Rahvatervisevastased süüteod › Narkootikumidega seotud süüteod

1 (3)

alates Aleksei Morozovi kinnipidamisest 11.03.2015. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 11.03.2019. Tartu Vangla edastas 27.12.2018 kohtule Aleksei Morozovi isikliku toimiku karistusjärgse käitumiskontrolli menetluse raames. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla toetab süüdimõistetule käitumiskontrolli kohaldamist pärast vangistuse täies ulatuses ärakandmist. Kohtuistungil avaldas Aleksei Morozov, et tal puudub vabanemise korral elukoht. Varasemalt elas koos elukaaslase ja tema tuttavaga. Praegu on nad head sõbrad, aga naine ei soovi, et nad koos elaksid. Pärast vabanemist kavatseb süüdimõistetu sõita Hispaaniasse Malagasse tööle ehitusfirmasse. Tal on seal tuttavad ees, elukoht on garanteeritud. Vajalikud dokumendid on täidetud. Kinnipeetav selgitas lisaks, millega ta on karistuse kandmise ajal tegelenud. Tema arvates ei ole talle mõtet karistusjärgset käitumiskontrolli määrata, kuna ta läheb Eestist ära. Prokurör leidis, et vaatamata sellele, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamise formaalsed eeldused on olemas, ei ole selle kohaldamine vajalik. Vanglas on süüdimõistetu läbinud sotsiaalprogramme, õppinud, teinud tööd. Toimikus olevate andmete põhjal on alust arvata, et isikul on vabaduses elukoht olemas, kuid Aleksei Morozov ei taha sinna minna. Ta plaanib sõita tööle Hispaaniasse. Aleksei Morozovi iseloomustus on suhteliselt positiivne, mistõttu leiab prokurör, et karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine ei ole vajalik.

KOHTU SEISUKOHT

Kohus, tutvunud kinnipeetava isikliku toimikuga ning kuulanud ära Aleksei Morozovi ja prokuröri, leiab, et Aleksei Morozovi suhtes ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik. KarS § 871 lg 1 p 1, 2 sätestavad, et kohus võib kohaldada isiku suhtes pärast vangistuse ärakandmist käitumiskontrolli vastavalt käesoleva seadustiku §-s 75 sätestatule, kui isikut on karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt kaheaastase vangistusega ning ta on ära kandnud mõistetud vangistuse täies ulatuses ja teda on enne käesoleva lõike punktis 1 nimetatud kuriteo toimepanemist samuti karistatud tahtliku kuriteo eest vähemalt üheaastase vangistusega. Aleksei Morozovit on käesoleva kohtuotsusega karistatud KarS § 184 lg 2 p 2 järgi 3 aasta 3 kuud 8 päeva vangistusega. KarS § 76 lg 6 ja § 65 lg 2 alusel mõisteti talle liitkaristus mitme kohtuotsuse järgi. Enne seda on Aleksei Morozovit karistatud Harju Maakohtu 18.06.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-5185 KarS § 184 lg 2 p 1 järgi 3 aasta 11 kuu vangistusega. Seega on täidetud formaalsed alused tema suhtes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamiseks. Käitumiskontrolli kohaldamise otsustamisel tuleb kohtul arvestada KarS § 871 lg 1 p 3 sätestatut, s.t kas kuriteo toimepanemise asjaolud, süüdlase isik, varasem elukäiku ning käitumine karistuse kandmise ajal annavad alust arvata, et ta võib toime panna uusi kuritegusid. Samuti tuleb arvestada süüdimõistetu elutingimusi ja neid tagajärgi, mida karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine võib kaasa tuua. Aleksei Morozovit on varem kriminaalkorras karistatud eriliigiliste kuritegude toimepanemise eest. Käesolevat karistust kannab Aleksei Morozov narkootilise aine suures koguses ebaseadusliku käitlemise eest. Kuritegu on pandud toime katseajal, kui Aleksei Morozov oli vabastatud tingimisi enne tähtaega Harju Maakohtu 18.06.2012. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 1-12-5185 mõistetud karistuse kandmiselt. Aleksei Morozovi õigusvastast

2 (3)

käitumist on rahvatervise vastaste kuritegude puhul soodustanud eelkõige majandusliku kasu saamise soov ning grupi mõju. Aleksei Morozov ise narkootilisi aineid ei tarvita. Karistuse kandmise ajal on kinnipeetava riskikäitumisega tegeletud. Aleksei Morozov on osalenud tööhõives, õppinud riigikeelt ning läbinud sotsiaalprogrammi „Õige Hetk“. Psühholoog on Aleksei Morozoviga läbi viinud vestlused erinevatel teemadel. Alates 03.09.2018 õpib kinnipeetav Tartu Kutsehariduskeskuses plaatija erialal. Kehtivaid distsiplinaarkaristusi Aleksei Morozovil ei ole. Kinnipeetav on enda sõnul valmis edaspidi seaduskuulekalt elama. Vabanemise korral plaanib Aleksei Morozov minna elama ja tööle Hispaaniasse. Enne vangistust elas kinnipeetav koos elukaaslase ja tema tütrega. Praegu on nad head sõbrad, aga naine ei soovi süüdimõistetuga koos elada, mistõttu puudub tal väidetavalt Eesti elukoht. Hinnates kõike eeltoodut kogumis, asub kohus seisukohale, et Aleksei Morozovi puhul ei ole karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine vajalik ega võimalik. Karistusjärgne käitumiskontroll riivab intensiivselt isikute põhiõigusi, mistõttu peab selle kohaldamine olema selgelt erandlik ja eriliselt kaalutletud. Karistusjärgne käitumiskontroll peab suurendama ühiskonna turvalisust ning tagama isiku parema resotsialiseerumise juhul kui muud meetmed on ammendunud. Kohtu hinnangul ei ole Aleksei Morozovi puhul need meetmed ammendunud, kuivõrd viimased karistused on jäänud alla sanktsiooni keskmise määra, mis tähendab, et vajadusel on jätkuvalt säilinud võimalus isiku mõjutamiseks läbi talle mõistetava karistuse. Oluline on seegi, et kinnipeetava käitumine karistuse kandmise ajal on paranenud ning ta on aktiivselt osalenud kuriteoriske maandavas tegevuses. Kõik see näitab, et isik on võimeline kehtestatud reegleid järgima ning intensiivne järelevalve karistusjärgse käitumiskontrolli näol ei ole põhjendatud. Lisaks eeltoodule ei oleks käitumiskontrolli kohaldamine ka võimalik, kuna Aleksei Morozovil puudub Eestis elukoht. Süüdimõistetu omab küll sissekirjutust varasema elukaaslase elukohas, kuid see ei ole piisav, et kohustada kinnipeetavat pärast vabanemist seal elama. Väidetavalt ei ole sellega nõus ka endine elukaaslane. Aleksei Morozov näeb oma tulevikku välisriigis. Ta on astunud reaalseid samme selleks, et suunduda pärast vabanemist tööle ja elama Hispaaniasse. Välisriiki tööle suundumine võib suurendada tema väljavaateid õiguskuulekaks käitumiseks. Keskkonnavahetusega katkeksid ka suhted negatiivset mõju avaldavate tuttavatega. Seega ei oleks kinnipeetava tulevikuplaane arvesse võttes karistusjärgse käitumiskontrolli kohaldamine samuti põhjendatud. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik

3 (3)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.