lahend.ee
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
KohtulahendidÕigusaktidEL õigusKüsiKohtudValdkonnadMCPKonto
Otsi
  • Kohtulahendid
  • Õigusaktid
  • ELi õigus
  • Kohtud
  • Valdkonnad
Tööriistad
  • Brauserilaiendus
  • MCP-server
  • Minu konto
  • Paketid ja hinnad
Nimistu
  • Kontakt
  • Privaatsus
  • nimistu.ee
  • Toeta tegevust
Allikad
  • Riigi Teataja
  • EUR-Lex
  • HUDOC
  • Riigikohus
lahend.eeKohtulahendid ja seadused Riigi Teatajast, ELi õigus EUR-Lexist, ettevõtete andmed nimistu.ee-st.Nimistu MTÜ
Kohtulahendid/1-18-8168/11

Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod

KriminaalasiJõustunudTartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium · 19.11.2018

Lahendi andmed

Riigi Teataja
Kohus
Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
Kohtuasja number
1-18-8168/11
Asja liik
Kriminaalasi
Kategooria
Isikuvastased süüteod › Tervisevastased süüteod
Menetlusliik
Eeluurimiskohtuniku asjad
Kuulutamise aeg
19.11.2018
Staatus
Jõustunud
Sõnade arv
1292
Lahend PDF →Riigi Teatajas →
Salvesta kogumikku
Väljavõte Wordi

Lahendi tekst

Riigi Teataja

Tartu Ringkonnakohus

Määruse tegemise aeg ja koht

19. november 2018, Tartu (kirjalik menetlus)

Kriminaalasja number

1-18-8168 (18233001328) Tiit Lõhmus, Mati Kartau, Maarika Kuusk

Kohtukoosseis Vaidlustatud kohtulahend

Viru Maakohtu (Narva kohtumaja) 19. oktoobri 2018 määrus ajutise lähenemiskeelu taotluse rahuldamata jätmise kohta

Kaebuse esitaja ja kaebuse liik

abiprokurör Ragnar Plistkin, määruskaebus

RESOLUTSIOON

1.Tühistada Viru Maakohtu 19. oktoobri 2018 määrus, millega jäeti prokuratuuri taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks rahuldamata.
2.Saata prokuratuuri taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks uueks arutamiseks maakohtule samas kohtukoosseisus.
3.Rahuldada määruskaebus osaliselt. Edasikaebamise kord Määrusele võib esitada määruskaebuse Tartu Ringkonnakohtule prokuratuur, advokaadist kaitsja või advokaadi vahendusel teised kohtumenetluse pooled 15 päeva jooksul, alates päevast, mil isik sai vaidlustatud määrusest teada või pidi teada saama. Asjaolud ja menetluse käik
1.Ida Prefektuuri Narva politseijaoskonna ennetus- ja menetlustalituse menetluses on kriminaalasi nr 18233001328, milles alustati 06.10.2018 menetlust KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 tunnustel, kuna Mihhail Ivaštšenkov isikuna, kes on varasemalt toime pannud kehalise väärkohtlemise, viibides 06.10.2018 kella 20.00 paiku alkoholijoobes Narvas XXX asuva elumaja trepikojas, olmetüli käigus ning alaealise lapse juuresolekul tiris juustest oma elukaaslast A.S., tekitades sellega kannatanule füüsilist valu. 07.10.2018 esitati M. Ivaštšenkovile kahtlustus KarS § 121 lg 2 p-de 2, 3 järgi kvalifitseeritava kuriteo toimepanemises. Prokuratuuri hinnangul on ajutise lähenemiskeelu panemine kahtlustatavale vajalik kannatanu elu, tervise, vabaduse ja rahu kaitseks, nende õiguste vastu suunatud kuritegude ohu ja mõju tõrjumiseks ning füüsilise ja vaimse vägivalla tõkestamiseks. Arvestades esitatud kahtlustuse mahtu ja asjaolu, et kuritegu on toime pandud elukaaslase vastu, on kaitseabinõu sobiv, sest hoiab ära võimalikud õigusvastased ründed kannatanule.

Sarnased lahendid

Isikuvastased süüteod
  • 19.08.20261-26-5741/12Viru Maakohus Narva kohtumaja
  • 19.08.20261-26-3913/9Tartu Ringkonnakohtu kriminaalkolleegium
  • 18.08.20261-26-4561/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
  • 18.08.20261-26-3667/9Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4019/15Viru Maakohus Rakvere kohtumaja
  • 18.08.20261-26-4537/7Tartu Maakohus Viljandi kohtumaja
2.11.10.2018 esitas Viru Ringkonnaprokuratuuri abiprokurör Ragnar Plistkin taotluse kohaldada kriminaalasjas nr 18233001328 kahtlustatavale M. Ivaštšenkovile kuni kohtuotsuse jõustumiseni ajutist lähenemiskeeldu, keelates M. Ivaštšenkovil läheneda kannatanule A.S. lähemale kui 15 meetrit, samuti võtta temaga ühendust sidevahendite (post, telefon, internet,

sotsiaalvõrgustikud) kaudu, välja arvatud küsimustes, mis puudutavad alaealiste laste X.X. ja Y.Y. hooldusõigust.

3.Viru Maakohtu 19.10.2018 määrusega jäeti rahuldamata prokuratuuri taotlus ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks. Kriminaalasja materjalidest nähtuvalt on 09.10.2018 kannatanu A. S KrMS § 1411 lg 2 kohase nõusoleku andnud. Seega oli prokuratuuril õiguslik alus kahtlustatava suhtes ajutise lähenemiskeelu kohaldamise taotluse esitamiseks. 19.10.2018 kohtuistungil kannatanu aga vastavast nõusolekust loobus ning lisas, et nõustub taotlusega ainult juhul, kui keelata kahtlustataval M. Ivaštšenkovil läheneda temale alkoholijoobe seisundis. Kuna kannatanu nõusolek toimib ajutise lähenemiskeelu kohaldamise eeldusena, siis oli kannatanu ajutise lähenemiskeelu nõusolekust loobumisega seotud ka prokuratuur. Seega, kuna ajutise lähenemiskeelu kohaldamise formaalsed eeldused on ära langenud, tuleb esitatud taotlus jätta rahuldamata. Määruskaebus
4.Viru Maakohtu 19.10.2018 määruse peale esitas määruskaebuse abiprokurör R. Plistkin, kes taotleb kohtumääruse tühistamist ning kohaldada kahtlustatav M. Ivaštšenkovi suhtes ajutist lähenemiskeeldu järgmises sõnastuses ja tingimusel: kahtlustataval on keelatud läheneda kannatanu A.S. lähemale kui 15 meetrit ja samuti on tal keelatud võtta kannatanuga ühendust sidevahendite kaudu, ainult sellisel juhul kui ta on tarvitanud alkoholi.
4.1.Kannatanu selgitas maakohtus istungil oma kahtlusi, mis olid tingitud ajutise lähenemiskeelu kohaldamise tingimustest. Kannatanu soovis kahtlustatava suhtes ajutise lähenemiskeelu kohaldamist, kuid tema arvates olid pakutud ajutise lähenemiskeelu kohaldamise tingimused liiga ulatuslikud. Kannatanu oli nõus kahtlustatavale ajutise lähenemiskeelu kohaldamisega, kuid palus ajutise lähenemiskeelu taotlusesse lisada tingimus, et see rakendub ainult sellisel juhul, kui kahtlustatav M. Ivaštšenkov on alkoholi tarvitanud. Prokurör on seisukohal, et sellist kannatanu soovi ei saa automaatselt tõlgendada ajutise lähenemiskeelu kohaldamise nõusolekust loobumisena. Tegemist on kannatanu sooviga taotluses esitatud tingimusi muuta. Praegusel juhul on mõistetav kannatanu tahe säilitada kahtlustatavaga tavapärane suhtlemine, kuid ka hirm kahtlustatava agressiivse ja vägivaldse käitumise ees, kui ta on tarvitanud alkoholi.
4.2.Prokuröri hinnangul on leidnud tõendamist ja kinnitust asjaolu, et alkohoolsete jookide tarvitamine kutsub kahtlustatavas esile vägivaldse käitumise ning selleks, et alkoholijoobes kahtlustatav ei saaks kannatanule liiga teha ega teda häirida ja tema suhtes vägivaldselt käituda, tuleb ajutist lähenemiskeeldu kohaldada. Ajutise lähenemiskeelu panemine alkoholi tarvitanud kahtlustatavale on vajalik kannatanu elu, tervise, vabaduse ja rahu kaitseks, tema õiguste vastu suunatud kuritegude ohu ja mõju tõrjumiseks ning füüsilise ja vaimse vägivalla tõkestamiseks.
4.3.Prokuratuur leiab, et ajutist lähenemiskeeldu tuleb kohaldada järgmises sõnastuses: kahtlustataval on keelatud läheneda kannatanu A.S. lähemale kui 15 meetrit ja samuti on tal keelatud võtta kanntanuga ühendust sidevahendite kaudu, ainult sellisel juhul kui ta on tarvitanud alkoholi. Sellisel tingimusel ajutise lähenemiskeelu kohaldamine on võimalik ning kaitseabinõuna sobiv ja vajalik, sest hoiab ära võimalikud õigusvastased ründed kannatanule. Arvestades kannatanu soovi, et temast hoitaks eemale just alkoholi tarvitanud kahtlustatav, siis ongi ajutise lähenemiskeelu oluliseks tingimuseks see, et ainult alkoholi tarvitanud kahtlustatavale kohaldub lähenemiskeeld. Prokuröri arvates on tegemist vajaliku abinõuga, mis oluliselt ei mõjuta ega riiva lähenemiskeelu adressaadi õiguseid, kuid seab piirangud, mille tingimusi tuleb adressaadil lähenemiskeelu rikkumise ärahoidmiseks täita.
5.Tartu Ringkonnakohtu 06.11.2018 määrusega võeti määruskaebus menetlusse ning anti menetlusosalistele aega esitada oma seisukohti määruskaebuse osas, taandusi ning taotlusi kuni 14.11.2018. Nimetatud ajaks täiendavaid seisukohti ei esitatud. Ringkonnakohtu poolt tuvastatud asjaolud ja järeldused
6.Ringkonnakohus leiab, et prokuratuuri määruskaebuses toodud asjaolud väärivad tähelepanu ning toovad endaga kaasa maakohtu määruse tühistamise.
7.Maakohus on õigesti märkinud, et tulenevalt KrMS § 1411 lg-st 2 ajutist lähenemiskeeldu kohaldatakse kahtlustatavale või süüdistatavale kannatanu nõusolekul. Käesoleval juhul tuli prokuratuur kohtusse 11.10.2018 taotlusega, milles kannatanu oli nõus ajutise lähenemiskeelu kohaldamisega, taotledes seda 09.10.2018 oma ülekuulamisel ja selgitades, et tunneb M. Ivaštšenkovi vägivaldse käitumise pärast ennast ohustatud ja kardab teda. Maakohtu istungil on kannatanu välja toonud, et ei soovi ajutist lähenemiskeeldu sellistel tingimustel nagu seda on taotlenud prokuratuur. Kannatanu soovis leebemat otsust – et kui kahtlustatav on purjus, ta nendega ei suhtleks. Kannatanu vajab kahtlustatava abi seoses oma tervisega. Kannatanu on vastanud prokurörile küsimusele, et ta on nõus ajutise lähenemiskeelu kohaldamisega ainult sellistes olukordades siis, kui kahtlustatav on joobes (lk 8). Maakohus luges sellest välja, et kannatanu on oma nõusoleku ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks tagasi võtnud. Sellega ei nõustu prokuratuur, kes leiab, et kannatanu ei ole mitte ajutise lähenemiskeelu kohaldamise nõusolekut tagasi võtnud, vaid on täpsustanud/muutnud ajutise lähenemiskeelu tingimusi. Ringkonnakohus nõustub prokuratuuriga, et käesoleval juhul ajutise lähenemiskeelu tingimuste muutmise soov kannatanu poolt ei ole käsitletav nõusolekust loobumisena. Ajutise lähenemiskeelu kui kriminaalmenetluse tagamise vahendi eesmärgiks on kindlustada kriminaalmenetluse vältel kuni kohtuotsuse jõustumiseni kannatanu isikuõiguste kaitse kahtlustatava või süüdistatava võimalike rünnete eest. Muuhulgas on oluline, et kannatanu nõusolek peab hõlmama ka konkreetse kaitseabinõu kohaldamist, st prokuratuur ei saa taotleda ega kohus kohaldada kahtlustatava või süüdistatava suhtes piiranguid, mis on kannatanu arvates liiga ulatuslikud. Juhul kui kannatanu pole kaitseabinõude ja nende ulatuse osas arvamust avaldanud, on kohus nende kindlaksmääramisel vaba, sidus ei ole ka prokuratuuri taotlus. Tulenevalt eelnevast, kuna kannatanu ei olnud nõus algselt taotletud tingimustega ning soovis ajutise lähenemiskeelu kohaldamist üksnes taotletud lisatingimustel olukorras, kui kahtlustatav on tarvitanud alkoholi, siis on prokuratuur oma taotluse sisu muutnud ning kannatanu on nõustunud prokuratuuri uute tingimustega. Nimelt asjaoluga, et M. Ivaštšenkovi puhul tuleks kohaldada ajutist lähenemiskeeldu järgmises sõnastuses: kahtlustataval on keelatud läheneda kannatanule lähemale kui 15 meetrit ja samuti on tal keelatud kannatanuga ühendust võtta sidevahendite kaudu, kui ta on alkoholijoobes. Maakohtul oleks tulnud lahendada nendest asjaoludest lähtuvalt prokuratuuri taotlus sisuliselt, sest formaalse alusena kannatanu nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks on olemas. Kuna maakohus on põhjendamatult leidnud, et kannatanu nõusolek puudub, siis tuleb KrMS § 338 p 3, § 339 lg 1 p 7 ja KrMS § 341 lg 2 alusel maakohtu määrus tühistada ja saata prokuratuuri taotlus sisuliseks arutamiseks samale maakohtule samas kohtukoosseisus. Ringkonnakohus on seisukohal, et kannatanu nõusolek ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks on olemas, seega tuleb maakohtul kontrollida teisi ajutise lähenemiskeelu kohaldamise vajalikke tingimuste olemasolu tulenevalt KrMS §-st 1411 ning asuda seejärel seisukohale, kas lähenemiskeelu kohaldamine on põhjendatud ja vajalik.

Kuna ringkonnakohus prokuratuuri taotlust ajutise lähenemiskeelu kohaldamiseks sisuliselt läbi ei vaata ning ei kohalda või ei jäta kohaldamata ajutist lähenemiskeeldu, siis kuulub määruskaebus rahuldamisele üksnes osaliselt, s.o osas, millega taotleti maakohtu määruse tühistamist.

8.Eeltoodud põhjustel ja juhindudes KrMS §-st 390 ja § 337 lg 1 p-st 4 tuleb Viru Maakohtu
19.oktoobri 2018 määrus tühistada ja saata prokuratuuri taotlus maakohtule uueks arutamiseks samas kohtukoosseisus. Määruskaebus kuulub rahuldamisele osaliselt.

/allkiri/

/allkiri/

/allkiri/

Tiit Lõhmus

Mati Kartau

Maarika Kuusk

Allikas: Riigi Teataja avaandmed. Füüsiliste isikute nimed on kohtu poolt anonümiseeritud. Andmed on informatiivsed.

  • 18.08.20261-26-4516/11Tartu Maakohus Valga kohtumaja
  • 18.08.20261-26-5249/18Harju Maakohus Tallinna kohtumaja