei ole. 20.8 Ringkonnakohtu hinnangul saab eelkirjeldatud objektiivsest tõendist teha kokkuvõttekõik kannatanul tuvastatud vigastused on saadud elupuhuselt lühikese aja jooksul enne surma. Kriminaalasjas leidis tuvastamist, et kannatanu A.S. it peksis käte ja jalgadega erinevatesse kehapiirkondadesse nimelt süüdistatav. Seejuures võis kannatanu olla nii püsti kui ka pikali. 20.9 Maakohus märkis, et tunnistaja V.K. ei kirjelda sellist süüdistatava tegevust, mille tagajärjeks võiks lugeda surma põhjustanud kehavigastust. Ringkonnakohtu hinnangul pole see ka oluline. Tunnistaja ise on öelnud, et ta kogu aeg ei näinud kuidas ja millega süüdistatav kannatanut lõi, käis vahepeal vannitoas, joomas, jne. Seega ei näinudki ta kannatanu peksmist kogu ulatuses, seejuures ka seda, millisel hetkel oli kannatanu püsti, või pikali diivanil või põrandal.

süüdistatavale soodsamas suunas, mistõttu jätab apellatsioonikohus siinkohal S.S. ütlused selles osas kui ebausaldusväärsed kõrvale. Süüdistatava ütlused aga on ümber lükatud tunnistajate V.K. i ja V.B. i ütlustega. 21.3 Edasiselt peatus maakohus tunnistaja V.K. i poolt kannatanu A.S. i mobiiltelefoni kaasavõtmise asjaoludel. Ringkonnakohus ei pea neid vajalikuks välja tuua ja jätab tähelepanuta, sest telefoni võtmise asjaolud ei puutu tõendamisesemesse. 21.4 Järgnevalt tuvastas maakohus, milline oli kannatanu seisund süüdistatava ja tunnistaja V.K. i kannatanu korterist lahkumisel. Maakohus tuvastas, et vähemalt välised tunnused ei osundanud kannatanu elu ohule ning väliselt nähtavaid vigastusi oli kannatanul vaid lõhutud ja verine huul, mille kannatanu kattis temale antud käterätikuga. Kohtu hinnangul ei riimu nimetatud järeldus D. Shuparovile etteheidetava teo tagajärjega. 21.5 Maakohus viitas tunnistaja V.K. i ütlustele, mille kohaselt ei jäänud talle kuidagi muljet, et kannatanu elu võiks olla ohus. Oli tavaline kaklus joomingu käigus. Süüdistatava ütluste kohaselt tema mingeid verejälgi kannatanul ei näinud. Ringkonnakohus leiab, et tõendamiseseme asjaolude seisukohalt ei oma olulist tähtsust, kas tunnistaja ja süüdistatav said aru kannatanu elu ohustavast seisundist. Ringkonnakohus osundab, et süüdistatavat süüdistatakse kannatanu peksmises käte ja jalgadega erinevastesse elutähtsatesse keha piirkondadesse, mille tagajärjel sai kannatanu hulgivigastusi, kusjuures vahetu surma põhjustav vigastus oli maksarebend, millele järgnes massiivne sisemine verejooks. Seega mil määral võis süüdistatavale ja tunnistajale olla visuaalselt nähtav vigastuste raskus, ei ole siinkohal esmatähtis. Ringkonnakohus leiab, et oluline on sellistel asjaoludel hinnata mil viisil, kuhu ning millise intensiivsusega kannatanut süüdistatav peksis. Märkimisväärne on seegi, et tunnistaja ja süüdistatav lahkusid korterist kannatanu seisundi vastu vähimatki huvi tundmata, samas kui kannatanu nägu kaeti arusaamatul põhjusel rätikuga ning ta oigas valust, lamades diivanil.

ning neid vaadeldi. Vaatluse käigus tuvastati veremäärdumused pükste esi- ja tagaosal, dressipluusil (spordijopel) (1 kd, lk 176 jj). Ekspert tuvastas, et süüdistatava spordipükstelt ja dressipluusilt (spordijopelt) võetud proovides on eristatav peamine DNA, mis on kokkulangev A.S. i DNA profiiliga. (ekspertiisiakt nr 17-GE0734, 1 kd, lk 189jj).

sissekäik oli varustatud fonolukuga. Ebareaalne on arvata, et diivanil lamav ja oigav läbipekstud kannatanu tõusis äkki püsti ja läks välisust avama, kusjuures millegipärast süüdistatava ja tunnistaja lahkumise järgselt ta korteriust lukustama ei läinud. 27.5 Toetades kaitseversiooni, hindas maakohus tunnistaja V.P. ütlusi, mis kohtu arvates täiendavalt kinnitas kahtlusi, et kannatanu oli elus kella 12 paiku. 27.6 Ringkonnakohus leiab, et tunnistaja V.P. ütlused ei anna alust arvata, et kannatanu A.S. oli see isik, keda tunnistaja 24.06.2017 kella 12 paiku koos V.K. iga maja õues jalgratast parandamas nägi. Tunnistaja V.P. rääkis kohtus, et tuli 24.06 poest. Kaks inimest - hallis ja tumedas jopes, parandasid jalgratast. A.S. käis õues alati mustas jopes, mistõttu otsustas ta riiete järgi, et isik oli A.S. . Maakohus märkis, et tunnistaja väide kannatanu nägemise kohta õues kella 12 paiku jäi õhku, mis süvendas kohtu veendumust, et süüdistatav ei ole süüdi kannatanu surnukspeksmises. 27.7 Ringkonnakohtu arvates ei saa eeltoodud tunnistaja ütlustest järeldada, et kannatanu oli kella 12 paiku õues jalgratast parandamas. Ühtegi põhjust hinnata tunnistaja ütlused ebausaldusväärseteks samas ei ole. Ringkonnakohus leiab, et maakohus tegi tunnistaja ütlustest vale järelduse. Tunnistaja ütlusi lugedes nähtub sealt, et tunnistaja ei väida kindlalt, et ta nägi õues A.S. it, ta arvas seda jope järgi. Näost näkku tunnistaja isikut ei näinud. Kannatanu tunneks ta ära kõige paremini kõnnaku ja riiete järgi. Ka tunnistaja V.K. i osas ei olnud tunnistaja päris kindel, ta arvas et teine isik oli V.K. (tunnistaja ütlused, 2 kd, lk 121jj). Lisaks tuleb märkida sedagi, et tunnistaja V.K. pole kordagi rääkinud, et ta kella11:30 paiku oleks kannatanuga koos jalgratast parandanud. Samuti ükski muu tõend ei näita, et kannatanu oleks pärast süüdistatava poolt läbipeksmist oma korterist lahkunud. Ringkonnakohtu hinnangul puudub vähimgi eluline usutavus arvamusel, et eelnevalt läbipekstud ja kodus diivanil oigav kannatanu mingil põhjusel parandab kella 12 paiku jalgratast. Ringkonnakohtu hinnangul tunnistaja V.P. ilmselt eksis, arvates et nägi õues A.S. it.

väärkohtlemises. 29.1 Erinevalt maakohtust, tuvastas ringkonnakohus aja, mil süüdistatav ja tunnistaja V.K. kannatanu korterist lahkusid (vt käesoleva kohtuotsuse p 21.1, 21.2). Tuvastades asjaolu, et D. Shapurov koos tunnistaja V.K. iga lahkus kannatanu korterist kella 9 paiku, ei riku ringkonnakohus sellega KrMS § 268 lg 1 sätestatut. KrMS § 268 lg 5 kohaselt ei või kohus süüdistatavat süüdi tunnistades tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses kirjeldatud faktilistest asjaoludest. Samuti on keelatud kohtul tugineda faktilistele asjaoludele, mida ei ole menetluses arutatud. 29.2 Ringkonnakohus on seisukohal, et tuvastades asjaolu, et süüdistatav peksis kannatanut kellaajaliselt varem kui seda on märgitud süüdistuses, (vahemikus kella 9-st kuni süüdistuses märgitud ajani, mil kannatanu surnukeha leiti), ei ole rikutud süüdistatava kaitseõigust KrMS § 268 lg 1 tähenduses. Süüdistatava ja tunnistaja V.K. i kannatanu korterist lahkumise aeg oli maakohtus arutluse all, selle kohta said menetlusosalised oma arvamuse avaldada, mistõttu menetlusõiguse rikkumist selles küsimuses ei ole. 29.3 Ringkonnakohtu jaoks sai kahtlusteta tuvastatud, et D. Shuparov on süüdi kannatanu A.S. i tapmises, mistõttu kaitsja taotlus tema õigeksmõistmises jääb rahuldamata. 29.4 Kaitsja taotleb süüdistatavale hüvitada alusetult vahi all viibitud aeg. Kuna A. Shuparovit õigeks ei mõisteta, jääb seegi taotlus rahuldamata. 29.5 Kaitsja taotlus jätta menetluskulud (kulud valitud kaitsjale) summas 5550 eurot riigi kanda jääb rahuldamata, sest süüdistatavat õigeks ei mõisteta. Karistus

31.1 Ka maakohus hindas nimetatud taotluse rahuldamise võimalikkust ning leidis, et lisakaristuse kohaldamine ei ole põhjendatud, sest D. Shuparov tunnistati süüdi vaid kehalises väärkohtlemises, mistõttu lisakaristus ei ole vastavuses toimepandud teo iseloomu ja süüga. Samas kohus möönis, et tapmises süüdimõistmise korral võiks lisakaristus tulla kõne alla (kohtuotsuse lk 22-23). 31.2 Kriminaalasjas on tuvastatud järgmised asjaolud - D. Shuparov on Vene Föderatsiooni kodanik, kelle tähtajaline elamisluba lõppes 04.09.2018. Varem on teda korduvalt kriminaalkorras karistatud, kehtivaid karistusi on kolm. Ka väärtegude eest on ta saanud korduvalt karistada, kehtivaid karistusi on kaheksa. Käesolevas kriminaalasjas tuvastas apellatsioonikohus, et D. Shuparov pani toime teise inimese tapmise ning karistab teda kaheksa aastase vangistusega. 31.3 KarS § 54 alusel isiku väljasaatmise näol on tegemist preventiivse lisakaristusega, mille võib kohus mõista lisaks põhikaristusele, hoidmaks ära uute kuritegude toimepanemise välisriigi kodaniku poolt. Nagu sai märgitud on süüdistatav välisriigi kodanik, kes elas Eestis koos emaga (kas süüdistataval on veel sugulasi Eestis, ei ole teada). Süüdistatava võimaliku abielu (kooselu) ja alaealiste laste olemasolu kohta andmed puuduvad. Samuti puuduvad andmed sugulaste kohta Vene Föderatsioonis. Apellatsioonikohtule esitatud kirjalikus arvamuses ei ole kaitsja lisakaristuse kohaldamise osas seisukohta avaldanud. Seega mingeid täiendavaid, seni teadmata asjasse puutuvaid asjaolusid esitatud ei ole. 31.4 Prokuratuur leiab, et lisakaristuse kohaldamisega saab kaitstud riigi õiguskord ja ühiskonna turvalisus, s.t välisriigi kodaniku väljasaatmisel ja sissesõidukeelu kohaldamisel on preventiivne eesmärk. 31.5 Kahtlemata võib eelmärgitud seisukohaga nõustuda. D. Shuparov on Eesti õiguskorda korduvalt rikkunud erineva raskusastme süütegudega. Nagu eelnevalt sai välja toodud, põhilise osa tema süütegudest on väärteod, mis on selgelt kergema ohuastmega õiguskorrale kui on seda kuriteod. Eeltoodut silmas pidades saab asuda seisukohale, et süüdistatavast lähtuv oht riigi õiguskorrale ei ole väga suur. Arvestada tuleb ka asjaolu, et käesoleva kohtuotsusega mõistetakse D. Shuparovile kaheksa aasta pikkune vangistus, mille jooksul on tal võimalus senist õiguskorda rikkuvat elustiili muuta, mistõttu ilmselt väheneb ajas ka süüdistatavast lähtuv oht riigi õiguskorrale. 31.6 Silmas tuleb pidada ka seda, millised on süüdistatava isiklikud sidemed Eestiga. D. Shuparov elab Eestis emaga, samas andmeid võimalike peresidemete kohta Vene Föderatsioonis ei ole. Kuigi süüdistatav ei ole abielus, võimaliku püsiva kooselu, samuti laste kohta puuduvad andmed ning tal puudub töökoht, saab väita, et süüdistatava sidemed Eestiga on tugevamad kui Vene Föderatsiooniga. 31.7 Seega kokkuvõttes leiab apellatsioonikohus, et D. Shuparovi riigist väljasaatmisega ning sissesõidukeelu kohaldamisega saavad kahjustatud tema sidemed Eestis elava emaga. Nimetatud isikuõiguste riive (Põhiseaduse § 26) toob paratamatult endaga kaasa peresidemete teatava katkemise, mistõttu ei kaalu nimetatud riive üles süüdistatavast lähtuvat võimalikku ohtu Eesti õiguskorrale (kolm kehtivat karistust kuritegude toimepanemise ees ning kaheksa kehtivat väärteokaristust). Nimetatud põhjustel jääb prokuratuuri taotlus KarS §-s 54 sätestatud lisakaristuse kohaldamisest rahuldamata.

Menetluskulud

eurot, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 380 eurot, 1 kd, lk 51, 203, 210, 217). 32.4 Kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu oli 168 eurot (1 kd, lk 220). Valitud kaitsja kulud olid 2490 eurot, sh sõidukulud 450 eurot (2 kd, lk 87), ja 3060 eurot, s.h sõidukulud 630 eurot (2 kd, lk 88). Tunnistajatele hüvitatud sõidukulud olid 16 (8+8) eurot. 32.5 Kõigepealt jätab ringkonnakohus muutmata maakohtu otsustuse valitud kaitsja sõidukulude osas summas 1080 (450+630) eurot. Maakohus otsustas nimetatud summa hüvitada S.S. le põhjusel, et kaitsjal tekkisid sõidukulud kriminaalasja läbivaatamise tõttu Jõhvi kohtumajas, mitte Narvas (Narva kohtumaja kohtunikud ei saanud menetluslikel põhjustel asja arutada). Seetõttu oli kaitsja sõidukulude tekkimine seotud kohtu töökorraldusega ning need tuli hüvitada. Ringkonnakohtu hinnangul on maakohtu selline otsustus põhjendatud. 32.6 D. Shuparovi süüdimõistmisega KarS § 113 lg 1 järgi tuleb temalt välja mõista kohtueelses menetluses ja kohtumenetluses tekkinud menetluskulud täies ulatuses (välja arvatud p-s 32.5 nimetatud kaitsja sõidukulud). Süüdistatavalt kuulub Eesti Vabariigi kasuks välja mõistmisele kohtueelses menetluses määratud kaitsja tasu 168 eurot, tunnistajatele makstud sõidukulud 16 eurot, ekspertiisikulud 8243 eurot (surnu ekspertiis 483 eurot, DNA ekspertiis 7125 eurot, ambulatoorne kohtupsühhiaatriaekspertiis

eurot, kohtupsühhiaatria-kohtupsühholoogia kompleksekspertiis 380 eurot) ning sundraha 1350 eurot. Kokku tuleb temalt välja mõista 9777 eurot. 32.7 Süüdistatava varalise seisu kohta kohtul andmeid ei ole ning ta ei tööta. Võttes aga arvesse, et väljamõistetav summa on suur, kuid süüdistatav on töövõimeline, kohaldab apellatsioonikohus KrMS § 180 lg 3 alusel menetluskulude ositi tasumist 12 kuu jooksul arvates kohtuotsuse jõustumisest.

33.1 Kuna käesolevas menetluses esitas apellatsiooni ka prokuratuur, tuleb KrMS § 185 lg 2 teise lause alusel süüdistatavale D. Shuparovile hüvitada valitud kaitsja kulud summas 630 eurot. Kokkuvõte

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.