lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-9189/9

Liiklussüüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.12.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-9189/9
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Liiklussüüteod
Kuulutamise aeg
19.12.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1256
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Sama asja menetluskäik

Riigi Teataja
1-18-9189/4Viru Maakohus Narva kohtumaja26.11.2018

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. detsember 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-18-9189

Kohtukoosseis

Aarne Sarjas

Kriminaalasi

Daniil Keplasti süüdistuses KarS § 424 lg 2 järgi kokkuleppemenetluses

Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 26. novembri 2018. a otsus

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

Süüdistatav Daniil Keplast (isikukood 38606232213), määruskaebus

RESOLUTSIOON

Jätta Daniil Keplasti määruskaebus Viru Maakohtu 26. novembri 2018. a otsuse peale läbi vaatamata ja tagastada kaebus esitajale. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

1.Daniil Keplast on kohtu alla antud süüdistatuna KarS § 424 lg 2 järgi selles, et tema, olles
15.veebruaril 2012 kohtulikult karistatud karistusseadustiku (KarS) §-s 424 ettenähtud kuriteo (joobeseisundis mootorsõiduki juhtimise) eest, juhtis 5. aprillil 2018 kella 1.55 paiku Narva linnas Mõisa tänaval taas mootorsõidukit Mercedes-Benz E320 Universal (reg.märgiga XXX), olles joobeseisundis (alkoholisisaldus veres oli 2,54+/-0,06 mg/g). Sellise käitumisega rikkus D. Keplast liiklusseaduse (LS) § 69 lg-t 1, mille kohaselt ei tohi juht olla joobeseisundis. Oma tegevusega pani D. Keplast toime mootorsõiduki juhtimise joobeseisundis, kui see on toime pandud korduvalt, s.t KarS § 424 lg 2 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Sarnased lahendid

Liiklussüüteod
  • 08.09.20261-26-6256/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5664/7Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
  • 08.09.20261-26-5149/6Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6185/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 03.09.20261-26-6218/4Tartu Maakohus Tartu kohtumaja
  • 02.09.20261-26-6180/4Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
2.Viru Maakohtu 26. novembri 2018. a otsusega tunnistati D. Keplast kokkuleppemenetluses süüdi KarS § 424 lg 2 järgi ja talle mõisteti karistuseks 1 aasta ja 6 kuud

vangistust. KarS § 69 lg 1 alusel asendas kohus D. Keplastile mõistetud karistuse 540 tunni üldkasuliku tööga. KarS § 69 lg 3 alusel määrati üldkasuliku töö tegemise tähtajaks 2 aastat alates kohtuotsuse jõustumisest. KarS § 69 lg 4 alusel kohustas maakohus D. Keplasti üldkasuliku töö tegemisel järgima KarS § 75 lg 1 p-des 1–6 ja lg 2 p-des 2, 21 ja 8 sätestatud kontrollnõudeid ja kohustusi. KarS § 50 lg 1 p 1 alusel võttis maakohus D. Keplastilt ära mootorsõiduki juhtimise õigus üheks aastaks alates kohtuotsuse jõustumisest. D. Keplastilt mõisteti Eesti Vabariigi kasuks välja sundraha 750 eurot ja joobeseisundi tuvastamise kulu 37,71 eurot, kokku 787,71 eurot. Kriminaalmenetluse seadustiku (KrMS) § 180 lg 3 alusel määras kohus, et D. Keplastilt väljamõistetud menetluskulud peab süüdistatav tasuma ositi ühe aasta jooksul alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust.

3.D. Keplast esitas maakohtu otsuse peale määruskaebuse, milles vaidlustab temalt kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid summas 787,71 eurot. D. Keplast palub tasumisele kuuluvaid menetluskulusid vähendada, jättes osa kohtukuludest riigi kanda. D. Keplast selgitab määruskaebuses, et kohtuotsusega võeti temalt ära mootorsõiduki juhtimise õigus. Seoses sellega kaalub tema praegune tööandja M. AS temaga töösuhte lõpetamist ning ta võib kaotada stabiilse sissetuleku, kuni uue töökoha leidmiseni. Ta on kohustatud pidama ülal oma alaealist tütart ning seetõttu on tal ka raske tasuda temalt väljamõistetud kohtukulusid.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT

4.Ringkonnakohus, tutvunud maakohtu otsuse ja selle peale esitatud määruskaebusega, leiab, et kaebus tuleb jätta läbi vaatamata.
5.D. Keplast vaidlustas temalt kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsusega välja mõistetud menetluskulusid määruskaebe, mitte apellatsiooni korras. Kolleegiumi hinnangul on see kriminaalmenetluse seadustiku kohaselt võimalik, kuivõrd pole sätet, mis välistaks KrMS § 189 lg 3 ja § 191 lg 1 kohaldamise kokkuleppemenetluses. Samas peab arvestama, et KrMS § 318 lg 3 p-st 4 tulenevalt on kokkuleppemenetluses tehtud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisel määruskaebeõigus sarnaselt apellatsiooniõigusele piiratud vaid KrMS § 318 lg-s 4 loetletud juhtudega. Nii on Riigikohus asunud seisukohale, et KrMS § 318 lg 3 p-s 4 sätestatud edasikaebepiirang kohaldub ka menetluskulude hüvitamise otsustuse vaidlustamisele. Teisisõnu peab kokkuleppemenetluses lahendatud kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse peale esitatud kaebuses sisalduma viide mõnele kriminaalmenetluse seadustiku 9. peatüki 2. jao või KrMS § 339 lg 1 sätte rikkumisele. KrMS § 318 lg-s 4 nimetatud aluse puudumise korral tuleb ringkonnakohtul jätta kaebus KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.) Riigikohtu viidatud lahendis räägitakse „kaebusest“ üldiselt, mitte üksnes apellatsioonist. Seega on kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuses sisalduvat kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustust võimalik vaidlustada nii apellatsioonis kui ka määruskaebuses, kuid mõlemal juhul üksnes KrMS § 318 lg-s 4 ette nähtud alustel.
6.Nagu eelnevalt märgitud, on kaebeõigus kokkuleppemenetluses KrMS § 318 lg 3 p 4 ja lg 4 kohaselt piiratud. Seetõttu saab ringkonnakohus Viru Maakohtu 26. novembri 2018. a otsuses sisalduvale kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustusele hinnangut andes kontrollida vaid seda, kas selle otsustuse tegemisel on järgitud kokkuleppemenetluse norme.
7.KrMS § 248 lg 1 p 5 mõtte kohaselt saab kohus kokkuleppemenetluses teha üldjuhul üksnes sellise kohtuotsuse, mis vastab täies ulatuses kokkuleppe sisule, s.t KrMS §-s 245

nimetatud küsimuste lahendamisel ei tohi kohus kokkuleppest kõrvale kalduda (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 1. juuli 2013. a otsus asjas nr 3-1-2-4-12, p 40). Olukorras, kus kohus kokkuleppe sisuga (mingis osas) ei nõustu, tuleb tal kriminaaltoimik KrMS § 248 lg 1 p 2 või 3 alusel prokuratuurile tagastada, samuti ei ole välistatud see, et kohus teeb süüdistatavale, kaitsjale ja prokuratuurile ettepaneku kokkulepet kohtuistungil muuta (vt ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 13. mai 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-47-16, p 7). Seega on kohtu pädevuses kokkuleppemenetluses sõlmitud kokkuleppe n-ö kinnitamine süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega või selle kinnitamisest keeldumine kriminaalasja tagastamisega prokuratuurile. Kokkuleppe muutmiseks puuduvad kohtul volitused. (Vt Riigikohtu kriminaalkolleegiumi 11. veebruari 2016. a määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3.)

10.KrMS § 245 lg 1 p 12 kohaselt märgitakse kokkuleppes ka süüdistatava poolt hüvitatavad kriminaalmenetluse kulud võimaluse korral absoluutsummana. Seega tuleb maakohtul juhinduda menetluskulude hüvitamise otsustuse tegemisel − nii nagu kõikide teiste kokkuleppega hõlmatud küsimuste lahendamisel − KrMS § 248 lg-st 1 (Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.3). Riigikohus on KrMS § 245 lg 1 p-le 12 tuginedes selgitanud, et prokurör, süüdistatav ja kaitsja peavad jõudma läbirääkimiste käigus kokkuleppele nii kohtueelses menetluses tekkinud kui ka kohtumenetluses tekkida võivate menetluskulude hüvitamises, samuti võimalikus menetluskulude vähendamises ja menetluskulude ositi hüvitamises KrMS § 180 lg 3 alusel, s.o menetluskulude kandmise võimalikus individualiseerimises. Süüdistatava poolt hüvitatavad menetluskulud tuleb märkida kokkuleppesse võimaluse korral absoluutsummana, see tähendab, et kokkuleppes tuleb kokkuvõtvalt kajastada kokkuleppe sõlmimise ajaks tekkinud ja süüdistatavalt väljamõistetavate menetluskulude koosseis ja suurus. Kuna eesseisvas kohtumenetluses tekkida võivate kulude täpne suurus pole kokkuleppe sõlmimise ajal teada, võib selle kulu hüvitamise kokkulepet kajastada konkreetset summat välja toomata, piirdudes näiteks üldpõhimõtte sedastamisega, et ka kohtumenetluses tekkivad kriminaalmenetluse kulud jäävad süüdistatava kanda või mõistetakse süüdistatavalt välja, või vastupidi, et need jäävad riigi kanda. (Vt Riigikohtu määrus asjas nr 3-1-1-7-16, p 5.2.)
11.Kõnealuses asjas on D. Keplast, tema kaitsja ja prokurör sõlminud 7. novembril 2018 kokkuleppe, milles on muuhulgas kokku lepitud ka süüdistatava poolt hüvitamisele kuuluvates kriminaalmenetluse kuludes. Kokkuleppe kohaselt on menetluskuludeks sundraha 750 eurot ja joobeseisundi tuvastamise ekspertiisi maksumus 37,71 eurot. Kokkuleppes on kriminaalmenetluse kulud esitatud ka absoluutsummana, märkides, et kokku kuulub D. Keplastilt menetluskuludena väljamõistmisele 787,71 eurot. Kokkuleppe kohaselt on A. Keplastil õigus tasuda väljamõistetud menetluskulud alates kohtuotsuse jõustumisele järgnevast kuust ühe aasta jooksul.
12.Kohus arutas kokkulepet 26. novembril 2018 peetud kohtuistungil. Istungiprotokollist nähtub, et D. Keplast on vastanud kohtuniku küsimusele, et kokkuleppe sisu on talle arusaadav ja ta jääb kokkuleppe juurde. Maakohus kinnitas kokkuleppe süüdimõistva kohtuotsuse tegemisega. Eeltoodust tuleneb, et maakohus ei ole otsust tehes rikkunud kokkuleppemenetluse norme. Samuti ei ole alust väita, et kohus oleks oluliselt rikkunud kriminaalmenetlusõigust. Järelikult puudub alus maakohtu otsuse vaidlustamiseks.
13.KrMS § 326 lg 2 p 3 kohaselt koostab kohtunik kaebuse läbi vaatamata jätmise määruse ja tagastab kaebuse apellandile muu hulgas juhul, kui selle on esitanud isik, kellel ei ole KrMS § 318 järgi apellatsiooniõigust. Kuna eeltoodud põhjustel ei ole D. Keplastil KrMS § 318 lg 3

p 4 ja lg 4 järgi õigust maakohtu otsust määruskaebuses märgitud küsimuses vaidlustada, tuleb kaebus jätta KrMS § 326 lg 2 p 3 alusel läbi vaatamata ja tagastada esitajale.

/allkiri/ Aarne Sarjas

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 02.09.20261-26-6173/3Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval
  • 02.09.20261-26-4560/7Pärnu Maakohus Pärnu kohtumaja Kuninga tänaval