Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

1-18-4372

Tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Laima Gundega Gemele: sõiduauto Mercedes-Benz A170 [X] ja sõiduki registreerimistunnistus nr X, mis asuvad PPA X prefektuuri valduses; mobiiltelefon Samsung GT-I9105P koos SIM-kaardiga asub PPA X prefektuuri asitõendite hoidlas (pakend nr X). Kriminaalasjas nr 1-17-9838 on Pärnu Maakohtu 20.03.2018 kohtuotsusega on otsustatud sõiduauto AUDI A6 Avant [X] tagastamine I. G.. Omanikule tuleb tagastada ka sõiduki registreerimistunnistus (käesoleva otsuse tegemise ajal on kohtule teadaolevalt omanikuks Laima Gundega Geme). KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikele I. G. ja Roberts Gemisele nende elukohas läbiotsimise käigus kaasa võetud esemed: sülearvuti Dell Inspiron 1720 , SERVICE TAG: X – Mudel PP22X. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; sülearvuti HP Pavilion zv6000, S/N: X. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X, X; sülearvuti Samsung R540 (S/N:X). Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X, X; pakend nr X: mobiiltelefon Samsung SGH-P310 (IMEI: X) ilma SIM-kaardita ja akuta ning väline kõvaketas Western Digital WD1600XMS-00 (s/n: X) Antud esemed pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefonid: HTC Desire HD (IMEI: X), ilma SIM- kaardita ja akuta ; Samsung GT-S7580 (IMEI: X), koos selles oleva Tele2 SIMkaardiga (ICCID: X) ; Samsung SM-J320FN (IMEI: X), koos selles oleva Tele2 SIM-kaardiga (ICCID: X) ja microSD-kaardi pesas oleva 8GB SanDisk microSD-kaardiga (s/n: X);Motorola C115 (IMEI: X), ilma SIM-kaardita ja akuta; Siemens M50 (IMEI: X) ilma SIM-kaardita ja akuta ; LG KP500 (IMEI: X) ilma SIM-kaardita. Antud esemed pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefonid : Sony Ericsson C905 IMEI-koodiga: X koos selles oleva TELE2 LV SIMkaardiga (ICCID: X), Sony Ericsson K750i IMEI-koodiga: X koos selles oleva 64MB Memory Stick Duo mälukaardiga (s/n: X), Sony Ericsson K530i IMEI-koodiga: X ja Sony Ericsson W880i IMEI-koodiga: X. Antud esemed pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefon Samsung GT-S5230 IMEI-koodiga: X ilma SIM-kaardi ja mälukaardita. Antud ese pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefonid ja SIM-kaardid: Nokia 6150 SAT IMEI-koodiga: X; Nokia 6150 SAT IMEIkoodiga: X; Siemens C35i IMEI-koodiga: X; Siemens C35i IMEI-koodiga: X; Siemens MT50 IMEI-koodiga: X ilma akuta; Nokia 6030 IMEI-koodiga: X; Nokia 100 IMEI-koodiga: X; Nokia E65 IMEIkood: korpusel loetamatu ja ilma akuta; Nokia 3510i IMEI-koodiga: X; Nokia 1208 IMEI-koodiga: X; Vodafone 750 IMEI-koodiga: X koos Vodafone SIM-kaardiga (ICCID: X); Sony Ericsson T650 IMEI-koodiga: X; Benq-Siemens AF51 IMEI-koodiga: X; Zelta Zivtiņa SIM-kaart (ICCID: X) ning Amigo SIM-kaart (ICCID: X). Antud esemed pakendati läbiotsimisel kilekotti ja tähistati kui PAKEND nr. X. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Laima Gundega Gemele tema elukohas läbiotsimisel kaasa võetud esemed:

3 / 19

1-18-4372 halli värvi tahvelarvuti Lenovo TAB 2 A7-10F (S/N: X). Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefonid ilma SIM-kaartideta: Nokia 1610 IMEI: X; Nokia 6150 IMEI: X; Nokia 3210 IMEI: X; Nokia 6210 IMEI: X; Nokia 6210 IMEI: X ja ilma SIM-kaardita SIM-kaardi ümbris nr. X. Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; mobiiltelefon Samsung GT-I9505 (IMEI: X) ilma SIM-kaardita ja mälukaardita. Antud ese pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X; kaks AMIGO kõnekaardi stardikomplekti ümbris ilma SIM-kaardita abonentnumbriga X ja abonentnumbriga X koos SIM-kaardiga (ICCID: X). Antud esemed pakendati läbiotsimisel paberkotti ja tähistati kui PAKEND nr. X. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel jätta kriminaalasja materjalide juurde: 1 DVD, 12.07.2017 vaatlusprotokolli lisa, millel X ja X turvakaamera salvestised; - 1 CD, 30.08.2017 vaatlusprotokolli lisa, millel X spordihalli turvakaamera salvestised; - 1 DVD, uuringu käigus kopeeritud mobiiltelefoni Samsung GT-I9105P mälu andmed; - 1 CD, 07.09.2017 vaatlusprotokolli lisa, mobiiltelefoni Samsung GT-I9105P mälu andmed; - 1 CD, 07.11.2017 vaatlusprotokolli lisa, millel sõiduauto Audi A6 Avant fotod; - 1 CD, 29.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolli lisa, abonentnumbri X kõneeristus; - 1 DVD, 10.04.2018 vaatlusprotokolli lisa, Apple Ipad X koopia fail; - 2 DVD, 13.04.2018 vaatlusprotokolli lisa, mobiiltelefonide Samsung GT-S7580 ja LG KP500 mälu koopiad; - 1 DVD, 20.04.2018 vaatlusprotokolli lisa, mobiiltelefonide mälu koopiad; - 1 CD, 23.04.2018 vaatlusprotokolli lisa, mobiiltelefonide ja SIM-kaardi mälu koopiad; - 1 CD, 08.05.2018 vaatlusprotokolli lisa, X liiklusohutusameti keskuse turvakaamerate salvestised.

1-18-4372

ASJAOLUD JA MENETLUSKÄIK

Roberts Gemis on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et selles, et tema, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist kriminaalasjas nr 17250100026, tungis tahtlikult 10.07.2017 kella 01.12 ja 01.21 vahelisel ajal ilma valdaja loata metallist moodulitest koosneva aia moodulite eest ära tõstmise teel X linnas X Politsei- ja Piirivalveameti X prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumile ning hõivas ilma selleks vastavat luba omamata kriminaalasja nr 17250100026 asitõendi – sõiduauto Audi A6 Avant (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X), millisega sõitis selleks vastavat luba omamata eelpoolnimetatud territooriumilt kella 01:21 ajal läbi aeda tekitatud avause minema ja lahkus koos sõidukiga kell 02:00 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Kuriteo toimepanemisel osutas Roberts Gemisele kaasabi tema õde Laima Gundega Geme, kes toimetas Roberts Gemise 10.07.2017 enda sõiduautoga Mercedes-Benz A170 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X) Läti Vabariigist Eesti Vabariiki KarS § 316 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemiseks s.o asitõendi Audi A6 Avant hõivamiseks ja minema viimiseks. Pärast sõiduauto Audi A6 Avant politsei territooriumilt minema viimist järgnes Laima Gundega Geme oma vennale, väljudes kell 02:06 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Seega Roberts Gemis, tõendi kõrvaldamisega, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, pani toime KarS § 316 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Laima Gundega Geme on antud kohtu alla süüdistatuna selles, et selles, et tema eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist (täpsustatud 29.10.2018), aitas tahtlikult kaasa Roberts Gemise poolt asitõendi kõrvaldamisele kriminaalasjas nr 17250100026, mis seisnes selles, et toimetas Roberts Gemise 10.07.2017 enda sõiduautoga Mercedes-Benz A170 (Läti Vabariigi registreerimismärgiga X) kell 00.21 üle Ikla piiripunkti Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning sealt edasi kell 01.05 X linnas X vahetusse lähedusse. Pärast sõiduautost Mercedes-Benz väljumist kell 01.12 tungis Roberts Gemis kella 01:12 ja 01:21 vahelisel ajal ilma valdaja loata metallist moodulitest koosneva aia moodulite eest ära tõstmise teel X linnas X Politsei- ja Piirivalveameti X prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumile ning hõivas ilma selleks vastavat luba omamata seal hoiustatud kriminaalasja nr 17250100026 asitõendi sõiduauto Audi A6 Avant (Läti Vabariigi reg nr X). Seejärel sõitis Roberts Gemis selleks vastavat luba omamata sõiduautoga Audi A6 Avant eelpoolnimetatud territooriumilt kella 01:21 ajal läbi aeda tekitatud avause minema, misjärel lahkus koos sõidukiga kell 02:00 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Roberts Gemisele järgnes oma sõiduautoga Laima Gundega Geme ületades Ikla piirpunkti kell 02:06. Seega Laima Gundega Geme, aidates kaasa tõendi kõrvaldamisele, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist, pani toime KarS § 316 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

KOHTUOTSUSE PÕHJENDUSED

5 / 19

1-18-4372 Kohus, arvestades tõendite kogumist kujunenud siseveendumust, leiab, et Roberts Gemise süüdistus ei ole tõendatud ja Laima Gundega Geme süüdistus on tõendamist leidnud osaliselt. Süüdistus on esitatud Roberts Gemisele täideviimises ning Laima Gundega Gemele kaasaaitamises. Süüdistatavad end esitatud süüdistuses süüdi ei tunnista. Kohus on seisukohal, et käesolevas asjas on niivõrd kaudsed tõendid, mis võimaldavad liialt palju erinevaid versioone antud kuriteosündmusest ja ilmselt seetõttu ei ole võimalik ka kahtlusi kõrvaldada. Süüdistaja argumentatsioon kohtuvaidlustes viitas sisuliselt rollijaotusega ehk süüdistatavate kooskõlastatud isikute grupi tegevusele. Kohus tegi seetõttu vaheaja, et pooled saaksid esitada seisukohad kaastäideviimise kvalifikatsioonis. Vaatamata eeltoodule kohus käesolevaga märgib, et kohus peab lähtuma süüdistuse tekstist ning ei või tugineda faktilistele asjaoludele, mis oluliselt erinevad süüdistuses või muudetud või täiendatud süüdistuses kirjeldatud tõendamiseseme asjaoludest, mistõttu siiski L. G. Geme süüdistuse tekst ei võimalda tema tegu analüüsida raskemas kvalifikatsioonis. Süüdistuse järgi L. G. Geme kaasaitamistegu piirdub üksnes R. Gemise aitamises Lätist X enne inkrimineeritud asitõendi võtmist ning pärast seda kahes eraldi autos Lätti sõitmises. Kokkuvõtvalt kaitsjad on leidnud, et süüdistused on konkretiseerimata, süüdistustest ei nähtu, milliste asjaolude tuvastamist sooviti takistada ja milles seisnes asitõendi tähtsus. Kaitsjad leidsid, et koosseisuga on kaitstud üksnes kriminaalasjas tähtsust omava asjaoluga tõendi kõrvaldamine. L. G. Geme kaitsja kohtuvaidluses märkis, et lõpptulemusena asitõendist autol ei olnud tõenduslikku väärtust teise kriminaalasja jaoks ja kohtuotsus ei ole veel jõustunud. Paljuski viitasid kaitsjad ka KarS kommenteeritud väljaandes (lk 789 p 3.3.2.) toodud seisukohtadele. Riigikohus on alati toonitanud, et isiku karistusõigusliku vastutuse eelduseks saavad olla vaid süüdistuses kirjeldatud faktilised asjaolud, mis määravad ära piiri, millest kohus asja arutamisel väljuda ei saa. Süüdistuses ei ole tõesti fikseeritud KarS § 316 järgi milliste tõendamiseseme asjaolude tuvastamist sooviti konkreetselt takistada ja milles seisnes asitõendi tähtsus teise kriminaalasja tarbeks. Kohus leiab, et miinimumnõuded on süüdistustega siiski täidetud ja ülejäänu sisutavad tõendid. Käesolevas asjas on esitatud tõendeid, et antud autot kui asitõendit uuriti ka kohtumenetluses, määrati hilisemalt ekspertiis (II kd lk 43-51) ja ekspertiisiakti tõenduslike küsimusi on käsitletud ka 20.03.2018 kohtuotsuses (II kd lk 57 pöördel, otsuse lk 12). Maakohus leiab, et see on piisav, et öelda, et sellel asitõendil oli olemas nii menetluslik kui tõenduslik tähtsus. Selleks tähtsuse tuvastamiseks piisab, kui pooled on vajalikuks pidanud neile tõenditele oluliselt tugineda sõltumata asjas tehtava lõpplahendi jõustumisest. Lisaks asjaoludest tulenevalt vähemasti L. G. Geme sai teadlikuks, et antud sõiduk seoses tema venna kriminaalasjaga on politsei valduses ja aedikus. Nimelt, tuvastamist on leidnud politseimaja kaamerate vaatlusprotokolliga, et enne asitõendi kõrvaldamist 07.07.2017 käisid L. G. Geme ja I. G. X politseimajas, kus I. G. viidi läbi menetlustoiming. Kaamera salvestisest 6 / 19

1-18-4372 on näha, et neil oli kaasas ka suur täidetud spordikott, mille aga L. G. Geme viib vahepeal autosse tagasi, kuna sel päev ei ole pakkide vastuvõtmise päev. Eeltoodust nähtub, et Laima Gundega Geme ja I. G. olid teadlikud O. G. kinnipidamisest ning käisid sellega seoses ka politseis. Seega said nad ka teadlikuks, et I. G. mootorsõiduk Audi on kriminaalasjasse puutuv.

Roberts Gemis süüdistuses KarS § 316 lg 1 järgi

1-18-4372 Sellise tõendite kogumi vastu piisab kaitsjal passiivsest kaitsest. See ei ole tõend, mis sunniks kaitsja poolt ise tõendama aktiivse kaitsena süüdistatava asukohta ning vastupidisel juhul nihkuks tõendamiskohustus alusetult süüdistajalt kaitse poolele; 2) kaudsed andmed A. S. tehtud abonentnumbri nr X kuuluvusega R. Gemisele on aastast 2016 (süüdistus 2017). Nimetatud numbrile tehti L. G. Geme poolt 2 vastamata kõnet kuriteotoimepanemise ajal whatsapp vahendusel. Maakohus leiab, et see on kaudne tõend, et R. Gemis võis kasutada antud telefoni abonentnumbrit ka 2017.aastal. 3) A. S. tehtud kõne abonentnumbri kasutamine toimus whatsapp kaudu L. G. Geme telefonile vahetult pärast kuriteo toimepanemist. Kohus ei pea ka seda piisavaks, sest oluline on, et see ei tõenda ikkagi R. Gemise asukohta süüdistuses toodud ajal; 4) sideettevõtjat saadud andmete protokoll numbrile X (I kd tlk 139 jj) ei näita antud numbrit kasutanud isiku asukohta süüdistuses toodud ajal ega vahetult eelnenud ja järgnenud ajal; 5) sugulussuhe - asitõendist auto kuulus tema emale, ta on vennaks L. G. Gemele, kelle osaluse kohta teos on piisavalt tõendeid ning O. G., kelle kriminaalasjas auto oli asitõendiks. Puudub loogiline eeldus, et vend on alati õega kaasas, järelikult pani toime kuriteo ka vend. Viimane oleks eelarvamus, millele kohus otsust ei raja. Isegi, kui oleks tuvastatav, et kõnest A. S. oli teadlik R. Gemis, jääb väheseks, et ka sellest teadlikuks olemist muude tõenditega kogumis saaks pidada ka süüdistuses kirjeldatud teoks R. Gemise poolt, sest tõendeid ei ole asitõendi ära võtnud isiku identiteedi kohta. Seega puuduvad üldse tõendid R. Gemise konkreetse asukoha kohta vahetult süüdistusele eelneval ja süüdistuses toodud ajal. Esitatud tõendite kummutamiseks piisab seega kaitse poole vastuväiteist ehk passiivsest kaitsest, mille õigust peab kaitsja pool reaalselt ka teostada saama. Puuduvad kõrvaldamata kahtlusteta tõendid, mis tuvastaksid asitõendi parklast ära viinud isiku soo, näo või muus mõttes identiteedi. Olemasolevad tõendid – kapuutsiga isik läheb aeda asitõendit kõrvaldama ja kaudse tõendina teatud kõned väidetavalt R. Gemise kuuluvale telefonile – ei ole piisav, et kõrvaldada kahtlusi. Isegi kui A. S. tehtud abonentnumber seostada R. Gemise isikuga, ei tõenda see tõenditega kogumis, et R. Gemis ka sündmuspaigal tegutses ja oli antud kapuutsiga isikuks. Kui ka kolm kaudset tõendit viitavad, et antud telefoni võis kasutada R. Gemis. Samaseid viiteid võiks teoreetiliselt olla ükskõik kui palju ja kogumis, kuid need ei tõendaks ikkagi seda telefoninumbrit kasutanud isiku asukohta just süüdistuse ajal. Kurioosne on, et politsei asitõendite parklas puudus üldse asitõenditele suunatud töötav kaamera ja füüsiline valve väljapool nn tavapärast valvuri tööaega, kohus leiab, et antud juhul ei ole võimalik teha tõendite hindamisel seetõttu järeleandmisi, sest kapuutsiga isikut täpsemalt lihtsalt ei ole näha. Seega kaudsete asjaolude puhul uskumisest ning võimalikuks pidamisest ei piisa, et kohtuotsusega kinnitada Põhiseaduse § 22 lg-st 2 tuleneva ja ka KrMS § 7 lg-s 3 sätestatud nn in dubio pro reo printsiibi sisuline toimimine ka praktikas ja võrdselt igaühe suhtes.

8 / 19

1-18-4372 Tunnistaja A. S. ütluste kohaselt osutas tema ettevõte puksiirveoteenust, reklaami eesmärgil on kõikidel puksiirautodel suurelt näha tema telefoninumber X, millelt saab puksiirteenust tellida. 09.07.2017 helistas talle keegi noorem meesterahvas ja tundis huvi, kas ta veab politsei poolt ära võetud autosid. Tema ütluste kohaselt kõne tuli, kas X või X telefoninumbrilt, kindlasti mitte X telefoninumbrilt ning räägiti vene keeles, aga aktsendiga. Helistaja tundis huvi, kus X politsei ära võetud autosid hoiab ja kuidas neid kätte saab. A. S. selgitas täpselt, kus politsei hoiuparkla asub ning temale teadaolevat kättesaamise korda. Samuti ütles, et ei ole mõtet vaatama minna, kuna see kinnine territoorium ja on aed ees. Sideettevõtjalt saadud andmete protokolliga on tõendatud, et 09.07.2017 kell 14:28 on A. S. abonentnumbrile X helistatud telefoni numbrilt X. Helistaja viibis X tugijaama X levialas (masti aadress X). Seda, et mobiiltelefoni abonentnumbrit X võis iseenesest ja varasemalt kasutada, s.o 2016 aastal Roberts Gemis, viitavad kaudselt 3 tõendit. Nimelt, asjaolu, et 05.07.2017 kinnipeetud O. G. juhitavast sõiduautost Audi A6 Avant leiti lätikeelne 26.08.2016 haagise rendileping nr X (vaadeldud asitõendi vaatlusprotokollis), millel oli haagise rendilevõtja andmetena kirjas Roberts Gemis, isikukood 220784-13110, telefoni nr X. Samuti prokurör teise kaudse tõendina viitab 07.09.2017 asitõendi vaatlusprotokollile (I kd lk 85-87), milles vaadeldud A. T. kasutuses olnud sim-kaarti – sim-kaartil oli number X salvestatud nime „X“ all , viitega/rekkale veokile. Vastavalt R. Gemise ankeetandmetele töötab ta transporditeenust pakkuvas ettevõttes nimega SIA X. Samuti kolmanda kaudse tõendina nimetatud telefoninumber on salvestatud Laima Gundega Geme kinnipidamisel tema sõiduautost, spordikotist leitud telefoni nimetuse „X“ alla salvestatuna. Pole teda, millal antud salvestused aga tehti. Eeltoodud andmed on vähemalt 2016.a aasta kohta. Puuduvad A. T. või L. G. Gemise ütlused vms, mis kinnitaksid neid kahtlusi, et te need salvestused telefonis olid R. Gemisega ühenduse võtmisega. Kohus leiab, et kaudsete tõendite alusel ei saa välistada, et R. Gemise antud numbrit ka võis kasutada 2017.a. R. Gemise kaitsja on esitanud vastuväite, et see telefoninumber kuulub juriidilisele isikule ja ei ole R. Gemise oma (18.10.2018 istungiprotokoll lk 4). Asjaolu, et O. G. juhitavast sõiduautost leiti rendileping, kuhu peale on kirjutatud haagise rendilevõtja andmetena kirjas Roberts Gemis, isikukood, telefoni nr X, on see siiski teise isiku kasutuses olnud paber ja 2016.a kohta, mitte R. Gemise kasutuses ja 2017.a kohta. Nimetatud vastuväidetele on vastanud prokurör eeltoodud kolme kaudse tõendiga. Maakohus leiab, et see jääb kaudseks, sest see ei too selgust süüdistuses toodud sündmuse osas ja selles, kes tegi just vene keelse kõne A. S., sest R. Gemis vene keelt ei valda. Eeltoodu alusel ei ole ka tuvastatav: a) kas antud abonomentnumbrit kasutas R. Gemis 09.07.2017 A. S. (tel nr X) kõne tegemise ajal; b) kas R. Gemis oli ka sündmuspaigal auto äraviimiseks. Whatsappi puhul telefonivaatlus ei võimaldada kindlaks teha R. Gemise asukohta kuriteosündmuse ajal ning muud kõneeristust selle kohta pole. Kõneeristuses (I kd tlk 139-144) on toodud erinevaid telefoninumbreid, kellega antud abonentnumber 09-10.07.2017 suhtes. Ülekuulamisi nende isikute suhtes, kes kinnitanuks 2017.a R. Gemisega suhtust, kohtus läbi ei viidud, v.a. A. S., kellele helistaja isik ei ole teada. 9 / 19

1-18-4372 Süüdistatava kaitsja on esitanud võistlevas menetluses vastuväiteid, et tema seda telefoni ei kasutanud R. Gemis. Kõneeristuse 5 leheküljel on erinevaid telefoninumbreid, vaatamata sellele ei ole esitatud tõendeid, kas suheldi ka 09-10.07.2017 R. Gemisega või kellega siis väidetavalt R. Gemis suhtles, kes või mis seda kinnitaks. L. G. Geme ütlusi ei andnud. Kohtus ei ole üle kuulatud ega tuvastatud kõneeristuste järgi seeläbi ühtegi isikut, kes kinnitaks, et see number ka 09.-10.2017 oli R. Gemise kasutuses. Kaudselt võib eeldada whatsapp kõneeristuste järgi, et see isik oli L. G. Gemele väga tuttav ja ei ole välistatud, et see oli tema vend R. Gemis. Samas ka whatsappi kõneeristus telefoni vaatlusprotokolli alusel ei näita kõnes osalenud isiku asukohta. Isegi kui antud telefoni kasutas R. Gemis süüdistusega seotud ajal, ei oleks seegi piisavaks tõendiks ka teiste tõenditega kogumis tema süüdistuse jaoks. Füüsiliselt autot ära viinud isikut ei ole ikkagi võimalik in dubio pro reo põhimõttel antud juhul tuvastada. Põhjusel, et antud tõendite puhul telefoni kasutamine ei näita isiku asukohta sündmuskohal.

10 / 19

1-18-4372

1-18-4372 - kätte, kuid ei näita R. Gemise tegevusi ja asukohta, milles on talle süüdistuses inkrimineeritud. Süüdistuse kohaselt on R. Gemis vahetu kuriteo täideviija, mistõttu pole kohtul alust ka analüüsida, kas R. Gemis võis olla kuriteo organiseerija või tellija nn vahendliku täideviimise vormis, ka selleks jääks ilmselt tõendeid puudu ja süüdistust ei ole vahendliku täideviimise osas kuidagi avatud. Eeltoodu kehtib ka öiste kõnede osas, isegi kui need olid venna ja õe vahel, sest ka kõne faktid ei tõenda konkreetseid R. Gemisele inkrimineeritud tegevusi sündmuskohal, mistõttu ei ole võimalik tuvastada, kes oli sündmuspaigal täideviijast asitõendi ära viinud isik. Isegi kui tunnistaja A. S. kõne tehti R. Gemise poolt või vene keelt rääkiva isiku poolt tema teadmisel ja korraldusel, on ülejäänud tõendite kogum oletuslik ja niivõrd kaudne R. Gemise osas, et sellest ei saa tuletada kogumis ka R. Gemise poolt esitatud süüdistuse tõendatust. L. G. Geme whatsapp sõnum 10. juulil L. G. Geme poolt oma emale „sõidame“ ja kell 01:40 „tagasi“. Antud kõne tõendab seda, et asitõendist auto omanikust ema on teadlik, et tütar lahkus ema juurest X talust ja on ära, kellegi koos ning muud see ei näita. „Sõidame“ võib viidata sellele, et tullakse 2 autoga. Kõneeristuse kohaselt ka R. Gemisega kaudselt seotud telefon Eestist ei lahku. Kellega ta on ära, mida ta oli enne emale rääkinud ja kas sündmuskohal käis ka R. Gemis, seda pole võimalik sõnumist aru saada ning kohtus ei ole üle kuulatud ka L. G. Geme ema või muud tõendit esitatud, millest saaks konkreetsemalt tuvastada, kellega koos sõidetakse. Eeltoodu alusel vastuolud R. Gemise asukoha kohta süüdistuses toodud aja osas jäävad kõrvaldamata.

1-18-4372

Oluline on see, et süüdistusversiooni kohaselt leitakse – tuletatakse ja samastatakse selle isiku hilisem asukoht - , et isik, kes tegi A. S. telefonikõne ka isiklikult järgmise päeva varajastel tundidel, viis ära ka asitõendi, nooremale meeterahvale omase kõnnakuga. Vastuolu jääb kõrvaldamata, kas vene keelt vallanud ja kõnelenud isiku roll piirdus telefoni kõnega või võis tema olla ka kapuutsiga nooremale isikule omase kõnnakuga isik, kes sündmuskohal oli. R. Gemisele ei ole inkrimineeritud nt süüdistust selles, et aitas kaasa seni tuvastamata isiku poolt asitõendi kõrvaldamisele sellega, et selgitas välja asitõendi asukoha, kas teist isikut ära kasutades või isiklikult. Või suurendas tema tahet kuritegu toime panna sellega, et lubas kuritegu varjata vaimse kaasaaitamise mõttes. Esitatud täideviimissüüdistuse tõendamiseks jääb sellest A. S. tehtud kõnest jms väheks ning seetõttu kohus ei aruta süüdistuse sõnastuse järgi R. Gemise kaasaaitamissüüdistust. Eraldivõetuna teise astme kuriteo toimepanemisest teadlikkus ei ole ka karistatav ja loogiliselt see teadmine ei tohiks olla nii lihtsalt ikkagi ka samastatav füüsiliselt teo vahetu toimepanemisega. Tõendite järgi, vastuoluliseks muudab selle numbri kasutamise R. Gemise poolt samuti asjaolu, et A. S. helistati 09.07.2017 kell 14.28 ning helistaja viibis kõneeristuse järgi X. Samas kaasaaitaja süüdistuse kohaselt toimetas L. G. Geme R. Gemise enda sõiduautoga 10.07.2017 kell 00.21 üle Ikla piiripunkti Läti Vabariigist Eesti Vabariiki ning sealt edasi kell 01.05 X Politsei- ja Piirivalveameti X prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumi juurde. Lisaks tõendit, kas R. Gemis või kui palju üldse isikuid oli ka selles autos piiriületamise hetkel, pole. Seega esitatud süüdistust ja süüdistuskõnet analüüsides pidi R. Gemis X siiski mingil teadmata ja isegi ebaloogilisel põhjusel X Lätti tagasi sõitma. Eeltoodu ei nähtu aga tõenditest. Seega L. G. Geme esitatud tõendite järgi võis lahkuda koos Audiga Eestist ka kellegi teise osalusel, sest R. Gemisega seostatav telefoninumber jätkas kasutust Eestis. Selle alusel võib samuti väita, et numbri kasutaja ei lahkunud Eestist ja autodega sõitsid tagasi 2 isikut. Ehk seotud isikuid võis kõrvaldamatute kahtluste tõttu olla ka vähemalt 3. Tagasisõitmise fakt põhineb oletustel, sest sisuliselt võib kõneeristus tõendada vastupidist. Täpsemalt, 23.08.2017 sideettevõtjalt saadud andmete protokolli (I kd tlk 135-144, 145) kohaselt abonentnumber X ja sellega seotud IMEI ei lahkunudki Eesti Vabariigi tugijaamade piirkondadest, kõned on üksnes Eestis nii 09.07. kui 10.07.2017, mistõttu ei ole selle tõendi alusel alust väita, et ainuüksi telefoni liikumise järgi selle kasutaja lahkus Eestist. Lahkumise fakti kohta süüstav tõend puudub. Läbi ajalise telje, ka 10.07.2017 hommikul on kõned üksnes Eesti tugijaamade piirkonnas. Kui kaudselt oletada, et 09.07.2017 on viimane kõne X tugijaamast, mis jääb Läti suunda, ei saa sellest järeldada, et antud telefoni kasutaja ka Lätti ära sõitis, sest vastuolud jäävad kõrvaldamata kõneeristuse kui tõendi enda tõttu – järgmisel päeval on isik ju ikkagi Eestis. Antud tõendi kohaselt on abonendi kasutaja ka 10.07.2017 (I kd tlk 140) kell 22:52 ikka veel Eesti tugijaamas, nagu seda on olnud viimased 2 päeva. Peaks olema midagi veel, mis sellist fakti kinnitaks.

1-18-4372 X saamiseks. Sellega soovitakse tõendada, et L. G. Geme ootas R. Gemet viimase kodus, mis seob R. Geme antud kuriteoga. Kaitsjad ei ole esitanud vastuväiteid, et „X wifi“ võrk ei kuuluks R. Gemisele (või süüdistusakti järgi ka I. G.). Kohus leiab, et sellest ei tulene ikkagi mingit loogikat, et selleks saaks järeldada ka R. Gemise asukoht oli ühel hetkel ja edaspidi koos L. G. Gemega, s.t. alatest 09.07.2017 õhtul X talus, kus nad süüdistuskõne järgi väidetavalt vahetult kuritegu koos planeerisid. Sellest saab vaid järeldada vaid seda, mida L. G. Geme tegi ja kus oli. See versioon jääb vastuollu sellega, et kõneeristuse kohaselt abonentnumber X, mida prokurör seostab R. Gemisega, ei lahkunudki Eestist. Teiseks, veelgi enam, nimetatud aadressil elab süüdistusakti kohaselt ju süüdistavate ema I. G. Seega ei ole võimalik kõrvaldada kahtlust, et L. G. Geme võis olla ka lihtsalt ema juures külas ja antud wifi alas, mis ei evi mingit puutumust ega anna mingit loogilist järeldust R. Gemise asukoha kohta tol hetkel. Ema on asitõendist autoomanik. Järgmisel päeval ju L. G. Geme sõidab asitõendist Audiga koos emaga X ARKi mitte R. Gemisega.

1-18-4372 G. Gemel on lausa läbivalt ja lõpuni ajalis-ruumilises suhtes vahetu, kohati kandev roll, siis tulnuks esitada ka vastav süüdistus kaastäideviimises. Kuna antud esitatud versioonid on ebaloogilised oleks ka nt samavõrdselt igati võimalik, et L. G. Geme, olles eelnevalt saanud oma emalt kui asitõendist autoomanikult varuvõtme, tuli Lätist X koos kellegi teise seni tuvastamata isikuga (või teda oodati juba Eestis), kes kõrvaldas asitõendi, mis jõudis L. G. Geme käsutusse. Kohtule on igati teada, et süüdimõistmine on võimalik ka kaudsete tõenditega kogumis, kuid neidki peab olema piisavalt. Arvamisest, võimalikuks pidamisest ja uskumisest ei piisa, sest otsene ja vahetu isiku süü tõendamise kohustus lasub riigil. Kohtu peamine ülesanne on jälgida, et põhiõiguste, sh süütusepresumtsiooni ja sellest tuleneva in dubio pro reo printsiibi, järgimine toimuks selgelt moonutamata igaühe suhtes võrdselt. Iga kohtulahend on nö künniseseadja, ehk piisava tõendamisstandardi määratlemises ka järgnevatele õigusvaidlustele, mistõttu tuleb väga kaaluda, milline on kehtivaid õigusprintsiipe arvestades piisav tõendamisaste. Siinkohal esitatud tõendid ja süüstavad versioonid liigkaudsete tõendite tõttu võimaldavad liialt palju vastakaid versioone, milles ei ole võimalik kahtlusi kõrvaldada. Ka eluline usutavuse kriteeriumi rakendamine eeldab tõendite olemasolu ja teatud konkreetsust tõendite kogumis. Seega igal tasandil, tõendeid analüüsides kuriteo ajal R. Gemise asukoha kohta, puuduvad tõendid ja whatsapp väljavõtted ei näita selle kasutaja asukohta. Seda puudust ja seeläbi tekkinud vastuolusid ei ole võimalik ületada. Eeltoodu alusel on tuvastatud, et esitatud süüdistuses toodud faktide kohaselt oli täideviijaks seni tuvastamata isik, kuivõrd puudub piisav tõendite kogum R. Gemise süüdistuse tõendamiseks, mõistab kohus R. Gemise esitatud süüdistuses õigeks. Laima Gundega Geme süüdistus KarS § 316 lg 1 – KarS § 22 lg 1, 3 järgi R. Gemise süüdistuse analüüsil kohus leidis, et kuriteo sündmuspaiga ümbruses olnud kaameratega ning Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemiga (ANTS) on tuvastatud, et seni tuvastamata isik tungis tahtlikult 10.07.2017 kella 01.12 ja 01.21 vahelisel ajal ilma valdaja loata metallist moodulitest koosneva aia moodulite eest ära tõstmise teel X linnas X prefektuuri valduses olevale aiaga piiratud territooriumile ning hõivas ilma selleks vastavat luba omamata asitõendi – sõiduauto Audi A6 Avant, millisega sõitis selleks vastavat luba omamata eelpoolnimetatud territooriumilt kella 01.21 ajal läbi aeda tekitatud avause minema ja lahkus koos sõidukiga kell 02.00 Ikla piirpunkti kaudu Läti Vabariiki. Süüdistuse kohasel Laima Gundega Geme aitas kaasa tõendi kõrvaldamisele, eesmärgiga takistada tõendamiseseme asjaolude tuvastamist ning pani toime KarS § 316 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Maakohus leiab, et eeltoodud asjaolud on tõendamist leidnud, kuid süüdistuse maht, osaliselt. Senise kohtupraktika najal saab öelda, et kaasaaitamisest tuleb kõneleda siis, kui ühe isiku (kaasaaitaja) tegu soodustab kuriteo toimepanemist teise isiku (täideviija) poolt (RKL nr 31‐1‐60‐02, p 12). Ei ole oluline, kas kaasaaitaja annab põhitegu soodustava teopanuse 15 / 19

1-18-4372 momendil, mil põhitegu on jõudnud katsestaadiumisse või juba enne seda. Kaastäideviimine ja ka kaasaaitamine on võimalik kuni teo faktilise lõpule viimiseni (RKL nr 3-1-175-11 p 7). Kohus leiab, et esitatud süüdistuse järgi puuduvad tõendid selles, et L. G. Geme kaasaaitamistegu algas täideviija toimetatamist Lätist Eestisse. Kohus leiab, et L. G. Geme kaasaaitamisteo panus on süüdistuse alusel tõendatud osaliselt, s.o. L. G. Geme panus kuriteosse on olemas tõendite järgi kui üksnes Eestis X pst, X tn ja X tn kaudu toob ta öösel nn X parklasse isiku, kes kõrvaldab asitõendi politseiparklast. Pole tuvastatav, et millisel hetkel enne seda sisenes L. G. Geme autosse kõrvalistuja, keda vedada kohale. Süüdistuses on siiski kajastatud ka L. G. Geme tegevus pärast auto asitõendite parklast ärasõitmist. Antud juhul jääb L. G. Geme vahetu panus tagasisõitmisel sisustamata nii süüdistuse kui tõendite alusel. Samas on tõendatud, et ta tagasi sõitis. Kokkuvõtvalt on tuvastatav, et L. G. Geme tegevus - sõit X ja tagasi, mis on seotud vahetult inkrimineeritud kuriteo toimepanemisega ja on sellega põhjuslikus seoses: 1) L. G. Geme on ema I. G. juures X talus ja asitõendist auto Audi omanikul on loogiline ja otsene juurdepääs Audi tagavaravõtmele; 2) L. G. Geme laeb alla X wifi võrgus enda mobiilis kaardirakenduse X jõudmiseks, mobiili vaatlusprotokollist nähtuvalt on piisavalt andmeid, sh fotosid, et seda seostada. 26.09.2017 asitõendi vaatlusprotokolli kohaselt vaadeldakse muuhulgas L. G. Geme FACEBOOK kontot, mille alusel on samuti tuvastatav, millist telefoninumbrit kasutas L. G. Geme; 3) X fikseerib L. G. Geme Mercedes Benzi X jõudmise; 4) L. G. Geme sõiduauto vahetu viibimine sündmuspaiga lähenduses, läbi ajalise jada on jälgidata L. G. Geme sõiduauto liikumine ja kõrvalistuja kohalt asitõendite parklast väljunud isik, kes viib ära asitõendist auto; 5) L. G. Geme whatsapp kõne emale (asitõendist autoomanik), milles annab märku sisuliselt, et sõidetakse kodu poole ja see haakub ka ANTS väljavõttega – järelikult L. G. Geme sõitis enda sõidukiga X ja tagasi, seda kinnitab ka whatsapp sõnum; 6) asitõendist auto on L. G. Geme valduses, sest läheb sellega samal päeval koos emaga X ARKi. Seega kaitsja vastuväide, et ajaliselt ei oleks L. G. Geme X jõudnud ümber lükatud tõenditega kogumis, on võimalik piisava kiirusega, s.o ilmselt kiiremini kui lubatud sõidukiirus. Eeltoodud tõenditest järeldub, et L. G. Geme kasutuses olev mobiiltelefon liigub koos tema Mercedes Benziga, tagasi tulles saadab ta ka oma emale whatsapp sõnumi tagasisõitmise kohta. Kohus järeldab sellest, et L. G. Geme liikumine süüdistuses toodud ajal toimus selliselt nagu on ka tema süüdistuses fikseeritud. Tõendite kogum kinnitab, et: a) kell 00.21 sisenes Mercedes-Benz A170 [X] Lätist Eesti Vabariiki ja seda L. G. Geme mobiiltelefon Samsung GT-I9105P vaatlus kohaselt, sest mõni aeg hiljem tulid lisaks sõnumid Eestisse jõudmise kohta; b) asitõendi vaatlusprotokoll alusel, 12.07.2017 (Maksu- ja Tolliameti automaatne numbrituvastussüsteem – ANTS, I kd tl 56 jj), sama auto siseneb Eesti Vabariiki kell 00:21:08 ja lahkub koos asitõendist Audiga, vastavalt esimene kell 02:06:12 ja teine 02:00:10 (II kd tlk 60-61). L. G. Geme kohtumenetluses esitas tõendeid auto kohta, väites, et prokuröri poolt esitatud video ja pildid kuriteo toimepanemise lähistelt ja samal öösel ei ole L. G. Geme autost. Kohus leiab, et ehkki antud videod ja pildid on väga udused, saab kogumis teiste tõenditega siiski järeldada, 16 / 19

1-18-4372 et tegemist oli siiski L. G. Geme Mercedes-Benziga A170, mis tõi tema kaasabil sündmuspaigale isiku, kes asitõendi ära viis. Liiatigi kogu tõendite ahel tipneb sellega, et järgmisel päeval on L. G. Geme asitõendist Audiga isiklikult X ARKis. Kaasaaitamisteo faktid on tõendatud täpesemalt vaadeldud kaameratega. Politsei- ja Piirivalveameti valduses on X nii X (mille sisehoovist Audi ära viidi) kui ka üle tee asuv X. Politsei turvakaamerad asuvad X, mis on suunaga X tänavale ja näitavad ka üle tee asuva X tänavaäärse parkla poole (sellest ka ühe kaamera nimetus „X“). Parema ülevaate saab Maaameti geoportaali väljatrükist (3 tk, 23.05.2018). Kohtuliku uurimise käigus uuriti kaamerate videosid, kaamerad „X“ ja „X“, „X“, Kaamera „X“. Eeltooduga on tuvastatav, et L. G. Geme kaasaaitamisteo algus ja lõpp, tema poolt juhitud Mercedes Benziga toimetatakse kohale kuriteo täideviija, nimelt: - kell 01.04.23 liigub mööda X puiesteed, suunaga X maantee poolt X tänava (s.h ka X tänava) poole, heledat värvi Mercedes-Benz A170 kere tüüpi sõiduauto. Auto akende kuju ja tagumise väikese akna ja aknaposti kuju järgi on tuvastatav, et tegemist on Mercedes-Benz A170 kere tüüpi sõiduautoga ning see ei sarnane ühegi kaitsja A. Nõmmiku poolt esitatud väljatrükkidel oleva sõiduautoga. - kell 01.05.08 pöörab X tänavalt X tänavale heledat värvi luukpäraga väikeklassi sõiduauto (kerekujult sarnaneb Mercedes-Benz A170 kerega), mis pöörab kell 01.05.27 X ja X vahel olevasse parklasse. Sõiduk jääb paigale seisma. - kell 01.12.24 väljub sõiduki juhi kõrvalistuja kohalt üks isik ja liigub piki X puitaia äärt X asuva politsei parkla suunas. Kell 01.12.54 – 01.13.17 liigub sama isik, kes kõnnib nooremale meesterahvale omase kõnnakuga, üle X parkla nurga taha X ja X vahele. X nurgas olevate prügikastide juures on näha, et isik kannab tumedamaid riideid ja kapuuts on peas. Isik viibib mõnda aega ära ning möödub prügikastide juurest uuesti kell 01.17.00 ning jõuab kell 01.17.23 kohta, kus sündmuskoha vaatlusega tuvastati hiljem X asuva politsei parkla moodulaeda tekitatud avaus. Seega kontrollis isik X ümbritsevat piiret ning suundus lõpuks moodulaia juurde. - kell 01.21.53 sõidab isik Audi A4 Avandiga moodulaeda tekitatud avause kaudu X hoiualalt välja ning sõidab üle X parkla keerates X maantee poole. Jõudes kell 01.22.17 X tänava kaudu X maanteele, suundub Audi edasi Läti Vabariigi suunas. Kell 01.22.07 lülitab eelnevalt parkinud väikeauto tuled sisse ja lahkub. Tuvastatav on kindlalt ja vastuoludeta X Maanteeameti büroo vaatlusprotokollide alusel, et asitõendist auto jõudis L. G. Geme ja tema ema valdusesse, kuid kõrvaldatud asitõendi hoidmine ei ole kuritegu. Samuti on selge, et L. G. Geme järgnes X piirivaatluse kohaselt asitõendist autole, kuid vastamata jääb küsimus, milles seisnes süüdistuse järgi kaasaaitamistegu sellisele järgnemisele. Eeltoodu alusel on täidetud kõik L. G. Gemele inkrimineeritud kuriteo objektiivsed tunnused. Arvestades tema rolli intensiivsust, realiseeris ta koosseisu kavatsetusega. Õigusvastastust ja süüdi välistavad asjaolud puuduvad. Eeltoodu alusel tunnistab kohus L. G. Geme süüdi KarS § 316 lg 1 – KarS § 22 lg 1, 3 järgi.

1-18-4372 Antud kuriteo koosseis näeb ette rahalise karistuse või ühe- kuni viieaastase vangistuse. Laima Gundega Geme süü suuruse juures arvestab kohus, et ta on teo toime pannud kavatsetult. Kohus arvestab, et tegemist on ühe episoodilise kaasaaitamisteoga. Karistust kergendavad ning raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus ei pea põhjendatuks rahalise karistuse kohaldamist, lähtudes süüst ja tahtluse intensiivsusest. Arvestades süüdistatava isikut iseloomustavaid andmeid ja süü suurust, on kohtu hinnangul võimalik ja piisav karistuse eesmärke saavutada sanktsiooni miinimummäära lähedase karistusega. Eeltoodu alusel tuleb L. G. Gemele KarS § 316 lg 1 ja § 22 lg 1, 3 järgi mõista karistuseks 1 aasta ja 4 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel tuleb arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg s.o 05.04.2018.a kuni 28.05.2018, s.o 1 kuu ja 23 päeva. Ärakandmata karistus on seega 1 aasta, 2 kuud ja 7 päeva vangistust. Arvestades asjaolu, et L. G. Geme ei ole varem kriminaalkorras karistatud, saab karistuse jätta piisava katseajaga tingimisi täitmisele pööramata, ilma kontrollnõueteta. Seega KarS § 73 lg 1 ja 3 alusel tuleb jätta mõistetud karistus täielikult täitmisele pööramata, juhul kui Laima Gundega Geme ei pane 1 aasta ja 6 kuulise katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuupäev.

1-18-4372 mobiiltelefon Samsung GT-I9105P koos SIM-kaardiga asub PPA X prefektuuri asitõendite hoidlas (pakend nr X). Kriminaalasjas nr 1-17-9838 on Pärnu Maakohtu 20.03.2018 kohtuotsusega otsustatud sõiduauto AUDI A6 Avant [X] tagastamine I. G. Omanikule tuleb tagastada ka sõiduki registreerimistunnistus. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tagastada kohtuotsuse jõustumisel I. G. ja Roberts Gemisele nende elukohas läbiotsimise käigus kaasa võetud esemed: sülearvuti Dell Inspiron; sülearvuti HP Pavilion; mobiiltelefon Samsung SGH-P310; mobiiltelefonid: HTC Desire HD, ilma SIMkaardita ja akuta; Samsung GT-S7580, koos selles oleva Tele2 SIMkaardiga; Samsung SMJ320FN, koos selles oleva Tele2 SIM-kaardiga ja microSD-kaardi pesas oleva 8GB SanDisk microSD-kaardiga (s/n: X); Motorola C115, ilma SIM-kaardita ja akuta; Siemens M50 ilma SIM-kaardita ja akuta; LG KP500, ilma SIM-kaardita; mobiiltelefonid: Sony Ericsson C905 koos selles oleva TELE2 LV SIM-kaardiga, Sony Ericsson K750i koos selles oleva 64MB Memory Stick Duo mälukaardiga (s/n: X), Sony Ericsson K530i ja Sony Ericsson W880i.; mobiiltelefon Samsung GT-S5230 ilma SIM-kaardi ja mälukaardita.; mobiiltelefonid ja SIMkaardid : Nokia 6150 SAT; Nokia 6150 SAT; Siemens C35i; Siemens C35i; Siemens MT50 ilma akuta; Nokia 6030; Nokia 100 IMEI-koodiga: X; Nokia E65 IMEIkood: korpusel loetamatu ja ilma akuta; Nokia 3510i; Nokia 1208; Vodafone 750 koos Vodafone SIMkaardiga; Sony Ericsson T650; Benq-Siemens AF51, Zelta Zivtiņa SIM-kaart ning Amigo SIMkaart. KrMS § 126 lg 3 p 2 alusel tuleb tagastada kohtuotsuse jõustumisel omanikule Laima Gundega Gemele tema elukohas läbiotsimisel kaasa võetud esemed: halli värvi tahvelarvuti Lenovo TAB 2 A7-10F (S/N: X); mobiiltelefonid ilma SIM-kaartideta: Nokia 1610; Nokia 6150; Nokia 3210; Nokia 6210; Nokia 6210 ja ilma SIM-kaardita SIM-kaardi ümbris nr. X; mobiiltelefon Samsung GT-I9505 ilma SIM-kaardita ja mälukaardita; kaks AMIGO kõnekaardi stardikomplekti ümbris ilma SIM-kaardita abonentnumbriga X ja abonentnumbriga X koos SIM-kaardiga. KrMS § 126 lg 3 p 1 alusel tuleb jätta kriminaalasja materjalide juurde kõik 5 DVD-plaati ning 6 CD-plaati. /allkirjastatud digitaalselt/ Indrek Nummert Kohtunik

19 / 19

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.