Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KarS § 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Mihhail Knjazevile Harju Maakohtu 18.04.2018.a kohtuotsusega nr 1-18-2915 mõistetud karistuse ärakandmata osa – 10 kuud ja 20 päeva vangistust – võrra ja mõisteti lõplikuks ärakandmisele kuuluvaks karistuseks 1 (üks) aasta, 2 (kaks) kuud ja 20 (kakskümmend) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvati karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg ning karistusaja alguseks loeti 25.07.2018.a. Mihhail Knjazevi suhtes kohaldatud tõkend, vahistamine, tühistati kohtuotsuse jõustumisel. VÕS § 1055 ja KrMS § 3101 alusel kohaldati kannatanu XX isikuõiguste kaitseks süüdistatavale Mihhail Knjazevile lähenemiskeeld 3 (kolmeks) aastaks alates kohtuotsuse kuulutamisest ning keelati Mihhail Knjazevil läheneda kannatanu XX-le isiklikult ja avalikes kohtades mitte lähemale kui 50 meetrit; keelati Mihhail Knjazevil läheneda kannatanu XX elukohale XXX mitte lähemale kui 100 meetrit; keelati Mihhail Knjazevil läheneda kannatanu XX töökohale YY aadressil YYY mitte lähemale kui 100 meetrit ning keelati Mihhail Knjazevil ühendust võtta kannatanu XX-ga telefoni, kirja ja elektronposti teel ja sotsiaalmeedia ning muude elektrooniliste suhtluskanalite kaudu. KrMS § 175, § 179 alusel mõisteti Mihhail Knjazevilt välja riigituludesse sundraha 1,5 palga alammääras 750 eurot, määratud kaitsjale makstud tasu 539,70 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel jäeti riigi kanda kaitsjatasu summas 30 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrati, et väljamõistetud kriminaalmenetluse kulud, summas 1289,70 eurot, tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena summas 107,48 eurot Kannatanu XX poolt esitatud tsiviilhagi rahuldati täies ulatuses, s.o summas 525 eurot ning VÕS § 1043 ja § 1045 lg 1 p 5, TsMS § 440 lg 1 alusel mõisteti tsiviilhagi Mihhail Knjazevilt kannatanu kasuks välja.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Nimelt on Riigikohus oma lahendis nr 3-1-1-13-15 sedastanud, et õigus vaidlustada kokkuleppemenetluses tehtud otsus põhjendusega, et süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe, tähendab küsimuse tõstatamist, kas süüdistatavale mõistetud karistus on selline, mille seadus talle omistatud teo eest ette näeb. See tähendab, et apellatsioonis peab olema püstitatud küsimus sellest, kas kohus on karistust mõistes kohaldanud õigesti karistusõigust. Ebapiisav on väide, et karistus tundub süüdistatavale liiga range, vaid mõistetud karistus peab olema selline, mis väljub üldse seadusega ettenähtud piiridest. Sellest tulenevalt leiab ringkonnakohus, et süüdistatava apellatsioonis esitatud põhistusel, et tunnistab süüd ja kahetseb, uurimist ei takistanud, pole võimalik kokkuleppemenetluses tehtud karistusotsust apellatsiooni korras vaidlustada. Mihhail Knjazev on süüdi tunnistatud KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi, kus sanktsioon näeb ette rahalise karistuse või kuni viieaastase vangistuse. Talle on mõistetud karistuseks 4 kuuline vangistus, ehk seaduses ettenähtud minimaalse vangistuse ligilähedases määras. KarS § 266 lg 2 p 1 sanktsioon näeb ette karistusena rahalise karistuse või kuni kolmeaastase vangistuse. Süüdistatavale on mõistetud 3 kuuline vangistus, mis samuti jääb seaduses ettenähtud minimaalse vangistuse ligilähedaseks. Seega jäävad mõistetud reaalsed vangistused seaduses ettenähtud piiridesse. KarS § 64 lg 1 alusel liitkaristuse mõistmisel luges kohus kergema karistuse kaetuks raskemaga ja KarS § 65 lg 2 suurendas mõistetud karistust eelmise otsusega mõistetud ärakandmata karistuse võrra. Mõistetud liitkaristused on seaduslikud.

Nagu eelpool märgitud, on süüdistatavalt väljamõistmisele kuuluv tsiviilhagi nõue ning väljamõistmisele kuuluvate menetluskulude suurus ja tasumise viis kokkuleppe esemesse kuuluv küsimus ning kohtul puudub pädevus selle üle kokkuleppe sõlmimise järgselt otsustada kuna kokkuleppemenetluses puuduvad kohtul volitused sõlmitud kokkuleppe muutmiseks. Kohtuotsus ongi kooskõlas sõlmitud ja kohtuistungil kinnitatud kokkuleppega.

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.