Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

1-18-9044 Karistuse kandmise aja algust arvata alates kohtuotsuse kuulutamisest. Tõkendit – A. O. suhtes kohaldatud ei ole. Välja mõista A. O.-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 120 €, ja KrMS § 179 lg 1 p 2 ning Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-24-11 p 10.1-10.3 juhindudes 1⁄2 sundrahast ehk 375 €, kokku 495 €. Sundraha summas 375 € ja kaitsja sõidukulud summas 36,72 € jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades A. O. varalise seisundiga võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Riigi kasuks välja mõistetud menetluskulud tasuda Maksu- ja Tolliameti a/a nr: EE351010052031000004 SEB Pank AS-is või a/a nr: EE502200221014193355 Swedbank AS-is või a/a nr: EE401700017002872300 Nordea Bank Finland PLC Eesti filiaalis, kohustuslik on märkida maksekorraldusele viitenumber 99918700065286. Selgituseks märkida: menetluskulud, isiku nimi, kriminaalasja number. Kui rahalised nõuded pole täies ulatuses tähtajaks täidetud suunatakse nõuded täitemenetluse läbiviimiseks kohtutäiturile täitemenetluse seadustikus sätestatud korras.

EDASIKAEBAMISKORD

Kohtuotsuse peale võib kohtumenetluse pool esitada apellatsioonkaebuse ainult kokkuleppemenetlust reguleerivate menetlusnormide rikkumise korral või kui kriminaalasjas on kohtulahendi teinud ebaseaduslik kohtukoosseis. Süüdistatav ja kaitsja võivad esitada kokkuleppemenetluses tehtud kohtuotsuse peale apellatsiooni ka juhul, kui kokkuleppes kirjeldatud tegu ei ole kuritegu, see on karistusseadustiku järgi ebaõigesti kvalifitseeritud või kui süüdistatavale on kuriteo eest mõistetud karistus, mida seadus selle eest ette ei näe. Apellatsioon esitatakse kirjalikult vormistatuna Tallinna Ringkonnakohtule 15 päeva jooksul alates otsuse avalikult teatavakstegemisest. Kriminaalmenetluse kulude hüvitamise otsustuse võib vaidlustada apellatsioonis või määruskaebuse lahendamise menetluses. Määruskaebus tuleb esitada Pärnu Maakohtule 15 päeva jooksul alates päevast, mil isik sai vaidlustatavast lahendist teada või pidi teada saama.

ASJAOLUD JA MENETLUSE KÄIK

Kriminaalasjas nr 18267000694 süüdistatakse A. O. selles, et tema ajavahemikul 29.30.07.2018 saatis oma endise abikaasa A. O. Facebook Messengeri vahendusel mitmeid ähvardava sisuga sõnumeid, millised oli suunatud R. P.-'ule. A. O. ähvardas saadetud sõnumites R. P. surnuks pussitamisega, tapmisega ja sõrmeluude murdmisega, millised ähvardused tekitasid R. P.-le reaalse hirmutunde enda tervisele ja elule, millist on tal reaalne alust karta, kuna A. O.on varasemalt tahtlikult kahjustanud R. P. vara. Seega A. O., tapmisega ähvardamisega, kui on alust karta ähvarduse täideviimist, pani toime KarS § 120 lg 1 järgi kvalifitseeritava kuriteo. Prokurör ja süüdistatav A. O. jäid kohtus nende vahel sõlmitud kokkuleppe juurde, mille kohaselt prokurör nõudis kohtus A. O.-le KarS § 120 lg 1 järgi karistuseks 4 kuud vangistust. KarS § 65 lg 1 alusel suurendada karistust, 4 (neli) kuud vangistust, Pärnu Maakohtu 19.09.2018 otsusega mõistetud karistusega, s.o 11 (üksteist) kuud ja 27 (kakskümmend seitse) päeva vangistuse võrra ning liitkaristuseks mõista üksikkaristusest raskeima suurendamise teel mõista liitkaristuseks 1 (üks) aastat ja 2 (kaks) kuud vangistust. KarS § 73 lg 1, 3 alusel määrata, et mõistetud liitkaristust ei pöörata täitmisele, kui A. O. ei pane 1 aasta ja 6 kuu pikkuse katseaja jooksul toime

1-18-9044 uut tahtlikku kuritegu. Katseaja alguseks lugeda kohtuotsuse kuulutamise päev.

KOHTU SEISUKOHT

Kriminaalasja kohtulikul arutamisel kokkuleppemenetluses veendus kohus, et süüdistatav on kokkuleppest aru saanud. Süüdistatav jäi kriminaalasja kohtulikul arutamisel sõlmitud kokkuleppe juurde. Kohtuliku arutamise põhjal tegi kohus järelduse, et kokkuleppe sõlmimine on olnud süüdistatava tõelise tahte avaldus ja kriminaalasja menetlemisel on järgitud kokkuleppemenetluse sätteid. Karistust kergendavad ja raskendavad asjaolud puuduvad. Kohus leidis, et puuduvad teo õigusvastasust ja isiku süüd välistavad asjaolud, käesolevas kriminaalasjas ei ole rikutud kokkuleppemenetluse norme. Juhindudes KrMS § 248 lg 1 p 5 kohus otsustas kokkuleppe kinnitada ja süüdi tunnistada A. O. KarS § 120 lg 1 järgi. Prokuröri ja süüdistatava vahelises kokkuleppes on eksitud KarS § 65 lg 1 alusel liitkaristuse moodustamisel. KarS § 65 lg 1 kohaselt kui pärast süüdimõistva kohtuotsuse kuulutamist tuvastatakse, et süüdlane on pannud enne kohtuotsuse kuulutamist toime teise kuriteo, mõistetakse liitkaristus käesoleva seadustiku §-s 64 sätestatud korras. Eelmise kohtuotsuse järgi täielikult või osaliselt ärakantud karistus arvatakse liitkaristusest maha. Kokkuleppes on aga liitkaristus moodustatud A. O.-le Pärnu Maakohtu 19.09.2018.a otsusega mõistetud ja ärakandmata karistuse osaga, millele kohus ka prokuröri tähelepanu juhtis. 07.12.2018.a kohtuistungil prokurör palus kohtul mõista isikule liitkaristus vastavalt KarS § 65 lg 1 regulatsioonile ning A. O. oli sellise kokkuleppe muutmisega nõus. Kohus on seisukohal, et liitkaristuse moodustamine vastavalt KarS § 65 lg 1 juhendile ning erinevalt prokuröri ja süüdistatava vahel kokkulepitust ei kujuta endast sõlmitud kokkuleppe muutmist, veelgi enam ei kahjusta see ka süüdistatava huve. Välja mõista A. O.-lt riigituludesse menetluskuludena KrMS § 175 lg 1 p 4 alusel määratud kaitsjale makstud tasu riigi õigusabi eest eeluurimisel 120 €, ja KrMS § 179 lg 1 p 2 ning Riigikohtu lahendi nr 3-1-1-24-11 p 10.1-10.3 juhindudes 1⁄2 sundrahast ehk 375 €, kokku 495 €. Sundraha summas 375 € ja kaitsja sõidukulud summas 36,72 € jätta riigi kanda. KrMS § 180 lg 3 alusel ja arvestades A. O. varalise seisundiga võimaldada tal tasuda menetluskulud ositi 12 kuu jooksul alates kohtuotsuse jõustumisest. Tõkendit A. O. suhtes kohaldatud ei ole. /allkirjastatud digitaalselt/ Igor Pütsep Kohtunik

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.