Kohus Määruse kuupäev Kohtuasja number Kohtukoosseis Kohtuasi Vaidlustatud kohtulahend Määruskaebuse esitaja Teised määruskaebemenetluse pooled Asja läbivaatamise viis
Tartu Ringkonnakohus 8. märts 2019 1-16-800 Juhan Sarv, Aarne Sarjas ja Mati Kartau Süüdimõistetu Vadim Sidorkini (isikukood 37301203720) vangistuse täitmisele pööramine KarS § 74 lg 4 alusel Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 18. jaanuari 2019. a määrus Vadim Sidorkini (Sidorkin) kaitsja vandeadvokaat Ilya Zuev Viru Vangla kriminaalhooldusosakond Kirjalik menetlus
RESOLUTSIOON
1.Tühistada Viru Maakohtu 18. jaanuari 2019. a määrus ja jätta Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotlus Vadim Sidorkini ärakandmata karistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata.
2.Määruskaebus rahuldada.
3.Jätta käesoleva määruse avaldamisel avalikustamata selle põhiosa punktid 6, 8 ja 13.
4.Määrata Advokaadibüroo Grandman Law Firm OÜ-le Vadim Sidorkinile käesolevas määruskaebemenetluses osutatud riigi õigusabi eest makstava tasu ja kuluhüvitise suuruseks 283 (kakssada kaheksakümmend kolm) eurot 20 senti, sh käibemaks 47 eurot 20 senti. Jätta see menetluskulu riigi kanda.
EDASIKAEBAMISE KORD
Käesoleva määruse peale saab esitada määruskaebuse süüdimõistetu advokaadist kaitsja või Viru Vangla kriminaalhooldusosakond. Määruskaebus tuleb esitada Tartu Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.
1.Harju Maakohtu 2. veebruari 2016. a otsusega tunnistati Vadim Sidorkin süüdi KarS § 121 lg 2 p 2 järgi ja teda karistati 1 aasta pikkuse vangistusega, millest KarS § 68 lg 1 alusel eelvangistusaja karistuse hulka lugemise järel jäeti kanda 11 kuud 27 päeva. KarS § 74 lg-te 1 ja 3 alusel jäeti vangistus täielikult täitmisele pööramata tingimusel, et V. Sidorkin ei pane 2 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 sätestatud kontrollnõudeid ning lg 2 p-des 2 ja 8 nimetatud kohustusi mitte tarvitada alkoholi ja osaleda sotsiaalprogrammis. Kohtuotsus jõustus 18. veebruaril 2016.
2.20. oktoobril 2017. a esitas kriminaalhooldusametnik Harju Maakohtule erakorralise ettekande, milles tegi ettepaneku pöörata V. Sidorkini vangistus KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele. Ettekandest nähtub, et V. Sidorkin ei täitnud kohustust mitte tarvitada alkoholi. Harju Maakohus jättis
28.detsembri 2017. a määrusega erakorralise ettekande rahuldamata, kuid kohustas V. Sidorkinit pöörduma psühhiaatri vastuvõtule ja jätkama alkoholivastase ravikuuri läbimist, esitades kriminaalhooldusametnikule igakuiselt selle kohta tõendid. Kohtumäärus jõustus
15.jaanuaril 2018.
3.1. veebruaril 2018 esitas kriminaalhooldaja Harju Maakohtule uue erakorralise ettekande, tehes selles ettepaneku pikendada V. Sidorkini katseaega 7 kuu võrra. Ettekandest selguvalt ei olnud V. Sidorkin täitnud kohustust pöörduda psühhiaatri vastuvõtule ja jätkata alkoholivastase ravikuuri läbimist. Harju Maakohus pikendaski 7. veebruari 2018. a määrusega V. Sidorkini katseaega 7 kuu võrra, s.o 1. septembrini 2018. Kohtumäärus jõustus 22. veebruaril 2018.
4.Kriminaalhooldusametnik esitas Harju Maakohtule erakorralise ettekande ka 22. juunil 2018. Ta tegi ettepaneku pikendada V. Sidorkini katseaega veel 5 kuu võrra, kuna hooldusalune ei ilmunud registreerimisele 14. ja 21. juunil 2018 ning samuti ei esitanud ta alkoholiravil käimise kohta tõendit. Harju Maakohus pikendas 9. augusti 2018. a määrusega V. Sidorkini katseaega 5 kuu võrra, s.o 1. veebruarini 2019. Kohtumäärus jõustus 25. augustil 2018.
5.8. jaanuaril 2019 esitas kriminaalhooldusametnik taas kohtule erakorralise ettekande, paludes V. Sidorkini vangistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pöörata. Ettekande esitamine oli tingitud sellest, et V. Sidorkin ei tulnud 4. ja 14. detsembril 2018 registreerimistele. Ettekandest nähtuvalt märkis V. Sidorkin 6. detsembri 2018. a kirjalikus selgituses, et ei saanud tulla registreerimisele
4.detsembril 2018, kuna oli ära kaotanud rahakoti. Kui abikaasa kandis raha tema arvele, siis ta tuli kohe kriminaalhooldusosakonda. 17. detsembril 2018 andis V. Sidorkin kirjalikus selgituses teada, et 14. detsembril 2018 jättis ta tulemata, kuna tal oli hambapõletik ja ta tundis ennast halvasti. Ettekandest nähtub veel, et V. Sidorkin pöördus 13. detsembril 2017 Wismari Haigla psühhiaatri vastuvõtule ja esitas selle kohta ametnikule ka tõendi. Edaspidi ta raviga ei jätkanud. Ametnik tegi 3. jaanuaril 2019 Wismari Haiglasse päringu, kuid vastust ei saanud. V. Sidorkin oli katseajal suunatud ka sotsiaalprogrammidesse „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ning „Eluviisitreening,“ kuid neist arvati ta välja, kuna ta ei käinud korrektselt kohal.
6.XXXX. Viru Maakohtu määrus
7.Viru Maakohus pööras 18. jaanuari 2019. a määrusega V. Sidorkini kandmata karistuse 11 kuud 27 päeva vangistust täitmisele. Kohus märkis, et V. Sidorkin rikkus mõjuva põhjuseta kontrollnõuet ilmuda kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele. Ta ei tulnud registreerimistele mõjuva põhjuseta 4. ega 14. detsembril 2018 ega
14.jaanuaril 2019. Samuti ei täitnud ta kohustust osaleda sotsiaalprogrammis. Seega on olemas formaalsed alused vangistuse täitmisele pööramiseks. Rikkumised pani V. Sidorkin toime tahtlikult. Kriminaalhooldaja hinnangust ja V. Sidorkini seletustest järeldub, et ta hoidub kohtuotsuse täitmisest kõrvale ning kriminaalhoolduse edasi teostamine tema suhtes ei ole otstarbekas. Ka täiendavate kohustuste määramine või katseaja pikendamine ei taga V. Sidorkini katseaja edukat läbimist. V. Sidorkin on juba kolm korda rikkunud kohustusi ning kontrollnõudeid, mis on tinginud kriminaalhooldusametniku poolt 20. oktoobril 2017. a,
1.veebruaril 2018. a ning 22. juunil 2018. a erakorraliste ettekannete esitamise.
MÄÄRUSKAEBEMENETLUSE POOLTE SEISUKOHAD
2(5)
8.XXXXXX.
RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT
9.KarS § 74 lg 4 sätestab, et kui süüdlane katseajal ei järgi kontrollnõudeid või ei täida talle pandud kohustusi või paneb toime tema karistamise aluseks olnud kuriteoga samalaadse väärteo, võib kriminaalhooldusametnik teda kirjalikult hoiatada või kohus määrata täiendavaid kohustusi vastavalt KrMS § 75 lg-s 2 sätestatule, pikendada katseaega kuni ühe aasta võrra või pöörata karistuse täitmisele. Seega on kohtul olukorras, kus ta tuvastab süüdimõistetu poolt kontrollnõuete või talle pandud kohustuste rikkumise, õigusliku tagajärje valikul lai kaalutlusõigus. Sealhulgas annab osutatud norm rikkumise tuvastanud kohtule kaalutlusõiguse küsimuses, kas kohaldada mõnd selles lõikes ette nähtud õiguslikku tagajärge või mitte (vt ka Riigikohtu üldkogu 30. aprilli 2013. a otsus asjas nr 3-1-1-5-13, p 33). Praegusel juhul on V. Sidorkini katseaeg lõppenud (see lõppes 2. veebruaril 2019). Katseaja lõppemise tõttu ei saa temale KarS § 74 lg 4 ja § 75 lg 2 alusel panna ka täiendavaid kohustusi. Seega peab ringkonnakohus määruskaebemenetluses otsustama, kas V. Sidorkini kandmata vangistus tuleb täitmisele pöörata.
10.Viru Maakohus tuvastas, et V. Sidorkin rikkus ka pärast kriminaalhooldusametniku eelviimase ettekande esitamist ja katseaja pikendamist kolmel korral registreerimiskohustust ning samuti heideti ta puudumiste tõttu välja sotsiaalprogrammidest „Pere- ja paarisuhte vägivalla vähendamine“ ning „Eluviisitreening.“ Ringkonnakohus nõustub maakohtu järeldustega, et rikkumiste fakt on tõendatud ning rikkumisi vabandavate mõjuvate põhjuste esinemist ei ole V. Sidorkin suutnud kohtule tõendada.
11.Samas ei nõustu kolleegium maakohtuga selles, et V. Sidorkini vangistus tuleb täitmisele pöörata. Kohtutoimikust selguvalt oli süüdimõistetu katseajal kokku kolm aastat. Ta täitis kohtumäärusega pandud kohustust käia psühhiaatri juures ega rikkunud pärast kriminaalhooldusametniku esimest erakorralist ettekannet alkoholi tarvitamise keeldu. Süüdimõistetu viimasel visiidil psühhiaatri juurde sedastati tal stabiilne remissiooni seisund ja ta väljendas alkoholivaba ellusuhtumist (KoTo, tl 11). Ka järgis V. Sidorkin kolme aasta jooksul valdavalt registreerimiskohustust tõrgeteta. Praegu heidetakse talle esiteks ette kriminaalhooldusosakonda tulemata jätmist kolmel korral – 4. ja 14. detsembril 2018 ning 14. jaanuaril 2019. Registreerimisele mitteilmumine on katseaja tingimustes lubamatu. Samas tuleb tähele panna, et V. Sidorkinil ei olnud ilmumata jätmiseks küll (mõjuvat) põhjust, kuid ametnikule kättesaamatu ta siiski ei olnud. Vastupidi, ta võttis kriminaalhooldajaga ühendust ning vastavalt juba 6. ja 17. detsembril 2018 andis oma eksimuste kohta kirjalikud selgitused. Erakorralisest ettekandest ei nähtu, kas V. Sidorkin helistas kriminaalhooldajale juba kohtumisteks määratud päevadel (seega ei saa seda välistada). Teiseks heidetakse V. Sidorkinile ette sotsiaalprogrammi läbimata jätmist. Nagu juba märgitud, on rikkumise fakt tuvastatud. Oluline on aga märgata, et süüdimõistetu ei hoidnud programmist täielikult eemale, vaid tal jäi käimata üksnes talle viimati määratud sotsiaalprogrammi viimases tunnis (vt Viru Maakohtu 17. jaanuari 2019. a istungiprotokoll, KoTo, tl 18). Kokkuvõtvalt tuleb seega süüdimõistetu puhul arvestada, et ta on täitnud kohustust pöörduda psühhiaatri poole, samuti alkoholi tarvitamise keeldu, ta on läbinud valdavas ulatuses vajaliku sotsiaalprogrammi ning kui välja arvata mõned registreerimiskohustuse rikkumised, on ta käinud kokkulepitud aegadel ka kriminaalhooldusosakonnas. Seda, et V. Sidorkin katseaja mingil hetkel ei oleks kriminaalhooldajale üldse kättesaadav olnud, kohtutoimikust ei selgu.
12.Ringkonnakohus leiab, et V. Sidorkini puhul tuleb veel arvesse võtta tema karistamise aluseks olnud kuritegu. Kehalise väärkohtlemise, mille eest V. Sidorkinile karistus mõisteti, pani ta toime oma abikaasa vastu, lüües naist labakäega näo piirkonda ja põhjustades nii kannatanule valu. Ehk siis kuriteo asjaolud ei olnud kohtuotsuses (KoTo, tl 13–14) tuvastatud tehiolusid silmas pidades 3(5)
väga rasked. Lisaks selgub, et kõnealune kuritegu toimus jaanuaris 2016 ning kuigi süüdimõistetu ja tema abikaasa kooselu on jätkunud, pole andmeid uutest väärkohtlemistest (ega ka V. Sidorkini muudest kuritegudest). Samuti tuleb märkida, et tegemist on V. Sidorkini ainsa kuriteoga üldse, kuivõrd varasemalt teda kriminaalkorras karistatud ei ole. Kuritegu oli sooritatud alkoholijoobes ja selle pahe seljatamiseks on katseajal meetmed tarvitusele võetud. Eelmärgitu annab kolleegiumile usku, et V. Sidorkin suudab ka vangistust ära kandmata käituda edaspidi õiguskuulekalt.
13.XXXXX.
14.Võttes arvesse käesoleva määruse punktides 11–13 osutatud asjaolusid kogumis, leiab kolleegium, et V. Sidorkini vangistuse KarS § 74 lg 4 alusel täitmisele pööramine oleks ebaproportsionaalne ja kriminaalhooldusametniku taotlus tuleb jätta rahuldamata.
15.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS § 390 lg-st 1 ning § 337 lg 1 p-st 4, tühistab Tartu Ringkonnakohus Viru Maakohtu 18. jaanuari 2019. a määruse ja teeb ise uue määruse, millega jätab Viru Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldusametniku taotluse V. Sidorkini vangistuse täitmisele pööramiseks rahuldamata. Määruskaebus tuleb rahuldada.
16.V. Sidorkini kaitsja esitas ringkonnakohtule taotluse määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le V. Sidorkinile määruskaebemenetluses riigi õigusabi osutamise eest tasu 330 eurot (sh käibemaks 55 eurot) ning kuluhüvitis 151 eurot 20 senti (sh käbemaks 25 eurot 20 senti), s.o kokku 481 eurot 20 senti (sh käibemaks 80 eurot 20 senti).
17.Taotluse kohaselt soovib kaitsja tasu suuruse kindlaksmääramist järgmiste toimingute eest: 1) koosoleku eest kliendiga, mis kestis 1 tunni ja mille eest on tasu suuruseks märgitud 60 eurot (ilma käibemaksuta); 2) materjalidega tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest, milliste tegevuste ajakuluna on välja toodud 3 tundi ja tasu suurusena 180 eurot (ilma käibemaksuta); 3) sõidule kulutatud aja eest 420 km pikkusel marsruudil, mille eest on tasu suuruseks nimetatud 35 eurot (ilma käibemaksuta). Kokku on taotletava tasu suuruseks seega 275 eurot ning käibemaksu lisandumisel 330 eurot. Sõidukulu, nagu mainitud, on 126 eurot (ilma käibemaksuta) 420 km läbimise eest marsruudil Tallinn-Narva-Tallinn.
18.Ringkonnakohus, juhindudes riigi õigusabi seaduse § 22 lg-st 7 ja § 23 lg-st 1 ning justiitsministri 26. juuli 2016. a määruse nr 16 (tasude ja kulude kord) § 1 lg-test 6 ja 10, § 7 lg-st 1, § 151 lg 1 p-st 4 ning § 17 lg-test 1 ja 2, leiab, et kaitsja taotlus on põhjendatud üksnes osaliselt. Põhjendatud on kaitsja taotlus hüvitada tasu sõidule kulutatud aja eest 35 eurot (lisandub käibemaks 7 eurot) ja sõidukulu 126 eurot, millele lisandub käibemaks 25 eurot 20 senti.
19.Põhjendamatult suur on tasu, mida kaitsja soovib kliendiga asja arutamise, kohtutoimikuga tutvumise ja määruskaebuse koostamise eest. Tasude ja kulude korra § 7 lg 1 kohaselt kaitsja tasu määruskaebuse esitamise eest on 25 eurot iga poole tunni kohta, kuid mitte üle 150 eurot. Summale lisandub käibemaks. Kaitsja I. Zujev oma taotluses märgib tasu suuruseks poole tunni eest 30 eurot, lisades sellele veel käibemaksu. Kaitsja nimetatud tasu ületab ka viidatud normist tulenevat maksimaalset tasusummat, kuivõrd ta toob taotletava tasuna välja 240 eurot (ilma käibemaksuta).
20.Ringkonnakohus leiab, et kaitsja tasuna ühe pooltunni eest tuleb arvestada 25 eurot (ilma käibemaksuta), nagu tasude ja kulude kord seda ette näeb. Samuti on selgelt ülemäärane kohtutoimikuga tutvumise ja määruskaebuse koostamise ajakulu. Arvestades kohtutoimiku tagasihoidlikku mahtu ja kaitsja väidete paiknemist umbes ühel leheküljel, oli loeb kolleegium 4(5)
põhjendatud ajakuluks 3 pooltundi, mille eest määratava tasu suurus on 75 eurot, millele lisandub käibemaks 15 eurot.
21.Seega on põhjendatud määrata Grandman Law Firm Advokaadibüroo OÜ-le makstava riigi õigusabi tasu ja kulu hüvitiseks kokku 283 eurot 20 senti, sh käibemaks 47 eurot 20 senti (s.o sõidukulu 151 eurot 20 senti, tasu sõidule kulutatud aja eest 42 eurot ja tasu muude toimingute eest 90 eurot, summad sisaldavad käibemaksu). Advokaadibüroo pidajale määratav tasu ja kuluhüvitis kui menetluskulu tuleb jätta KrMS § 187 lg 1 alusel riigi kanda.
22.KrMS § 4081 lg-st 3 juhindudes määrab ringkonnakohus, et käesolevast määrusest ei avalikustata põhiosa punkte 6, 8 ja 13. /allkiri/
/allkiri/
/allkiri/
Juhan Sarv
Aarne Sarjas
Mati Kartau
5(5)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.