Harju Maakohus Tallinna kohtumaja
Otsuse tegemise aeg ja koht
Kriminaalasja number
1-18-9717 (18231502152)
Kohtunik
Eha Popova
Kohtuistungi sekretär
Ülle Karna
Tõlk
Natalia Senkevitš
Kriminaalasi
N.H süüdistuses KarS § 120 lg 1 ja § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kokkuleppemenetluses
Prokurör
Kaidi Kahu
Süüdistatav
N.H Ik XXX, eluk xxx, Eesti Vabariigi kodanik, keskeriharidus, töök xxx, kehtivaid kriminaalkaristusi ei ole
Juhindudes KrMS § 173 lg 1 p 1; 175 lg 1 p 4,9; 180, 248 lg 1 p 5 ; 311 ja 313 Tunnistada süüdi N.H KarS § 120 lg 1 järgi ning mõista karistuseks vangistus 6 (kuus) kuud, KarS § 121 lg 2 p 2,3 järgi ja mõista karistuseks vangistus 8 (kaheksa) kuud. KarS § 64 lg 1 alusel suurendada mõistetud üksikkaristustest raskeimat karistust ning liitkaristuseks mõista 1 (üks) aasta ja 2 (kaks) kuud vangistust. Vastavalt KarS § 74 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täitmisele, kui N.H ei pane 1 (ühe) aasta ja 4 (nelja) kuu jooksul toime uut kuritegu ja täidab temale käitumiskontrolli ajaks määratud kontrollnõudeid. Määrata N.H-le kriminaalhooldaja Tallinna Vangla Ida-Harju kriminaalhooldusosakonna juhataja määramisel. Katseajal on N.H kohustatud järgima KarS § 75 lg 1 sätestatud kontrollnõudeid:
1) elama alalises elukohas xxx; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele; 3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui 15-ks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö- või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. KarS § 75 lg 2 p 2 ja 8 alusel kohustada N.H katseajal mitte tarvitama alkoholi ja sotsiaalprogrammis. Kohaldada N.H suhtes kuni kohtuotsuse jõustumiseni tõkendina elukohast lahkumise keeldu. Katseaja algust arvata alates 14.12.2018.a. Asitõend - CD plaat salvestisega, mis asub kriminaalasja juures, jätta kriminaalasja juurde. KrMS § 180 lg 1 alusel välja mõista N.H-lt riigituludesse sundraha 750 eurot ja menetluskulud 120 eurot. KrMS § 180 lg 3 alusel määrata, et kriminaalmenetluse kulud summas 870 eurot tuleb tasuda 12 (kaheteistkümne) kuu jooksul kohtuotsuse jõustumisest arvates igakuiste maksetena 72,50 eurot. Kriminaalmenetluse kulude esimene makse tasuda ühe kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest, järgmised maksed tasuda iga järgneva kuu viimaseks kuupäevaks. Kriminaalmenetluse kulude tasumiseks vajalik makseinfo koos viitenumbri ja selgitusega edastatakse kohtuistungi järgselt kätteandmise võimatusel makseinfona süüdimõistetu postiaadressile või kinnipidamiskohta. Makseinfo viitenumbri saab ka Harju Maakohtu k antseleist või e-toimikust. Kui rahalised nõuded ei ole täies ulatuses tähtaegselt tasutud, suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras ning süüdimõistetul tuleb kanda ka kohtuotsuse täitmisega seonduvad kulud. Edasikaebamise kord Kohtuotsusele ei saa esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni, välja arvatud juhul, kui tegemist on KrMS 9. peatüki 2. jao sätete rikkumisega või kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe (KrMS § 318 lg 4). Apellatsiooniõiguse kasutamise soovist teatatakse otsuse teinud kohtule kirjalikult seitsme päeva jooksul alates kohtuotsuse või selle resolutiivosa kuulutamisest. Apellatsioon esitatakse Tallinna ringkonnakohtule kirjalikult 15 päeva jooksul alates päevast, mil kohtumenetluse poolel on võimalik kohtus tutvuda kohtuotsusega. Vahistatud süüdistatav või tema kaitsja võivad esitada apellatsiooni süüdistatavale kohtuotsuse koopia kätteandmisele järgnevast päevast alates viieteistkümne päeva jooksul.
N.H süüdistatakse selles, et tema, 14.10.2018 ajavahemikul kell 07.30 kuni 08.00, viibides kannatanuga ühises elukohakorteris aadressil xxx, olles alkoholijoobe seisundis, lõi xxx E V parema käe rusikaga ühe korra rinna piirkonda, mille järel pigistas kannatanut paremast reiest. Pärast seda lõi N.H kannatanut kaks korda parema käelabaga vastu kannatanu vasakut põske, mille tagajärjel lõi kannatanu enda pea vastu aknaraami ära. Seejärel lõi N.H kannatanut veel vähemalt ühe korra rusikaga keskele selja piirkonda ja ühe korra jalaga vastu kannatanu jalgu põlvedest allapoole. Kuuldes, et kannatanu helistas politseisse, lahkus N.H korterist. Samuti tema, 14.10.2018 kella 09.00 paiku, tulnud tagasi kannatanuga ühisesse elukohakorterisse aadressil xxx , lõi xxx E V kaks korda lahtise käega vastu pead, mille tagajärjel lõi kannatanu enda pea vastu seina ära. Pärast seda lõi N.H kannatanut veel kaks korda lahtise käega vastu nägu. Kirjeldatud tegudega tekitas N.H E V füüsilist valu ja kehavigastused – verevalumi paremal reiel, verevalumi parema jala põlve piirkonnas põlvest allpool, muhu paremal pool pea piirkonnas, näo piirkonnas punetuse. Sel moel pani N.H oma tahtlike tegudega toime teise inimese tervise kahjustamise, samuti valu tekitava kehalise väärkohtlemise, mis on toime pandud lähisuhtes ja korduvalt, s.o KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.H süüdistatakse ka selles, et tema, 12.10.2018 päevasel ajal, kannatanuga ühises elukohakorteris aadressil xxx, ähvardas xxx E V tervisekahjustuse tekitamisega, nimelt ütles ta kannatanule, et lööb soojapuhuri kohe vastu kannatanu pead katki ja tõstis selle kannatanu suunas löögiks, kuid viskas selle seejärel põrandale. Kuna N.H ja E V vahel oli eelnevalt toimunud äge verbaalne konflikt ning N.H oli emotsionaalselt väga endast väljas, tajus kannatanu ähvardust oma tervisele reaalsena, ning tal oli alust karta ähvarduse täideviimist. Sel moel pani N.H oma tahtliku teoga toime tervisekahjustuse tekitamisega ähvardamise, kui on olnud alust karta ähvarduse täideviimist, s.o KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. N.H, tema kaitsja ja prokuröri vahel sõlmitud kokkuleppe kohaselt taotleb prokurör kohtus süüdistatava süüdimõistmist KarS § 121 lg 2 p 2, 3 järgi ja tema karistamist vangistusega 8 (kaheksa) kuud. KarS § 120 lg 1 ettenähtud kuriteo toimepanemise eest nõuab prokurör kohtus süüdistatavale karistuseks 6 (kuus) kuud vangistust. KarS § 64 lg 1 alusel mõista liitkaristus mõistetud üksikkaristustest raskeima suurendamise teel mõistes liitkaristuseks 1 (üks) aasta 2 (kaks) kuud vangistust. Juhindudes KarS § 74 lg 1 ja 3 määrata, et mõistetud vangistust ei pöörata täielikult täitmisele, kui süüdimõistetu ei pane 1 (ühe) aasta 4 (nelja) kuu pikkuse katseaja jooksul toime uut tahtlikku kuritegu. KarS § 74 lg 1 alusel on N.H kohustatud täitma katseaja jooksul Tallinna Vangla kriminaalhooldusosakonna kriminaalhooldaja järelevalve all KarS § 75 lg 1 p -des 1-6 sätestatud kontrollnõudeid, mille kohaselt N.H on kohustatud: 1) elama kohtu määratud alalises elukohas; 2) ilmuma kriminaalhooldaja määratud ajavahemike järel kriminaalhooldusosakonda registreerimisele;
3) alluma kriminaalhooldaja kontrollile oma elukohas ning esitama talle andmeid oma kohustuste täitmise ja elatusvahendite kohta; 4) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elukohast lahkumiseks Eesti territooriumi piires kauemaks kui viieteistkümneks päevaks; 5) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa elu-, töö-, või õppimiskoha vahetamiseks; 6) saama kriminaalhooldusametnikult eelneva loa Eesti territooriumilt lahkumiseks ja väljaspool Eesti territooriumi viibimiseks. Juhindudes KarS § 75 lg 2 p -st 2 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal mitte tarvitama alkoholi; Juhindudes KarS § 75 lg 2 p -st 8 on süüdimõistetu kohustatud käitumiskontrolli ajal osalema sotsiaalprogrammis. Kokkuleppest nähtuvalt nõustusid süüdistatav ja tema kaitsja süüdistuse sisu ja kuriteo kvalifikatsiooniga ning jõudsid kokkuleppele prokuröri poolt kohtus nõutava karistuse liigis ja määras. Süüdistatavale on selgitatud kohustust tasuda ositi 12 kuu jooksul sundraha 750 eurot ja menetluskulud.
Kohus, tutvunud kohtusse saadetud kriminaaltoimikuga ning kuulanud ära süüdistatava selgitused sõlmitud kokkuleppe kohta, prokuröri arvamuse kokkuleppe kohta ning veendunud selles, et menetlusosalised jäävad kokkuleppe juurde, asub seisukohale, et N.H poolt kokkuleppe sõlmimine oli tema vaba tahe. Kohus leiab, et kokkuleppemenetluses ei ole rikutud KrMS 9. peatüki
Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.