1-18-9597/7 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Pärnu Maakohus Haapsalu kohtumaja Haapsalus - lahend.ee

6.Edastada kohtumäärus prokurörile, kaitsjale, X.XXXXXle ja R.R’le (e-post: *). Edasikaebe kord Määrusele ei saa esitada määruskaebust ja määrus jõustub selle tegemisest. Asjaolud Pärnu Maakohtusse saabus 27.11.2018 kriminaalasi nr 18257000269 XXXXX XXXX süüdistuses KarS § 121 lg 1 järgi. 16.11.2019 eelistungil esitas prokurör taotluse kriminaalmenetluse lõpetamiseks XXXXX XXXX suhtes KrMS § 202 lg 1 alusel. Prokuröri taotlus XXXXX XXXXXXX on esitatud süüdistus selles, et tema tungis isiklikel ajenditel tekkinud konflikti käigus 13.07.2018 õhtul kella 21.00 paiku Haapsalu linnas Posti 30 asuva Maxima kaupluse ees tänaval R R’le kallale, püüdes korduvalt lüüa kannatanut rusikaga näkku, kuid kannatanu suutis enamuse löökidest tõrjuda. Ühel korral õnnestus XXXXX XXXXXX tabada kannatanut rusikaga näkku suu piirkonda. Sellise tahtliku tegevusega põhjustas ta kannatanu R R’le füüsilist valu ja tervisekahjustuse- haava suunurka. Samuti võttis ta R R’i kätega haardesse, pannes oma küünarnukist kõverdatud käe ümber kannatanu kaela ja tõmbas teda allapoole enda ligi. Selle tagajärjel kukkusid maha ja läksid katki kannatanu päikeseprillid Armani maksumusega 160 eurot. Peale seda haaras XXXXX XXXX kahe käega kannatanu T-särgist kinni ja tiris sellest, mille tagajärjel särk maksumusega 50 eurot purunes. Sellise tegevusega pani XXXXX XXXX toime teise inimese tervise kahjustamise ja valu tekitanud kehalise väärkohtlemise, s.o KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritav kuritegu on alla keskmise raskusastmega teise astme kuritegu, mille eest on ette nähtud ka kõige kergemaliigiline karistusliik - rahaline karistus ning vangistus ühest kuust ühe aastani. XXXXX XXXXX süü ei ole suur ja avalik menetlushuvi puudub, kuna toime on pandud üks teise astme kuritegu. Kuriteoga ei ole tekitatud kannatanule olulisi tervisekahjustusi ja kannatanut tabas XXXXX XXXX näkku vaid ühel korral. Oluline on süü suuruse hindamisel asjaolu, et konflikti alustas kannatanu R R, kes tungis XXXXX XXXXXXX isiklike suhete pinnal tekkinud tüli käigus kallale, keda lõi korduvalt näo piirkonda. Peale seda jätkus nende konflikt, mille käigus lõi XXXXX XXXX omakorda R R’i. Sellises KarS § 121 lg 1 järgi kvalifitseeritavas kuriteos lõpetas Lääne Ringkonnaprokuratuur 16.10.2018 menetluse R R suhtes KrMS § 202 alusel avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. XXXXX XXXXX puhul on tegemist on varem väärtegude ja kuritegude eest karistamata isikuga. Ta töötab *, kust saab tema sõnul miinimumpalka. Ka EMTA väljavõttest nähtub, et tema maksustatava tulu suurus 2017 aastal oli kuus * eurot. Tema ülalpidamisel on kolm alaealist last. Kriminaalasjas on menetluskuluks riigi õigusabi osutamise eest makstud kaitsjatasu 180 eurot kohtueelses menetluses ja 426 eurot kohtumenetluses. Kannatanu R R esitas kohtumenetluses avalduse, milles loobus prillide lõhkumisega tekitatud kahju hüvitamise nõudest 160 euro suuruses summas, juhul, kui kohus lõpetab menetluse ja süüdistatav täidab talle lõpetamise määrusega pandud kohustused. Tema nõude suuruseks jäi 50 eurot särgi lõhkumise eest. Arvestades seda, et XXXXX XXXX saab miinimumpalka ja peab üleval kolme alaealist last ning et ta peab kuue kuu jooksul hüvitama maksma riigituludesse teatud summa,

1-18-9597 samuti hüvitama kannatanu tsiviilhagi, tuleks süüdistatava varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid arvestades jätta osa kriminaalmenetluse kuludest KrMS § 180 lg 3 alusel riigi kanda ning panna süüdistatavale kohustuseks hüvitada menetluskuludest 50 eurot. Arvestades seda, et kriminaalmenetluse esemeks olevas teise astme kuriteos süüdistatava süü ei suur, kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, eeltoodu alusel ja juhindudes KrMS § 202 lg 1,2,3, ringkonnaprokurör taotles Pärnu Maakohtult: 1) lõpetada kriminaalasjas menetlus XXXXX XXXXX suhtes avaliku menetlushuvi puudumise tõttu. 2)määratava kohustuse liik ja tähtaeg: määrata XXXXX XXXXXXX kohustuseks kuue kuu jooksul arvates kohtumääruse koostamisest: a) maksta riigituludesse 250 eurot, b) hüvitada R R’le kuriteoga tekitatud varaline kahju 50 eurot, c) hüvitada kriminaalmenetluse kulu riigile 50 eurot. Kohtu seisukoht KrMS § 202 lg 1 sätestab, et kui kriminaalmenetluse ese on teise astme kuritegu ja selles kahtlustatava või süüdistatava isiku süü ei ole suur ning ta on heastanud või asunud heastama kuriteoga tekitatud kahju ja tasunud kriminaalmenetluse kulud või võtnud endale kohustuse tasuda kulud ning kriminaalmenetluse jätkamiseks puudub avalik menetlushuvi, võib prokurör kahtlustatava või süüdistatava nõusolekul taotleda, et kohus kriminaalmenetluse lõpetaks. XXXXX XXXXX kahtlustatakse ühe eise astme kuriteo toimepanemises, mille eest KarS § 121 lg 1 näeb karistusena ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Prokuröri taotluse on XXXXX XXXX allkirjastanud ja kinnitas ka kohtus, et on nõus menetluse lõpetamise ja taotluses märgitud kohustuse määramisega ja menetluskulude hüvitamisega. Kriminaalmenetluse lõpetamise taotluse on allkirjastanud ka kaitsja advokaat M.Viira, kes kohtuistungil samuti kinnitas taotlusega nõustumist. Kohus leiab, et prokuröri taotluses toodud asjaolud kinnitavad, et kriminaalmenetluse lõpetamiseks seaduses ettenähtud alused on olemas. KrMS § 202 lg 2 p 1 ja 2 sätestavad, et kriminaalmenetluse lõpetamise korral võib kohus prokuratuuri taotlusel ja süüdistatava nõusolekul panna talle kohustuse määratud tähtajaks - tasuda kriminaalmenetluse kulud ja hüvitada kuriteoga tekitatud kahju ning maksta kindel summa riigituludesse või sihtotstarbeliseks kasutamiseks üldsuse huvides. Nimetatud §-i lg 3 alusel lõikes 2 loetletud kohustuste täitmise tähtaeg ei või ületada kuut kuud. Kriminaalmenetluse kulu on riigiõigusabi tasu ja kulud 606 eurot / II kd tl 45-48, I kd tl 12-14, 17-19/. Kohus nõustub prokuröri taotluses välja toodud põhjendustega ja leiab, et menetluskulust tuleb X.XXXXXX riigile hüvitada 50 eurot ja KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus menetluskulu 556 eurot riigi kanda. Tsiviilhagi. Koos süüdistusaktiga on kohtusse saabunud R R tsiviilhagi XXXXX XXXX vastu nõudega mõista XXXXX XXXXXXX välja R R’le kuriteoga tekitatud varaline kahju 210 eurot /tl 4 I kd/. Kohtuistungil esitas prokurör kohtule kannatanu R.R avalduse /tl 15 I kd/, milles ta avaldab, et loobub 160 eurosest nõudest, mis tekkis prillide lõhkumisega, nõude suuruseks jääb 50 eurot. Ülejäänud summa osas loobub nõudest kui X.XXXX täidab kohtu poolt talle määratud tingimusi.