Määrata usaldusisiku Svetlana Pilden tasuks 1586 eurot (käibemaksuga) ja hüvitamisele kuuluvateks kulutusteks 105 eurot (käibemaksuta), s.o kokku 1691 eurot, mis mõista välja võlgnikult A R usaldusisiku Svetlana Pilden kasuks.
7.Hüvitada usaldusisikule Svetlana Pilden kindlaksmääratud usaldusisiku tasu ja kulutused kokku summas 910,2 eurot riigi vahenditest ja kanda hüvitatav summa Business Law Firm OÜ arvelduskontole xxx.
8.Avaldada Ametlikes Teadaannetes teade pankrotimenetluse raugemise kohta. Edasikaebamise kord Maksejõuetusavalduse läbivaatamise kohta tehtud määruse peale võib võlgnik või maksejõuetusavalduse esitanud võlausaldaja esitada määruskaebuse. Usaldusisikule tasu määramise ja vajalike kulutuste hüvitamise kohta tehtud määruse peale võib usaldusisik, võlgnik või võlausaldaja esitada määruskaebuse. Määruskaebus tuleb esitada 15 päeva jooksul kohtumääruse kättesaamisest Tallinna Ringkonnakohtule Harju Maakohtu kaudu.
ASJAOLUD
1.A R (võlgnik) esitas 26.11.2024 (täiendatud 27.11.2024) Harju Maakohtule maksejõuetusavalduse, milles taotles enda suhtes pankroti väljakuulutamist ja kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik märkis avalduses, et võlgnikul on probleemid võlgadega suurusjärgus 25 000 eurot, võlgnik vallandati ning et võlgnik läheb kahe kuu pärast ajateenistusse (maksejõuetusavalduse p 2, dtl 23). Võlgnik soovis avalduse läbivaatamist kirjalikus menetluses (dtl 73).
2.Kohus võttis 03.12.2024 määrusega avalduse menetlusse ja nimetas võlgniku usaldusisikuks Svetlana Pildeni.
3.Usaldusisik esitas 03.01.2025 kohtule aruande. Aruande kohaselt puudub võlgnikul vara, sh puudub võlgnikul töökoht. Võlgnik asub kahe kuu pärast xxx. Võlgnikul on kolm võlausaldajat (xxx AS, xxx AS, xxx AS), kelle ees on võlgnikul kokku kohustusi summas 23 312,93 eurot. Võlgnik sõlmis xxx AS-iga laenulepingu 08.11.2024, xxx AS-iga esimese laenulepingu 16.11.2024 ja teise 21.11.2024 ning xxx AS-iga laenulepingu 24.11.2024. Võlgnik selgitas usaldusisikule, et tegeles alates esimese laenu võtmisest aktiivselt krüptovaluuta kauplemisega eesmärgiga teenida tulu, kuid krüptovaluuta turu kõikumiste tõttu kaotas võlgnik kogu raha. Usaldusisik leidis, et võlgniku selgitused ei ole tõesed/täielikud ning et võlgnik on käitunud hea usu põhimõtte vastaselt. Seda järgmistel põhjustel: a) Usaldusisiku hinnangul ei ole usutav, et kahe nädala pikkuse perioodi jooksul muutusid võlgniku krüptovaluuta kõigi kontode saldod nulliks. See saaks olla võimalik ainult juhul, kui kõik coin’id olid samal ajal võlgniku poolt võõrandatud/üle kantud. Usaldusisik analüüs võlgniku kontoväljavõtteid ning leidis, et need ei toeta võlgniku selgitusi. b) Kontoväljavõtetelt nähtuvad P2P (person-to-person) tehingud, mis viitavad sellele, et võlgnik on oma krüptovaluuta teistele eraisikutele (või teisele kontole) üle kandnud, seejuures ilma selgelt nähtava vastusoorituseta. Selliste tehingute kaudu võis krüptovaluuta olla konverteeritud tavarahaks ja (võis olla) edastatud võlgnikule mistahes vormis, näiteks sularahas või ülekandega teisele makseasutuse kontole, mille kohta usaldusisikul andmed puuduvad. c) Usaldusisik leidis, et asjaolu, et võlgnik sõlmis lühikese aja jooksul mitu laenulepingut kogusummas 23 000 eurot, olles teadlik, et ta ei suuda ajateenistusse suundumise tõttu laenulepinguid teenindada, viitab vähemalt hea usu põhimõtte rikkumisele.
4.Usaldusisik leidis, et võlgniku suhtes ei tuleks kohustustest vabastamise menetlust algatada. Usaldusisik palus kohtul määrata deposiit võlgniku pankrotiavalduse menetluse raugemise vältimiseks ning menetluse jätkamiseks.
5.10.01.2025 kohtumäärusega määras kohus võlgniku pankrotimenetluse raugemise vältimiseks ning pankrotimenetluse jätkamiseks tasutava deposiidi suuruseks 3300 eurot, mis tuli võlgnikul, võlausaldajatel või kolmandatel isikutel tasuda kohtu deposiitkontole hiljemalt 17.01.2025. Teade avaldati Ametlikes Teadaannetes. Nõutud summat deposiiti ei tasutud.
KOHTUMÄÄRUSE PÕHJENDUSED
Maksejõuetusavalduse lahendamine
6.Võlgnik on esitanud avalduse enda suhtes pankroti väljakuulutamiseks ning kohustustest vabastamise menetluse algatamiseks. Kohus leiab, et kohustustest vabastamise menetluse algatamine ei ole põhjendatud. Kuna kohus jätab kohustustest vabastamise menetluse algatamata, lõpetab kohus ka pankrotiavalduse menetluse, sest esineb raugemise olukord. Kohus põhjendab oma seisukohta järgmiselt. Kohustustest vabastamise menetluse algatamata jätmine
7.Usaldusisiku aruandest nähtub, et ca 2,5 nädalat enne kohtule pankroti- ja kohustustest vabastamise menetluse algatamise avalduse esitamist ei olnud võlgnikul ühtegi (vähemalt mitte märkimisväärset) rahalist kohustust. Võlgnik sõlmis esimese võlausaldajaga (laenu)lepingu 08.11.2024 ning seejärel sõlmis võlgnik ca kahe nädala jooksul kolm täiendavat laenulepingut, sõlmides viimase laenulepingu 24.11.2024 (vt ülal, p 3). Juba ülejärgmisel päeval (26.11.2024) pärast viimase laenulepingu sõlmimist pöördus võlgnik kohtusse, taotledes enda suhtes mh kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Asjaoludest nähtuvalt võlgnik seega isegi ei proovinud/pingutanud, et võetud kohustusi ise täita (ja/või sõlmida nt võlausaldajatega kokkuleppeid), vaid esitas selle asemel kohe, teisel päeval pärast viimase laenulepingu sõlmimist, kohtule avalduse enda suhtes sellise menetluse algatamiseks, mille kaudu oleks võlgnikul võimalik nendest - just võetud - kohustustest vabaneda. Kõik need laenud võttis võlgnik sealjuures olukorras, kus võlgnik teadis, et ta on varsti minemas ajateenistusse (vt dtl 265, kust on näha, et võlgnikule oli tehtud ettekirjutus ning võlgnik oli juba 20.11.2024 kohustatud ilmuma ajateenistuse terviseseisundi hindamisele).
8.VÕS § 6 sätestab, et võlausaldaja ja võlgnik peavad teineteise suhtes käituma hea usu põhimõttest lähtuvalt. Võlasuhtele ei kohaldata seadusest, tavast või tehingust tulenevat, kui see oleks hea usu põhimõttest lähtuvalt vastuvõtmatu. FIMS § 45 lg 3 punkti 4 kohaselt võib kohus jätta võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamata mh siis, kui võlgnik on viimase kolme aasta jooksul enne usaldusisiku nimetamist või pärast seda tahtliku või raske hooletuse tõttu takistanud võlausaldajate nõuete rahuldamist, seejuures loetakse võlausaldajate huvide kahjustamiseks ka vara raiskamine.
9.Kohtu hinnangul on võlgniku käitumine (vt ülal, p 7) käsitletav FIMS § 45 lg 3 punkti 4 tähenduses võlausaldajate huvide olulise kahjustamisena. Võlgnik laenas võlausaldajatelt lühikese ajaperioodi jooksul suures summas raha, s.o tekitas endale rahalised kohustused, ning proovimata neid kohustusi isegi ise täita, esitas selle asemel kohe kohtule avalduse nendest kohustustest vabanemiseks. Võlgnik tegi kõike seda teades, et ta suundub kohe ajateenistusse, mis vähendab võlgniku võimekust oma rahalisi kohustusi lähima ca aasta jooksul olulises ulatuses täita, sh potentsiaalses kohustustest vabastamise menetluses. Selliselt käitudes on võlgnik kohtu hinnangul tahtlikult (VÕS § 104 lg 5), aga minimaalselt raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4) kahjustanud oma võlausaldajate huve. Käesoleva kaasuse asjaoludel võlgniku kohustustest vabastamise menetluse algatamine oleks kohtu hinnangul ka võlausaldajate suhtes hea usu põhimõttega vastuolus ning kujutaks endast kohustustest vabastamise menetluse instituudi kuritarvitamist.
10.Kohus märgib täiendavalt, et kohtu hinnangul on võlgnik ka FIMS § 45 lg 3 punkti 4 tähenduses oma vara raisanud. Isegi kui jätta kõrvale usaldusisiku hinnang võlgniku selgitustele selle kohta, mis võlgniku rahadest krüptovaluuta platvormidel sai (vt ülal, p 3 alapunktid a) ja b)), puudub vaidlus, et võlgnik kulutas kogu laenatud raha krüptovaluutaga kauplemisele. Krüptovaluuta platvormid on
riskantsed ning mittetavapärased investeerimisplatvormid. Usaldusisiku aruandest nähtuvalt pidid seonduvad riskid võlgnikule teada olema, arvestades põhjalikke selgitusi krüptovaluuta turu kõikumiste kohta, mis võlgnik usaldusisikule andis. Võlgnik võttis sealjuures ca 2,5 nädala pikkuse perioodi jooksul korduvalt krüptovaluutaga kauplemisega jätkamiseks laene juurde. Isegi kui esimene laen ja seonduvad kaotused krüptovaluuta platvormil võivad olla mõistetavad ning võlgnikule saaks omistada üksnes hooletust, siis võttes korduvalt laenu juurde, et edasi kaubelda, olles juba palju raha kaotanud, tegutses võlgnik lõpuks minimaalselt raske hooletusega (VÕS § 104 lg 4), jätkates võetud laenuraha kulutamist krüptovaluutaga kauplemisele. Iga järgneva laenu võtmisega, s.o iga järgneva võlausaldaja tekitamisega vähendas võlgnik sealjuures eelmise võlausaldaja võimalusi saada oma rahad tagasi.
11.Kõiki eeltoodud asjaolusid kogumis arvestades jätab kohus võlgniku kohustusest vabastamise menetluse algatamata. Pankrotiavalduse menetluse lõpetamine raugemise tõttu
12.FIMS § 18 lg 2 p 5 sätestab, et vaadanud maksejõuetusavalduse läbi, võib kohus lõpetada menetluse raugemise tõttu vastavalt PankrS §-s 29 sätestatule. PankrS § 29 lg 1 kohaselt lõpetab kohus menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest, kui võlgnikul ei jätku vara pankrotimenetluse kulude katteks ning ei ole võimalik vara tagasi võita või tagasi nõuda, sealhulgas puudub võimalus esitada nõue juhtorgani liikme vastu. PankrS § 29 lg 2 sätestab, et kohus võib lõpetada menetluse pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu olenemata võlgniku maksejõuetusest ka siis, kui võlgniku vara koosneb peamiselt tagasivõitmise nõuetest ja nõuetest kolmandate isikute vastu ning nende nõuete rahuldamine on vähetõenäoline.
13.Usaldusisiku kogutud andmetest ja aruandest nähtub, et võlgniku varalist seisu arvestades esineb alus pankrotiavalduse menetluse lõpetamiseks raugemisega. Võlgniku teadaolevate võlgade suuruseks on vähemalt 23 312,93 eurot, kuid puudub vara, mille arvel võlausaldajate nõudeid rahuldada. Võlgnikul puudub ka vara, et pankrot välja kuulutada ning pankrotimenetlus läbi viia (vt ülal, p 3). Usaldusisiku aruande põhjal võib järeldada, et puuduvad ka perspektiivsed vara tagasivõitmise võimalused või muud perspektiivsed nõuded kolmandate isikute vastu, mis õigustaksid pankroti väljakuulutamist. Raugemise vältimiseks määras kohus PankrS § 30 alusel deposiidi, mida pankrotimenetluse läbiviimisest huvitatud isikud olid kohustatud tasuma, kui soovisid pankrotimenetluse läbiviimist. Deposiiti ei tasutud.
14.FIMS § 45 lg 2 sätestab, et kui esineb PankrS § 29 lõikes 1 või 2 nimetatud alus menetluse raugemiseks ja võlgnik on taotlenud kohustustest vabastamise menetluse algatamist, kuulutab kohus pankroti välja üksnes siis, kui ta otsustab ühtlasi algatada kohustustest vabastamise menetluse. Kohus jätab käesoleva määrusega kohustustest vabastamise menetluse algatamata, mistõttu ei takista FIMS § 45 lg 2 pankrotiavalduse menetluse lõpetamist raugemisega
15.Eeltoodust tulenevalt on täidetud eeldused, et lõpetada PankrS § 29 lg 1 alusel pankrotiavalduse menetlus pankrotti välja kuulutamata raugemise tõttu. Kohus avaldab väljaandes Ametlikud Teadaanded vastava teate (PankrS § 29 lg 4).
16.Kuna kohus lõpetab maksejõuetusavalduse menetluse, vabastab kohus Svetlana Pildeni võlgniku usaldusisiku ülesannete täitmise kohustustest (FIMS § 55 lg 1 p 2). Menetluskulud
17.Maksejõuetusavalduse esitamisele ja läbivaatamisele kohaldatakse tsiviilkohtumenetluse seadustikus hagita menetluse kohta sätestatut, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seadusest ei tulene
teisiti (FIMS § 4 lg 1). TsMS § 172 lg 7 teine lause sätestab, et kui (hagita) menetluse võib algatada üksnes avalduse alusel ja avaldus jääb rahuldamata, jätab kohus menetluskulud avaldaja kanda, kui seadusest ei tulene teisiti. PankrS § 150 lg 4 kohaselt otsustab pankrotimenetluse raugemise korral kohus pankrotimenetluse kulude jagamise asjaolude kohaselt. PankrS § 150 lg 1 punktide 2 ja 5 kohaselt on pankrotimenetluse kuluks muu hulgas usaldusisiku tasu ja kulutused. Kohus jätab menetluskulud, s.o usaldusisiku tasu ja kulutused võlgniku kanda.
18.Usaldusisik on esitanud taotluse tasu määramiseks ning kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata (FIMS § 54 lg 1). Kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt (FIMS § 54 lg 2 esimene lause).
19.Kohus arvestab tasu suuruse määramisel ülesannete mahtu ja keerukust ning usaldusisiku kutseoskusi. Kohus kontrollib kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse (PankrS § 23 lg 1). Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg ning tasu katab ka usaldusisiku tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud (PankrS § 23 lg 2). Hüvitatava tunnitasu ülemmäär on 177,2 eurot (PankrS § 23 lg 3).
20.Usaldusisik palub määrata tehtud töö eest töötasuks 1300 eurot (lisandub käibemaks). Usaldusisik on esitanud kohtule tasu ja tööaja arvestuse (PankrS § 23 lg 2), mille kohaselt on ta kulutanud oma ülesannete täitmiseks 10 tundi. Kohus leiab, et arvestades usaldusisiku ülesannete mahtu käesolevas asjas ning asja keerukust (sh et usaldusisik pidi mh analüüsima mahukaid krüptovaluuta kontoväljavõtteid), usaldusisiku kutseoskusi, on nimetatud ajakulu põhjendatud. Tööaja arvestus sisaldab põhjendatud ning vajalikke toiminguid. Usaldusisiku tunnitasu 130 eurot mahub kehtestatud piirmääradesse ning ei ole ebamõistlikult suur. Kohus määrab usaldusisiku tasuks 1300 eurot (10x130), koos käibemaksuga 1586 eurot (PankrS § 23 lg 3 teine lause, PankrS § 65 lg 11).
21.Usaldusisik palub hüvitada ka tõlkekulud summas 105 eurot (käibemaksuta). Usaldusisik selgitas, et kuna võlgnik algselt väitis, et võlgnik ei saa krüptovaluuta kontoväljavõtteid usaldusisikule esitada, tellis usaldusisik 03.12.2024 kohtumääruse ingliskeelse vandetõlke, et see päringute tegemiseks välismaa makseasutustele esitada. Usaldusisik esitas kohtule ka kulu kandmist tõendavad dokumendid (vt dtl 2249 jj, arve dtl 2254). Kohus peab usaldusisiku taotlust sellise kulutuse hüvitamiseks põhjendatuks. Usaldusisiku selgitustest nähtuvalt oli tegemist usaldusisiku töö tegemiseks vajaliku kuluga ning tegemist ei ole ka n-ö üldise kuluga, mida PankrS § 23 lg 2 teise lause kohaselt peaks katma usaldusisiku tasu. Kohus määrab seega, et usaldusisikule tuleb hüvitada ka kulutused summas 105 eurot (usaldusisik taotleb kulutuste hüvitamist käibemaksuta).
22.Usaldusisiku tasu (käibemaksuga) ja kulutused (käibemaksuta) kokku moodustavad seega 1691 eurot (=1586 + 105). Vastavalt usaldusisiku taotlusele määrab kohus tasu maksmise ja kulutuste hüvitise büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FIMS § 54 lg 9).
23.PankrS § 23 lg 4 kohaselt mõistab kohus ajutise halduri tasu ja vajalikud kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest, kui menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ning võlgniku varast ei jätku ajutise halduri tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Usaldusisiku aruandest nähtub, et võlgnikul ei ole piisavalt vahendeid usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamiseks. Kohus peab seetõttu põhjendatuks määrata usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitamine riigi vahenditest.
24.Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas kui 886 eurot, sh seaduses ettenähtud maksud, v.a käibemaks (PankrS § 23 lg 4 viimane lause). Riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasu ja kulutuste määramisel peab kohus lähtuma ka Justiitsministri kehtestatud määrusest „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ (PankrS § 23 lg 51). Määruse kohaselt saab ajutisele haldurile riigi vahenditest hüvitada tasu 33 eurot poole tunni kohta (määruse § 1 lg 1, § 2 lg 1) ning kulutuste hüvitamise taotlemisel tuleb kulutusi põhjendada ja esitada nende kandmist tõendavad dokumendid (määruse § 3).
25.Eelnevat arvesse võttes tuleb riigi vahenditest hüvitada usaldusisikule tasu 10 tunni eest summas 660 eurot (alustatud pooltunde 20 x 33), koos käibemaksuga 805,2 eurot. Usaldusisik on põhjendanud kulutusi summa 105 eurot ning esitanud ka nende kandmist kinnitavad dokumendid (vt ülal, p 21). Riigi vahenditest tuleb seega hüvitada usaldusisikule ka kulutused summas 105 eurot. Kokku tuleb riigi vahenditest järelikult hüvitada usaldusisikule 910,2 eurot (=805,2 + 105)
26.Vastavalt PankrS § 23 lõikele 4 mõistab kohus usaldusisiku tasu ja kulutuste hüvitise välja võlgnikult, kuid määrab, et see hüvitatakse osaliselt (summas 910,2 eurot) usaldusisikule riigi vahenditest. Võlgnikule seatud käsutuskeeld
27.03.12.2024 kohtumäärusega keelas kohus võlgnikul usaldusisiku nõusolekuta oma vara käsutada. Kuna kohus lõpetab käesoleva määrusega maksejõuetusmenetluse, on põhjendatud käsutuskeeld tühistada.
28.Võlgnikul on võimalik käesolevat määrust vaidlustada. Kohus peab seetõttu põhjendatuks siduda käsutuskeelu tühistamine käesoleva määruse jõustumisega. Kui käesolev määrus on jõustunud, avaldab kohus väljaandes Ametlikud Teadaanded ka vastava teate käsutuskeelu tühistamise kohta (FIMS § 13 lg 2, PankrS § 21 lg 1 ja lg 4). /allkirjastatud digitaalselt/ Kaisa Margus kohtunik
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.