Liiklussüüteod

päevamäära vangistu sega 28 (kakskümmend kaheksa ) päeva;

2.2 jätta vangistus 28päeva täitmisele pööramata ja asendada see üldkasuliku tööga 28 ( kakskümmend kaheksa)tundi; 2.3 määrata R.P le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 3 (kolm) kuud alates kohtumääruse jõustumisest; 2.4 KarS § 69 lg 4 peab alusel R.P üldkasuliku töö tegemise ajal järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS § 75 lg-s 1 sätestatule: elama kohtu määratud alalises elukohas – xxxxxx xxxx xxxxx xxxx xxxxxxxx xxxx xxxxxxxxx ; - ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; - alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; - saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

ASJAOLUDE KIRJELDUS JA KOHTU PÕHJENDUSED

I Asjaolud

seadustiku § 206 lg 2 alusel rahalise karistuse asendamine. Süüdimõistetul on võlgnevusena tasumata rahaline karistus 84 päevamäära s.o 270 eurot. Kohtutäitur on kontrollinud võlgnikul vara olemasolu ning talle teadaolevatel andmetel puudub võlgnikul vara, millele oleks võimalik sissenõuet pöörata.

seadustiku § -s 69 sätestatud korras või käesoleva seadustiku § -s 69 sätestatud narkomaanide sõltuvusraviga. Tulenevalt KarS § 70 lg -st2 vastab rahalise karistuse kolmele päevamäärale üks päev vangistust. Tartu Maakohtu 30.05.2013 otsuse kohaselt oli R.P kohustatud tasuma rahalise karistuse 10 kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates. Süüdimõistetu R.P ei ole rahalist karistust määratud tähtajaks tasunud ja rahalise karistuse täitmise tähtaega ei ole pikendatud. Täitemenetlus süüdimõistetu suhtes on algatatud 18.06.2014. Süüdimõistetul vara puudumine rahalise karistuse tasumiseks nähtub kohtutäituri kohtule esitatust ja süüdimõistetu enda ütlustest kohtus. Tulenevalt sissenõudja avalduses esitatud asjaoludest ja võlgnikuna süüdimõistetu ärakuulamisest kohtus nähtub usaldusväärselt tõendamist asjaolu, et süüdimõistetul o n tasumata rahaline karistus 84 päevamäära 270 eurot. Kohus ei tuvastanud karistuse asendamist välistavaid asjaolusid. Võttes arvesse, et süüdimõistetu ei ole enam kui kolme aasta jooksul rahalist karistust ära tasunud, puudub kohtul veendumus, et ta hakkaks edaspidi rahalist karistust tasuma. Seega on põhjendatud sissenõudja avalduse rahuldamine. R.P-le mõistetud rahalisest karistusest on tasumata 84 päevamäära, kolmele päevamäärale vastab üks päev vangistust, mistõttu süüdimõistetu asenduskaristuse pikkuseks kujuneb 28 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 kohaselt vastab ühele vangistuspäevale üks tund üldkasulikku tööd. R. P andis kohtuistungil nõusoleku üldkasuliku töö tegemiseks, lähtudes eeltoodust peab kohus KarS § 70 alusel ja KarS § 69 lg 1 kohaselt võimalikuks asendada süüdimõistetu poolt tasumata rahaline karistus vangistusega ja see omakorda süüdimõistetu nõusolekul üldkasuliku tööga kestusega 28 tundi (84 : 3 = 28 päeva = 28 tundi).

KarS § 69 lg 3 kohaselt üldkasuliku töö mõistmisel määrab kohus selle tegemise tähtaja, mis ei või ületada kuritegude puhul kahtekümmend nelja kuud . Tähtaja määramisel arvestab kohus sellega, et süüdimõistetu jõuaks talle asenduskaristusena määratud üldkasuliku töö ära teha. Arvestades määratud üldkasuliku töö tundide arvu peab kohus mõistlikuks määrata R.P-le üldkasuliku töö tegemise tähtajaks kolm kuud alates kohtumääruse jõustumisest. Kohus märgib, et üldkasuliku töö tähtajaks sooritamata jätmisel tuleb süüdlasel minna vangistust kandma. Kar S § 69 lg 4 kohaselt üldkasuliku töö tegemisel peab R.P järgima kontrollnõudeid ning täitma talle pandud kohustusi vastavalt KarS§ -s75 sätestatule. KarS § 75 lg 1 kohaselt on süüdlane käitumiskontrolli ajal kohustatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemak s kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu- , töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Asja kohtus menetlemisel menetluskulusid ei esinenud. Kohtumääruse vaidlustamise kord ja menetlus vaidlustamisel on sätestatud KrMS 15. peatüki § -des 383– 392. Määrust võivad KrMS § 384 lg 1 kohaselt vaidlustada määrus kaebusega kohtumenetluse pooled, samuti menetlusväline isik, kui kohtumäärusega on piiratud tema õigusi või seaduslikke huve. KrMS § 386 lg 1 ja § 387 lg 1 kohaselt esitatakse määruskaebus vaidlustatava kohtumääruse koostanud kohtule ning selle võib esitada 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

(allkirjastatud digitaalselt)

Aivar Hint Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.