Muud

ettepanek võlausaldajatele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg, nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht.

kohtumäärust

pankrotihaldur

Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine

Edasikaebamise kord Käesoleva määruse peale võib võlgnik esitada määruskaebuse 15 päeva jooksul arvates määruse määruskaebuse esitajale kättetoimetamisest Viru Maakohtu kaudu Tartu Ringkonnakohtule. Määruskaebuse esitamisel tasuda riigilõiv. Asjaolud ja menetluse käik

TF Bank AB (publ.) Eesti filiaal (avaldaja, võlausaldaja) esitas 30.10.2024 Viru Maakohtule avalduse Z K. (võlgnik) pankroti väljakuulutamiseks. Avalduse kohaselt, avaldaja ja võlgniku vahel on sõlmitud tarbijakrediidilepingud 18.12.2018 summale 10 000 eurot lepingutasuga 500 eurot (Leping 1) ja 05.12.2018 summale 3200 eurot lepingutasuga 160 eurot (Leping 2). Osamaksetega rohkem kui kolm kuud viivitamise tõttu ütles avaldaja lepingud erakorraliselt üles 25.03.2021. Ülesütlemisel oli Lepingust 1 tulenev koguvõlgnevus 9206,97 eurot (põhiosa 8664,20, intress 506,57, võlgnevuse sissenõudmise kulud 19,40, haldustasu 11,60, viivis 5,20). Alates 26.03.2021 arvestab avaldaja viivist tagastamata põhiosalt lepingujärgses määras (19,90% aastas, 0,055% päevas). Perioodil 26.03.2021 – 30.10.2024 (1315 päeva) on lisandunud viivis 6 266,38 eurot. Lepingust 1 tulenev nõue on kokku 15 473,35 eurot. Ülesütlemisel oli Lepingust 2 tulenev koguvõlgnevus 2649,68 eurot (põhiosa 2441,94, intress 175,72, võlgnevuse sissenõudmise kulud 16,13, haldustasu 11,60, viivis 4,29). Alates 26.03.2021 arvestab avaldaja viivist tagastamata põhiosalt lepingujärgses määras (19,90% aastas, 0,055% päevas). Perioodil 26.03.2021 – 30.10.2024 (1315 päeva) on lisandunud viivis 1 776,13 eurot. Lepingust 2 tulenev nõue on kokku 4415, 81 eurot. Lepingutest tulenev summaarne nõue on 19 889,16 eurot. Avaldajale teadaolevalt on võlgnikul ka teised võlausaldajad, kelle nõuded juulis 2021 moodustasid vähemalt 20 000 eurot. Arvestades, et juulist 2021 kuni oktoobrini 2024 on TF Bank AB nõue kahekordistunud, siis tuleb eeldada, et teiste võlausaldajate nõuded on samuti kahekordistunud, mistõttu on see hinnanguliselt 40 000 eurot. Koos teiste võlausaldajate nõuetega on võlgniku vastu nõudeid vähemalt 60 000 eurot. Käesolevas lõikes esitatud väited on kohtule teada tsiviilasja nr 2-21-11825 materjalide alusel. Registervara võlgnikul puudub. 2021. aastal oli tema sissetulek kalendrikuus 1 000 eurot. On usutav, et 2024. a sügisel on sissetulek ilmselt pisut suurem, kuid avaldaja arvates ei ole see ilmselt suurem kui Eesti keskmine palk, mis on ca 2 000 eurot kalendrikuus. On ilmselge, et võlgnik ei suuda oma töötasust võlausaldajate nõudeid rahuldada, võlgnik on püsivalt maksejõuetu PankrS § 1 lg 2 mõttes. Tsiviilasjas nr 2-21-11825 on võlgnik proovinud oma võlgnevused lahendada võlgade ümberkujundamise kaudu, kuid see menetlus on lõpetatud Viru Maakohtu 29.10.2024. a määrusega põhjusel, et võlgnik ei teinud kohtuga koostööd. Avaldaja on esitanud võlgnikule pankrotihoiatuse 11.10.2024 ning see e-kiri on võlgniku postkasti jõudnud mõni sekund peale saatmist. Vastavalt Riigikohtu seisukohale loetakse e-kiri kättetoimetatuks nädala jooksul arvestades selle saatmisest, kui võlgnik ei kinnita kättesaamist varem. Pankrotihoiatus on võlgniku poolt saadud kätte hiljemalt 18.10.2024. Võlgnik on avaldajat ignoreerinud ning pole midagi tasunud.

korteriomand (registriosa nr XXX), (Lisa 8). 16.02.2021.a. kinkisid võlgnik ja tema endine abikaasa korteriomandi oma pojale (I. K., IK XXX) (Lisa 9). Kinkelepingu kohaselt hinnati korteriomandi väärtuseks 15 000 eurot. Sama tehinguga seati ka eluaegne isiklik kasutusõigus võlgniku kasuks. PankrS § 111 lg 1 p 2 sätestab, et kohus tunnistab kehtetuks kinkelepingu, kui leping sõlmiti enne PankrS § 111 lg 1 punktis 1 nimetatud tähtaja algust, kuid viie aasta jooksul enne ajutise halduri või usaldusisiku nimetamist, kui kingisaaja oli võlgniku lähikondne ja kui kingisaaja või võlgnik ei tõenda, et võlgnik oli kinkimise ajal maksejõuline ega muutunud maksejõuetuks kinkimise tõttu. Usaldusisik on seisukohal, et esinevad kinkelepingu tagasivõitmise alused, kui kohus kuulutab välja võlgniku pankroti. Samas tuleks kinkelepingu tagasivõitmisel jagada korteriomand (on ühisvara koosseisus) ja saadud tulemist eelduslikult 50% laekuks pankrotivara koosseisu. Võlgniku tuludeklaratsioonid (nende olemasolul)/andmed võlgniku tulude kohta on toodud lisatud MTA vastuses (Lisa 4). Võlgniku pangakontodega seonduv informatsioon on esitatud Lisas 3. Võlgnik oli perioodil 24.03.2001-01.10.2007 abielus M. K.`iga (IK XXX). Varasuhte liigiks oli ühisvara. Võlgniku endise abikaasa nimele vararegistrites registreeritud ja abielu kestel omandatud vara ei tuvastatud. Usaldusisik on tutvunud võlgniku varalise seisuga kogutud dokumentide alusel ja hindab võlgniku vara ja õiguste esialgselt võimalikuks prognoositavaks väärtuseks 0,00 EUR (ilma kinkelepingu tagasivõitmiseta ja töötasu makseteta, mis ületavad mittearestitava summa). Võlgniku kohustused: Usaldusisikule teadaolevate andmete põhjal ületavad võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 36 170 EUR võrra (arvestamata võimalikku kinkelepingu tagasivõitmist). Usaldusisik on seisukohal, et võlgnik on olukorras, kus ta ei suuda oma kohustusi tähtaegselt täita. Võlgnik on usaldusisikul olevate andmete kohaselt maksejõuetu. Pankrotiseaduse mõtte kohaselt kujutab maksejõuetus endast olukorda, kus võlgnik ei suuda tähtaegselt oma kohustusi täita. Võlgnik on hetkel olukorras, kus võlgnikul puuduvad reaalsed vahendid olemasolevate kohustuste täitmiseks. Võlgniku suutmatus oma kohustusi täita ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. Peamine põhjus maksejõuetuse tekkimisel on usaldusisiku arvates kokkuvõtvalt asjaolu, et võlgnik ei täida oma kohustusi. Kogutud andmetel võlgnikul ka puuduvad vahendid kõikide kohustuste täitmiseks. Võlgniku maksejõuetuse tekke täpset aega on aruande koostamise ajaks keeruline määrata, kuid arvestades täitemenetluste algusaegu, siis selleks võib suure tõenäosusega 2021 aasta. Kohus pidas tsiviilasjas nr 2-24-16482 kohtuistungi võlausaldaja, võlgniku ja usaldusisiku osavõtul. Võlausaldaja soovib võlgniku pankroti väljakuulutamist ning kohustustest vabastamise menetluse algatamist. Võlgnik avaldas arvamust, et ta suudaks võlgasid kohtu poolt määratud tähtaja jooksul tasuda. Samas tuli võlgniku selgitustest välja, et reaalselt tal siiski käesoleval ajal saadavast sissetulekust võlgade tasumiseks ei jätkuks. Usaldusisik jäi esitatud aruande juurde.

KOHTU SEISUKOHT

FiMS § 43 kohaselt füüsilisest isikust võlgniku pankroti väljakuulutamine ja pankrotimenetluse läbiviimine toimub pankrotiseaduses sätestatud korras, kui füüsilise isiku maksejõuetuse seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 12 lg.1 kohaselt võlausaldaja võib võlgniku suhtes esitada maksejõuetusavalduse pankroti väljakuulutamiseks või võlgade ümberkujundamise menetluse algatamiseks.

Võlausaldaja maksejõuetusavaldusele kohaldatakse pankrotiseaduses võlausaldaja pankrotiavalduse kohta sätestatut, kui käesolevas seaduses ei ole sätestatud teisiti. FiMS § 18 lg 1 sätestab, et maksejõuetusavaldus vaadatakse läbi pankrotiseaduses pankrotiavalduse läbivaatamiseks sätestatu kohaselt, kui käesolevas seaduses ei ole ette nähtud teisiti. Kohus arutab võlgniku ja usaldusisikuga võlgnevuste tasumise väljavaateid eesmärgiga valida võlgniku makseraskuste ületamiseks sobivaim menetluse liik. FiMS § 18 lg 2 kohaselt kohus, vaadanud maksejõuetusavalduse läbi: kuulutab välja võlgniku pankroti vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 sätestatule (p 1) või kuulutab välja võlgniku pankroti ja algatab kohustustest vabastamise menetluse vastavalt pankrotiseaduse §-s 31 ja käesoleva seaduse §-s 45 sätestatule (p 2). PankrS § 31 lg 1 kohaselt kuulutab kohus pankroti välja, kui võlgnik on maksejõuetu. PankrS § 1 lg 2 kohaselt on võlgnik maksejõuetu, kui ta ei suuda rahuldada võlausaldaja sissenõutavaks muutunud nõuet ja see suutmatus ei ole võlgniku majanduslikust olukorrast tulenevalt ajutine. PankrS § 31 lg 2 kohaselt olenemata füüsilisest isikust võlgniku maksejõuetusest jätab kohus pankroti välja kuulutamata, kui esineb usaldusisiku nimetamata jätmise alus. Kohus võib siiski pankroti välja kuulutada, kui võlgnik või kolmas isik on enne usaldusisiku nimetamist täitnud kohustuse, millel maksejõuetusavaldus põhineb, või andnud piisava tagatise kohustuse täitmiseks. Kohus arutas 13.01.2025 toimunud kohtuistungil võlausaldaja, võlgnikuga usaldusisiku antud arvamust. Võlgnik ei vaielnud vastu, et tema kohustused ületavad tema vara ja selline seis ei ole ajutine. Kohus on seisukohal, et võlausaldaja poolt kohtule esitatud maksejõuetusavaldusest, usaldusisiku hinnangust ning kogutud tõenditest nähtub, et võlgniku kohustused ületavad temal olemasolevat vara. Võlgniku sissetulekuks oli 2024 1200 eurot kuus. 2025 loodab ta töötasuna teenida 1300-1400 eurot kuus. Vara puudub. Võlgniku ja tema endise abikaasa omandis oli korteriomand (registriosa nr XXX), (Lisa 8). 16.02.2021.a. kinkisid võlgnik ja tema endine abikaasa korteriomandi oma pojale (I. K., ik XXX) (Lisa 9). Kinkelepingu kohaselt hinnati korteriomandi väärtuseks 15 000 eurot. Sama tehinguga seati ka eluaegne isiklik kasutusõigus võlgniku kasuks. Usaldusisik peab vara tagasivõitmist perspektiivikaks. võlgniku kohustused võlgniku varasid vähemalt ca 36 170 EUR võrra. Kohus loeb tuvastatuks, et võlgnik on maksejõuetu ning maksejõetus on püsiva iseloomuga. Tulenevalt PankrS § 31 lg-test 5, 6 kuulutab kohus võlgniku pankroti välja määrusega (pankrotimäärus). Pankroti väljakuulutamisega algab pankrotimenetlus. Pankroti väljakuulutamisel otsustab kohus võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aja ja koha, pankrotihalduri (haldur) nimetamise, täitemenetluse jätkamise vastavalt täitemenetluse seadustiku §-s 511 sätestatule ning hagi tagamise abinõude kohaldamise. Kui hagi tagamise abinõusid oli kohaldatud enne pankroti väljakuulutamist, jäävad need kehtima, kui kohus ei otsusta teisiti. Hillar Villers andis kohtule nõusoleku enda määramiseks pankrotihalduriks ja usaldusisikuks ning kinnitas, et on sõltumatu võlgnikust ja võlausaldajatest. Kohus on seisukohal, et Hillar Villers on usaldusväärne isik pankrotihalduriks nimetamiseks ja ta on võlgniku usaldusisik vähemalt kuni pankrotimenetluse lõpuni FiMS § 46 lg 1 esimese lause kohaselt. Kohus kuulutab võlgniku Z K. pankroti välja 17.01.2025 kell 11.00, nimetab võlgniku pankrotihalduriks Hillar Villersi ja korraldab võlausaldajate esimese üldkoosoleku 05.02.2025 algusega kell 14.00 videokonverentsi teel.

Kohus selgitab:  

Tulenevalt PankrS § 36 lg 6 võib füüsilisest isikust võlgnik pankrotivara käsutada halduri nõusolekul. Halduri nõusolekuta tehtud käsutustehing on tühine. Pankroti väljakuulutamisel müüb pankrotihaldur võlgnikule kuuluva vara. Pankrotimenetluse eesmärgiks on võlausaldajate nõuete rahuldamine võlgniku vara arvel (PankrS § 2).

Tulenevalt PankrS § 18 lg-test 1, 3; § 20 lg-st 1, § 21 lg 1 ning TsMS § 378 lg 1 p-dest 2-6 rakendab kohus pankroti välja kuulutamisel ilma ajutist haldurit nimetamata oma määrusega järgmised pankrotiavalduse tagamise abinõud: pankrotiavalduse tagamiseks keelab kohus avaldajal oma varade käsutamise ilma pankrotihalduri nõusolekuta. Pankrotiavalduse tagamise osas täidab kohtumäärust pankrotihaldur täitemenetluse seadustikus sätestatud korras. TMS § 51 lg 1 järgi täitemenetlus lõpeb võlgniku pankroti väljakuulutamisega. Tulenevalt PankrS § 33 lg-test 1, 2 ja 3 avaldab kohus viivitamata pankrotimääruse kohta teate väljaandes Ametlikud Teadaanded (pankrotiteade), milles märgitakse pankroti välja kuulutanud kohtu nimi, otsuse tegemise kuupäev ja kellaaeg, andmed võlgniku ja halduri kohta, ettepanek võlausaldajatele, samuti PankrS § 44 lg-s 4 nimetatud teadaolevatele isikutele oma nõuete esitamiseks ja nõuete esitamise tähtaeg ning võlausaldajate esimese üldkoosoleku toimumise aeg ja koht. Pankrotiteates tuleb märkida nõude tähtaegselt esitamata jätmise tagajärjed. Kohus saadab kohtumääruse pankrotihaldurile ning usalduslik Hillar Villersile, samuti avaldajale ja võlgnikule. Menetluskulude jaotus ja kindlaksmääramine FiMS § 54 lg 1 sätestab, et usaldusisikul on õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Sama sätte teise lõike kohaselt kuni maksejõuetusavalduse läbivaatamise lõpuni hüvitatakse usaldusisikule tasu ja vajalikud kulutused pankrotiseaduses ajutise halduri tasu ja vajalike kulutuste hüvitamise sätete kohaselt. Kohus määrab usaldusisikule tasu ja vajalike kulutuste hüvitise FiMS § 18 lõikes 2 nimetatud otsuse tegemisel. FiMS § 54 lg 4 järgi määrab kohus usaldusisikule tasu usaldusisiku taotlusel. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus töö mahtu, keerukust ja usaldusisiku kutseoskusi. Usaldusisik peab esitama koos taotlusega tasu arvestuse. Kohus võib usaldusisiku tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu usaldusisik tegutseb (FiMS § 54 lg 9). PankrS § 150 kohaselt on pankrotimenetluse kulud muu hulgas ajutise halduri või usaldusisiku tasu ning ajutise halduri või usaldusisiku tehtud vajalikud kulutused oma ülesannete täitmiseks. PankrS § 23 lg 1, 2 ja 3 kohaselt on ajutisel halduril õigus saada oma ülesannete täitmise eest tasu, mille suuruse määrab kohus, samuti nõuda oma ülesannete täitmiseks tehtud vajalike kulutuste hüvitamist, mida tasu ei kata. Tasu suuruse määramisel arvestab kohus ajutise halduri ülesannete mahtu ja keerukust ning ajutise halduri kutseoskusi. Kohus kontrollib ajutise halduri ülesannete täitmiseks tehtud kulutuste põhjendatust ja kinnitab vajalike ning põhjendatud kulutuste suuruse. Tasu suuruse arvutamise aluseks on ülesannete täitmisele kuluv aeg. Ajutise halduri tasu katab ka halduri tegevusega seotud üldised kulud, sealhulgas kulud büroo pidamisele, sidekulud ja riigisisesed reisikulud. Ajutine haldur esitab kohtule tööaja arvestuse andmed ja koos PankrS § 22 lõikes 5 nimetatud aruandega taotluse nende kulutuste hüvitamiseks, mida ajutise halduri tasu ei kata. Kulutuste

hüvitamise taotluses märgib haldur kulutuse suuruse, tekkimise põhjuse või aluse ja tekkimise aja. Ajutise halduri tunnitasu ülemmäär on summa, mis vastab ühele viiendikule töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordsest alammäärast. Ajutise halduri tasule maksude lisamisel lähtutakse PankrS § 65 lõikes 11 sätestatust. Lõike 6 kohaselt võib kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavate kulutuste tasumise määrata büroole, mille kaudu ajutine haldur tegutseb. PankrS § 150 lg 1 ja 2 kohaselt kui pankrotiavaldus rahuldatakse või maksejõuetusavalduse alusel kuulutatakse välja pankrot, tasutakse ajutise halduri tasu pankrotivarast. PankrS § 23 lg 4 sätestab, et kui võlgniku avalduse alusel alustatud menetlus lõpetatakse raugemisega pankrotti välja kuulutamata ja võlgniku varast ei jätku vajalikeks väljamakseteks, mõistab kohus ajutise halduri tasu ja hüvitatavad kulutused välja võlgnikult, kuid võib määrata nende hüvitamise riigi vahenditest. Riigi vahenditest ei hüvitata ajutise halduri tasu ja kulutusi suuremas summas, kui on tasu määramise ajal töölepingu seaduse § 29 lõike 5 alusel kehtestatud kuupalga ühekordne alammäär (sealhulgas seaduses ettenähtud maksud, välja arvatud käibemaks). 2024. aastal on kuupalga alamäär 820 eurot. PankrS § 23 lg 51 kohaselt PankrS § 23 lg 4 ettenähtud riigi vahenditest hüvitatava ajutise halduri tasumäära ja kulutuste suuruse ning hüvitamise korra kehtestab valdkonna eest vastutav minister määrusega. Kooskõlas Justiitsministri 01.02.2021 määruse nr 2 „Ajutise halduri ja pankrotihalduri tasu ja kulutuste riigi vahenditest hüvitamise kord“ §-ga 1 „kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, arvestab kohus tasu §-s 2 sätestatud tasumäärade alusel. Tasu arvestatakse poole tunni täpsusega ning ümardatuna järgmise täiseuroni.“ Viidatud määruse § 2 lg 1 kohaselt kui ajutise halduri või pankrotihalduri tasu hüvitatakse riigi vahenditest, on tasu 33 eurot poole tunni kohta. Usaldusisik Hillar Villers esitas 20.12.2024 tasutaotluse koos tasu arvestusega FiMS § 54 lg 2 ja PankrS § 23 lg-te 2, 3 kohaselt. Usaldusisik taotleb tasu 7 tunni eest määraga 150 eurot tund, kokku 1050 eurot, lisandub käibemaks 252 eurot. Usaldusisik taotleb tasu maksmist JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto EEXXX Swedbank) võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali poolt kohtu deposiiti tasutud summast (usaldusisikule teadaolevalt 1 500,00 eurot). Ülejäänud summa ehk 198,00 eurot tagastada võlausaldajale. Usaldusisiku töömaht 7 tundi on kohane selles menetluses. Kohus leiab, et usaldusisiku tasu kuulub väljamõistmisele taotletavas suuruses, kuna see vastab nii tehtud töö mahule, keerukusele, kui ka usaldusisiku kvalifikatsioonile. Eeltoodust tulenevalt tuleb usaldusisiku tasu summas 1 302,00 eurot (sisaldab käibemaksu) välja maksta võlausaldaja TF Bank AB (publ.) Eesti filiaali poolt kohtu deposiiti tasutud summast (usaldusisikule teadaolevalt 1 500,00 eurot) JeweLex Advokaadibüroo OÜ-le (arvelduskonto EEXXX Swedbank), millise kaudu usaldusisik tegutseb. Ülejäänud summa ehk 198,00 eurot tagastada võlausaldajale. Nimetatud summad sisaldavad käibemaksu. /allkirjastatud digitaalselt/ Olev Mihkelson kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.