Kriminaalasi nr 1-05-1000
Kohus
Tartu Maakohus
Määruse tegemise aeg ja koht
22. jaanuar 2019. a Jõgeva kohtumaja (istung toimus kaugkohtuistungina 10.01.2019)
Kriminaalasja number
1-05-1000
Täitmiskohtunik
Liivi Loide
Kohtuistungi sekretär
Viivi Kalme
Prokurör
Margit Pärn (esitas arvamuse kirjalikult)
Taotlus
Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamiseks
Süüdimõistetu
isikukood 38609180224; asukoht: viibib karistuse kandmisel Tartu Vanglas; elukoht vabanemisel: puudub
Jätta Heigo Jaanson Harju Maakohtu 30.11.2007. a kohtuotsusega kriminaalasjas nr 105-1000 mõistetud karistuse kandmiselt tingimisi enne tähtaega vabastamata. Edasikaebamise kord Kohtumääruse peale on õigus esitada Tartu Ringkonnakohtule Tartu Maakohtu Jõgeva kohtumaja kaudu kirjalik määruskaebus 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teda saama.
Heigo Jaanson on süüdi tunnistatud Harju Maakohtu 30.11.2007. a otsusega kriminaalasjas nr 1-05-1000 KarS § 114 p 3 järgi ja karistuseks mõistetud 15 aastat vangistust; KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi ja karistuseks mõistetud 1 aasta vangistust. KarS § 64 lg 1 kohaselt loeti kergem karistus kaetuks raskeimaga ning liitkaristuseks mõisteti Heigo Jaansonile 15 aastat vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel loeti määratud karistusega kaetuks ka 26.02.2007. a Harju Maakohtu poolt mõistetud karistus. Lõplikuks karistuseks loeti 15 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti eelvangistuses viibitud aeg karistusaja hulka ning seega karistusaja alguseks loeti 12.05.2005.
1 (3)
Harju Maakohtu 22.01.2015. a määrusega vabastati Heigo Jaanson talle Harju Maakohtu 30.11.2007. a otsusega KarS § 199 lg 2 p 4, 7, 8 järgi mõistetud karistusest, sama otsusega KarS § 114 p 3 järgi mõistetud karistus jäeti muutmata. Kinnipeetava karistusaeg lõpeb 12.05.2020. Tartu Vangla edastas 10.12.2018 kohtule materjalid Heigo Jaansoni tingimisi ennetähtaegse vabastamise otsustamiseks. Kohtule esitatud materjalidest nähtub, et Tartu Vangla ei toeta kinnipeetava vangistusest tingimisi enne tähtaega vabastamist. Prokurör esitas arvamuse Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamise osas kirjalikult. Prokuröri arvates ei ole Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamine põhjendatud ning kooskõlas õiguskorra kaitsmise huvidega. Eelkõige ei võimalda vabastamist kuriteo toimepanemise asjaolud ja süüdlase varasem elukäik. Lisaks puudub süüdimõistetul vabaduses kindel elu- ja töökoht. Heigo Jaanson avaldas, et ta soovib enne tähtaega vabaneda. Väidetavalt on tal võimalik asuda elama õe või venna juurde. Kontaktisikule ei ole õe ega venna kontaktandmeid edastanud. Kinnipeetav nõustus, et sellist elukohta, kuhu kohus saaks käesolevalt kohustada teda elama asuma, hetkel ei ole.
KarS § 76 lg 2 p 2 kohaselt võib kohus tahtlikus esimese astme kuriteos süüdlase katseajaga tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastada, kui ta on tegelikult ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku mõistetud karistusajast, kuid mitte vähem kui neli kuud. Käesolevaks ajaks on Heigo Jaanson temale mõistetud karistusajast ära kandnud vähemalt kaks kolmandikku, kuid mitte vähem kui neli kuud. Süüdimõistetul on karistust kanda rohkem kui kaks kuud (KarS § 76 lg 3). Seega esinevad formaalsed alused tema tingimisi vangistusest ennetähtaegseks vabastamiseks. KarS § 76 lg 4 järgi arvestab kohus tingimisi enne tähtaega vangistusest vabastamise otsustamisel kuriteo toimepanemise asjaolusid, süüdlase isikut, varasemat elukäiku ning käitumist karistuse kandmise ajal, samuti tema elutingimusi ja neid tagajärgi, mida võib süüdlasele kaasa tuua tingimisi enne tähtaega karistusest vabastamine. Heigo Jaansoni kannab liitkaristust röövimise, avaliku korra raske rikkumise ja mõrva eest. Käesolev vangistus on süüdimõistetul esimene. Kuriteod on pandud toime alkoholijoobes ja kinnipeetava enda hinnangul oli põhjuseks noorus ja oskamatus leida oma probleemidele õiguspäraseid lahendusi. Karistuse kandmise ajal on süüdimõistetu riskikäitumisega tegeletud. Tallinna Vanglas on kinnipeetav omandanud haridust, läbinud sotsiaalprogrammid „Eluviisitreening“, „Agressiivsuse asendamise treening“, „Taastav õigus“, „EQUIP“ ja „Sotsiaalsete oskuste treening“. Ta osales tööhõives. Tartu Vanglas omandas kinnipeetav keevitaja eriala ja läbis sotsiaalprogrammi „Viha juhtimine“. Tema käitumine on olnud hea, kehtivaid distsiplinaarkaristusi ei ole. Enne vangistust elas Heigo Jaanson koos vanemate ja vennaga. Vabanemise korral on tal väidetavalt võimalik minna elama õe või venna juurde, kuid konkreetseid elukoha andmeid ei ole kohtule esitatud. Töökohta Heigo Jaansonil vabaduses ei ole. Eeltoodust nähtub, et Heigo Jaansoni puhul esineb nii positiivseid asjaolusid, mis tema vabastamist toetavad kui negatiivseid asjaolusid, mis tema vabastamist ei võimalda. Käesoleval juhul on kaalukamad negatiivsed asjaolud, eelkõige vabanemisjärgse elukoha puudumine. Alalise elukoha olemasolu on kinnipeetava tingimisi enne tähtaega vabastamise
2 (3)
üheks eelduseks. Kohtuistungil avaldatu kohaselt on süüdimõistetul võimalik minna elama õe või venna juurde, kuid vangla kontaktisikule ei ole kinnipeetav seda teavet edastanud ja võimaliku vabanemisjärgse elukoha olemasolu ei ole kontrollitud. Seetõttu tuleb asuda seisukohale, et Heigo Jaansonil puudub vabanemise korral elukoht. Olukorras, kus isikul elukoht puudub, ei saa teostada tema üle vajalikku järelevalvet ning puudub võimalus tema vabastamiseks. Eeltoodust tulenevalt jätab kohus Heigo Jaansoni tingimisi enne tähtaega vabastamata. Määruse tegemisel juhindus kohus KrMS § 426 lg 1, § 432 lg 3. /allkirjastatud digitaalselt/ Kohtunik
3 (3)
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.