Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

Lk 1 / 5

1-18-10022 Süüdi tunnistada Aleksander Viik KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ning mõista karistuseks 8 (kaheksa) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Aleksander Viik KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ning mõista karistuseks 3 (kolm) kuud vangistust. Süüdi tunnistada Aleksander Viik KarS § 3312 järgi ning mõista karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel, mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel, mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat vangistust. KarS § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 05.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 (üheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 (kaks) aastat 9 (üheksa) kuu ja 27 (kahekümne seitsme) päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata karistusaja hulka eelvangistuses viibitud aeg 10.05.201812.05.2018, 13.06.2018-15.06.2018, 06.07.2018-08.07.2018, 23.10.2018-20.12.2018, s.o 2 (kaks) kuud ja 6 (kuus) päeva ning lugeda veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 2 (kaks) aasta 7 (seitse) kuud ja 21 (kakskümmend üks) päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 951 (üheksasaja viiekümne ühe) tunni üldkasuliku tööga ja üldkasuliku töö tegemise tähtajaks määrata 2 (kaks) aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. Üldkasuliku töö tegemise ajal on Aleksander Viik kohustatud järgima KarS § 75 lg-s 1 sätestatud järgmisi kontrollnõudeid: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas, milleks on ankeetandmetes märgitud elukoht; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2, 8 alusel on Aleksander Viik kohustatud üldkasuliku töö ajal osalema sotsiaalprogrammis ja mitte tarvitama alkoholi. KarS § 75 lg 2 p 5 alusel on Aleksander Viik kohustatud üldkasuliku töö ajal osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kui alkoholi tarvitamise häire hindamisel tuvastatakse ravivajadus. Uuringule tuleb registreerida 3 tööpäeva jooksul pärast kohtuotsuse kuulutamist telefonil 447 3296 (esmaspäevast reedeni 8.00-16.00) või kirjutada [email protected], öeldes, et soovite vastuvõtule programmi „Kainem ja tervem Eesti“ raames. Lk 2 / 5

1-18-10022 Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul, alates otsuse avalikult teatavakstegemisest.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Aleksander Viiki süüdistatakse selles, et tema 04.05.2018 kella 09.20 ajal Pärnu linnas avalikus kohas x elumaja ees ründas x haarates kätega xl peapiirkonnast ning heitis x vastu asfalti, põhjustades xil teadvusekaotuse. Oma tahtliku tegevusega ja põhjustades xle tervisekahjustuse rikkus Aleksander Viik KorS § 55 lg 1 p-s 1 sätestatud avalikus kohas käitumise üldnõudeid, häirides x kui kõrvalise ja asjasse mittepuutuvate isiku rahu ning ohustades turvatunnet. Selline tegevus on vastuolus ühiselu aluste, üldtunnustatud suhtlemiskorra, tavade ja kommetega ning näitab üleolevat suhtumist avalikku korda. Seega Aleksander Viik, avalikus kohas käitumise üldnõuete rikkumisega, kui see on toime pandud vägivallaga, pani toime KarS § 263 lg 1 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Lk 3 / 5

1-18-10022 Samuti Aleksander Viiki süüdistatakse selles, et olles varem 04.05.2018 pannud toime vägivallateo x suhtes, 10.05.2018 kella 19.00 ajal ründas, olles alkoholijoobeseisundis, Pärnu linnas x korteris agressiivselt xi, kes oli samal päeval /.../, misjärel x põgenes joostes korterist. Aleksander Viik järgnes xle ja x maja lähistel kõnniteel lükkas selja tagant xi, mille tagajärjel x kukkus asfaldile kõhuli, põhjustades oma tahtliku tegevusega xle füüsilist valu ja hematoomi ning marrastuse parema käe küünarnuki piirkonnas. Samuti Aleksander Viik, olles varem 04.05.2018 ja 10.05.2018 pannud toime vägivallateo x suhtes, 23.10.2018 kella 01.00 paiku tungis Pärnu linnas x korteris kallale xle, põhjustades oma tahtliku tegevusega xle füüsilist valu ja nahamarrastuse kaelal. Seega Aleksander Viik, teisele inimesele valu tekitava tervisekahjustamisega, kui see on toime pandud lähisuhtes ning korduvalt, pani toime KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Samuti Aleksander Viik, olles isik, kellele on 11.05.2018 Pärnu Maakohtu kohtumäärusega kohaldatud ajutine lähenemiskeeld kogu kriminaalmenetluse ajaks ja mille alusel keelati temal viibida Xile ning tema elukoha aadressile Pärnu linn x lähemal kui 50 meetrit ning mitte suhelda Xiga erinevate sidevahendite kaudu, rikkus korduvalt 11.05.2018 Pärnu Maakohtu poolt kohaldatud lähenemiskeeldu, mis seisnes järgnevas: - 13.05.2018 kella 12.30 ajal rikkus ajutist lähenemiskeeldu kui sisenes Xi elukohta Pärnu linnas x - 13.06.2018 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kella 20.00 kuni kella 22.00 tungis ebaseaduslikult ruumi valdaja, Xi, tahte vastaselt akna kaudu Xi valduses olevasse korterisse aadressil Pärnu linnas x - 05.07.2018 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal ajal rikkus ajutist lähenemiskeeldu kui sisenes Xi elukohta Pärnu linnas x ning viibis seal kuni politsei saabumiseni 06.07.2018 kell 00.35 - 06.07.2018 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal ajal, kuid enne kella 22.56 rikkus ajutist lähenemiskeeldu kui viibis Xi elukoha Pärnu linnas x kõrval - 23.10.2018 kella 01.00 paiku viibis Xi elukohas aadressil Pärnu linnas x, kus pani toime Xi väärkohtlemise. Seega Aleksander Viik, kohtulahendiga kohaldatud lähenemiskeelu rikkumisega, pani toime KarS 3312 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

korduva

Samuti Aleksander Viik 13.06.2018 kohtueelse menetlusega täpselt tuvastamata kellaajal, kuid ajavahemikul kella 20.00 kuni kella 22.00 tungis ebaseaduslikult ruumi valdaja, Xi, tahte vastaselt Xi valduses olevasse korterisse aadressil Pärnu linnas x. Seega Aleksander Viik, valdaja tahte vastaselt hoonesse ebaseadusliku tungimisega, kui see on toime pandud elamiseks kasutatavasse ruumi tungimisega, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör tegi ettepaneku Aleksander Viik süüdi tunnistada KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 1 aasta vangistust; KarS § 263 lg 1 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 8 kuud vangistust; KarS § 266 lg 2 p 1 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 3 kuud vangistust; KarS § 3312 järgi ja nõuab kohtus süüdistatavale karistuseks 6 kuud vangistust. KarS § 63 lg 2 ja § 64 lg 1 alusel mõistetud üksikkaristusest suurendada raskeimat ning liitkaristuseks mõista 2 aastat vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel arvata Lk 4 / 5

1-18-10022 Aleksander Viigi eelvangistuses viibitud aeg 10.05.2018-12.05.2018, 13.06.2018-15.06.2018, 06.07.2018-08.07.2018, 23.10.2018-20.12.2018, s.o 2 kuud ja 6 päeva karistusaja hulka ning lugeda temal veel kandmisele kuuluvaks karistuseks 1 aasta 9 kuud ja 24 päeva vangistust. KarS § 74 lg 5 ja § 65 lg 2 alusel suurendada karistust Pärnu Maakohtu 05.07.2017 otsusega mõistetud ärakandmata karistuse, s.o 9 kuu ja 27 päeva vangistuse võrra ning mõista liitkaristuseks 2 aastat ja 7 kuud ja 21 päeva vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendada mõistetud vangistus 951 tunni üldkasuliku tööga, mis tuleb sooritada 2 aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustada Aleksander Viiki üldkasuliku töö tegemise ajal täitma KarS § 75 lg 1 toodud kontrollnõudeid ja KarS § 75 lg 2 p 2, 5, 8 sätestatud kohustusi - osalema sotsiaalprogrammis, mitte tarvitama alkoholi ja osalema programmis „Kainem ja tervem Eesti“, kui alkoholi tarvitamise häire hindamisel tuvastatakse ravivajadus.

KOHTU SEISUKOHT

Kohtuistungil süüdistatav kinnitas, et on kokkuleppest aru saanud ja nõustub sellega. Prokurör jäi sõlmitud kokkuleppe juurde. Kaitsja osavõttu kohtuistungist süüdistatav ei soovinud. Kriminaaltoimiku materjalide alusel ja kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järeldused, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus tuvastas kriminaalasja menetlemisel, et tõendamiseseme asjaolud on selged ning süüdistatav tuleb süüdi mõista vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kannatanu on andnud nõusoleku kokkuleppemenetluse kohaldamiseks. Tõkend ja muud kriminaalmenetluse tagamise vahendid. Tõkend – vahistamine – tühistada kohtuotsuse kuulutamisel. Pärnu Maakohtu 11.05.2018.a määrusega nr 1-18-4050 Aleksander Viigile kohaldatud ajutine lähenemiskeeld Xi suhtes, tühistada kohtuotsuse jõustumisel. Asitõendid ja muud äravõetud objektid. Kriminaalasja materjalide juures olevad 4 CD-plaati ja 1 DVD-plaat, milledel on kõnesalvestised häirekeskusele, x poolt edastatud videofail ja sideettevõtjalt saadud andmed, jätta KrMS § 126 lg 3 p 1 kohaselt kriminaaltoimiku materjalide juurde. Menetluskulud. Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. Süüdistatavale on selgitatud, et süüdimõistva kohtuotsusega kaasneb menetluskulude hüvitamise kohustus. Käesolevas kriminaalasjas on menetluskuludeks KrMS § 179 lg 1 p 2 kohaselt sundraha 750 € seoses teise astme kuriteos süüdimõistmisega ning KrMS § 175 lg 1 p 4 kohaselt riigi õigusabi korras määratud kaitsjale määratud tasu 360 €, kokku 1110 €. KrMS § 180 lg 3 alusel võimaldab kohus Aleksander Viigil tasuda menetluskulud 1110 € ositi 12 kuu jooksul alates 10.01.2019.a kuni summa täieliku tasumiseni, tasudes igakuiselt 92,50 € iga kuu 10-ndaks kuupäevaks.

/allkirjastatud digitaalselt/ Anu Tammeniit Kohtunik

Lk 5 / 5

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.