Õigusemõistmisevastased süüteod › Isiku õiguste vastased süüteod kohtueelses, kohtuvälises ja kohtumenetluses

OTSUSE VAIDLUSTAMISE KORD

Ringkonnakohtu otsuse peale on võimalik esitada kassatsioon. Kassatsioon esitatakse Riigikohtule kirjalikult 30 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik tutvuda ringkonnakohtu otsusega. Süüdistataval on kassatsiooni esitamise õigus üksnes advokaadi vahendusel.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

2) L. G. Geme laadis C wifi-võrgus oma mobiiltelefoni kaardirakenduse Pärnusse jõudmiseks; telefoni vaatlusprotokollist nähtub piisavalt andmeid, et telefoni L. G. Gemega seostada; 3) Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteem (ANTS) fikseeris L.G. Geme Mercedes-Benzi Pärnusse jõudmise; 4) L. G. Geme sõiduauto viibis vahetu sündmuspaiga lähenduses, jälgitav on L.G. Geme sõiduauto liikumine ja kõrvalistuja kohalt asitõendite parklast väljunud isik, kes viib ära asitõendist auto; 5) L. G. Geme teatas whatsappi kaudu emale (asitõendist auto omanikule), milles andis märku, et sõidetakse kodu poole; see haakub ANTS-i väljavõttega; 6) Samal päeval oli asitõendist auto L.G. Geme valduses, mida näitab see, et L. G. Geme läks koos YY-ga Läti ARK-i. Kohus märkis, et kogutud tõendid lükkavad ümber kaitsja väite, mille kohaselt ei oleks L. G. Geme saanud jõuda piiriületuste vahele jääval ajavahemikul Pärnusse ja tagasi. Kohus leidis, et see oli võimalik piisava kiiruse puhul, s.o ilmselt kiiremini kui lubatud sõidukiirus. Kohus ei nõustunud ka kaitsja seisukohaga, et turvakaamera salvestistel paistev auto ei pruugi olla L. G. Geme Mercedes-Benz A 170. Kohus möönis, et videod ja pildid on udused, kuid leidis, et neilt on siiski tuvastatav, et tegemist oli Mercedes-Benz A170-ga. Kohus lisas, et lõpuks oli just L.G. Geme asitõendist Audiga Läti ARK-s. Kohus leidis, et täidetud on kõik L. G. Gemele inkrimineeritud kuriteo objektiivsed tunnused. Subjektiivse kuriteokoosseisu kohta märkis kohus, et arvestades tema rolli intensiivsust, realiseeris L. G. Geme koosseisu kavatsetusega.

L.G. Geme Mercedes Benzi Pärnusse jõudmise. Ka oletab kohus, et L. G. Geme ületas tagasi sõites oluliselt kiirust, sest muidu ei oleks ta jõudnud nii lühikest aega hiljem uuesti riigipiiri ületada. Kaitsja leiab, et kuna tõenditena esitatud videod ja pildid on väga ähmased ei ole tõendatud, et Pärnus sõitis L. G. Gemele Mercedes Benz. Kaitsja rõhutab, et auto registreerimisnumber ei ole tuvastatav. Ka ei ole tõendatud, et just L. G. Geme oli see, kes kõnealuse autoga sõitis. Kaitsja leiab, et whatsappi kõne ega see, et Audi oli järgmisel päeval L. G. Geme ema elukoha juures, ei tõenda L. G. Geme süüd. 3.2

L. G. Geme leiab, et maakohtu otsus on põhjendamatu, puudulik ja õigusvastane.

L. G. Geme vaidleb vastu kohtu järeldusele, et ta oli teadlik mitte ainult sõiduki seosest tema venna kriminaalasjaga, vaid ka sellest, kelle valduses ja kus asub sõiduk. 7. juulil 2017 osales menetlustoimingus üksnes YY. L. G. Geme leiab, et miski ei viita sellele, et tema oleks teadnud, milline oli Audi staatus kriminaalasjas. Seda kinnitavad L. G. Geme hinnangul ka tema ema ütlused. YY ütluste kohaselt teavitati teda sõiduki kinnipidamisest, aga pole andmeid, et YY oleks olnud teadlik sellest, et Audi on kriminaalasjas asitõend. L. G. Geme sõnul on vale kohtuotsuses olev väide, et 7. juulil 2017 viis ta autosse tagasi koti, mida oli tahtnud vennale üle anda, sest sel päeval ei olnud pakkide vastuvõtmise päev. L. G. Geme kinnitusel võeti täidetud kott koos selle sisuga vastu. Seda kinnitab paki üleandmise taotluse vorm. Süüdistatav selgitab, et pidas vajalikuks sellele tähelepanu juhtida, sest see on üks maakohtu otsusest sisaldunud valeväidetest. L. G. Geme hinnangul näitavad sellised vead, et uurimine on olnud puudulik ja süüdistus on koostatud pealiskaudselt ja valesti. Süüdistatav peab meelevaldseks kohtu järeldust, et L. G. Geme sai enda valdusesse Audi tagavaravõtmed, kui viibis oma ema YY juures C talus. L. G. Geme rõhutab, et tema elukoha aadress on XXX. Kohtu oletus tema viibimiskoha kohta on ebaloogiline. L. G. Geme leiab, et talle inkrimineeritud kuriteoga ei ole seostatav maakohtu otsuses välja toodud fakt, et C wifi-võrgus on alla laetud kaardirakendus. Kriminaalasja materjalides ja kohtuotsuses ei ole viiteid sellele, et vastavat kaardirakendust oleks kasutatud mingi konkreetse koha otsimiseks Pärnu linnas. L. G. Geme sõnul ei oleks tal kaardirakendust vaja olnud, sest sündmuspaik asub Riia mnt ääres ja sündmuspaigani jõudmiseks tuli sõita ainult otse ühes suunas, pealegi oli ta käinud 7. juulil 2017 YY-ga viimas pakki Pärnus kinni peetud QQ-le. Kriminaalasja materjalides, süüdistusaktis ja Pärnu Maakohtu kohtuotsuses on tema MercedesBenzi läbiotsimisel leitud Samsungi telefoni seotud kahe abonendinumbriga, kuid kõnealune telefon ei võimalda kasutada üheaegselt kahte sim-kaarti. Seegi näitab L. G. Geme hinnangul, et kriminaalasja materjalid on eksitavad. Veel väidab L. G. Geme, et kohtuotsuses on temaga seostatud mõlemat abonentnumbrit ja otsuse kohaselt ei ole võimalik tuvastada, kumma abonendinumbriga sim-kaarti kasutati kuriteo toimepanemise ajal. L. G. Geme kinnitab, et 10. juulil 2017 saabus ta Eesti Vabariiki turismi eesmärgil, sest viibis Eesti-Läti piiri lähedal Salacgriva piirkonnas. Seda selgitas ta Eesti Vabariigi Riigikohtule

elukohta valida ning igaühel on õigus vabalt lahkuda igalt maalt, sealhulgas kodumaalt. L. G. Geme leiab, et sellest tulenevalt ei või tema seaduslikku viibimist Eesti Vabariigi territooriumil kasutada tõendina tema kui Euroopa Liidu liikmesriigi kodaniku vastu, seostades minu Eesti Vabariigis viibimist minule inkrimineeritud kuriteoga. Süüdistatav leiab, et turvakaamerate salvestised on kehva kvaliteediga ning nende alusel ei ole tuvastatav, et salvestistel olev sõiduk on just Mercedes Benz A170. Pealegi on arusaamatu, miks viidatakse just Mercedes Benz A170 marki sõidukile, sest sellega identse kerega on ka Mercedes-Benz A140 ja A160 marki sõidukid. Ka ei saa turvakaamera salvestise alusel tuvastada, et salvestisel olevast autost oleks keegi väljunud. Salvestiste vaatlusprotokollis välja toodud sõiduki ukse avamine ja sulgemine ei tõenda isiku istumist autosse või autost väljumist. Süüdistatava arvates on arusaamatu, miks on turvakaamerate salvestisi vaadeldud ainult hetkest, mil kaamerate vaatevälja ilmub väidetavalt kuriteos kasutatud sõiduk, ning vaadeldud ei ole varasema aja kohta tehtud salvestisi, mis võimaldaks veenduda, kas turvakaamerate vaateväljas ei liigu ka teisi sõidukeid või isikuid. L. G. Geme märgib, et vahi all viibimise ajal esitas ta prokuratuurile taotluse nõuda välja ja lisada kriminaaltoimikusse ka teiste Pärnu linna turvakaamerate salvestised 10. juuli 2017 kohta. Kohtutoimikust ilmneb, et neid ei ole toimikusse lisatud. Seetõttu leiab L. G. Geme, et prokurör on keskendunud tema sõidukile ega ole arvestanud muude oluliste asjaoludega. L. G. Geme leiab, et maakohtu otsuses viidatud whatsappi sõnumitest ei ole võimalik mingeid üheseid järeldusi teha. Süüdistatav leiab, et Audiga 10. juulil 2017 tehtud seaduslikud toimingud ei ole seostatavad süüdistuste kvalifikatsiooniga. Sel ajal ei olnud ta teadlik selle asitõendi staatusest. Tõele ei vasta väited, et ta vältis suhtlemist Läti Vabariigi politseiga. Lisaks ei olnud Audi objekt, mida oleks läbiotsmisel otsitud. Veel leiab L. G. Geme, et kriminaalmenetluse käik on olnud arusaamatu: ta peeti kinni ja vahistati kahtlustatuna Audi vargusele kaasaaitamises. Pärnu Maakohtu 20. septembri 2017 määruses on välja toodud, et Audi A6 teisaldamine ja minema viimine on kvalifitseeritud ümber KarS § 316 lg 1 järgi, süüdistus esitati talle KarS § 316 lg 1 ja § 22 lg 3 järgi ja maakohus on ta süüdi mõistnud KarS § 316 lg 1 ja § 22 lg 1, 3 järgi. L. G. Geme leiab, et tema vastu esitatud tõendid on kaudsed ja võimaldavad vaid kaudseid ja oletuslikke järeldusi. Seetõttu on rikutud tema süüdimõistmisel süütuse presumptsiooni põhimõtet. Samuti on kohus sellega, et luges tema süü tõendatuks osaliselt, rikkunud in dubio pro reo põhimõtet. Lõpuks märgib L. G. Geme, et kohus ei ole karistuse mõistmisel arvestanud sellega, et ta oli kinni peetud 20. juulist 2017 kuni 22. juulini 2017.

Pärnus PPA Lääne perfektuuri majas, et viia arestimajas kinnipidamises viibivale vennale pakk. Samal päeval viidi L. G. Geme emaga YY-ga läbi menetlustoiming. Järelikult oli L. G. Geme teadlik sellestki, et sel ajal tema emale kuulunud Audi A6 oli Eesti Vabariigi politsei poolt kriminaalasjas kinni peetud. Seda teadmist kinnitab tõsiasi, et just L.G.Geme toimetas 10. juulil 2017 menetluse käigus tuvastamata isiku parkla juurde, kus Audit hoiti. Kriminaalasjas puudub vaidlus selles, et L. G. Geme elukoht asub Läti Vabariigis XXX. See ei välista aga, et kuriteo toimepanemisele eelneval õhtul ehk vahetult enne Eestisse sõitmist viibis ta oma ema ja venna XX elukohas C-s. Sellele viitab tema telefoni vaatlusega tuvastatu. Tõele ei vasta L. G. Geme apellatsioonis esitatud väide, et süüdistusaktis ja kohtuotsuses on Mercedes-Benzi läbiotsimisel leitud telefoniga seostatud kahte telefoninumbrit. Samuti ei vasta tõele väited, nagu oleks kohtuotsuses L. G. Gemet seostatud mõlema telefoninumbriga ja et pole võimalik tuvastada, kumb number on leitud sõiduki Mercedes-Benz läbiotsimisel leitud mobiiltelefonist Samsung ja oli kasutusel kuriteo toimepanemise ajal. Mobiiltelefoni Samsung GT-I9105P seostatakse ainult telefoninumbriga VVV. Vastab tõele, et teise kriminaalasja (kriminaalasja nr XXXXXXXXXXXXX) eeluurimise käigus teostati kõnede eristus muuhulgas ka telefoninumbrile +SSS ja antud erituse tulemuse andmed on kajastatud käesoleva kriminaalasja 26.09.2017 asitõendi protokolli esimeses punktis. Nimelt oli menetlejal eeluurimisel alust arvata, et L. G. Geme kasutas lisaks numbrile +VVV ka numbrit +SSS. Nimetatud asjaolu ei leidnud aga tõsikindlalt kinnitust, mistõttu ei ole sellel telefoninumbril ka käesoleva kriminaalasja kontekstis tähtsust. Seda, et auto läbiotsimisel leitud telefon kuulus just L. G. Gemele, näitavad telefoni salvestatud kontaktid ning L. G. Geme Facebooki kontol on pilt, millel L. G. Gemel on käes mobiiltelefon Samsung GT-I9105P. L. G. Geme apellatsioonis viidatud Riigikohtule esitatud kaebuse kohta märgib prokurör, et sellele viitamise eesmärk jääb arusaamatuks ning pealegi pole seda tõendina kriminaalasja juures. L.G.Geme osalemist kuriteo toimepanemises tõendab seega asjaolu, et Pärnus käidi sõiduautoga Mercedes-Benz A170 (reg.nr-ga NNNNNN), mis on L. G. Geme auto ja seda kasutas nii enne kui pärast kuriteo toimepanemist L. G. Geme. Samuti viibis kuriteo toimepanemise ajal Pärnus L. G. Geme telefon Samsung GT-I9105P. Kuriteo toimepanemise ajal suhtles L.G.Geme telefoni teel eelneval päeval installeeritud programmi whatsapp vahendusel nii oma venna XX-ga kui ka oma ema YY-ga. Lisaks kinnitab L. G. Geme kuriteos osalemist asjaolu, et 10. juuli 2017 varahommikul oli Audi A6 Avant tema otseses valduses ning ta läks emaga Limbaži Liiklusohutusameti Keskusesse, kus auto vormistati L. G. Geme nimele. Prokurör märgib, et kui L. G. Geme püüdis 18. augustil 2017 Audi kohta uut registritoimingut teha, mis ebaõnnestus, siis ta lahkus ja jättis dokumendid maha ning ei vastanud politsei kõnedele. Prokurör leiab, et Läti Vabariigi politsei Sirene kaudu edastatud teave lükkab ümber L. G. Geme apellatsioonis esitatud väite, mille kohaselt pole Läti Vabariigi politseiametnikud temaga mis tahes viisil ühendust võtnud. Tõele ei vasta ka väide, et läbiotsimistel Audit ei otsitud. L. G. Geme väide, et Läti ARK-i selgituse kohaselt takistas 18. augustil 2017 registritoimingu tegemist andmebaasis olnud viga, on paljasõnaline ja tõendamata; esitatud ei ole ühtegi tõendit, mis nimetatud asjaolu kinnitaksid. Prokurör leiab, et L.G. Geme väited kvalifikatsiooni muutumise kohata ja muude kohtueelse menetluse käigus aset leidnud toimingute kohta on asjakohatud ja arusaamatud.

Prokurör märgib, et on süüdistuskõnes välja toonud, miks oli L. G. Geme eesmärk just kõrvaldada Audi kui kriminaalasja asitõend, ning kordab oma argumente: „Seega tõendeid kogumis hinnates on kohtulikul uurimisel tõendamist leidnud, et XX ja Laima Gundega Geme olid kohe alguses teadlikud oma venna QQ kahtlustatavana kinnipidamisest ning Pärnu arestimajja toimetamisest. Samuti olid nad teadlikud, et Eesti politsei on kinni pidanud kuriteo toimepanemisel kasutatud YY-le kuuluva sõiduauto Audi A6 Avant [XXXXXX]. Kui QQ peeti kinni kolmapäeval, siis juba reedel tuli tema ema ja õde talle arestimajja pakki viimas. Pühapäeval käis vend XX Pärnus ning tundis huvi, kus Pärnus hoiab politsei äravõetud sõidukeid ning sai vastava teabe puksiirteenust osutavalt AA-lt. Seega olid nad teadlikud, et autoga on toime pandud kuritegu ja politsei on selle koos autos olevate asjadega tõendina hoiule võtnud. Keegi antud isikutest ei pöördunud auto tagasisaamiseks politsei või prokuratuuri poole. Kui midagi varjata ei ole ja lihtsalt soovitakse enda omandis olev auto tagasi saada, oleks see igati mõistetav ja loogiline käitumine. Nii oleks käitunud iga keskmine mõistlik isik, kes soovib oma asja tagasi saada. Seega peab olema mingi eriline põhjus, et koheselt asuti autot otsima ning selle leidmisel, viidi see politseiterritooriumile sisse tungimise teel minema. XX ja Laima Gundega Geme ei soovinud kohtus ütlusi anda ning tõtt öelda on antud teguviisi motiive keeruline ka mõistlikult muul viisil selgitada. Auto minema viimine ei saanud olla seotud asjaoluga, et seda sooviti müüa. 20 aastat vanal vigastatud, määrdunud ja halvas seisukorras Audi A6 Avandil ei ole sellist turuhinda, mis tingiks selle kiireloomulise politsei parklast ebaseadusliku hõivamise. Lisaks puudub vähimgi viide, et antud autot oleks soovitud raha saamiseks müüa. Samal varahommikul, mil auto politsei parklast minema viidi, vormistati see koheselt Lätis Laima Gundega Geme nimele. Seda hoolimata sellest, et L.G.Gemel oli endal auto olemas. Seega ei saanud põhjuseks olla raha teenimine. Samuti ei saanud põhjuseks olla transpordivajadus, sest Läti ametivõimudelt laekunud informatsiooni kohaselt oli YY nimele registreeritud neli sõidukit ja kõigil oli lubatud liikluses osaleda. XX nimel oli Opel Vectra Caravan ja Laima Gundega Gemele kuulus Mercedes-Benz A170. Lisaks välistab selle ka asjaolu, et ärandatud Audilt eemaldati registreerimisnumbrid ja jäeti Seja asulasse seisma. Kui Laima Gundega Geme läks uuesti Audiga registritoiminguid vormistama, siis ta lahkus ja ei vastanud telefonile. Asitõend viidi politsei parklast ära sisuliselt vahetult pärast kuriteo toimepanemist, täpsemalt pärast kolmandat tööpäeva. Seega oli kriminaalmenetlus tõendite kogumise algusfaasis ning see asjaolu oli teada ka L.G.Gemele. Objektiivselt leidiski aset tõendi füüsiline kõrvaldamine kriminaalasjas s.o menetleja valdusest. Prokurör on seisukohal, et justnimelt süüdistatavate välise teopildi alusel on võimalik tuvastada nende teo motiivi s.o soovi kõrvalda kriminaalmenetlusest auto kui asitõendi, et takistada tõendamisasjaolude tuvastamist – Audi viidi ära esimesel võimalusel, kui selle asukoht tuvastati, hoolimata sellest, et see asus teises riigis lukustatud ja piiratud aiaga politsei territooriumil, kus olid ka valvekaamerad. Seejuures ei olnud autol olulist väärtust, süüdistavatel oli endil töökoht ja samuti oli neil olemas oma transpordivahendid, millega liigelda. Seega puudus süüdistatavatel igasugune muu mõistlikult eeldatav huvi autot ära viia.“ Prokurör ei pea põhjendatuks ka kaitsja apellatsioonis esitatud seisukohti. Prokurör ei nõustu kaitsja apellatsioonis esitatud väitega, et kohtuotsuse resolutiivosa järeldused ei vasta tõendamiseseme tuvastatud asjaoludele. Kohtuotsusest nähtub, et L. G. Gemet käsitletakse läbivalt kuriteo toimepanijana ning ka otsuse reolutiivosas on L. G. Geme süüdi tunnistatud.

Asjaolu, et apellant ei nõustu kohtu järeldustega tõendite hindamisel, ei saa olla otsuse tühistamise aluseks. Kaitsja ei ole konkreetselt välja toonud, millist tõendit on kohus valesti hinnanud või mil viisil on süüdistatava süü välistatud. Prokuröri hinnangul on tõendeid kogumis hinnates võimalik järeldada, et L. G. Geme on toime pannud talle süüdistuses etteheidetud kuriteo ning Pärnu Maakohus on seda otsuses ka veenvalt põhjendanud. Kuigi kohtuotsust saanuks mitmes punktis oluliselt paremini sõnastada, on kohtu siseveendumuse kujunemine tervikuna lugejale jälgitav. Prokurör leiab, et võimalikud minetused sõnastuses on võimalik ringkonnakohtul kõrvaldada. KrMS § 341 lg-s 3 sätestatud toimimisalternatiivide vahel valiku tegemisel tuleb teatud juhtudel muu hulgas arvesse võtta ka menetlusökonoomia argumenti. (3-1-1-14-14 p-d 695–708 ja 718, 3-1-1-109-15, p 128). Juhul, kui maakohtu otsuse põhistusvead on käsitatavad kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumisena KrMS § 339 lg 2 tähenduses, peab ringkonnakohus igal üksikjuhul hindama, kas tal on võimalik kriminaalasi endal lahendada või tuleb see saata maakohtule uueks arutamiseks.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

Geme poolt toimepandud teo subjektiivse koosseisu realiseerimisega seonduvat (II), seejärel peatub mõistetud karistusel ning võtab kokku apellatsioonimenetluse tulemuse (III) . I.

et tegemist on L. G. Geme autoga. Kohus leidis, et auto akende kuju ja tagumise väikese akna ja aknaposti kuju järgi on tuvastatav, et tegemist on Mercedes-Benz A170 tüüpi sõiduautoga. Samuti tõi kohus välja, et tegemist on heledat värvi autoga sarnaselt L. G. Geme autoga. Ka ringkonnakohus leiab, et asitõendi vaatlusprotokollile lisatud fotodelt on auto kerekuju, proportsioonide ja aknajoone alusel võimalik järeldada, et tegemist on MB A-klassi autoga. Süüdistatav märgib apellatsioonis, et toimiku materjalide alusel pole võimalik tuvastada, et tegemist on just MB A170-ga, mitte mõne teise MB A-klassi autoga. Ringkonnakohus möönab, et tõesti ei ole tegelikult võimalik tuvastada, et tegemist oli just mudeliga MB A170 – numbriline tähis iseloomustab mootorit. Ringkonnakohtu hinnangul on aga oluline see, et tegemist on autoga, mis oma põhitunnuste poolest vastab L. G. Geme autole: tegemist on sama põlvkonna A-klassi Mercedes-Benziga, mille värvitoon sarnaneb samuti L. G. Geme auto omale. Üksivõetuna ei ole see info piisav, väitmaks, et tegemist oli L. G. Geme autoga, koos teiste L. G. Gemet süüstavate tõenditega aga küll. Alusetu on L. G. Geme etteheide, et turvakaamerate salvestiste vaatlemisel on keskendutud tema autole, kriminaalasja juurde pole võetud rohkemate kaamerate salvestisi ega vaadeldud laiemat ajavahemikku. Kriminaalasja juurde võetakse asjassepuutuvad tõendid. Kuna tuvastatud on see, millal Audiga parklast ära sõideti, on igati põhjendatud, et uuritakse just umbes selle aja salvestisi ning keskendutakse lähipiirkonna turvakaamerate salvestistele. 9.2 Tõendatud on see, et samal ajal viibis L. G. Geme oma autoga Eestis. Maksu- ja Tolliameti automaatse numbrituvastussüsteemi (ANTS) vaatluse protokolliga on tõendatud, et L. M. Gemele kuuluv sõiduauto Mercedes Benz A170 registrinumbriga NNNNNN sisenes

kriminaalasja materjalide hulgas ei ole ning sellele tugineda ei saakski. Kriminaalmenetluse seadustik näeb ette, et isik, kes võib teada tõendamiseseme asjaolusid, kuulatakse üle (KrMS § 66 lg 1, § 68). Ringkonnakohtu hinnangul tuleneb sellest ühtlasi, et tõendina ei saa kasutada isiku menetlusdokumentide esitatud väiteid, mida ei ole kogutud ettenähtud korras. 9.3 Seda, et L. G. Geme kasutas oma autot ise, kinnitab tema autost leitud telefoni Samsung GT-I9105P vaatlusprotokoll. Selle andmetel on kell 01:02 saabunud L. G. Geme numbrile Eesti levialasse sisenemisega seotud sõnumid (kd I; tl. 106). Telefon asus esimese sõnumi saabumise ajal Pärnus tugijaama U8353-PLennuki (Riia mnt 273) ja teise sõnumi saabumisel Pärnu kesklinnale (sh A. H. Tammsaare pst-le) lähemal asuva U0801-P-Energia (Energia tn 7) levialas. A. H. Tammsaare pst 61 parkla ei jää nende mastide levialast kaugele. Turvakaamera salvestise kohaselt liikuski L. G. Geme autole sarnanev A-klassi Mercedes-Benz kell 01:04 mööda A. H. Tammsaare puiesteed. Ringkonnakohus nõustub prokuröriga, et telefoni salvestatud kontaktid ning L. G. Geme Facebooki kontol olev pilt, millel L. G. Gemel on käes mobiiltelefon Samsung GT-I9105P (kd I; tl 130) , näitavad, et tegemist oli just L. G. Geme telefoniga. Põhjendamatud on L. G. Geme väited, justkui oleks kriminaalmenetluses, sh maakohtu otsuses vastuolulised andmed selle kohta, millise numbriga sim-kaart selles telefonis oli. Maakohus on tuginenud asitõendi vaatlusprotokollile, mille kohaselt olid vaadeldavateks objektideks mobiiltelefon IMEIkoodiga 357798/05/132172/5 ning sim-kaart identifitseerimisnumbriga 89371026111105188514 (kd I; tl. 85). Toimikus ei ole tõendeid, millest nähtuks väide, nagu oleks telefonis samaaegselt kasutatud mitut sim-kaarti. 9.4 Ka telefonist selle vaatlusel saadud info viitab sellele, et just L. G. Geme oli see, kes toimetas politsei parkla juurde isiku, kes sealt L. G. Geme emale kuulunud Audiga ära sõitis. Esiteks nähtub telefonist, et see oli teo toimepanemisele eelnenud õhtul C ehk L. G. Geme ema wifi-võrgus. See osutab sellele, et Audi politsei parklast ära viimise eelsel ajal oli L. G. Geme oma ema juures. Seetõttu on asjassepuutumatu L. G. Geme apellatsioonis märgitu, et tema elukoht on XXX. Kuna Audi kuulus L. G. Geme emale, on põhjendatud maakohtu seisukoht, et L. G. Gemel oli võimalik saada oma ema elukohast Audi varuvõti. Ka nähtub telefoni vaatlusprotokollist, et C-s tehti Audi äratoomiseks ettevalmistusi: telefoni laeti navigeerimisprogramm Waze, milles otsiti Pärnus asuvat sihtkohta. Samuti laeti telefoni suhtlusprogramm whatsapp, mida telefonis 10. juuli 2017 ööl kasutati (kd I; tl. 104). Muu hulgas on whatsappi vahendusel saadetud YY-le sõnumid „Sõidame“ ja „Tagasi“ (kd I; tl. 107, 111). L. G. Geme on apellatsioonis märkinud, et tal poleks olnud vajadust navigeerimisprogrammi järele, kuna ta oli alles Pärnus käinud ja sündmuskoht oli Riia mnt ääres. Kohtukolleegium nendib, et see ei lükka ümber fakti, et telefoni oli just süüdistuses kirjeldatud teole eelneval ajal vastav programm laetud ja sellega oli otsitud Pärnus asuvat sihtkohta. Ka peab ringkonnakohus sarnaselt maakohtuga kõnekaks whatsappi kaudu järjest saadetud sõnumeid „Sõidame“ ja „Tagasi “: need olid saadetud Audi omanikule ajal, kui Audi oli parklast lahkunud ja pisut enne seda, kui Audi ja seejärel L. G. Geme Mercedes-Benz Ikla kaudu Eestist lahkusid. Kuna sõnumid on saadetud järjest, on põhjust arvesada neid koos ning mitmuse kasutamine sobib sellega, et naasti kahe autoga. 9.5 Sarnaselt maakohtuga leiab ringkonnakohus, et lisaks eelnevale viitab L. G. Geme seotusele Audi parklast ära toimetamisega tõik, et 10. juuli 2017 hommikul käis ta koos YY-ga

autot enda nimele registreerimas. Koos asjaoludega, et L. G. Geme oli Audi parklast äraviimise ajal Eestis ja tema omale sarnaneva autoga toimetati parkla juurde Audi ära viinud, näitab auto kiire registreerimine tema nimele tema seotust Audi politsei parklast ära toimetamisega. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et kaudsete tõendite kogumiga on tõendi kõrvaldamisele kaasaitamise objektiivne koosseis tõendatud. Kriminaalmenetluse seadustik ei keela asjaolude tuvastamist kaudsete tõendite alusel.

sihte ja väljendab tahtluse vormina kavatsetust (KarS § 16 lg 2). Koosseisus sätestatud eesmärk ei pea olema ainus, mida isik tegu toime pannes saavutada soovib. Ka samaaegne mitme eri eesmärgi poole püüdlemine ei välista kavatsetust, s.o tegemist võib olla eesmärkide paljususega ning seejuures ei pea koosseisuline eesmärk neist olema peamine. Teisisõnu võib isiku käitumise peamiseks motivaatoriks olla näiteks soov saada tagasi tema valdusest välja läinud ese (põhieesmärk), millega kaasneb ka soov valduse tagasivõitmise kaudu kahjustada käimasolevat kriminaalmenetlust (kõrvaleesmärk). Samuti ei pea isik olema tõsikindlalt veendunud, et tema tegevus eesmärgini viib (vt RKKKo 3-1-1-62-14, p 11), ega omama üksikasjalikku ettekujutust, millise konkreetse tõendamiseseme asjaolu tuvastamist võib tõendi kõrvaldamine takistada. (p 26) KarS §-s 316 sisaldub mittekongruentne süüteokoosseis, mille puhul ulatub täideviijal subjektiivselt esinev eesmärk kaugemale objektiivsetest koosseisutunnustest. Seetõttu ei ole nõutav, et tõendi kõrvaldamine või kunstlik loomine tõendamiseseme asjaolude tuvastamist tegelikult takistaks (vt ka RKKKo 3-1-1-38-11, p 30), vaid on oluline, et taotletav eesmärk oleks isikut liikumapanevaks jõuks (vt RKKKo 1-15-10119/80, p 38). (p 27)

politseiparklast äraviimiseks kohale tundmatu isiku, seega realiseeris süüdistatav kaasaaitajale vajalikku topelt tahtluse kavatsetuse vormis. III.

Allkirjastatud digitaalselt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.