Liiklussüüteod

eurot,

katteks mis

riigieelarve

tuleb

tasuda

kohtumääruse jõustumisest 30 päeva jooksul. Makseinfo koos viitenumbriga menetluskulude tasumiseks edastatakse Riho Traublumile eraldi dokumendina. Edasikaebamise kord

Käesoleva määruse peale saab advokaadi vahendusel esitada määruskaebuse Tallinna Ringkonnakohtu kaudu Riigikohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil kaebuse esitaja sai vaidlustatavast kohtumäärusest teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK:

Harju Maakohtu 9. novembri 2018 otsusega mõisteti Riho Traublum süüdi KarS § 4231 järgi ja karistati vangistusega 3 kuud. KrMS § 238 lg 2 kohaselt vähendati karistust ühe kolmandiku võrra ja mõisteti lõplikuks karistuseks 2 kuud vangistust. KarS 65 lg 2 alusel suurendati mõistetud karistust Harju Maakohtu 18. jaanuari 2018 otsusega mõistetud karistuse ärakandmata osa, s.o 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva, võrra ning lõplikuks karistuseks mõisteti 5 aastat 1 kuu ja 25 päeva vangistust. KarS § 68 lg 1 alusel loeti karistusaja alguseks 29. september 2018. Tõkend vahistamine määrati tühistada kohtuotsuse jõustumisel. R. Traublum on mõistetud süüdi selles, et tema, omamata mootorsõiduki juhtimise õigust, juhtis 5. septembril 2018 mootorsõidukit, mille eest karistati teda Viru Maakohtu

APELLATSIOONIDE SISU:

Maakohtu otsusele esitasid apellatsioonid süüdistatav R. Traublum ja tema kaitsja adv. K. Nersesjan, kes vaidlustavad R. Traublumile mõistetud karistust. Süüdistatava kaitsja leiab, et süüdistatavale mõistetud karistus on liiga karm ning ei vasta süüdimõistetu isikule. Kaitsja ei nõustu maakohtuga selles nagu poleks R. Traublumi puhul põhjendatud mõista talle veelkord rahalist karistust. Esiteks juhib kaitsja tähelepanu, et varasemalt analoogseid kuritegusid ta toime pannud ei ole. Tegemist on esmakordse sellelaadse rikkumisega. Teiseks, karistusregistri väljavõtte

kohaselt puudub süüdistataval juhtimisõigus alates 27. juulist 2018, seega tegemist on isikuga, kes oskab autot juhtida ning ta ei olnud ohtlik ei endale ega teistele. Kolmandaks, viimati oli ta karistatud 18. jaanuari 2018.a kohtuotsusega KarS § 121 lg 1, § 184 lg 1 järgi 5 aasta pikkuse vangistusega, mis jäeti täitmisele pööramata KarS § 74 lg 1,3 alusel, tegemist oli teiseliigilise kuriteoga. KarS § 4231 näeb võimaliku sanktsioonina ette rahalise karistuse või kuni üheaastase vangistuse. Kaitsja leiab, et arvestades, et R. Traublumil on 4 alaealist last ning lähtudes süüteo toimepanemise asjaoludest, mis iseloomustavad tegu ja tagajärge ning süüdlase käitumise motiivi ja eesmärki (R. Traublum istus rooli selleks, et tuua alaealistele lastele abipakke), siis on igati mõistlik ja proportsionaalne karistada süüdistatavat rahalise karistusega. Reaalse vangistuse mõistmisel, kannatab tema perekond, so elukaaslane ja alaealised lapsed (4 last), kes jäävad pikaks ajaks ilma isata. Ka Riigikohtu kriminaalkolleegiumi praktikas on osutatud sellele, et kellegi tegelik karistuslik mõjutamine saab toimuda vaid inimese hoiakute muutmise kaudu ja seega konkreetse isiku omadusi arvestades. Süüteo asjaolusid arvestades, on igati kohane ja mõistlik karistada R. Traublumi rahalise karistusega, võimaldades tal jätkata käimist kriminaalhooldusametniku juures ning sellega anda süüdistatavale tõsine hoiatus, et on vaja teha olulisi korrektiive oma käitumise ja edasise elu osas. Realse vangistuse kohaldamine (5 aastaks!) on ebaproportsionaalne ning ei vasta isiku süü suurusele. Ka süüdistatav ise palub arvestada, et tal on neli alaealist last ja abikaasa üksi ei suuda tagada perele sissetulekut, toimetulekut ja lastele kasvatust. Reaalse vangistusega kaotab süüdistatav sissetuleku ja selline karistus mõjub laastavalt laste tulevikule. Kahetseb tehtut väga ja palub mitte pöörata täitmisele eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistust. Arvab, et apellatsiooni läbivaatamise ajaks on ta juba ära kandnud temale mõistetud 2 kuulise vangistuse.

RINGKONNAKOHTU SEISUKOHT:

Kohtukolleegium, tutvunud kriminaalasja materjalide ning esitatud apellatsioonidega, leiab üksmeelselt, et apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud, perspektiivitud ning tuleb sellest tulenevalt jätta läbi vaatamata (RKKKo nr 3-1-1-55-07). Riigikohtu kriminaalkolleegium on leidnud, et sellisena tuleb käsitada apellatsiooni, milles esitatud argumendid ei ole konkreetse kriminaalasja lahendamise seisukohalt õiguslikult relevantsed ega anna seetõttu ühelgi juhul alust esimese astme kohtuotsuse või selles esitatud järelduste muutmiseks. Küsimus, kas esitatud apellatsioon on ilmselt põhjendamatu KrMS § 326 lg 2 teise lause tähenduses, tuleb ringkonnakohtul lahendada iga kriminaalasja pinnalt eraldi, arvestades kaebuses esitatud argumentide asjakohasust (RKKKo nr 3-1-1-96-09). Kui apellandi väited ei ole õiguslikult asjakohatud, peab ringkonnakohus KrMS § 326 lg 2 teisest lausest juhindumist eriti põhjalikult kaaluma, lähtudes konkreetse asja eripärast. Apellatsiooni läbi vaatamata jätmine on võimalik juhul, kui juba eelmenetluses selgub, et apellatsioonil puudub ilmselgelt edulootus ehk tegemist on perspektiivitu apellatsiooniga. Nii võib ringkonnakohus jätta karistuse muutmist taotleva apellatsiooni KrMS § 326 lg 2 teisele

lausele tuginevalt läbi vaatamata põhjendusega, et mõistetud karistus ei hälbi karistuspraktikast (RKKKo nr 3-1-1-120-09). Siinjuures peab kohtukolleegium vajalikuks selgitada, et eelosutatud Riigikohtu lahendites viidatud KrMS § 326 lg-le 2 vastab käesoleval ajal samas sõnastuses KrMS § 326 lg 3. Nagu nähtub esitatud apellatsioonidest on nende eesmärgiks süüdistatava pääsemine reaalsest vangistusest. Seejuures lähtub kaitsja arusaamast, et karistades R. Traublumi vaidlustatud kohtuotsusega tuvastatud kuriteo eest rahalise karistusega, pääseb süüdistatav eelmise kohtuotsusega tingimisi mõistetud vangistuse täitmisele pööramisest e vangi minemisest. Selles osas selgitab kohtukolleegium järgmist. Tallinna Ringkonnakohus on varasemalt korduvalt väljendanud oma seisukohta selles, et olukorras, kui kohus mõistab isikule, kes on katseaja kestel pannud toime uue tahtliku kuriteo rahalise karistuse, kuulub kohaldamisele KarS § 74 lg 6. KarS § 74 lg 6 sätestab, et kui süüdimõistetu paneb katseajal toime uue kuriteo, mille eest teda karistatakse rahalise karistusega, mõistetakse liitkaristus vastavalt KarS § 65 lõikes 2 sätestatule. Sellisel juhul võib kohus jätta eelmise kuriteo eest mõistetud karistuse täitmisele pööramata, määrates, et uue kuriteo eest mõistetud rahaline karistus viiakse täide iseseisvalt. KarS § 74 lg 6 sõnastusest lähtudes on sellistel juhtudel eelmise kohtuotsusega mõistetud karistuse täitmisele pööramine reegel ja kohtule on antud õigus seda mitte kohaldada, kuid sellisel juhul peab kohus oma otsustust põhjendama. Ilmselgelt on uue tahtliku kuriteo toimepanemine katseaja kestel katseaja tingimuste kõige raskem rikkumine ja põhjus, miks sellisel juhul jääb eelmise kohtuotsusega mõistetud vangistus täitmisele pööramata, peab olema kohtuotsusest väljaloetav. Igal konkreetsel juhul, kui isikule mõistetakse tingimuslik vangistus, selgitatakse kohtuotsuses, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele vaid siis, kui isik ei pane katseaja kestel toime uut tahtlikku kuritegu ja täidab temale pandud konntrollnõudeid ja kohustusi. Kohtukolleegiumi hinnangul ei ole selliseid mõistlikke põhjendusi konkreetset isikut ja tema poolt toimepandud uue kuriteo tehiolusid arvestades ka võimalik leida. Siinjuures viitab kohtukolleegium KarS § 74 lg 5 sätetele. Nimelt on alates 1. jaanuarist 2015 võimalik uue tahtliku kuriteo toimepanemise eest katseajal uuesti kohaldada liitkaristusest tingimisi vabastamist koos käitumiskontrolliga, allutades süüdlase elektroonilisele valvele KarS § 75 lõike 2 punktis 9 sätestatud korras. Nagu selgub uue karistusseadustiku eelnõu seletuskirjast, on muudatuse eesmärk regulatsiooni paindlikumaks muutmine. Seejuures märgitakse, et reeglina mõistab kohus katseajal toime pandud uue tahtliku kuriteo eest liitkaristuseks reaalse vangistuse. Võib aga esineda olukordi, mil isiku reaalselt vangi saatmine ei ole otstarbekas – nt kui tegemist on sisult eriliigiliste kuritegudega või kui kuritegude toimepanemisest on kaua aega möödas jms. Kohtukolleegium leiab, et needsamad põhimõtted on kohaldatavad ka KarS § 74 lg 6 rakendamisel. Süüdistatav pani toime uue tahtliku kuriteo toime 8 kuud peale seda, kui temale oli määratud pikaajaline vangistus tingimisi maksimaalse e 5aastase katseajaga. Arvestades katseaja pikkust võib kindlalt väita, et uus kuritegu oli toime pandud sisuliselt katseaja alguskuudel. Eelmine kohtuotsus jõustus alles 11. juunil 2018, mis aga tähendab seda, et kriminaalhooldus oli uue kuriteo toimepanemise ajaks alles alanud. Selline suhtumine kohtu poolt varasemalt üles näidatud usaldusse annab alust järeldada, et R. Traublumile ei olnud selline karistus piisav õiguskuulekale

teele asumiseks. Seetõttu on maakohtu seisukoht selles, et süüdistatavale tuleb mõista liitkaristusena reaalne vangistus põhjendatud ning apellatsioonides esitatud väited seda seisukohta ümber ei lükka. Arvestades eeltoodut selgitab kohtukolleegium, et isegi, kui süüdistatavale rahalise karistuse mõistmine oleks põhjendatud, ei päästaks see teda reaalsest vangistusest eelmise kohtuotsusega mõistetud ärakandmata karistuse osas e tal tuleks ära kanda 4 aastat 11 kuud ja 25 päeva lisaks võimalikule rahalisele karistusele. Maakohus on põhjalikult vaaginud võimalust süüdistatava karistamiseks rahalise karistusega ning põhjalikult selgitanud, miks ei pea seda võimalikuks. Apellatsioonides ei ole neid maakohtu seisukohti ümber lükatud. Mis aga puudutab neid raskusi, milliseid süüdistatava sõnul toob temale kaasa reaalne vangistus, peab kohtukolleegium vajalikuks märkida, et inimene, kes paneb toime kuriteo, peab oskama ette näha võimalikke tagajärgi ning seda, et kuriteo toimepanemisega kaasnevad mitmed elumuutused ja kohustused mitte üksnes süüdimõistetule, vaid ka tema perekonnale. Süüdistatava kaitsja adv. Karine Nersesjan on esitanud taotluse hüvitada õigusabi kulud. Õigusabile on kaitsja kulutanud apellatsioonimenetluses taotluse kohaselt 1 tunni, mille eest on tasu 50 eurot (koos käibemaksuga 60). Kohtukolleegium peab taotlust põhjendatuks. KrMS § 185 lg 2 alusel kuuluvad apellatsioonimenetluse kulud väljamõistmisele süüdistatavalt. Neil asjaoludel ja lähtuvalt KrMS § 326 lg-st 3 leiab kohtukoosseis üksmeelselt, et esitatud apellatsioonid on ilmselt põhjendamatud.

/allkirjastatud digitaalselt/

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.