Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

SÜÜDISTUS

17.05.2012 esitatud süüdistusakti kohaselt on D .H kohtu alla antud süüdistatuna karistusseadustiku (KarS) § 214 lg 2 p -s 1, § 266 lg -s 2 ja § -s 424 sätestatud süütegude toimepanemise eest. 22.01.201 3 süüdistusakti kohaselt süüdistatakse D.H selles, et tema 2011. a juulis täpselt tuvastamata päeval kutsus R . T endaga kaasa Kundas Staadioni tänaval ühe maja nurga taha, kus surus R. T vastu maja seina, nõudis temalt raha ja kui R. T vastas, et tal ei ole raha, siis otsis läbi tema riiete taskud lubades anda talle „lõuga nii, et on haiglas“, mispeale R. T andiski D.H-le 30 eurot. - selles, et tema KarS § 200 lg 2 p- s 4 tähendatud isikuna eelmisest sündmusest mõni aeg hiljem juulis 2011. a täpselt tuvastamata päeval Kundas Kasemäe tänaval kaupluse OG Elektra lähedal kutsus jällegi R. T endaga kaasa lähedalasuva endise pumbamaja nurga taha, kus teatas, et R. T on talle raha võlgu ning et nüüd „hakkavad hambad lendama“ ning kui R. T ütles, et tal ei ole raha, siis lõi teda põlvega korduvalt kõhtu, nõudis raha ja otsis läbi R. T taskud võttes ära 80 eurot sularaha. - selles, et KarS § 200 lg 2 p -s 4 tähendatud isikuna 10.08.2011 kella 19.00 paiku Lääne Virumaal Sõmeru vallas Andja külas asuvas AS Aeroc tehase juures ligines R. T , nõudis raha, hakkas teda tirima sõiduautosse ning võttis mingil hetkel R. T ka kõrist kinni. R. T õnnestus vabaneda tehasest väljunud inimeste sekkumisel. - selles, et tema KarS § 200 lg 2 p- s 4 tähendatud isikuna 15.09.2011 kella 22.00 paiku xxxx korteris hakkas R. T raha nõudma ähvardades tal karguga pea lõhki lüüa ning ära tappa (D.H jalg oli kipsis ja ta kasutas liikumiseks karke). Kui R. T teatas, et tal ei ole raha, siis D.H lõi R. T ühel korral suu piirkonda. Seega D.H võttes korduvalt ära võõraid vallasasju nende ebaseadusliku omastamise eesmärgil ja kasutades seejuures vägivalda, pani toime KarS § 200 lg 2 p 4 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.H süüdistatakse selles, et tema KarS § 214 lg 2 p 1 tähendatud isikuna 09.08.2011 Kundas Lontova tänava piirkonnas kohtudes R. T küsis temalt raha 50 eurot ja R. T kartes D.H lubaski järgmisel päeval raha maksta. D.H käskis R. T taskud ette näidata ja võttis ära mobiiltelefoni Nokia 3311 väärtusega 40 eurot ning raha mittetoomisel lubas R. T kõik hambad välja lüüa. Seega D.H KarS § 214 lg 2 p 1 tähendatud isikuna nõudes varalise kasu üleandmist ja kasutades seejuures vägivalda, pani toime KarS § 214 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. D.H süüdistatakse selles, et tema KarS § 266 lg 2 p 1 tähendatud isikuna 12.10.2011 kella 04.00 paiku tungis Harjumaal Viimsis Nelgi tee 30 juurde pargitud sõidukisse xxxx registreerimisnumber xxxx lõhkudes auto kolmnurkse klaasi, esiklaasi ja rikkudes sõiduki esikonsooli ning varastas sellest A J kuuluva jope väärtusega 30 eurot, varalise väärtuseta võtmed ja päikeseprillid väärtusega 3 eurot. Seega D.H KarS § 266 lg 2 p- s 1 tähendatud isikuna tungides valdaja tahte vastaselt võõrasse sõidukisse, pani toime KarS § 266 lg 2 p 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

D.H on kohtu alla antud süüdistatuna selles, et tema juhtis 26.12.2011 kella 06.10 paiku Tallinnas Raadiku 13 maja juures sõiduautot xxxx registreerimisnumber xxxx narkojoobeseisundis. Seega D .H juhtides sõidukit joobeseisundis pani toime KarS § 424 järgi kvalifitseeritava kuriteo.

Kannatanu R T ́ega seotud kuriteoepisoodid

ASJAOLUD

KOHTU PÕHJENDUSED JA TÕENDID

D.H ́ile 30 eurot. Seepeale teatas D .H, et valetamise eest peab R. T talle nüüd veel 50 eurot andma. D.H eitab vägivalda ja raha saamist. Tunnistab vaid, et ta kohtus R. T ́ ega Staadioni tänaval ja küsis võlga tagasi. Staa dioni tänaval toimunud episoodi puhul on tegemist nn sõna – sõna vastu olukorraga. Kohtupraktikas on aktsepteeritud, et süüdimõistev kohtuotsus võib tugineda ka vaid ühele tõendile, ka kannatanu ütlustele (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-85-00 p 5.2). Samas on Riigikohtu praktikas ka rõhutatud, et vaid ühe tõendi pinnalt kuriteo faktiliste asjaolude tuvastatuse põhjendamine kohtu poolt peab olema selline, et kohtu siseveendumuse kujunemine oleks kohtuotsuse lugejal e eriti selgesti jälgitav (Riigikohtu lahend nr 3-1-1-109-10 p 10; lahend nr 3-1-1-21-09 p 11). Hinnates R. T ́e ütlusi kõikide kuriteoepisoodide kohta tervikuna peab kohus neid usaldusväärseks. Arvestades asjaolu, et teiste kuriteoepisoodide puhul on olemas ka muud tõendid, mis kannatanu ütluste õigsust ja usaldusväärsust kinnitavad, puudub kohtul alus arvata, et kannatanu oleks valetanud ka Staadioni tänava episoodis toimunu kohta. Oluline on seegi, et asja arutamisel ei tuvastatud viiteid selle kohta, et kannatanu oleks süüdistatava suhtes vaenulikult meelestatud või püüaks anda teda alusetult süüstavaid ütlusi. Samaaegselt viitab süüdistatava ütluste ebausaldusväärsusele kõikide kuriteoepisoodide puhul asjaolu, et süüdistatav põhjendab oma tegevust kõigis kuriteoepisoodides kannatanu poolt temalt väidetavalt võetud tagasimaksmata laenuga olukorras, kus ta ei oska nimetada selle laenusuhte tekkimise a sjaolusid ega ka selgitada nõutava rahasumma suurust. Kuivõrd igasugused usaldusväärsed tõendid nimetatud laenusuhte olemasolu kohta puuduvad, siis leiab kohus, et D.H väited laenust on ennastõigustavad, paljasõnalised ja ebausaldusväärsed. See ebausaldusväärsus kandub paratamatult üle ka teistele süüdistatava ennastõigustavatele väidetele. 3.2 KarS § 200 lg 2 p 4 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H ́i tegevuses OG Elektra (Grossi) poe juures toimunud episoodis on tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et kannatanu oli koos S V ́i ja V M ́ga poe ees, kui sinna tuli D.H koos sõber K . D.H kutsus ta vaiksemasse kohta ähvardades, et kui ei tule, siis hakkavad hambad lendama, pumbajaama juures küsis D.H temalt raha , lubades raha mittesaamisel tappa anda. Kannatanu väitel ta vastas, et raha ei ole, kuid D.H kuulis, et kannatanu taskus kõlisevad mündid, võttis temal kõrist kinni, lõi mitu korda põlvega kõhtu, tegi tasku takjast lahti , võttis taskust prillikoti ja prillikotist võttis raha. R. T ́e sõnul palus ta D .H, et see jätaks talle mingigi raha. D.H hakkas teda mõnitama, et kas jätame R kommiraha või mitte, ja tõi R. T ́ele poest ühe Ibise või viski. Ära minnes käskis D.H kõik tema kõned vastu võtta, sest veel on vaja raha tuua. D.H ́i po olt R. T ́e kaasakutsumist ja ähvardamist peksasaamisega kinnitavad oma ütlustes tunnistajad S. V ja V. M (I kd, tlk 81 pöördel – 83, tlk 84). Tunnistaja V. M andis ütlused ka selle kohta, et R. T oli D.H ́ iga kaasa minnes närviline (I kd, tlk 84), et kui kohtas R. T ́t paar tundi hiljem, siis väitis viimane, et D.H lõi teda jalaga kõhtu ja võttis raha (I kd, tlk 84 pöördel). D.H eitab ähvardamist ja löömist, väidab, et kannatanu andis talle raha vabatahtlikult. Kohus leiab, et D.H ütlused on ennastõigustavad ja ebausaldusväärsed kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate üksikasjalike ütlustega. 3.3 Staadioni tänava episoodis ja OG Elektra poe episoodis realiseeris D .H oma käitumisega KarS § 200 lg 2 p 4 objektiivse süüteokoosseisu tunnused, kui ta mõlemas episoodis ähvardas kannatanut peksasaamisega ja kasutas kannatanu suhtes ka füüsilist vägivalda. Vägivalla kasutamine oli asjaoluks, mis murdis kannatanu vastupanu ja tegi

võimalikuks kannatanule kuulunud raha äravõtmise D.H ́ i poolt. Võttes võõra vallasasja ära ja jättes selle endale, kehtestas süüdistatav asja suhtes uue valduse ning viis sellega lõpule röövimise objektiivsese süüteokoosseisu kuuluva vallasasja äravõtmise . 3.4 Subjektiivsest küljest eeldab röövimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Lisaks tuleb tuvastada kavatsetus asja äravõtmise ja ebaseadusliku omastamise osas. Kohus leiab, et süüdistatav pani mõlemas episoodis kuriteo toime kavatsetult, s.t ta seadis endale eesmärgiks R. T kuuluva raha äravõ tmise ja raha omastamise ning tegi kõik endast oleneva oma eesmärgi realiseerimiseks. Süüdistatav viis oma eesmärgi ellu kannatanu suhtes psüühilist ja füüsilist vägivalda kasutades. D.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

et murda eeldatava vastupanu ja võtta kannatanult asja ära, s.t vägivald on asja äravõtmise vahend. Oluline on ka see, et vägivald on asja hõivamisega tihedas ajalis-ruumilises seoses. Väljapressimise korral on vägivald või sellega ähvardamine aga kannatanu sundimise vahend (Riigikohtu otsus nr 3-1-1-59-96), s.t vahend, mis motiveerib kannatanut asja üle andma. Nii AS Aeroci tehase juures kui ka vanemate korteris toimunud episoodis kasutas D .H kannatanu suhtes vägivalda, kuid vägivald ei olnud suunatud kannatanu eeldatava vastupanu murdmisele ja asja äravõtmisele, mis iseloomustab röövimise puhul kasutatavat vägivalda . Asjas puuduvad tõendid, et süüdistatav oleks üritanud kannatanult vägivalla mõjul raha või muud väärtuslikud esemed ära võtta või vägivald oleks olnud tihedas ajalis-ruumilises seoses asja äravõtmisega . Kannatanu ütlustest aga nähtub, et süüdistatav nõudis temalt AS Aeroci tehase ja vanemate korterite episoodis raha ja k asutas seejuures vägivalda. Seega vastab D.H ́i poolt tarvitatud vägivald väljapressimise puhul kasutatava vägivalla tunnustele, kuna ta nõudis R. T ́elt raha ja kasutas seejuures vägivalda motiveeriva vahendina, s.t D .H sundis vägivalla abil R. T tulevikus raha üle andma. 4.2 KarS § 214 lg 2 p 1 o bjektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H tegevuses 10.08.2011 AS Aeroci tehase juures toimunud episoodis on usaldusväärselt tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et väljudes tehasest nägi ta parklas S P sõiduautot BMW. D.H tuli autost välja, lähenes talle ja ütles et tuled minuga kaasa ning küsis raha, võttis kõrist kinni, lubas metsa viia ja ütles roolis istuvale S. P , et see laseks istme ette, et teda autosse tirida. Kannatanu väitel nõudis D.H raha, kuid konkreetsest summast juttu ei olnud. D.H hoidis tal riietest ja e i lasknud ära minna. Tänu kannatanu onu A T ́e ja meister M T ́i sekkumisele sai kannatanu vabaks ja läks koos viimastega bussi peale. BMW sõitis kogu aeg bussile järele ja kannatanu sõnul ei julgenud ta kodu juures bussist maha minna, helistas bussist politseisse. Raha küsimist R. T ja D.H poolt R.T riietest tirimist tunnistavad ka A T ja M. T ( I kd, tlk 76 pöördel – 77, tlk 77 pöördel – 78). A T sõnul toimus raha küsimine väga nõudlikus toonis, bussis oli R.T närvis ja helis tas politseisse. M.T ütluste kohaselt oli R.T bussis näost punane ja hirmunud, nad ei julgenud teda kodu juures bussist maha lasta kuna rahanõudja sõitis autoga bussile järele. D.H, tunnistab jälle vaid võla tagasiküsimist samuti riietest tirimist, tiris, et kannatanu ära ei läheks, muud vägivalda eitab. Kohus peab süüdistatava ütlusi ennastõigustavaiks ja ebausaldusväärseiks kuna need on kummutatud kannatanu ja tunnistajate omavahel riimuvate ütlustega. Tunnistajate A T ja M. T ütlustest nähtub muuhulgas ka see millist mõju D .H tegevus R.T avaldas ja kuidas viimane süüdistatavat kartis. 4.3 KarS § 214 lg 2 p 1 o bjektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H tegevuses 15.09.2011 R. T ́e vanemate korteris toimunud episoodis on usaldusväärselt tõendatud kannatanu ütlustega, millest nähtub, et R. T oli koos A Z ́ iga kannatanu vanemate korteris, kuhu tulid hiljem kannatanu kutsel ka J. P ja J. L , korteris tarvitati alkoholi. Kannatanu väitel tuli mingil hetkel korterisse kipsis jala ja kahe karguga D.H, kes kohe hakkas rääkima võlajuttu, ähvardas karguga pea lõhki lüüa ja ära tappa. R. T ́e väitel liiguti korteris ringi köögis tehti suitsu ja istuti elutoas ning kogu selle aja hoidis D.H teda kinni ja tema ligi. Kannatanu sõnul istusid tema ja D.H elutoas kahekesi ühel diivanil ning mingil hetkel lõi D.H teda ootamatult vastu hambaid. Seejärel kutsus D.H kannatanut kööki, kus nad tegid suitsu ja D .H laskis teda korraks lahti minnes ees suurde tuppa. Kannatanu kasutas juhust ja pani korterist sokkes ja jopeta jooksu. Raha küsimist kannatanult D.H poolt kuulis ka tunnistaja A. Z (I kd, tlk 78 – 80), kes kinnitas ka, et kui ta kannatanuga köögis suitsu tegi, siis nägi, et R. T hoiab kätt põsel, R.T ütles talle, et D.H lõi teda.

A. T vigastuste olemasolu suu piirkonnas on tõendatud kohtuistungil avaldatud ja uuritud fototabeli (II kd, tlk 42) ning 16.09.2011 arstitõendiga (II kd tlk 44). Asjaolu, et keegi teistest tunnistajatest ei näinud, kuidas D.H lõi R. T , ei sea kahtluse alla vägivalla kasutamist D.H poolt. Tunnistaja A Z ́i ütlustega on tõendatud, et elutoas olevad diivanid olid paigutatud nurgeti ning A. Z , J. P ja J. L , kes istusid ühel diival koos, ei pruukinud näha, mis toimus teisel diival, kus istusid D.H ja R. T . Vägivalla kasutamist D.H poolt tõendab kaudselt ka asjaolu, et kannatanu põgenes korterist sokkides ja riieteta. Selleks, et inimene lahkuks enda korterist, kus eeldatavasti ta tunneb end kaitstuna ja turvaliselt, peab olema mõjuv põhjus, mis tekitab isikus hirmu korteris viibida. Käesoleval juhul oli selliseks põhjuseks vägivalla kasutamine kannatanu suhtes süüdistatava poolt. Ka D.H tunnistab, et rääkis korteris R.T rahast, eitab vägivalla tarvitamist. Kohus loeb ebausaldusv äärseks D .H ütlused selle kohta, et ta ei ole R. T ähvardanud ega löönud, sest need on vastuolus kannatanu ja tunnistaja A. Z ́i ütlustega. Kohus loeb ebausald usväärseteks tunnistaja J. L ́u (I kd, tlk 86 pöördel – 88) ütlused kuna need on kohati vastuolus kõigi teiste kohalviibinud isiku ütlustega ja ka tema enda poolt vare m antud ütlustega. Ta on väitnud, et R.T lahkus korterist koos kõigi teistega peale T ema saabumist korterisse, kõigi teiste kohalviibinute ütlustest nähtuvalt lahkus T korterist üksi ja oluliselt varem. Vastuoluliselt on J.L andnud ütlusi ka selle kohta, kas D.H tuli korterisse karguga või ilma. J.L tunnistas ka ise kohtus, et kuna ta oli sel õhtul alkoholi tarvitanud, siis ei pruugi ta kõike juhtunut mäletada. Kohus leiab, et ka tunnistaja J. P ́i (I kd , tlk 88-91) ütlused on ebausaldusväärsed kuna ütlusi andes on ta väljendanud oma rõhutatult vaenulikku suhtumist kannatanusse. J. P nimetas kannatanut „äbarikuks“. Samuti väitis, J.P kohtus, et nägi korteris vaid alkoholi. Need asjaolud annavad kohtu hinnangul alust pidada J. P ütlusi ebaolulisteks, ebaobjektiivseteks ja ebausaldusväärseteks. 4.4 KarS § 214 lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D .H tegevuses Lontova tänava piirkonnas toimunud episoodis on tõendatu d kannatanu ütlustega, millest nähtub, et jalutas koos S. V , V. M ja veel mõne tuttavaga ranna juures kuhu saabus mõne aja pärast ka D.H. Süüdistatav käskis teistel eemale minna ja hakkas jällegi kannatanult raha nõudma küsides 50 eurot, k ui ta vastas, et tal raha pole, muutus D .H närviliseks ja teatas, et hambad hakkavad lendama ning käskis helistada sõpradele ja nendelt raha küsida. Kannatanu väitel katsus süüdistatav tema taskud läbi . Nähes R. T ́e telefoni, ütles D.H, et jätab selle enda kätte pandiks. Kannatanu sõnul teatas D.H ära minnes kannatanule, et kui homme raha ei saa, siis ta otsib R. T ́e jälle üles. Telefoni äravõtmist D.H poolt kinnitab ka tunnistaja A T , kelle sõnul ütles R . T talle, et D.H on temalt telefoni ära võtnud (I kd, tlk 72 pöördel). D.H ja R. T vestlust Lontova tänava piirkonnas kinnitab ka tunnistaja V. M , kelle sõnul D.H karjus kannatanu peale. Telefoni pandiks saamist kinnitab ka D.H, kelle sõnul andis R. T ise telefoni pandiks ja nad leppisid kokku, et järgmisel päeval astub kannatanu tema juurest läbi, toob raha ja saab telefoni tagasi, vägivallaga ähvardamist ta eitab.(I kd, tlk 91). Kohus ei pea D .H ennastõigustavaid ütlusi usaldusväärseiks põhjustel, mis on juba nimetatud ülalkäsitletud kuriteoepisoodide puhul.

4.5 AS Aeroc tehase episoodis, Lontova tänava episoodis ja R. T vanemate korteris toimunud episoodis realiseeris D.H oma käitumisega KarS § 214 lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused, kui ta nõudis R. T raha ja kasutas seejuures kõigis kolmes episoodis vägivalda. Kuna väljapressimine on kärbitud kuriteokoosseis, siis realiseeris D.H kuriteokoosseisu raha üleandmise nõude esitamisega. 4.6 Subjektiivsest küljest eeldab väljapressimine tahtlust koosseisu asjaolude suhtes. Koosseis on täidetud, kui isik tegutseb vähemalt kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et süüdistatav pani kõigis kolmes väljapressimise episo odi s kuriteo toime kavatsetult, s.o ta seadis endale eesmärgiks nõuda kannatanult raha ja kasutas seejuures vägivalda. Seega tegi süüdistatav kõik endast oleneva oma eesmärgi täideviimiseks. Asjaolu, et vara üleminekut kannatanult süüdistatavale ei ole toimunud, ei oma tähtsust, sest väljapressimine on lõpule viidud juba nõude esitamisega. D.H tegevuse õigusvastasust ja süüd välistavaid asjaolusid ei esine.

Omavolilise sissetungimise kuriteoepisoodid

KarS § 266 lg 2 p 1 objektiivse süüteokoosseisu tunnused D.H ́i käitumises 12.10.2011 toimunud Viimsis Nelgi tee 30 pargitud sõidukisse sissetungimises on tõendatud eelkõige süüdistava ütlustega, kus ta tunnistab oma süüd (I kd, tlk 93). Autosse sissetungimine on tõendatud ka asjaoluga, et autost leiti D.H-le kuuluv telefon ja kui politsei leidis D .H met sast üles, siis oli temal seljas kannatanule kuuluv jope , mille kannatanu jättis autosse, jope taskus olid kannatanu prillid ja võtmed. Kannatanu A J tundis kohtuistungil ära D.H isikuna, kes tungis 12.10.2011 ka nnatanule kuuluvasse sõidukisse (I kd, tlk 75 – 76). Tunnistaja R. R , kes töötab patrullpolitseinikuna ja kes tuli väljakutse peale sündmuskohale samuti tundis kohtuistungil D.H ära isikuna, keda politsei leidis magavana metsast. Autosse sissetungimine on tõendatud ka kohtuistungil avaldatud ja uuritud sün dmuskoha vaatlusprotokolliga (II kd, tlk 112 – 117), millest nähtub, et sõidukil xxxx on lõhutud juhiukse kolmnurkklaas, killud on maas ja salongis sees, tuuleklaasil on täkke. Subjektiivsest küljest eeldab omavoliline sissetungimine tahtlust. Koosseis on täidetud, kui süüdlane paneb teo toime kaudse tahtlusega. Kohus leiab, et D.H tegutses vähemalt kaudse tahtlusega, kuivõrd ta pidi võimalikuks pidama, et tungides võõrasse autosse sisse paneb ta toime õigusvastase teo ja möönis seda. Õigus vastasust ja süüd välistavaid asjaolu sid puuduvad. Mootorsõiduki joobeseisundis juhtimisega seotud kuriteoepisood

Karistus

Süüdistatavale karistuse mõistmisel tuleb arvestada asjaolu, et D.H puhul on tegemist varasemalt korduvalt kriminaal- ja väärteokorras karistatud isikuga, et arutatavad süüteod on toime pandud katseajal. Kohus arvestab D.H sõiduautosse sissetungimise ja sõiduauto joobeseisundi juhtimise episoodides karistust kergendava asjaoluna süü tunnistamist ja kahetsust, karistust raskendavaid asjaolusid ei esine. Röövimise ja väljapressimise episoodides raskendavaid ja kergendavaid asjaolusid ei esine, kuid nimetatud episoodides karistuse mõistmisel tuleb arvestada seda, et kasutatud vägivald ei olnud intensiivne kannatanule ei tekitatud raskeid tervisekahjustusi tekitatud varaline kahju polnud suur. Arvestades kuritegude tehiolusid, D.H süü suurust ja tema isikut, leiab kohus, et teda on võimalik mõjutada õiguskuulekale käitumisele tema karistamisega vangistusega, mis on lõpliku liitkaristusena raskeima kuriteo eest ettenähtud karistuse miinimumi lähedane . Tsiviilhagid.

õigus nõuda D.H -lt kahju hüvitamist . VÕS § 128 lg 3 kohaselt hõlmab varaline kahju ka tulevikus tekkivat kahju. Seega ei ole kannatanu tsiviilhagi rahuldamiseks vaja, et kannatanu oleks tsiviilhagi esitamise aja seisuga reaalselt tsiviilhagis nõutavad summad tasunud. A. J on Veho Eesti AS hinnapakkumisega tõendanud tal tekkiva kahju suuruse ja puuduvad alused kahjuhüvitise suuruse vähendamiseks. Seega kuulub A. J tsiviilhagi rahuldamisele täies ulatuses. Asjas on leidnud tõendamist, et D.H võttis korduvalt R. T raha ja ühes episoodis võttis pandiks ka telefoni, mis jäi R. T tagastamata. OG Elektra kaupluse juures toimunud episoodis jäi ebaselgeks, kui palju D.H R. T raha võtti s, s.t kas brändi ostmiseks antud raha summas 10 eurot läks äravõetud summa sisse või mitte. Kuna selles osas on tekkinud kahtlus, tuleb see tõlgendada süüdistatava kasuks ja R. T tsiviilhagi kuulub rahuldamisele osaliselt, s.t summas 140 eurot. Menetluskulud

Kohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiit Kullerkupp

Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Inge Liivak

Rahvakohtunik

(allkirjastatud digitaalselt)

Tiiu Pilt

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.