1-19-193/2 - Isikuvastased süüteod - Tervisevastased süüteod - Tartu Maakohus Tartu kohtumaja - lahend.ee

KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata J.G-le katseajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi. KarS § 75 lg 4 alusel määrata J.G-le katseajaks lisakohustus registreerida ennast alates kohtulahendi jõustumisest ühe (1) kuu jooksul riikliku alkoholiravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise“ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Viljandi Haiglas või Tartu Ülikooli Kliinikumis (teenusele pöördumiseks Tartus võimalik registreerida ennast sõltuvushäirete õe vastuvõtule telefonil 7 319 100 või internetis aadressil http://www.kliinikum.ee/eriarsti-vastuvott/registreerumine) ning läbida hindamine meditsiiniasutuse määratud ajal. KarS § 78 p 1 alusel hakata J.G katseaega arvestama alates kohtuotsuse kuulutamisest, kontrollnõudeid ja kohustusi kohaldada kohtuotsuse jõustumisest. Määrata J.G katseajaks Tartu Vangla kriminaalhooldusosakonna Tartu esinduse (asukoht: Tartu, Tiigi 78) kriminaalhooldusametniku järelevalve alla. Asitõendid – 2 DVD-R plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures – jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel menetluskuludena riigituludesse välja mõista J.G-lt sundraha kakssada nelikümmend (240) eurot ja kaitsjatasu ükssada kakskümmend (120) eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta ülejäänud menetluskulud riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et J.G on õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud osade kaupa alates kohtuotsuse jõustumisest ühe (1) aasta jooksul. Menetluskulud tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist ühele järgmistest Maksu- ja Tolliameti arveldusarvetest: EE351010052031000004 (SEB Pank AS, SWIFT: EEUHEE2X), EE502200221014193355 (Swedbank AS, SWIFT: HABAEE2X) või EE401700017002872300 (Luminor Bank AS, SWIFT: NDEAEE2X), märkides viitenumbriks 99919700001760. Menetluskulude tasumisel tuleb ülekande selgituses näidata kriminaalasja number ning isiku nimi, kelle eest menetluskulud tasuti. Väljamõistetud summade vabatahtlikult tasumata jätmisel määratud tähtaja jooksul peale kohtuotsuse jõustumist pööratakse kohtuotsus sundtäitmisele kohtutäituri kaudu. Sundtäitmisega kaasnevad süüdimõistetule täitemenetluse kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsuse peale on õigus kohtumenetluse poolel esitada apellatsioonkaebus kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise või kriminaalmenetlusõiguse olulise rikkumise peale. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse Tartu Ringkonnakohtule kirjalikult vormistatuna viieteistkümne (15) päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võib esitada apellatsiooni viieteistkümne (15) päeva jooksul alates süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast.

08.jaanuaril 2019. a kella 22:30 paiku Tartumaal XXX asuvas majas kasutas füüsilist vägivalda oma abikaasa S. N. suhtes, mis seisnes selles, et J.G lõi mitmel korral kannatanule lahtiste kätega vastu käsi, misjärel haaras kinni kannatanu kätest ja pigistas kõvasti, misjärel lõi kannatanule ühel korral jalaga parema puusa piirkonda ja viskas kannatanu suunas keraamilise kausiga. Sellise tegevusega põhjustas J.G S. N. le füüsilist valu. Sellise tegevusega pani J.G toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo, s.o teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt. Kokkulepe Toimunud kokkuleppemenetluse läbirääkimiste käigus süüdistatav ja tema kaitsja nõustusid kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Kokkuleppes taotleb prokurör KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemise eest J.G-le karistuseks 7 kuud vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka kahtlustatavana kinnipidamise aeg 09.–10. jaanuar 2019. a, s.o 2 päeva ning lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks mõista 6 kuud 28 päeva vangistust. KarS § 74 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetavat vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui J.G ei pane 1 aasta pikkuse katseaja jooksul toime uut kuritegu ning täidab KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2, 4 alusel temale määratavaid lisakohustusi. KarS § 75 lg 1 alusel on J.G käitumiskontrolli ajal kohustatud: elama kohtu määratud alalises elukohas; ilmuma kriminaalhooldusametniku määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; alluma kriminaalhooldusametniku kontrollile oma elukohas ning esitama kriminaalhooldusametnikule andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 alusel määrata J.G-le käitumiskontrolli ajaks lisakohustus mitte tarvitada alkoholi ning KarS § 75 lg 4 alusel kohustada teda alates kohtulahendi jõustumisest hiljemalt 1 kuu jooksul registreerima ennast riikliku alkoholi ravi programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames alkoholitarvitamise häire diagnoosimiseks „Esmase hindamise„ teenusele kas Lõuna-Eesti Haiglas, Põhja-Eesti Regionaalhaiglas, Pärnu Haiglas, Tartu Ülikooli Kliinikumis või Viljandi Haiglas ja läbima hindamise meditsiiniasutusest saadud ajal. Menetluskuludeks on kokkuleppe kohaselt sundraha 405 eurot ja kaitsjatasu 129 eurot. J.G töötab XXX, kuid teeb kõike, mida vaja teha on. Töötasu on XXX eurot

kuus. Abikaasa teenib XXX eurot kuus. Perekond elab J.G-le kuuluvas majas, igakuised kommunaalkulud on umbes 50 kuus. Kuigi J.G ei ole oma abikaasa lapsi lapsendanud, siis tegelikkuses peab ta neid üleval, lapsed on XXX aastased. J.G võttis tarbimislaenu, et abikaasa saaks Ukrainas kolm aastat tagasi operatsioonile minna, mida ta nüüd igakuiselt tagasi maksab. J.G ja tema abikaasa töötasu kulub enamasti ära ja säästa õnnestub neil harva. Süüdistatavalt väljamõistetavad menetluskulud mõjutavad paratamatult kogu perekonna rahalist olukorda. On ilmne, et J.G puuduvad piisavad rahalised vahendid menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja nende väljamõistmine halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. Seega esinevad alused menetluskulude täiendavaks vähendamiseks ning KrMS § 180 lg 1 alusel mõista J.G-lt menetluskuluna välja sundraha summas 240 eurot ja kaitsjatasu 120 eurot, s.o kokku menetluskulud summas 360eurot. Sundraha summas 165 eurot jätta täiendavalt riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada J.G menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest kindlaid igakuiseid osamakseid määramata. Menetlus kohtus Kohtuistungil tunnistas süüdistatav, et talle on avaldatud kokkulepe arusaadav ja ta jäi kohtus selle juurde. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohus on seisukohal, et kokkulepet sõlmides on süüdistatav väljendanud oma tõelist tahet ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse kohaldamise sätteid. J.G tuleb süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja mõista talle karistus vastavalt kokkuleppele. Kriminaalasjas tsiviilhagi ja avalik-õiguslikku nõudeavaldust esitatud ei ole. Konfiskeerimisele kuuluv vara puudub. Asitõenditeks on 2 DVD-R plaati, mis asuvad kriminaaltoimiku materjalide juures ja tuleb jätta kriminaaltoimiku materjalide juurde ka kohtuotsuse jõustumisel. KrMS § 180 lg 1 kohaselt hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. J.G menetluskuludeks on süüdimõistava kohtuotsusega kaasnev sundraha, mis kuulub kiirmenetluse korral vastavalt KrMS § 2565 lg 2 vähendamisele, ja kaitsjatasu. Kohus nõustub kokkuleppes kajastatud menetluskulude suurusega. Arvestades väljamõistetavate menetluskulude suurust, süüdistatava majanduslikku olukorda ja tema seisukohta leiab kohus, et on alust arvata, et menetluskulude täies ulatuses ja korraga äratasumine käiks süüdistatavale ilmselt üle jõu. Seega on põhjendatud kohaldada vastavalt kokkuleppele KrMS § 180 lg 3, jätta osa menetluskuludest riigi kanda ning määrata ülejäänud menetluskulude tasumiseks süüdistatavale pikem tähtaeg koos võimalusega tasuda menetluskulud osade kaupa. Otsuse tegemisel juhindus kohus KrMS § 180, § 2565 , § 248 ja § 249. Kohtunik Anneli Tanum /allkirjastatud digitaalselt/