Liiklussüüteod

5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks.

(ühe) kuu jooksul kohtumääruse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele. KrMS § 159 lg 3 kohaselt makseinfo (kontod ja viitenumber) menetluskulu tasumiseks edastatakse M.I-le eraldi dokumendina. Kui menetluskulu tähtajaks ei ole tasutud, pööratakse määrus tasumata osas täitmisele kohtutäituri kaudu.

Harju Maakohtu 09.04.2018. a kohtuotsusega tunnistati M.I süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ning KrMS § 238 lg 2, KarS § 65 lg 2 ja § 68 lg 1 alusel mõisteti talle karistuseks 1 (üks) aasta 1 (üks) kuu ja 28 (kakskümmend kaheksa) päeva vangistust. Karistuse kandmise algus oli 07.04.2018. a ja lõpp on 04.06.2019. a. M.I kohta kinnipidamisasutuses koostatud iseloomustusest nähtub, et isikut on kriminaalkorras karistatud seitsmel korral ning vangistuses viibib ta kolmandat korda. Käesolevat karistust kannab mootorsõiduki juhtimise eest joobeseisundis. Kuriteod pannud toime etteplaneeritult ja kavatsetult. Varavastased kuriteod on toime pandud majandusliku kasu saamise eesmärgil ning joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise puhul on soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Vangistuses kehtivad distsiplinaarkaristused puuduvad. Tulenevalt lühikesest karistusajast ei ole isikule individuaalset täitmiskava koostatud. Toimuvad igakuised vestlused inspektor-kontaktisikuga. Tallinna Vangla toetab kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamist. Kinnipeetav on avaldanud soovi ennetähtaegse vabanemise korral asuda elama aadressile x. Tegemist on heas seisukorras oleva kolmetoalise korteriga, mis kuulub kinnipeetava vennale ja venna elukaaslasele. Lisaks neile elavad korteris ka nende kaks alaealist last. Mõlemad täiskasvanud andsid suulise nõusoleku kinnipeetava elama asumiseks nimetatud aadressile. Isikul on vabanemisel võimalus asuda tööle ettevõttesse x OÜ, mille kohta on ettevõtte juhatuse liige esitanud ka garantiikirja. Enne vangistust puudus isikul ametlik töökoht. Tema sissetulek oli mitteametlik, tegi juhutöid. Tallinna Vangla andmetel on isiku vastu esitatud rahalisi nõudeid 1 461,96 eurot ning vabanemisfondis on 86 eurot. Vabanemisel on kinnipeetavat nõus materiaalselt toetama nii vend kui ka ema. M.I taotleb kohtult tingimisi ennetähtaegset vanglast vabastamist. Abiprokurör Natalia Duškina esitas kirjaliku seisukoha, mille kohaselt Tallinna Vangla esitas kohtule materjalid ja seisukoha M.I vanglast ennetähtaegse vabastamise kohta (Vangla toetab ennetähtaegset vabastamist). Prokurör nõustub vangla seisukohaga, seda muuta ega täiendada ei soovi. Kaitsja nõustub prokuröri ja vangla seisukohaga. Leiab, et vabastamine on põhjendatud ja kuulub rahuldamisele lisakohustuste määramisega. Kinnipeetava vanglas käitumine on olnud korrektne. Vabaduses on olemas kõik tingimused vabastamiseks. Isiku puhul on karistuse eesmärk juba saavutatud, ta tunnistab enda alkoholiprobleemi ning on nõus vabatahtlikult psühhiaatri poole pöörduma. Tema sõnad ei ole paljasõnalised. Kaitsja toetab vabastamist. Kohus, tutvunud esitatud materjalide ja prokuröri kirjaliku seisukohaga ning ära kuulanud kinnipeetava ja kaitsja arvamused, leiab, et M.I võib vangistusest tingimisi ennetähtaegselt vabastada. Tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel arvestab kohus kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Seega võtab kohus taotluse läbivaatamisel arvesse kõik M.I isikut iseloomustavad andmed – tema käitumist nii kuriteo toimepanemisele eelnenud ajal, sellel ajal ning sellele järgnenud perioodil.

Kohus arvestab, et kinnipeetav on talle mõistetud karistusest ära kandnud ligikaudu 10 kuud vangistust ning t ema käitumine vangistuses on olnud korrektne, mida kinnitab distsiplinaarkaristuste puudumine. Sellest võib järeldada, et kinnipeetav on mõistnud õiguskuuleka käitumise vajalikkust ning suudab kehtivatest normidest kinni pidada, neid austada. Kohus arvestab ka kinnipeetava kohtuistungil avaldatud tahtega pöörduda alkoholi tarvitamise tõttu vastavale ravile. Nimetatu on oluline, kuna vastavalt esitatud materjalidele on isiku puhul kuritegude sooritamise üheks soodusteguriks alkoholi kuritarvitamine. Kohtu hinnangul aitab kinnipeetava arusaam alkoholi kahjulikkusest ning tahe seda edaspidises elus vältida eelduslikult ära hoida ka uute süütegude toimepanemist. Kohus usub, et tuge kriminaalseid hoiakuid muuta saab kinnipeetav ka läbi kriminaalhoolduse, kuna kriminaalhooldusseaduse § 1 lg 1 kohaselt valvatakse kriminaalhoolduse käigus kriminaalhooldusaluse käitumise ja temale kohtu või prokuröri poolt pandud kohustuste täitmise järele ning soodustatakse kriminaalhooldusaluse sotsiaalset kohanemist eesmärgiga mõjutada teda hoiduma kuritegude toimepanemisest. Kohtu hinnangul võimaldab M.I tingimisi ennetähtaegne vabastamine kohaldada tema üle käitumiskontrolli ning seeläbi teostada järelevalvet väljaspool kinnipidamisasutust, kindlustamaks positiivseid muutusi, andes samas M.I-le võimaluse tõestada, et ta on asunud paranemise teele ning on võimeline edaspidi järgima seaduskuulekat eluviisi, samuti hoiduma alkoholist. Katseajal on võimalik hinnata kinnipeetava püüdlusi oma elu korraldamisel, samuti kehtivate tavade ja reeglite järgimisel. Kinnipeetava ennetähtaegset vabastamist toetavad ka vangla ja prokurör. Pärast vabanemist on M.I-l olemas ka kindel elu- ja töökoht ja lähedaste toetus ning kriminaalhooldusega on nõustunud ka M.I, saades aru selle vajalikkusest ja kasulikkusest oma edasise elu korraldamisel. Kõik need asjaolud aitavad kohtu hinnangul kaasa kinnipeetava edaspidisele õiguskuulekale käitumisele ning ühiskonnas aktsepteeritavate hoiakute ja tõekspidamiste omaksvõtmisel. Kohus usub, et süüdimõistetu on nüüdseks teinud karistusest vastavad järeldused ning oskab edaspidises elus käituda normikohaselt. Kohus leiab ka, et kinnipeetavale võib anda võimaluse näidata, et ta on suuteline õiguskuulekalt käituma. KrMS § 180 alusel tuleb M.I-l hüvitada ka kaitsjatasu. Kinnipeetava kaitsja määratud korras vandeadvokaat Urmas Simon esitas kohtule taotluse hüvitada talle 150 eurot riigi õigusabi osutamise eest (koos käibemaksuga). Kohus peab põhjendatuks M.I-lt välja mõista 120 eurot kaitsjatasu ning tasu osutatud õigusabi eest summas 30 eurot tuleb jätta riigi kanda. Kohtu hinnangul ei ole põhjendatud mõista kinnipeetavalt välja 30 eurot, sest 21.01.2019. a toimuma pidanud kohtuistung lükati edasi osapooltest mittetuleneval põhjusel. Seega arvestab kohus summast 150 eurot maha summa 30 eurot ning tasumisele kuulub 120 eurot.

Tatjana Bogdanova Harju Maakohtu kohtunik /allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.