Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

5.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, õppimis- või töökoha vahetamiseks; 6.saab kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks;

N.H’it süüdistatakse selles, et tema 16.12.2018 kella 23:00-23:30 ajal aadressil xxx asuvas xxx ründas purustatud klaasiga A.S ́i, kes aimas kavatsust rünnata teda, tõstis käe enda kaitseks, ning N.H lõikas purustatud klaasiga kannatanul vasaku käe pöidla katki, millest kannatanu tundis füüsilist valu ning tal tekkisid vigastused: vasaku käe pöidla otsas lõikehaav, pöidla otsas u 1 cm ulatuses lõigatud ära pöidlaküüs koos pöidlaotsaga. Seega N.H pani toime teise isiku tervise kahjustamise, samuti muu valu tekitava kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Süüdistatav N.H , süüdistatava kaitsja ja prokuröri vahel 23.01.2019.a sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör N.H süüdi tunnistamist ja karistamist KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest vangistusega 6 kuud. KarS § 68 lg.1 alusel arvestada karistusaja hulka tema eelvangistuses viibitud aeg 16-17.12.18, s.o. 2 päeva. Lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks lugeda 5 kuud ja 28 päeva vangistust. Antud karistus vastavalt KarS § 74 lg-le 1 jätta süüdimõistetu suhtes tingimuslikult kohaldamata ning määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane temale kohtu poolt määratud 12-kuulise katseaja kestel toime uut kuritegu ning täidab talle KarS § 75 lg 1 p-des 1-6 sätestatud käitumiskontrolli ajaks pandud kontrollnõudeid. Käitumiskontrolli ajal peab süüdimõistetu järgima KarS § 75 lg 1 p 1-6 tulenevaid kontrollnõudeid: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitada talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15 päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks. saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 1 alusel kohustada N.H ́it 1-aasta jooksul kohtuotsuse kuulutamise päevast heastama A S kahju summas 500 eurot.

KrMS § 126 lg 3 p 1 sätestab, et kuriteojäljega asi, dokument või kuriteojäljest valmistatud jäljend või tõmmis võidakse jätta kriminaalasja juurde, võtta kriminaaltoimikusse või säilitada asitõendite hoidlas või muus menetleja valduses olevas ruumis või ekspertiisiasutuses. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 1 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - DVD-plaat (asub kriminaalasja materjalide juures) - jätta kriminaalasja materjalide juurde. KrMS § 126 lg 3 p 4 sätestab, et väärtusetu asi, piraatkaup ja võltsitud kaup hävitatakse või seaduses sätestatud juhul töötatakse ümber. Juhindudes KrMS § 126 lg 3 p 4 otsustab kohus kriminaalasjas oleva asitõendi - purustatud õlleklaasi (asub PPA asitõendite hoidlas) – hävitada.

KrMS § 180 lg 1 sätestab, et süüdimõistva kohtuotsuse korral hüvitab menetluskulud süüdimõistetu. Kohus mõistab menetluskulud süüdistatavalt välja järgmiselt: KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha teise astme kuriteos süüdimõistmise korral 1,5 palga alammäära s.o 810

eurot ja KrMS § 180 lg 1 ja 175 lg 1 p 4 alusel kaitsjatasu osutatud õigusabi eest 100 eurot riigituludesse. Riigikohtu kriminaalkolleegium on lahendis nr 3-1-17-16 p 5.2 asunud seisukohale, et: „

.“ Prokurör, kaitsja ja süüdistatav on sõlmitud kokkuleppes leppinud kokku süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude suuruses. Kohus nõustub sellega ja ei pea vajalikuks kokkulepet menetluskuludega mittenõustumise tõttu tagastada. Seoses kohtukulude ajatamisega süüdistatavalt KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõistetavate menetluskulude osas peab kohus juhindudes Riigikohtu määruses 3-1-1-2-12 väljendatud seisukohast ja KrMS § 313 lg 1 p 7 sätteid kohaldades põhjendatuks pikendada süüdistatavale kohtuotsusega menetluskulude vabatahtlikuks hüvitamiseks antud tähtaega 12 kuuni alates kohtuotsuse jõustumisest. Lõppkokkuvõttes on oluline, et menetluskulud saaksid mõistliku aja jooksul tasutud. Kuna süüdistataval ei ole reaalselt võimalik menetluskulusid ühe kuu jooksul tasuda, kaasneksid summa tasumata jätmisega täitemenetluse kulud. Nimetatu ei kiirendaks riigile menetluskulude hüvitamist, küll aga halvendaks see süüdistatava majanduslikku olukorda. Juhindudes Riigikohtu lahendi 3-1-1-110-13 p 7 määrab kohus kindlaks ka igakuised tasumisele kuuluvad maksesummad. Liina Pohlak Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.