Süüteod perekonna ja alaealise vastu › Süüteod perekonna vastu

KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 7, 12 alusel määrata, et J.D on õigus tasumisele kuuluv menetluskulu kokku 600 (kuussada) eurot tasuda vabatahtlikult 12-ne kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, tasudes igakuiselt iga kuu 28. kuupäevaks vähemalt 50 eurot kuni menetluskulu täieliku tasumiseni. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulu tuleb tasuda kohtu määratud tähtaja jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest Maksuja Tolliameti arveldusarvele EE351010052031000004 SEB Pank AS või EE502200221014193355 Swedbank AS või EE401700017002872300 Luminor Bank AS, märkides ära viitenumbri 99918700067556 ning selgituse “J.D, otsus nr 1-18-9207, menetluskulu“. Menetluskulu on võimalik vabatahtlikult tasuda kohtuotsuses määratud aja jooksul. Kui rahalised kohustused pole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

KOHTUOTSUSE PÕHIOSA

Süüdistus J.D süüdistatakse selles, et tema lapsevanemana on kõrvale hoidunud oma nooremate kui 18-aastaste laste A. I. ( sünd XX.XX.XXXX. a) ja K. I. (sünd XX.XX.XXXX. a) ülalpidamise kohustuse täitmisest, mis seisneb selles, et Tartu Maakohtu 26. juuni 2008. a otsusega tsiviilasjas nr 2-08-7922 mõisteti temalt alates 01.01.2008. a välja igakuine elatisraha summas 2175,00 krooni, s.o 139,01 eurot kummagi lapse eest eraldi kuni laste täisealiseks saamiseni, mida suurendati Tartu Maakohtu 6. augusti 2014. a otsusega tsiviilasjas nr 2-1453261, millega mõisteti temalt alates 01.09.2014. a välja igakuine elatisraha summas 177,50 eurot, kuid mitte vähem kui pool Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära, kummagi lapse eest eraldi kuni laste täisealiseks saamiseni ja perioodi 13.06.-31.08.2014. a eest summa 461,50 eurot kummagi lapse eest eraldi, kuid J.D pikema aja vältel perioodil mai 2010 kuni detsember 2014 kuritahtlikult ja perioodil jaanuar 2015 kuni august 2018 teadvalt, olles töövõimeline isik, kes ei ole nimetatud perioodidel olnud ametlikult arvele võetud töötu ega tööotsijana ning kellele ei ole töövõimetusega seoses välja makstud hüvitisi, toetusi ega pensione, jättis kohtu poolt välja mõistetud elatisraha täies ulatuses süstemaatiliselt maksmata, samal ajal on tema töötamine tuvastatud näiteks pikaajaliselt sanitaartehnikuna 2 (4)

Soomes ning alates 2014. a septembrist tema elukaaslasele V. S. kuuluvas V. M. OÜ-s, kus ei ole talle senini töötasu üldse makstud ega ole tehtud kinnipidamisi elatise tasumiseks, samuti on tuvastatavad korduvad J.D ja temale kuulunud äriühingu YLO San OÜ-ga seotud rahakanded V. S. Swedbanki pangakontolt ja pangakontole nr XXX, varjates selliselt oma sissetulekuid ja kulusid olukorras, kus J.D enda pangakontod on kas arestitud või puudub nendel rahavoog, millest teha kinnipidamisi elatise tasumiseks. Pikaajaline, käesoleval juhul aastaid kestnud elatise mittetasumine täies ulatuses on vaadeldav elatise maksmisest kõrvalehoidumisena. J.D on kuritahtlikult ja teadvalt jätnud elatise tasumata, tegemata mõistlikke jõupingutusi oma varalise seisu parandamiseks, näiteks otsinud piisava intensiivsusega tasuvamat tööd või muud legaalset sissetulekuallikat, mis oleks võimaldanud tal laste ülalpidamise kohustust täita, ja omamata mõjuvaid põhjuseid elatisraha mittemaksmiseks, mis 03.08.2018. a seisuga on viinud pikaajalise ja süstemaatilise elatusraha maksmata jätmise tõttu olulise võlgnevuseni summas 30 559,27 eurot. Sellega pani J.D toime KarS § 169 järgi kvalifitseeritava kuriteo, so lapse ülalpidamise kohustuse rikkumine. Kokkuleppe sisu KarS §-s 169 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest küsib prokurör kohtus J.D-le karistuseks 9 kuud vangistust. KarS § 73 lg-te 1, 3 alusel tingimisi jätta karistuseks mõistetud vangistus kohaldamata ja täielikult täitmisele pööramata, kui J.D ei pane 1 aasta 3 kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. Kriminaalmenetluse kuluks on KrMS § 175 lg 1 p 9 ja § 179 lg 1 p 2 alusel teise astme kuriteos süüdimõistvakohtuotsusega kaasnev sundraha 750,00 eurot. J.D ülalpidamisel on 3 last, kellest 2 last elavad koos süüdistatavaga. J.D on samuti lapsendanud elukaaslase V. S. lapse. Süüdistatav töötab V. M. OÜ-s, mille eest hakkab teenima töötasu 160 eurot kuus. Elukohaga seoses süüdistataval kulusid ei ole, kulud tasub elukaaslane. Süüdistatavalt nõuavad erinevaid võlgnevusi sisse mitu kohtutäiturit, s.h rahaliselt suurt elatise võlgnevust. Vara ja sääste J.D ei ole. Suuresti elab süüdistatav elukaaslase arvel. Süüdistataval on lepinguline kaitsja, kes esitab talle kriminaalmenetluses osalemise eest samuti tasutaotluse. On ilmne, et süüdistataval puuduvad reaalsed võimalused menetluskulude täiemahuliseks tasumiseks ja nende väljamõistmine halvendaks oluliselt tema ja tema perekonna hakkamasaamist. Suure tõenäosusega tasuks menetluskulud süüdistatava elukaaslane, mis aga ei ole õiglane lahendus. Esinevad alused menetluskulude osaliseks vähendamiseks. KrMS § 180 lg 1 alusel mõista J.D-lt menetluskuluna välja 600,00 eurot sundraha. KrMS § 180 lg 3 alusel jätta sundaraha summas 150,00 eurot jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel lubada J.D menetluskulud hüvitada ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest selliselt, et iga kuu 28. kuupäevaks tuleb süüdistataval tasuda vähemalt 50,00 eurot. Kohtu seisukoht kokkuleppe osas Kriminaalasja kohtulikul arutamisel tegi kohus kindlaks, et kokkulepet sõlmides sai süüdistatav J.D aru kokkuleppe sisust ja nõustus sellega. Kohtuistungil kinnitas süüdistatav J.D, et kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Süüdistatav nõustus nii toimepandud teo, selle kvalifikatsiooni kui ka prokuröri poolt taotletud karistusega. Süüdistatav kinnitas, et on teadlik menetluskulude tasumise kohustusest ja nõustus menetluskulude tasumisega. 3 (4)

Prokurör, kaitsja ja süüdistatav jäid sõlmitud kokkuleppe juurde ning palusid selle otsuse tegemisel aluseks võtta. Kohtuliku arutamise ja süüdistatava selgituste põhjal teeb kohus järelduse, et süüdistatava poolt kokkuleppe sõlmimine on olnud tema tõelise tahte avaldus ning kriminaalasja menetlemisel on järgitud kõiki kokkuleppemenetluse sätteid. Kohus, tutvunud kriminaaltoimiku materjalidega ja kuulanud ära kohtumenetluse poolte seisukohad, leiab, et süüdistatava, tema kaitsja ja prokuröri vahel on sõlmitud kokkulepe järgides KrMS §-de 239-245 sätteid. Kohus leiab, et kriminaalasjas kogutud tõendid annavad aluse J.D süüdi tunnistada KarS § 169 järgi ning mõista temale karistus vastavalt sõlmitud kokkuleppele. Kohtu seisukoht menetluskulude osas J.D menetluskuluks on süüdimõistva kohtuotsusega kaasnev sundraha, milleks on teise astme kuriteo toimepanemises süüdimõistmise korral 1,5 kuupalga alammäära, s.o 750 eurot (alates 1. jaanuarist 2018.a on kuupalga alammäär 500 eurot). Vastavalt KrMS § 180 lg-le 1 hüvitab süüdimõistva kohtuotsuse korral menetluskulud süüdimõistetu. KrMS § 180 lg 3 kohaselt arvestab kohus menetluskulusid määrates süüdimõistetu varalist seisundit ja resotsialiseerumisväljavaateid. Kui menetluskulude hüvitamine ilmselt käib süüdimõistetule üle jõu, jätab kohus osa neist riigi kanda. Alaealise puhul võib menetluskulud tervikuna jätta riigi kanda. Kohus võib määrata, et kriminaalmenetluse kulud hüvitatakse ositi. J.D on nõus vabatahtlikult menetluskulud tasuma, kuid taotles nende vähendamist ja tasumise ajatamist 12 kuuks, kuivõrd ta elatub hetkel torutöödena tehtavatest juhutöödest. Talle on jõukohane tasuda menetluskulu katteks igakuiselt 50 eurot. Kohus leiab, et kõigi menetluskulude hüvitamine täismahus ja korraga, arvestades J.D sissetulekuid, käib süüdistatavale ilmselgelt üle jõu. KrMS § 180 lg 3 alusel jätab kohus J.D sundrahast 150 eurot riigi kanda. Kohus on seisukohal, et arvestades J.D varalist seisundit ning resotsialiseerumisväljavaateid, on põhjendatud anda KrMS § 180 lg 3, § 313 lg 1 p 12 alusel süüdistatavale võimalus tasuda menetluskulud kokku 600 eurot ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. / Marju Persidskaja kohtunik

4 (4)

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.